← Eesti

2-21-17874/28

Obsah (8)§ 4§ 430§ 661§ 428§ 466§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Osaline lõpplahend Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-21-17874 Määruse tegemise aeg ja koht 09. mai 2023, Pärnu Tsiviila

§ 4

lg-tes 3 ja 4 ning §-s 430 sätestatud põhimõtetest, on X ja Y (edaspidi ühiselt nimetatud ka pooled või kompromissiosalised),

  1. mail
  2. a leppinud kokku lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-17874 kompromissiga alljärgnevatel tingimustel: I Võlaõiguslikud kokkulepped
  3. Pooled on kokku leppinud lõpetada kaasomandi selliselt, et: 1.
  4. Kaasomandis olev korteriomand, asukohaga xxx, kinnistu registriosa nr xxxxxxx, jääb Y ainuomandisse. 1.
  5. Eluasemelaenulepingust nr L080002835 tulenevad kohustused jäävad Y kanda. Kaaslaenusaaja X osa laenujäägi tasumise kohustuses on arvesse võetud kaasomandi lõpetamisel makstava hüvitise suuruse määramisel, hüvitist on X kohustuse osa võrra vähendatud.
  6. Y tasub Xle tema kaasomandi osa eest kompensatsiooni 20 000 eurot järgmiselt: 2.
  7. 15 000 eurot hiljemalt
  8. maiks
  9. a. 2.
  10. 5000 eurot hiljemalt
  11. novembriks
  12. a. Tasumine toimub X pangakontole nr EExxx SEB pangas. Tsiviilasi nr 2-21-17874
  13. Pooled kinnitavad, et pärast Y poolt rahalise kompensatsiooni üldsummas 20 000 eurot tasumist ei ole neil ei täna ega ka tulevikus teineteise suhtes kaasomandist tulenevaid varalisi ja/või rahalisi nõudeid. II Asjaõiguslikud kokkulepped Kompromisslepingus sisalduvatele kinnisasja käsutustehingutele kohaldatakse asjaõigusseaduse (AÕS) §-des 641, 119 ja § 120 lg-s 1 asjaõiguslepingu kohta sätestatut.

§ 430

lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.

  1. Pooled on kokku leppinud, et X annab üle ja Y võtab vastu Xle kuuluva ½ mõttelise osa omandiõiguse korteriomandist, asukohaga xxx, kinnistu registriosa nr xxxxxxx. III Nõusolekud ja tahteavaldused
  2. Kompromissile alla kirjutamisega annavad X ja Y kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx teises jaos kannete nr 4.
  3. ja 4.
  4. all X (praeguse nimega X) ja Y kaasomandiõiguse kohta tehtud kannete kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna Y (isikukood xxxxxxxxxxx).
  5. Jõustunud kohtumäärus asendab X nõusolekut tingimusel, et kogu kompromisslepingu punktis 2 märgitud kompensatsioon 20 000 eurot on Xle tasutud (TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8).
  6. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-
  8. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  9. Tagastada Xle tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 225 eurot, mis kanda X pangakontole nr EExxx SEB Pangas.
  10. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu kaasomandi lõpetamiseks.
  2. Korraldaval eelistungil
  3. mail 2023 jõudsid pooled kompromissile. Kohus istungil arutas pooltega kokkuleppe tingimusi ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg 4 teise lause alusel koostas kirjaliku kompromisslepingu projekti, mille pooled allkirjastasid. Menetlusosalised kohtule esitatud kompromisslepingus paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled leppisid kokku kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. 3.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. 4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 annab kaasomanikele õiguse kaasomandi lõpetamiseks vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada 2

(4)Tsiviilasi nr 2-21-17874 asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leiab, et eeltoodu ei välista pärast hagi kohtule esitamist kaasomandit lõpetada kaasomanike kokkuleppega, mille kohus kinnitab. Pooled on kokku leppinud kaasomandi lõpetamise viisis, omandiõiguse hagejalt üleandmises ning omandiosas kaotamise eest hagejale makstava hüvitise suuruses.
  1. Poolte kokkulepe hõlmab ka kokkulepet, et kaasomandi eseme soetamiseks ühiselt sõlmitud eluasemelaenulepingust tulenevad kohustused jäävad kostja kanda. Pooled vastutasid laenukohustuse täitmise eest võrdselt, hageja osa laenujäägist (50%) on arvestatud hüvitise suuruse määramisel, makstavat hüvitist on vastavalt vähendatud. Kohus on hagejale selgitanud ja hageja kinnitas, et saab aru, et pooltevahelisele kokkuleppele vaatamata jääb hageja panga ees jääb kohustatud isikuks kuni laenulepingu täieliku täitmiseni, kuid tal tekib selle kohustuse täitmiseks täiendavate maksete tegemise korral tagasinõudeõigus kostja vastu.
  2. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 119 lg 1 näeb ette, et tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi
  3. lõike järgi muutub vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. AÕS § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis.

§ 430

lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.

  1. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on 1 kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8.lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kostja ja hageja on kohtumäärusega kinnitatavas kompromissis andnud nõusolekud kokkuleppe täitmiseks vajalike omanikukannete muutmiseks, see tähendab, et kohtumäärus on käsitatav kohtulahendina, millega kohus on tuvastanud poolte kohustuse anda vajalikud tahteavaldused. X kohustus anda kinnistusraamatust tema omandiõiguse kohta tehtud kande kustutamiseks ja Y ainuomndiõiguse kohta kande tegemiseks sõltub kaasomandiosa kaotuse eest hüvitise maksmisest. X nõusolek kehtib (ja käesolev kohtumäärus asendab tema tahteavaldust) juhul, kui kogu kokkulepitud kompensatsioon 20 000 eurot on tasutud. Kostjal tuleb kinnistamisavaldusele lisada makset tõendavad dokumendid.
  2. Kõike eelnevat arvestades kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 9.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel menetlust lõpetava määruse peale edasikaebamise õiguse välistada. Täitedokumendiks olev määrus jõustub selle pooltele 3

(4)Tsiviilasi nr 2-21-17874 kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja 3).

Menetluskulude jaotus 10.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, seega jäävad kulud poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 11. X taotleb, et seoses kompromisslepingu sõlmimisega ja selle kohtu poolt kinnitamisega tagastataks temale

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 50%, s.o 225 eurot. Tagastatav riigilõiv kanda X pangakontole nr EExxx SEB pangas. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.