Obsah (8)

§ 448§ 405§ 444§ 637§ 162§ 178§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-14539 Tsivii

§ 448

lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused ning selgitused RSK Projekt OÜ esitas 23.10.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse D. Š.i vastu võlanõudes. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse summas 990 eurot ja kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt poolte vahel on 25.03.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr xxxx, mille punkti 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks teekivi (22 m2) eemaldamine, aluse tasandamine teekivi all (22 m2), drenaaži paigaldamine, pinnase eemaldamine (9 m2), liiva täitmine (9 m2), teekivi paigaldamine (9 m2), aadressil xxxx. Seisuga 15.04.

1. olid hageja kohustused kostja ees täidetud, v.a. drenaaži paigaldamine, millega seoses vähendas hageja oma arvet summas 180 eurot koos käibemaksuga. 15.04.2020, ehk siis kui tööd olid tehtud, edastas hageja kostjale e-posti teel akt-arve nr 1504/
2. Viidatud akt-arves on kajastatud kõik hageja poolt tehtud tööd koos mahu ja hindadega. Kostja ei ole arvet tasunud. Harju Maakohus võttis 17.12.2020 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle tervikuna rahuldamata. Kostja seisukohal hagiavaldus on põhjendamata ning hageja poolt teostatud tööd ei ole teostatud nõuetekohaselt, mistõttu ei ole kostja tehtud töid ka aktsepteerinud ega vastu võtnud ning hageja viib kohut teadlikult eksitusse. Kostja ei ole tehtud tööde kvaliteediga rahul ja on sellest teavitanud ka hagejat. Kostja selgituste kohaselt ei olnud koheselt võimalik ette näha, kuidas sadevesi hakkab uuel kivisillutisel käituma. Kostja leiab, et antud tööde teostamisel drenaaži rajamine on olnud hädavajalik ning rõhutab, et varem samal kohal olnud vana kivisillutisega vee kogunemise probleeme ei esinenud. Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. 2 2-20-14539 VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja on vastuväidete kohaselt ei olnud hageja täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ja on teostanud töid, milleks puudus vajadus ja poolte vaheline kokkulepe ning hageja ei ole vastupidist tõendanud, siis tuleb hageja jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu.

§ 405

lg 1 (30.06.2020 - 09.01.2021 kehtinud redaktsiooni) kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 01.01.2022 alates kehtinud

§ 405

lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodust tulenevalt selgitab kohus, et hagiavaldust ei võetud küll menetlusse lihtmenetlusena, kuid kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt kehtivale

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 ja 4 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulud kindlaks peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. 3 2-20-14539 /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 4