1-21-121/115

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-121 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Kirill Šarajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Kirill Šarajev (ik 37808212213) ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid vandeadvokaat Kaire Hänilene poolt Kirill Šarajevile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 151,20 eurot (sh käibemaks 25,20 eurot).
8. Mõista Kirill Šarajevilt menetluskuluna välja 151,20 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
9. Kirill Šarajevil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Viru Maakohtu 30 veebruari
11. a otsusega tunnistati Kirill Šarajev süüdi KarS § 25 lg 2113 lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati 8 aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 5 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuseni. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust. K. Šarajevi karistusaeg algas
12. juulil 2020 ja lõppeb
13. oktoobril
15. Tartu Vangla esitas
16. veebruaril 2023 Tartu Maakohtule materjalid K. Šarajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
17. Tartu Maakohtu
18. märtsi
19. a määrusega jäeti K. Šarajev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
20. K. Šarajevit on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Praegust karistust kannab ta tapmiskatse ja kehalise väärkohtlemise eest, millega tekitas kannatanule kergemaid vigastusi ja narkootikumide suures koguses käitlemise eest. Võrreldes varasemaga on kuritegude vägivaldsusaste suurenenud. On positiivne, et K. Šarajev on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja sõltuvusteemalistel loengutel ning jätkanud riigikeele õpinguid. Samuti on ta osalenud vangla majandustöödel. Vabanemise korral asuks ta MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodusse, kus osaleks kuni aasta pikkuses sõltuvusteemalises programmis koos majutus- ja nõustamisteenusega.
21. Tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud probleemid. Esimest korda tarvitas ta narkootikumide
22. aastal ja vanglas on ta toime pannud narkokuriteo. K. Šarajevi sõnul ei tarvitanud ta vahepeal 10 aastat alkoholi, kuid viimase kuriteo raames lasi ennast sõbral mõjutada ning üheskoos alkoholi tarvitamine päädis käesoleva kuriteoga.
23. Kohtupraktikas on leitud, et mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
24. aprilli
25. a määrus kriminaalasjas nr 1-16-9898, p 47 ja
26. jaanuari
27. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-8438, p 12). Kuna K. Šarajev on pannud toime väga raske isikuvastase süüteo, peab tema ennetähtaegne vabastamine olema eriliselt kaalutletud ja põhjendatud.
28. Kuigi K. Šarajevi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua palju positiivset, siis arvestades tema varasemat elukäiku, sõltuvusprobleeme ja toime pandud kuritegu, on uute kuritegude toime panemise risk piisavalt suur. K. Šarajev on pikaajaline narkootikumide tarvitaja ja sõltlane, kes kaotab joobes olles kergelt kontrolli, muutudes vägivaldseks. Ehkki vahepeal suutis K. Šarajev kümme aastat hoiduda õigusvastasest käitumisest, on tema poolt kuritegude toime panemisel kasutatud vägivalla raskusaste muutunud ajas raskemaks ning päädinud väga raske isikuvastase kuriteoga, mille pani toime alkoholijoobes. Seega oleks hetkel veel ennatlik väita, et temas toimunud muutused on püsivat laadi ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine seaduses ettenähtud esimese võimalusel põhjendatud. Määruskaebused
29. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu K. Šarajevi kaitsja vandeadvokaat K. Hänilene, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2
30. Maakohus on tuginenud toime pandud kuriteo raskusele, kuid nimetatud asjaolu ei ole ennetähtaegselt vabastamata jätmise alus, kuna kuriteo raskusele on antud hinnang juba karistuse mõistmisel. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et K. Šarajevit positiivselt iseloomustavad asjaolud kaaluvad üles kohtu poolt välja toodud negatiivsed asjaolud, kuna sõltuvusest tulenevat võimalikku uute kuritegude toimepanemise riski on võimalik maandada käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega. Praegusel juhul on maakohus jätnud kaalumata, kas uute kuritegude toimepanemise risk oleks käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega maandatav.
31. K. Šarajev tunnistab sõltuvusprobleeme, ja on nendega vanglas tegelenud, läbides vanglas sõltuvusteemalised loengud ning sotsiaalprogrammi. Vangla arvates on K. Šarajev motiveeritud narkosõltuvusest vabanema. Muutuste tegemise soovi näitab vangla hinnangul K. Šarajevi soov liituda programmiga „Sütik“. Ühtlasi on tal vabanemise korral olemas elukoht MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodus, kus tal on võimalik osaleda kuni aasta pikkuses sõltuvusteemalises programmis vanglast vabanenutele koos majutus- ja nõustamisteenustega. K. Šarajev on juba osalenud uute kuritegude toimepanemise riski vähendavates tegevustes ning on avaldanud soovi selliste tegevustega jätkamiseks ka käitumiskontrolli ajal. MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodus on tal võimalik osaleda erinevates programmides, sh narkosõltuvusega tegelevates programmides. Samuti on sellesse turvakodusse elama asudes võimalik K. Šarajevil saada tuge narkosõltuvusest vabanemiseks.
32. K. Šarajevi varasemast elukäigust nähtub, et eelmine karistus oli tal enam kui 10 aastat tagasi. Ka vangla on arvamusel, et kuna enam kui kümne aasta jooksul ei ole K. Šarajevit karistatud, võib pidada tema soovi kuritegelikust käitumisest loobuda tõenäoliseks. Eeltoodu näitab, et K. Šarajevi poolt uute kuritegude toimepanemise prognoos on vähetõenäoline.
33. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse koos täiendusega ka süüdimõistetu K. Šarajev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
34. Ta kahetseb toime pandud kuritegusid ja selliselt enam ei käituks. Ta soovib vabanemise korral minna rehabilitatsioonikeskusesse, et kinnistada endas toimunud muutuseid. Ta liitub ka programmiga „Sütik“ ja saaks tugiisiku. Ta vabaneks elektroonilise järelevalve alla. Ühtlasi ei ole teda kunagi kriminaalhooldusametniku järelevalve alla vabastatud. Ta täidaks kõiki nõudeid. Ta on läbinud metadooni asendusravi ja ei tarvita enam narkootikume. Tal on poeg ja ta soovib tema kasvatamises kainena osaleda. Tema elukaaslane suri, mistõttu jäi tema alaealine poeg vanaema hoolde. Tema laps vajab tema tuge. Tal on vabanemisfondis raha, mida hakkab lapsele kandma. Tema ema ostis talle uues linnas korteri, et ta saaks alustada uut elu ilma vanade tuttavateta. Ta soovib tasuda menetluskulud. Ringkonnakohtu järeldused
35. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K. Šarajev ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele.
36. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus K. Šarajevi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga või rikkunud põhjendamiskohustust, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus on K. Šarajevit iseloomustavaid andmeid, sh teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele, et tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud. 3
37. Kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et K. Šarajevist lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk, mis tuleneb otseselt tema poolt varasemalt toime pandud kuritegudest ja tema isikuga seotud asjaoludest, on piisavalt maandatud. Esmalt on oluline see, et K. Šarajevit on elu jooksul kokku karistatud kümnel korral. Vastab küll tõele, et tema eelviimane kuritegu jääb kümne aasta tagusesse aega, ent siiski näitab see, et K. Šarajev on alati pärast süüdimõistvat kohtuotsust mingil ajahetkel kuritegude toime panemist jätkanud. Seekord pani ta toime varasematega võrreldes oluliselt raskema kuriteo ehk teise isiku tapmiskatse ja kehalise väärkohtlemise. Lisaks veel käitles suures koguses narkootilisi aineid. Kuigi isiku ennetähtaegset vabastamist ei saa põhjendada läbi toime pandud kuriteo raskuse, võib kuriteo asjaoludele KarS § 76 lg 4 kohaselt tugineda. See on oluline, otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb, kusjuures kuriteo asjaoludena kõnealuses tähenduses tuleb mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad retsidiivsusriski mõjutada (vt RKKKm nr 1-14-5339, p 12).
38. Praegust karistust kannab K. Šarajev selle eest, et lõi ühise joomingu käigus tekkinud tüli tõttu oma tuttavat noaga ühel korral kätte ja teisel korral vasakule poole rindkeresse, tabades kannatanu südant. Samuti lõi ta armukadeduse pinnalt tekkinud tüli käigus oma naistuttavat rusikaga näkku, pähe ja vastu rindkeret. Viimaks karistati teda suures koguses marihuaana käitlemises. Kohtuotsusest tulenevalt ei olnud isikuvastased kuriteod etteplaneeritud. K. Šarajev tegutses seega konflikti pinnalt tekkinud hetkelise emotsiooni ajel ehk impulsiivsusest. Samuti soodustas tegusid tarbitud alkohol. Teisisõnu saab öelda, et K. Šarajev võib konfliktsetes olukordades olla väga vägivaldne ja ei pruugi oma emotsioone vajalikul määral kontrolli all hoida. Kuna selliseid olukordi ei ole elus mitte kuidagi võimalik vältida, tuleb siiski nentida, et K. Šarajevist lähtub veel sellekohane uute kuritegude risk. Eriti neil juhtudel, kui ta on alkoholi tarbinud.
39. K. Šarajev saab küll aru, et alkoholist ja narkootikumidest tuleb hoiduda, sest tema puhul võib see viia kuritegeliku käitumiseni ja ta ongi juba läbinud erinevaid rehabiliteerivaid programme ja vestluseid, kuid ringkonnakohus ei ole siiski veel veendunud, et K. Šarajev ka tegelikkuses suudaks alkoholist ja narkootikumidest hoiduda. Seda enam, et narkootikumid on väga pikalt olnud K. Šarajevi elu osaks ja ta on toime pannud ka sellega seotud kuritegusid, sh isegi vangistuses. Ja nagu eelnevast tuleneb, alkoholijoobes pani ta toime raske isikuvastase kuriteo. Talle võidakse küll määrata tarvitamiskeeld ja ta võib suunduda vabaduses sellekohasesse programmi, kuid see ei garanteeri täie kindlusega tema kainust. See kõik kogumis ei tekita kriminaalkolleegiumis hetkel veel veendumust, et K. Šarajev ka tegelikkuses teadvustab enda jaoks alkoholi ja narkootikumidega seotud riske, saab aru, mis võib juhtuda, kui ta neid tarvitab ja ka tegelikkuses suudaks vabaduses neist hoiduda. Arvestades K. Šarajevi impulsiivset ja agressiivset loomust, on igal juhul olemas risk, et tekkivate tülide pinnalt võib K. Šarajev taas vägivaldne olla. Sellekohane võimalike kuritegude toime panemiseni viiv risk ei ole seega vangistuses viibitud ajaga vähemalt hetkel veel piisavalt maandatud.
40. Kuigi K. Šarajevi vabanemisjärgsed elutingimused on head, s.o ta asuks elama turvakodusse ja liituks programmiga „Sütik“, ei tähenda tingimata, et seetõttu on tema kuriteoriskid maandatud. Ka viimaste kuritegude ajal oli tal kindel elukoht ja toetavad lähedased (sh alaealine laps), samuti oli tal lausa töökohtki, kuid sellest hoolimata pani ta toime väga raskeid kuritegusid. Seetõttu ei ole tegemist selliste asjaoludega, mis täie kindlusega vähendaksid temast lähtuvaid kuriteoriske, sest varasemalt ei ole need asjaolud vähimalgi määral tema õiguskuulekust taganud.
41. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
42. märtsi
43. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 4
44. K. Šarajevi kaitsja vandeadvokaat K. Hänilene taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 151,20 eurot (sealhulgas käibemaks 25,20 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 151,20 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel K. Šarajevi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5