Obsah (12)

§ 637§ 405§ 444§ 448§ 230§ 232§ 438§ 144§ 162§ 173§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-14539 Tsiviil

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 2-20-14539

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud

1. RSK Projekt OÜ esitas 23.10.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse D. Š.i vastu võlanõudes. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse summas 990 eurot ja kõik menetluskulud jätta kostja kanda. 23.10.2020 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Harju Maakohus võttis 17.12.2020 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse kohaselt poolte vahel on 25.03.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr xxxx, mille punkti 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks teekivi (22 m2) eemaldamine, aluse tasandamine teekivi all (22 m2), drenaaži paigaldamine, pinnase eemaldamine (9 m2), liiva täitmine (9 m2), teekivi paigaldamine (9 m2), aadressil xxxx. Seisuga 15.04.
2. olid hageja kohustused kostja ees täidetud, v.a. drenaaži paigaldamine, millega seoses vähendas hageja oma arvet summas 180 eurot koos käibemaksuga. 15.04.2020, ehk siis kui tööd olid tehtud, edastas hageja kostjale e-posti teel akt-arve nr 1504/
3. Viidatud akt-arves on kajastatud kõik hageja poolt tehtud tööd koos mahu ja hindadega. Kostja ei ole arvet tasunud. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle tervikuna rahuldamata. Kostja seisukohal hagiavaldus on põhjendamata ning hageja poolt teostatud tööd ei ole teostatud nõuetekohaselt, mistõttu ei ole kostja tehtud töid ka aktsepteerinud ega vastu võtnud ning hageja viib kohut teadlikult eksitusse. Kostja ei ole tehtud tööde kvaliteediga rahul ja on sellest teavitanud ka hagejat. Kostja selgituste kohaselt ei olnud koheselt võimalik ette näha, kuidas sadevesi hakkab uuel kivisillutisel käituma. Kostja leiab, et antud tööde teostamisel drenaaži rajamine on olnud hädavajalik ning rõhutab, et varem samal kohal olnud vana kivisillutisega vee kogunemise probleeme ei esinenud.

§ 405

lg 1 (19.04.2021 - 31.12.2021) kehtinud redaktsiooni kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. 01.01.2022 alates kehtinud

§ 405

lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Eeltoodust tulenevalt kohus menetles tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt kehtivale

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses 2 2-20-14539 märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitas otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. 31.08.2022 kohtuotsusega kohus jättis RSK Projekt OÜ hagi D. Š. vastu võlgnevuse summas 990 eurot nõudes rahuldamata. 09.09.2022 teavitas hageja, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Tulenevalt asjaolust, et hageja soovib esitada apellatsioonkaebuse, annab kohus käesolevaga välja kirjeldava ja põhjendava osaga kohtulahendi. II Kohtu põhjendused 2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

1. RSK Projekt OÜ esitas 23.10.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse D. Š.i vastu võlanõudes. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse summas 990 eurot ja kõik menetluskulud jätta kostja kanda. 23.10.2020 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Harju Maakohus võttis 17.12.2020 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. 3 2-20-14539 Hagiavalduse kohaselt poolte vahel on 25.03.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr xxxx, mille punkti 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks teekivi (22 m2) eemaldamine, aluse tasandamine teekivi all (22 m2), drenaaži paigaldamine, pinnase eemaldamine (9 m2), liiva täitmine (9 m2), teekivi paigaldamine (9 m2), aadressil xxxx. Seisuga 15.04.
2. olid hageja kohustused kostja ees täidetud, v.a. drenaaži paigaldamine, millega seoses vähendas hageja oma arvet summas 180 eurot koos käibemaksuga. 15.04.2020, ehk siis kui tööd olid tehtud, edastas hageja kostjale e-posti teel akt-arve nr 1504/
3. Viidatud akt-arves on kajastatud kõik hageja poolt tehtud tööd koos mahu ja hindadega. Kostja ei ole arvet tasunud. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle tervikuna rahuldamata. Kostja seisukohal hagiavaldus on põhjendamata ning hageja poolt teostatud tööd ei ole teostatud nõuetekohaselt, mistõttu ei ole kostja tehtud töid ka aktsepteerinud ega vastu võtnud ning hageja viib kohut teadlikult eksitusse. Kostja ei ole tehtud tööde kvaliteediga rahul ja on sellest teavitanud ka hagejat. Kostja selgituste kohaselt ei olnud koheselt võimalik ette näha, kuidas sadevesi hakkab uuel kivisillutisel käituma. Kostja leiab, et antud tööde teostamisel drenaaži rajamine on olnud hädavajalik ning rõhutab, et varem samal kohal olnud vana kivisillutisega vee kogunemise probleeme ei esinenud.
4. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, kas hageja on teostanud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid töid ning esitanud selles osas kostjale õigustatult arved.
5. Kohus leiab, et hageja nõue on tõendamata ja ei kuulu rahuldamisele.
6. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kohus on seisukohal, et kuna kostja vastuväidete kohaselt ei olnud hageja täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ja on teostanud töid, milleks puudus vajadus ja poolte vaheline kokkulepe ning hageja ei ole vastupidist tõendanud, siis tuleb hageja jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu.
7. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et RSK Projekt OÜ hagi D. Š. vastu võlgnevuse summas 990 eurot nõudes tuleb jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 4 2-20-14539

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

Kohus leiab, et tulenevalt

§ 162

lg 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 5