) § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromiss võib olla tingimuslik (
4. Kompromiss on sõlmitud kaebaja ja vastustaja vahel. Kohtu hinnangul ei piira kompromiss menetlusse kaasatud kolmanda isiku (Liikluslab OÜ) seadusega kaitstavaid õigusi, mistõttu ei ole kolmanda isiku nõusolek kompromissi kinnitamiseks seaduse kohaselt vajalik. Samuti ei nähtu, et kompromiss piiraks mõne menetlusse kaasamata isiku õigusi või et seda ei oleks võimalik täita. Kuivõrd kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid ei nähtu, rahuldab kohus poolte taotluse ja kinnitab
lg 1 p 3 alusel kompromissi, arvestades käesoleva määruse põhjenduste p-s 8 toodut. Samuti lõpetab menetluse (
5. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Kohtuliku kompromissiga võetud kohustuste täitmata jätmise korral võib kohus menetlusosalist
6. Kaebuselt on tasutud 1050 euro suurune riigilõiv ning seega tuleb pärast määruse jõustumist kaebaja poolt näidatud kontole tagastada pool asjas tasutud riigilõivust (
7.
lg 7 teises lauses on sätestatud, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Kaebaja ja vastustaja leppisid kompromissi sõlmides kokku, et menetluskulud jäävad nende endi kanda (kompromissi punkt 5).
lg 8 ls 2 kohaselt kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad 2 kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kohus leiab, et eelviidatud sätete alusel tuleb ka kolmanda isiku menetluskulud jätta tema enda kanda. Praegusel juhul ei olnud kompromissi kinnitamiseks kolmanda isiku nõusolek vajalik, kuna see ei piira kolmanda isiku õigusi. Kohtule esitatud kompromiss ei sisalda muid tingimusi peale selle, et pooled on otsustanud kohtumenetluse lõpetada. Sama tulemuse oleks saavutanud ka kaebusest loobumisega, mis toonuks
lg 7 ls 1 järgi kaebajale kaasa menetluskulude kandmise kohustuse (erinevalt
Kohus peab usutavaks, et käesoleva vaidluse lõpetamist soodustas Transpordiameti poolt läbi viidud uus hange (eesmärgiga hankida uued riikliku liiklusteooriaeksami küsimused ja vastused mitmelt pakkujalt), kuid sellega ei ole iseenesest saavutatud kõigi kaebuse nõuete eesmärki ning puudub ka võimalus juhinduda
Kohus leiab, et antud olukorras oli pooltel õigus menetluse lõpetamise alust valida, sh sõlmida omavahel kolmanda isiku õigusi mitte piirav kompromiss, millega kaasneb menetlusosalise menetluskulude igaühe enda kanda jäämine. Kolmandal isikul oli õigus (mitte kohustus) kaebusele vastata ning seega sai ta kulusid vältida või vähemalt neid mitte nii suures ulatuses tekitada (vastates kaebusele üksnes nõude osas, mis sai tema õigusi/kohustusi mõjutada). 8. Menetlusosalised on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega selliselt, et kummalgi poolel on õigus esitada kohtumäärusele määruskaebus kolme tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest (kompromissi punkt 6). Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamise õiguse ja tähtaja määrab kindlaks
ning seadusandja pole jätnud kohtule võimalust seda kokkuleppe sõlmimise korral lühendada. S.t, et tegemist pole kohtu määratava tähtajaga.
lg 1 järgi on määruskaebuse esitamise tähtajaks 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Seadus ei keela menetlusosalistel omavahel kokku leppida, et nad hoiduvad määruse edasikaebamisest. Kohus ei saa aga seaduses ettenähtud edasikaebamise õigust ära võtta ega seadusega selleks ettenähtud tähtaega kokkuleppe alusel lühendada. Määrus jõustub seaduses ettenähtud tähtaja möödumisel. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.