1-23-2646/5

(21730000109)Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. märtsi
2. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X OÜ (registrikood XXXXXXXX) esindaja advokaat Andri Rohtla (XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
3. märtsi
4. a määrus muutmata ning X OÜ esindaja advokaat Andri Rohtla esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 10.03.
6. a esitas X OÜ Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse AS-i C ja tema juhatuse liikme Y suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 199 lg 1, § 201 lg 1, § 203 lg 1 tunnustel. Teokirjelduse kohaselt kuulub AS-le C Eesti kinnistu XXX. X OÜ teostas sel kinnistul 2015-2016 ehitustöid, olles AS C Eesti alltöövõtja. Ehitustööde tegemiseks toodi kinnistule metallist töövahendeid, ehitusmaterjali. Kuna peatöövõtja Q OÜ ja AS C Eesti vahel tekkis õigusvaidlus, seiskas Q OÜ kinnistul ehitustööd. Ehitusmaterjalid andis Q OÜ üle X OÜ-le
7. mail 2016 vastava lepingu alusel. X OÜ kavatses kinnistul ehitustöid jätkata, kuid see on veninud. Seetõttu jäid ehitusmaterjalid kinnistule edasi. 10.11.2020 avastas X OÜ seaduslik esindaja, et ehitusmaterjalid on kinnistult kadunud. Järelpärimisel selgus, et ehitusmaterjalid vedas AS C tellimusel ära OÜ F. AS C Eesti esitas X OÜ nõudekirjadele vastuse, milles selgitab, et kinnistut korrastati 2020 novembris, vanametall utiliseeriti. Lisaks esitas AS C Eesti rendiarve ehitusmaterjalide paiknemise kohta kinnistul 2014-
9. 22.03.
10. a teatisega jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata.
11. 26.03.
12. a esitas X OÜ esindaja kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmisele.
13. 12.04.
14. a määrusega jättis Riigiprokuratuur esitatud kaebuse rahuldamata.
15. 06.05.
16. a esitas X OÜ esindaja Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri määrusele, millega jäeti tema kaebus rahuldamata.
17. 24.05.
18. a määrusega tühistas ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 12.04.
19. a määruse ja kohustas Riigiprokuratuuri alustama kriminaalmenetlust KarS § 201 lg 1 tunnustel. 1

(8)1-23-2646

1. 24.05.
2. a alustati Riigiprokuratuuri poolt OÜ X seadusliku esindaja O kuriteoteate alusel kriminaalasjas nr 21730000109 KarS § 201 lg 1 tunnustel menetlust selles, et hiljemalt 12.11.2020 viis OÜ F AS C Eesti seadusliku esindaja Y korraldusel AS-ile kuuluvalt XXX kinnistult aadressilt XXX ära OÜ X teadmata ja nõusolekul OÜ-le kuulunud ehitusmaterjalid koguväärtuses 63 473,97 eurot ja utiliseeris need. 05.01.
3. a esitati Y-le KarS § 201 lg 1 järgi kahtlustus selles, et ta korraldas AS C Eesti seadusliku esindajana AS-le kuuluvalt XXX kinnistult aadressilt XXX ajavahemikul oktoober 2020 kuni 12.11.2020 OÜ-le X kuuluvate esemete koguväärtuses 64 973,97 eurot ilma OÜ loata äraviimise, pöörates need enda kasuks.
4. 04.04.
5. a lõpetas Politsei- ja Piirivalveamet prokuratuuri loal Y suhtes menetluse tema tegevuses KarS § 201 lg 1 tunnuste puudumise tõttu.
6. 18.04.
7. a esitas OÜ X lepinguline esindaja Andri Rohtla Riigiprokuratuurile kaebuse 04.04.
8. a koostatud menetluse lõpetamise määruse peale. Kaebaja taotles lõpetamise määruse tühistamist ja menetlusega jätkamist.
9. 19.05.
10. a rahuldas Riigiprokuratuur kaebuse ja tühistas kriminaalasjas nr 21730000109 04.04.
11. a prokuratuuri loal koostatud menetluse lõpetamise määruse.
12. 13.02.
13. a lõpetas PPA Põhja prefektuuri majanduskuritegude uurimisgrupi uurija Ü. Sild kriminaalasjas nr 21730000109 prokuratuuri loal (13.02.2023 kinnitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör A. Kangur) Y suhtes menetluse tema tegevuses KarS § 201 lg 1 tunnuste puudumise tõttu.
14. 27.02.
15. a registreeriti Riigiprokuratuuris X OÜ lepingulise esindaja A. Rohtla kaebus 13.02.
16. a koostatud menetluse lõpetamise määruse peale. Kaebaja taotles lõpetamise määruse tühistamist ja menetlusega jätkamist. Riigiprokuratuuri määrus
17. Riigiprokuratuuri 23.03.
18. a määrusega jättis Riigiprokuratuur esitatud kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses esitatud asjaolud ei anna alust menetlusotsuse muutmiseks või tühistamiseks. Riigiprokurör nõustus uurija ja abiprokuröriga selles, et kriminaalasjas nr 21730000109 kogutud materjalide pinnalt puudub võimalus sedastada AS C Eesti seadusliku esindaja Y poolt ajavahemikul oktoober kuni 12.11.2020 XXX kinnistult X OÜ-le kuuluvate ehitusmaterjalide omastamise asjaolusid, niisamuti asus riigiprokurör seisukohale, et ei ole võimalik tõendatuks lugeda ka AS C Eesti seadusliku esindaja Y poolt nimetatud ajavahemikul XXX kinnistult X OÜle kuuluvate esemete hävitamist. Kriminaalasjas on eeltoodud faktide osas kogutud kõik kohased ja vajalikud tõendid, lisatõendite kogumise võimalused on ammendunud. Riigiprokurör leidis sarnaselt uurija ja abiprokuröriga, et kogutud tõendite alusel ei ole võimalik usaldusväärselt kinnitada, millises koguses, millises väärtuses, milliseid X OÜ-le kuuluvaid ehitusmaterjale oli ajavahemikul oktoober kuni 12.11.2020 XXX kinnistult AS C Eesti esindaja Y korraldusel teostatud koristustööde käigus ära viidud, kes oli nende materjalide äraviijaks ja kuhu need said toimetatud. Nii on 13.02.2023 õigesti otsustatud kriminaalasjas menetlus X OÜ-le kuuluvate varade omastamise asjaolude osas kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu lõpetada. Riigiprokurör märkis, et eeltoodud puuduste tõttu pole võimalik ka tuvastada AS C Eesti esindaja Y poolt XXX kinnistul ajavahemikul oktoober kuni 12.11.2020 korraldatud koristustööde käigus X OÜ-le kuuluvate varade vanarauaks müümises või muul moel utiliseerimises KarS § 203 lg 1 kirjeldatud võõra asja hävitamise tunnuseid. Antud kriminaalasjas puuduvad tõendid AS C Eesti esindaja Y poolt ajavahemikul oktoober kuni 12.11.2020 XXX kinnistult koristustööde käigus X OÜ-le kuuluvate ehitusmaterjalide omastamise ja/või hävitamise kohta. Täpsemalt pole võimalik arusaadavalt tuvastada sel ajavahemikul XXX kinnistule X OÜ poolt ladustatud ehitusmaterjalide liiki, kogust ja väärtust, millised neist ja kui 2

(8)1-23-2646 suures koguses viidi koristustööde käigus vanarauaks, millised utiliseeriti muu moel, kes ja kuhu vanarauana käsitletud materjalid viis. Sellistest asjaoludest täpse ülevaate puudus ei võimalda sedastada ei varade omastamise ega ka nende hävitamise tunnuseid. Riigiprokurör märkis, et ei nõustu X OÜ esindaja poolt märgituga, et kriminaalasjas on võimalik tuvastada kuriteokaebuse, selle lisade (kaubaartiklite loetelu, fotod) ja X OÜ seadusliku esindaja ütluste alusel enne 12.11.2020 (kuriteosündmuse avastamise aeg) XXX kinnistule X OÜ poolt ladustatud kaubad, nende koosseis, kogused ja väärtused. X OÜ poolt on selgitatud, et nimetatud kinnistule toimetati OÜ poolt kokkuleppel AS C Eesti esindaja Y-ga ehitusmaterjalid ajavahemikul 2013-2014. Selle ladustamise kohta mingeid varade üleandmise-vastuvõtmise akte ei vormistatud. Nii ei ole olnud X OÜ-l ega ka kinnistu omanikul AS-l C Eesti ülevaadet, milliseid varasid ja kui suures mahus X OÜ sellele territooriumile nimetatud ajaperioodil ladustas. Kuriteokaebuse lisadest ja X OÜ esindaja ütlustest nähtuvalt on X OÜ soetanud 2015 novembris ehitusmaterjale juurde (nimelt on ta 16.11.2015 peatöövõtulepinguga nr 13, ehituse alltöövõtulepinguga nr 14 ja selle lisaga 1 ning võlgnevuse ja ehitusmaterjalide üleandmise lepinguga nr 15 hankinud D OÜ-lt varasid) ja omandatud varad võtnud raamatupidamises arvele. Selliselt on X OÜ-l 10.05.2016 seisuga ülevaade tema raamatupidamises arvele võetud varadest. Samas ei ole aga selle alusel selge, kas nimetatud laoseis hõlmas ka XXX kinnistule 2013-2014 ladustatud varasid või see kajastas üksnes töövõtulepingute alusel soetatut. Hoolimata aga eeltoodu osas tekkinud ebaselgusest, ei olnud X OÜ poolt 10.05.2016 raamatupidamislikku laoseisu võrreldud ladustamiskohas tegelikult ladustatud kaubaga (sellised andmed dokumentides puuduvad). Seega ei olnud X OÜ saanud 10.05.2016 seisuga tegelikku ülevaadet tema poolt XXX kinnistule ladustatud materjalidest (dokumentaalne laoseis ei võimalda tuvastada tegelikult säilinud vara liiki, hulka ja väärtust). Sellist puudust ei ole võimalik kõrvaldada olnud ka teatud ajahetkedel (menetluse raames tuvastamata aegadel) XXX kinnistul ladustatud materjalide visuaalse ülevaatuse ja nende osas fotode tegemisega. Nii ei ole loonud äriühingu ise ei enda ega ka kolmandate isikute jaoks usaldusväärset tõendit selle kohta, millised materjalid, millises koguses on tal konkreetsel ajahetkel olnud XXX kinnistul hoiul. Kuivõrd X OÜ-l ei ole olnud võimalik menetluse raames esitada tegelikke andmeid oktoobris 2020 XXX kinnistul hoitud materjalide kohta (nagu märgitud 10.05.2016 raamatupidamislikku laoseisu näitavaid andmeid ei ole võrreldud kinnistul tegelikult hoiustatud andmetega), siis on püüdnud uurimisasutus seda puudujääki menetluse raames kõrvaldada muude toimingutega. Seda on tehtud koristustöid teostanud isiku ja XXX kinnistu kaasomanike ülekuulamiste vahendusel, niisamuti on proovitud vastavaid andmeid tuvastada XXX kinnistul koristustöid korraldanud AS C Eesti ja selle esindaja kontoandmete kaudu, täpsemalt on püütud välja selgitada koristustöödesse kaasatud teised isikud, kes ajaperioodil oktoober 2020 kuni 12.11.2020 käitlesid muuhulgas ka X OÜ varasid. Uurimisasutuse toimingud ei andnud aga tulemusi. Nende vahendusel ei olnud endiselt võimalik saada selgust, millises ulatuses, milliseid materjale, millises väärtuses oli kinnistu koristustööde käigus vanametalliks viidud, mida peeti prügiks ja mis jäi kinnistule alles. Eeltoodu tõttu ei ole menetluse raames võimalik olnud teha omastamise ega ka võõra vara hävitamise etteheidet. Riigiprokurör leidis, et ka kaebaja poolt pakutud toimingud eeltoodud puudusi ei kõrvalda. Kaebaja on kõigepelt teinud ettepaneku menetlust täiendada, lisatõendeid koguda, nüüd siis võõra asja hävitamise mõttes, asjatundja või eksperdi kaasabil. Nimelt edastada asjatundjale või eksperdile X OÜ poolt kriminaalasja materjalide juurde lisatud XXX kinnistule ladustatud ehitusmaterjalide andmed (2016 laoseis, fotod ladustatud kaupade kohta, ütlused jms) ja lasta selliselt tuvastada 2020 oktoobris kinnistule ladustatud X OÜ varade koosseis, kogus ja väärtus. Riigiprokurör leidis esiteks, et selliste andmete kogumiseks ei pea kasutama asjatundja või eksperdi abi. Neid on võimalik välja selgitada ka uurijal, kui talle esitatakse alusmaterjal, mille kaudu need on tuvastatavad. Teiseks tulebki märkida, et alusmaterjal, mille pinnalt eeltoodud andmeid peaks tuvastama hakkama, ei ole selge, täpne ja usaldusväärne, mistõttu ei oleks ka asjatundjal või eksperdil võimalust nende kaudu vajalikke andmeid selgelt, täpselt ja 3

(8)1-23-2646 usaldusväärselt tuvastada. Nii ei ole kaebaja poolt pakutud toimingu vahendusel võimalik sellega mõeldud eesmärki saavutada. Riigiprokurör leidis ka, et kaebaja poolt tehtud ettepanekut uurida praegu, s.o rohkem kui kaks aastat peale kuriteosündmust võimalike valvekaamerate salvestusi oktoobris 2020 XXX kinnistul toimunu osas, et selliselt tuvastada kinnistult materjali ära vedanud sõidukid ja nende juhid, et siis omakorda nende vahendusel tuvastada, kuhu äraviidud materjal toimetati ja, saada teada, äraviidud materjali liik, kogus ja väärtus, ei saa pidada perspektiivikaks, uusi asjakohaseid tõendeid loovaks. Ja seda kõigepealt põhjusel, et kriminaalasja materjalidele tuginevalt ei ole selge, kas oktoobris 2020 on XXX kinnistu osal, kus ladustas X OÜ oma varasid, üldse olnud valvekaamerad. Tunnistaja M ütlustest nähtuvalt on tema paigutanud XXX kinnistule kaamerad alles 2022 kevadel. Tunnistaja K on selgitanud, et tema pani valvekaamerad kinnistule üles küll 2013, kuid nende vaatevälja ei ulatanud kinnistu osa, kuhu oli oma vara ladustanud X OÜ. Riigiprokurör leidis, et kui isegi eeldada, et vastavad kaamerad olid juba oktoobris 2020 kinnistul olnud, siis puudub teadmine, kas need omasid ka võimekust nähtut salvestada, kui isegi oleksid omanud, siis, kas need olid selliselt seadistatud, kui olid, siis, kas need säilitavad salvestatut enam kui kaks aastat või n-ö kirjutavad uued andmed need jooksvalt üle. Riigiprokurör mäkis, et kuigi kriminaalmenetluse raames ei ole selgelt tuvastatud, kas XXX kinnistu osal, kus ladustas oma vara X OÜ, on olnud valvekaamerad, poleks ikkagi praegu, s.o enam kui kaks aastat peale väidetavat kuriteosündmust, põhjendatud sellisel moel tõendite otsimine. Riigiprokurör ei pea tõenäoliseks leida valvekaamerate vahendusel asjakohaseid tõendeid ka põhjusel, et kui isegi eeldada, et oktoobris 2020 olid XXX kinnistul töökorras valvekaamerad, millised olid seadistatud andmeid säilitama, siis ei saaks pidada tõenäoliseks videopildi fookuse, kvaliteedi jms tõttu territooriumil käinud X OÜ-le kuuluvad materjalid ära vedanud sõidukite registreerimisnumbrite, veel vähem sõiduki juhtide tuvastamist, kui mistahes muud andmed nende kohta puuduvad. Pelgalt sõiduki videolt nägemine ei anna selgust selle kohta, kas see on XXX kinnistul viibunud seal toimunud koristustööde pärast, kas see on parajasti ära vedamas just X OÜ-le kuuluvaid materjale. Riigiprokurör märkis, et kuivõrd kriminaalmenetluse raames ei ole suudetud usaldusväärselt ja piisava konkreetsuse astmega tuvastada omastatud või hävitatud varade koosseisu, kogust ja väärtust, siis ei ole põhjendatud hakata analüüsima selle teo toimepannud isiku arusaama teost, suhtumist sellesse ehk teisisõnu hinnata, kas tegu oli toime pandud tahtlikult või mitte. Seda enam, et antud kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et ajavahemikul oktoober 2020 kuni 12.11.2020 on AS C Eesti esindaja Y korraldanud XXX kinnistul koristustööde tegemise ja on selle raames muuhulgas lasknud sorteerida ka X OÜ poolt sealsamas ladustatud varasid. Niisiis ei ole antud asjas põhjust arutleda selle üle, kas Y teadis, et koristustööde käigus käideldakse ka X OÜ varasid, vaid kas Y-l on olnud täpset teadmist, millised varad kuulusid X OÜ-le, kas ta on suutnud koristustööde käigus eristada X OÜ-le kuuluvaid varasid teistest, ja kui isegi oli suuteline (mida menetluses ei ole suudetud tõenditega kinnitada), siis millised X OÜ varad arvati tema korraldusel prügisse, millised vanarauaks, millised jäid alles ehk, milliseid varasid, kui suures koguses ja väärtuses ta võis siis omastada või siis teadlikult lasta hävitada. Eeltoodu, nagu märgitud, jäi aga antud kriminaalmenetluse raames tuvastamata, seega ka AS C Eesti esindaja Y süü nii X OÜ varade omastamises ja/või hävitamises tõendamata. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele 14. Riigiprokuratuuri 23.03.2023. a määrusele esitas kaebuse X OÜ lepinguline esindaja Andri Rohtla, kes palub Riigiprokuratuuri määrus tühistada ja jätkata kriminaalasja menetlust KarS § 201 ja § 203 alusel. Kaebuse esitaja märgib, et menetlejate hinnangul pole tõendamist leidnud ehitusmaterjalide enda kasuks pööramine kui KarS § 201 ehk omastamise üks eeldus. Kannatanu pole sellega nõus. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et see eeldus on täidetud, kui teost saab järeldada toimepanija soovi edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või lasta seda teha kolmandal isikul 4

(8)1-23-2646 (RKKKo 1-13-5173, p 17). Seda saab järeldada ainuüksi PPA poolt tuvastatud asjaolust, et Y ja AS C on viinud kannatanule kuulunud vallasasjad ära viisil, et kannatanu neid enam kätte ei saaks. Seega on ainetu rääkida enda kasuks pööramise tuvastamatusest. Küll aga, isegi kui omastamise koosseisu puudumist jaatada, on PPA ja prokuratuur tähelepanuta jätnud, et kogutud tõendite põhjalt tõendamist leidnud asja rikkumine ja hävitamine ehk KarS § 203. Kannatanu on juba põhjalikult kirjeldanud KarS § 203 lg 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu eelduste täitumist oma 23.02.2023 määruskaebuses. Kaebaja leiab, et hävitatud ehitusmaterjalide koosseisu saab tuvastada kannatanu poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kannatanu on PPA-le ja prokuratuurile esitanud laoseisu dokumendi, kus olid kirjas XXX kinnistul olnud kannatanu ehitusmaterjalid. Kannatanu on antud dokumenti veel täiendavalt märkinud, millised ehitusmaterjalid veel alles on ning millised on ära hävitatud. Riigiprokurör on selle tõendi osas asunud arusaamatule seisukohale, et tegemist on pelgalt raamatupidamisliku laoseisuga. Riigiprokuröri hinnangul ei ole antud laoseisu dokumenti võrreldud ladustamiskohas tegelikult ladustatud ehitusmaterjalidega ning seetõttu ei saa antud tõend tegelikku ülevaadet XXX-l asuvatest kannatanu ehitusmaterjalidest. Riigiprokuröri arvates ei kõrvalda seda väidetavat puudust ka asjaolu, et kannatanu käis mitu korda kuus ehitusmaterjalide olemasolu kontrollimas ja nendest umbes iga poole aasta tagant ka pilti tegemas. Kannatanule jääb mõistmatuks, mille alusel riigiprokurör selle asjaolu tõendatusele põhjendamatult karmid nõuded on esitanud. Riigikohus on leidnud, et menetlusõiguse rikkumiseks on ka tõendatusele ülemäära rangete nõuete seadmine. Asjaolu tõendatuks lugemiseks piisab, kui olemasolevad tõendid lubavad väita, et menetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (RKKKo 4-21-950, p 11). Samas aga riigiprokuröri loogika kohaselt oleks kannatanu pidanud iga natukese aja tagant laskma sõltumatul eksperdil koostada aruande, et laoseisu dokument vastab tegelikule olukorrale, sest vaid piltide tegemine ei ole tõendatuseks piisav. Kannatanu mõistaks riigiprokuröri skeptilisust kui tegemist oleks ainsa hävitatud ehitusmaterjalide koosseisu tõendava tõendiga, kuid teised tõendid, mh ka kannatanu poolt tehtud pildid, kinnitavad laoseisu dokumendi korrektsust. Kõigi tõendite koosmõjus tuleb lugeda teo esemeks laoseisu dokumendis esitatud ehitusmaterjalid. Nendeks teisteks tõenditeks on kannatanu pildid. Kannatanu on ka viimased pildid ehitusmaterjalidest PPAle ja prokuratuurile edastanud, kuid neid pole KarS § 203 koosseisu tuvastamisel sisuliselt arvesse võetud. Riigiprokurör on vaid nentinud, et laoseisu dokumendi puudust ei ole võimalik kõrvaldada olnud ka ehitusmaterjalidest fotode tegemisega. Kannatanu tehtud piltidelt on võimalik tuvastada XXX kinnistul asunud ehitusmaterjalide liik ja kogus. Seega kõrvaldavad esitatud pildid ka väidetavad puudused, mis riigiprokuröri hinnangul laoseisu dokumendil eksisteerivad, kuivõrd ehitusmaterjalidest tehtud pildid võimaldavad faktiliselt tuvastada, et laoseisu dokumendis mainitud ehitusmaterjalid olid ka vahetult enne vanarauda viimist kohapeal olemas ehk laoseisu dokument vastas ka reaalsele olukorrale. Riigiprokurör on märkinud, et eelnevalt mainitud puudujääke on uurimisasutus proovinud kõrvaldada muude toimingutega, aga vastavad toimingud ei andnud soovitud tulemusi. Kannatanu ei nõustu ka selle seisukohaga ning toob siinkohal välja U tunnistajana antud ütlused, mis tõendavad asjaolu, et kannatanu ehitusmaterjalid hävitati. U-le näidati ülekuulamisel kannatanu tehtud pilte ehitusmaterjalidest ja U kinnitas, et need asusid ka hilisemalt XXX-l ning viidi tema juuresolekul vanarauda hävitamisele. Järgnevalt tsiteerib kannatanu esindaja kaebuses tunnistaja antud ütlusi. Tunnistaja ütlustega tõendatud, et suures ulatuses kannatanule kuulunud erinevaid ehitusmaterjale oli koristustööde ajal XXX kinnistul ning just kinnistu korrastamise käigus viidi need Y poolt tellitud autoga vanarauda. Seetõttu tekitab ka hämmastust riigiprokuröri väidetav olukorra selgusetus materjalide mahu ja äraviimise fakti osas, mis on niivõrd suur, et kriminaalmenetlus tuleb seetõttu lõpetada. Lisaks ei mõista kannatanu, miks leiab riigiprokurör, et tunnistaja ülekuulamine tulemusi ei andnud. Tunnistaja ütlused tõendavad vaieldamatult asjaolu, et kannatanule kuulunud ehitusmaterjale viidi vanarauda ehk hävitati. Isegi kui nõustuda 5

(8)1-23-2646 riigiprokuröri seisukohaga, et laoseisu dokument ja kannatanu tehtud pildid ei tõesta iseseisvalt asjaolu kas ja kui palju ehitusmaterjali hävitati, siis on riigiprokurör alusetult kõrvale jätnud tunnistaja ütlustega tuvastatud hävitatud ehitusmaterjali koguse ja liigi. Tunnistajale on näidatud pilte kannatanu ehitusmaterjalist ja ta on ülekuulamisel kinnitanud enamike laoseisu dokumendis olevate materjalide kohta, et need viidi ära Y poolt tellitud autoga. Seega on hävitatud ehitusmaterjalide väljaselgitamiseks vaja lihtsalt tutvuda tunnistaja ütlustega ning tuvastada talle näidatud fotodelt ehitusmaterjalid, mis ära viidi. Seega on vähemalt osade hävitatud ehitusmaterjalide hulk lihtsasti tuvastatav. Kannatanu toob siinkohal ka näite. U ütles ülekuulamisel, et talle näidatud pildilt nr 12 viidi vanarauda kõik pildil olnud nelikant terastorud, ümartorud ja U profiilid. Pildilt on tuvastatav, et tegemist on laoseisu dokumendis välja toodud järgmiste ehitusmaterjalidega: 38 tk nelikant terastoru (20 x 200 x 4 x 12100); 2 tk Nelikant terastoru ZN (180 x 100 x 6,3 x 12000); 7 tk Ümartoru (114,3 x 6,3 x 8000); 1 tk Ümartoru (108 x 3,6 x 8000); 4 tk Külmvalts U profiil (100 x 50 x 4 x 12000); 2 tk Külmvalts U profiil (100 x 50 x 4 x 6000). Ainuüksi antud näite põhjal oli kerge vaevaga võimalik tuvastada üle seitsme tonni erinevaid hävitatud ehitusmaterjale. Olles tuvastanud ehitusmaterjalide liigi ja koguse saab seejärel välja selgitada ehitusmaterjalide väärtuse. Sama meetodit saab kasutada ka teiste piltide puhul ning tuvastada kõik tunnistaja ütlustega kinnitatud äraviidud ehitusmaterjalid. Asjakohane on Riigikohtu seisukoht lahendi 3-1-1-90-15 p-s 16, mille kohaselt varguse, kuid kannatanu hinnangul ka teiste varavastaste süütegude puhul ei ole alati vaja kindlaks teha varastatu täpset väärtust. Selleks, et süüdistatav rahaliselt hinnatava asja varguses süüdi tunnistada, piisab sellest, kui on tõsikindlalt tuvastatud, et varastatu rahaline väärtus teo toimepanemise ajal ületas 20 miinimumpäevamäära. See omakorda eeldab, et varastatu maksumuse ulatumine üle 20 miinimumpäevamäära oleks tõendatud (KrMS § 60 lg 2) või üldtuntud (KrMS § 60 lg 3). Eelneva põhjal on kummastav riigiprokuröri etteheide, justkui kannatanu „alusmaterjalid“ muudavad uurijal oma töö tegemise võimatuks. Uurimisasutuse ülesanne on kriminaalmenetluse käigus ise selgitada kriminaalmenetluse esemeks olevaid asjaolusid, mitte kannatanule ette heita tõendite kvaliteeti. Nagu eelneva põhjal selgub, on nii kannatanu poolt esitatud dokumentaalsete tõendite kui ka uurija poolt kogutud isikuliste tõendite koosmõjus üheselt mõistetav tegu, selle motiivid kui ka teo objekt. Teisisõnu, vähemalt tabelis mainitud asjade osas on vaieldamatu asjaolu, et kohaldub nii KarS § 201 lg 1 kui ka § 203 lg 1. Teiste ehitusmaterjalide osas on kannatanu valmis andma täiendavaid ütlusi ja teavet, et hävitatud ehitusmaterjalide tuvastamine oleks lihtsam ja kiirem. Seetõttu leiab kannatanu, et Riigiprokuratuur on nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamisega olukorras, kus sisuliselt on kuriteo koosseis juba tõendamist leidnud. Täiendavalt on riigiprokuröri määruses väljendatud seisukohad KarS § 201 ja 203 objektiivse kooseisu puudumise kohta vastuolus kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega, kui hinnata neid nende kogumis, mistõttu tuleb kriminaalmenetlust jätkata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega ja Riigiprokuratuuri määrusega, asub seisukohale, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 23.03.2023. a määruse muutmiseks. 16. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamise puhul saab kohus kontrollida seda, kas olemasolevate tõendite põhjal on alus kellelegi süüdistuse esitamiseks, kuid kohus ei saa prokuratuurilt üle võtta riikliku süüdistusmonopoli kandmist. Seetõttu ei ole kohtu pädevuses ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Kohus võib küll jõuda seisukohale, et otsuse 6

(8)1-23-2646 tegemiseks on vajalik ja võimalik koguda täiendavaid tõendeid. Küll aga ei saa prokurörile kirjutada ette seisukohti tõendatuse osas. Sellest tulenevalt ei anna Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks alust ka asjaolu, et kaebajad ei nõustu selles esitatud seisukohtadega, vaid selleks peab olema nt tegemata jäetud mõni asjas tähtsust omav menetlustoiming.

1. Lisaks märgib ringkonnakohus sedagi, et vaid kaebaja subjektiivse hinnangu pinnalt justkui esineks isiku tegevuses kuriteo tunnused, ei saa kohus menetlejat kohustada menetlust jätkama ning et kannatanul on õigus prokuratuuri poolt kriminaalmenetluse lõpetamise määrus vaidlustada süüdistuskohustusmenetluse korras, kuid tulenevalt riigi karistusvõimu monopolist ei ole kannatanul õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist. Sellele ringkonnakohtule esitatud kaebus aga sisuliselt suunatud on. Kaebaja ei ole toonud välja mitte ühtegi menetlustoimingut, mis tema hinnangul on menetluses tegemata jäetud ja mis võiks aidata selgitada välja sündmuse asjaolusid, vaid sisuliselt taotleb üksnes menetleja ja riigiprokuröri põhjenduste ümberhindamist, milleks aga puudub kohtul käesoleval juhul esitatud andmete ja materjalide pinnalt alus.
2. Kaebaja ei nõustu riigiprokuröriga selles, et poleks võimalik tuvastada hävitatud materjalide koosseisu. Nimelt on kannatanu esindaja seisukohal, et kannatanu poolt esitatud dokumendid ning fotod koosmõjus teiste tõenditega annavad aluse lugeda teo esemeks laoseisu dokumendis esitatud ehitusmaterjalid. Ringkonnakohtu hinnangul on riigiprokurör oma määruses asjakohaselt põhjendanud, miks ta vastavale seisukohale asus. Seejuures on riigiprokurör toonud välja, et kinnistule toimetati X OÜ poolt kokkuleppel AS C Eesti esindaja Y-ga ehitusmaterjalid ajavahemikul 2013-
3. Selle ladustamise kohta mingeid varade üleandmise-vastuvõtmise akte ei vormistatud. Nii ei ole olnud X OÜ-l ega ka kinnistu omanikul AS-l C Eesti ülevaadet, milliseid varasid ja kui suures mahus X OÜ sellele territooriumile nimetatud ajaperioodil ladustas. X OÜ on soetanud 2015 novembris ehitusmaterjale juurde ja omandatud varad võtnud raamatupidamises arvele. Selliselt on X OÜ-l 10.05.2016 seisuga ülevaade tema raamatupidamises arvele võetud varadest. Samas ei ole aga selle alusel selge, kas nimetatud laoseis hõlmas ka XXX kinnistule 2013-2014 ladustatud varasid või see kajastas üksnes töövõtulepingute alusel soetatut. Hoolimata aga eeltoodu osas tekkinud ebaselgusest, ei olnud X OÜ poolt 10.05.2016 raamatupidamislikku laoseisu võrreldud ladustamiskohas tegelikult ladustatud kaubaga. Seega ei olnud X OÜ saanud 10.05.2016 seisuga tegelikku ülevaadet tema poolt XXX kinnistule ladustatud materjalidest. Sellist puudust ei ole riigiprokuröri hinnangul võimalik kõrvaldada olnud ka teatud ajahetkedel (menetluse raames tuvastamata aegadel) XXX kinnistul ladustatud materjalide visuaalse ülevaatuse ja nende osas fotode tegemisega. Esitatud kaebuses ei ole toodud välja konkreetseid asjaolusid või tõenditest nähtuvat informatsiooni, mis prokuröri sellekohase argumentatsiooni ümber lükkaks. Kaebaja üksnes kordab juba sisuliselt varem avaldatut sellest, et tema hinnangul on esitatud materjalidest nähtuv piisav, et tuvastada kinnistul olnud materjalide koosseis, kuid pole esitanud omapoolset artluskäiku, mis selgitaks riigiprokuröri poolt eelnevalt tõstatatud küsitavusi. Seejuures on riigiprokurör seisukoha kujundamisel kõiki kaebaja poolt väljatoodud ja viidatud materjale arvesse võtnud ja justnimelt nende pinnalt sellisele järeldusele jõudnud. Samuti on riigiprokurör märkinud, et seda ebaselgust on püütud menetluse kestel menetlustoimingutega kõrvaldada, kuid see ei ole tulemust andnud.
4. Kaebaja hinnangul tõendavad hävitatud materjalide koosseisu ka tunnistaja U ütlused. Seejuures viitab kaebaja näiteks, et tunnistaja on kinnitanud, et kannatanu tehtud pildi peal olevat kaks töökorras hasplit viidi Y poolt tellitud auto-kraanaga vanarauda ning toob kaebuses välja tunnistaja antud ütlused. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja asunud tunnistaja ütlusi endale sobivalt sisustama väites, justkui oleks tunnistaja kinnitanud, et ära viidi kaks töökorras hasplit. Tunnistaja ei ole esiteks märkinud, millega tegemist on, vaid öelnud, et fotol olevad esemed on talle tuttavad, need viidi minema, kuid ta ei ole kinnitanud, et need oleksid olnud töökorras. Vastupidi, tunnistaja on korduvalt märkinud, et
5. a sügisel teostati kinnistul koristustöid, mille käigus puhastati kinnistu mh ebavajalikest metalljäätmetest. Ka juba 12.01.
6. a tunnistajana ülekuulamisel on U avaldanud, et tema hinnangul ei olnud tegemist ehitusmaterjaliga, vaid 7

(8)1-23-2646 vanarauaga. Sama on ta sisuliselt avaldanud ka 16.08.

1. a tunnistajana ülekuulamisel. Kaebaja on tunnistaja ütlusi kaebuses tsiteerides need osad ütlustest välja jätnud. Seega, isegi juhul, kui tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et kinnistult viidi minema erinevat metallmaterjali, siis tunnistaja ei nähtu nendest, et ta oleks olnud teadlik nende kuuluvusest ning samuti seavad ütlused kahtluse alla vaidlusaluse metalli väärtuse ehitusmaterjalina.
2. Kaebaja pakub ringkonnakohtule kaebuses ka välja, et ehitusmaterjalide hind oleks võimalik välja arvutada kõrvutades laoseisu dokumenti ja tunnistaja poolt kannatanu tehtud fotode alusel antud ütlusi. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist liialt oletusliku ja subjektiivse arvutuskäiguga. Esmalt ei ole olnud menetluse kestel võimalik tõsikindlalt tuvastada materjalide kogus ning seejärel pole võimalik tuvastada ka nende väärtust, kuivõrd kannatanu sõnade kohaselt oli tegemist kvaliteetse (mh ka uue) ehitusmaterjaliga, tunnistaja aga näiteks on andnud ütlusi, et tegemist oli vanarauaga. Raske on hinnata, mis oleks olnud materjalide tegelik väärtus. Kriminaalmenetluse jätkamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et praegusel hetkel ei ole enam toiminguid, mis aitaks selle väärtuse välja selgitada. Nendele ei viidata ka kaebuses. Sisuliselt soovib kaebaja, et menetleja annaks kogutud ja esitatud tõenditele teistsuguse hinnangu. Riigiprokurör on kohtu hinnangul asjakohaset leidnud, et ei ole olnud võimalik saada selgust, millises ulatuses, milliseid materjale, millises väärtuses oli kinnistu koristustööde käigus vanametalliks viidud, mida peeti prügiks ja mis jäi kinnistule alles. Sellist konkreetset ülevaadet ei ole esitanud ka kaebuses.
3. Kaebaja ei nõustu riigiprokuröri etteheitega, et kannatanu esitatud alusmaterjal on selline, mis ei võimalda menetluses täiendavalt midagi välja selgitada ja avaldab, et uurimisasutuse ülesanne on selgitada menetluse käigus välja kriminaalmenetluse esemeks olevad asjaolud, mitte heita kannatanule ette tõendite kvaliteeti. Samas ei ole kaebaja toonud välja, milliste uurimistoimingutega peaks tema hinnangul olema võimalik asjaolude väljaselgitamine. Nagu riigiprokurör on märkinud, ei ole tõsikindlaid andmeid sellest, millised X OÜ varad, mis koguses ja väärtuses oli
4. a oktoobris kinnistule ladustatud. Ringkonnakohus nõustub menetleja ja riigiprokuröriga, et pole toiminguid, mis aitaks seda praegusel hetkel enam välja selgitada. Samuti tuleb nõustuda sellega, et nende asjaolude kinnitamiseks peaksid olema kannatanu poolt esitatud vastav dokumentatsioon. Kuigi kaebaja leiab, et kannatanu poolt edastatust on võimalik tuletada kuriteokoosseisu täidetust kinnitavad asjaolud, ei nõustu ringkonnakohus sellega. Seejuures on oluline märkida, et riigiprokurör ei ole väitnud, et sellised tõendid peaks esitama kannatanu. Ringkonnakohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on menetluse jooksul viidud läbi erinevaid toiminguid ja kogutud tõendeid, kuid ka need ei ole piisavad esitamaks isikule süüdistust, kuigi kannatanu esindaja leiab vastupidist. Kohtu hinnangul on riigiprokurör asjakohaselt tõstatanud probleemkohad ja selgitanud, miks nende pinnalt leiab, et menetluse jätkamine (ega ka süüdistuse esitamine, nagu kaebaja sisuliselt soovib) pole põhjendatud. Vaid kaebaja erinev hinnang ja seisukoht seda järeldust ei muuda. Ringkonnakohus rõhutab eelnevalt väljatoodut, et menetlust juhib siiski prokuratuur ning kellelgi ei ole õigust nõuda mõne isiku süüditunnistamist ja karistamist. Seega leiab ringkonnakohus, et menetluse lõpetamine on olnud põhjendatud ja seaduslik.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 208 lg-test 1, 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 23.03.
6. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 8