Obsah (6)

§ 173§ 189§ 306§ 175§ 179§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2022, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-5306 (21244001093) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi s

§ 173

, § 175, § 178, § 306; § 309 lg 1,3; § 311; § 313; § 315; § 318 lg 1; § 319 lg 1,2 kohus otsustas:

1. Tunnistada Andrei Tšerednitšenko süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.
2. KarS § 68 alusel eelvangistus alates 13.11.2021 kuni 14.11.2021, kokku 2 päeva, arvata karistusaja hulka ning mõista lõplikuks karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, mis KarS § 73 lg 1 alusel tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Andrei Tšerednitšenko ei pane 1-(ühe)-aasta ja 6-(kuue)-kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
3. Rahuldada kaitsja Irina Žurina taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 243,60 eurot, sh tasu 203 eurot ja käibemaks 40,60 eurot.
4. Välja mõista Andrei Tšerednitšenkolt riigituludesse menetluskulud: 981 eurot sundraha, 166,80 + 168 + 243,60 eurot kaitsjatasu 95 eurot ekspertiisikulud. Kokku 1654,40 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 või 1 Swedbank nr EE522200221013264447 või Luminor Bank AS EE401700017002872300 või LHV Pank nr EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700040925 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: DVD-R plaat (xxx videosalvestis) ja DVD-R plaat (Jõhvi linna kaamerate videosalvestis), mis asuvad toimiku juures – jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul ehk hiljemalt 13.12.
5. Kohtuotsus jõustub 15 päeva möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 14.12.2022 kui ükski menetluspool ei esita apellatsiooni. SÜÜDISTUS Andrei Tšerednitšenkot süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 13.09.2017 Viru Maakohtu otsusega KarS § 424 alusel, seisuga 13.11.2021 karistus kustumata, uuesti s.o korduvalt 13.11.2021 kella 12.35 paiku juhtis Ida-Virumaal Jõhvis Rakvere tänavalt suunaga Kohtla-Järve Ridaküla tn 11 juurde mootorsõidukit xxx reg märgiga xxx juhile keelatud alkoholijoobes. A. Tšerednitšenkol tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARDF-0054 alkoholi sisaldus 1,30 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 p 1 loetakse selline juht alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega pani Andrei Tšerednitšenko toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, toime pandud korduvalt, so KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Poolte seisukohad Süüdistatav tunnistas ennast süüdi. Prokurör osutas, et süüdistatav ei vaidlusta teo toimepanemist otsesõnu, peab võimalikuks, et võis joobes olla ning ekspertiis seda ka kinnitab. Isik oli varem 13.09.2017 karistatud, s.t seisuga 13.11.2021 karistus oli veel registris ja kuriteo toimepanemise ajal Tšerednitšenko oli karistatud isik. On olemas kaks konkureerivat ringkonnakohtu arvamust (kas korduvuse tuvastamiseks varasem karistus peab olema kehtiv uue kohtuotsuse tegemise ajaks või mitte) ja Riigikohtu seisukohta ei ole, sest Riigikohus ei võtnud varasemaid asju oma menetlusse, seetõttu prokuratuur jääb esitatud kvalifikatsiooni juurde. Kaitsja leidis, et kuna puudub korduvus, siis süüdistus sellise kvalifikatsiooniga ei ole põhjendatud, ja põhjendatud on süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi. KOHTU SEISUKOHT I. Süüdistatav Tšerednitšenko tunnistas oma ütlustes, et tõepoolest 13.11.2021 juhtis ta mootorsõidukit xxx reg märgiga xxx. Päev enne seda tähistas oma sünnipäeva. Järgmine päev ehk 13.11.2021 ärkas üles kella 10 ajal, sõiduki rooli istus umbes kell 11 ja läks sõbra juurde, kus oli 2 umbes 15 minutit ja sealt edasi läksid selle sõbraga koos veel ühe sõbra juurde, kes elab KohtlaJärvel, xxx tn, läbi Jõhvi, kus ta käis läbi xxx tanklas. 24.11.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kell 12.27 sõitis süüdistatava juhitud sõiduk xxx, Jõhvis asuvasse tanklasse, kell 12.29 väljus süüdistatav autost, suundus tankla poodi, kus ostis energiajooki, kell 12.30 istus autosse tagasi juhikohale ja kell 12.31 sõitis ära (tl 9-14). Jõhvis liikus süüdistatav mööda Rakvere tänava (mida kinnitavad ka linna turvakaamerad – vt 6.06.2022 asitõendi vaatlusprotokoll tl 15-16) suunaga Kohtla-Järve xxx juurde. Süüdistatava ja tema kaaslase teekond lõppeski xxx maja juures, kuhu mõne minuti pärast sõiduki peatumist olid jõudnud ka patrullpolitseinikud, kes kontrollisid indikaatorvahendiga alkoholisisaldust Tšerednitšenko väljahingatavas õhus ning mõõtmise tulemus oli positiivne. MIS väljavõte sündmuse kohta kinnitab, et patrullpolitseinikud M D ja E S said korralduse kontrollida kahtlane sõiduk. Kell 12.35 tuli teade, et sõiduk liigub xxx poole. Samast väljavõttest nähtub, et teataja sõnul xxx sõiduki roolis on joobes juht, kes just sõitis tanklast ära… Roolis on mees ja kaasreisija oli ka kaasas. Kell 12.44 sõiduk leiti üles ja juht (süüdistatav) kõrvaldatud juhtimiselt seoses alkoholi piirmäära ületamisega (tl 1). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli järgi kohapeal kell 12.44 oli näit 1,51 mg/l. Joobele viitavate tunnuste all on märgitud, et süüdistataval esines silmade punetus, silma pupillid olid suured, reaktsioonikiirus häiritud, kõne segane ja aeglane, esines häireid aja-, isiku ja kohatajus, isik ei mäletanud viimase 24 tunni sündmusi, tal olid kerged häired koordinatsioonis (tl 2). Politseijaoskonnas teostatud mõõtmine tõendusliku alkomeetriga näitas, et Tšerednitšenko väljahingatavas õhus on alkoholi sisaldus 1,30 mg/l (tl 3-4). Mõlemad protokollid olid süüdistatavale tutvumiseks esitatud ja tema poolt allkirjastatud ilma selgitusteta, taotlusteta ja märkusteta. Nii kohtulikus eelmenetluses kui kohtuliku uurimise alguses tunnistas Tšerednitšenko oma süüd. Samas oma ütlustes eitas ta alkoholi tarvitamist sündmuse päeval, viidates, et tal võisid olla jääknähud ning tol päeval (13.11.2021) võttis ta viina alles pärast sõiduki peatumist xxx maja juures. Täpsemalt on süüdistatav kirjeldanud toiminu nii. 12.11.2021 on tarvitanud alkoholi, oli sünnipäev. Tarvitas viina, ei oska öelda, kui palju. 13.11.2021 päeva jooksul ei tarvitanud alkoholi, ainult pärast politsei kontrolli. Sõiduki juhtimisel ei tundnud, et oli alkoholijoobes, võib olla jääknähud olid…. Möönab, et auto juhtimisel oli alkoholijoobes. Autos oli koos sõbraga… Oli sõitnud suunaga Kohtla-Järve, xxx. Sõiduk oli xxx reg mk xxx. Seljas oli vist must jope ja jalas teksapüksid. Tanklas ostis midagi, vist energiajooki. Kui politsei tuli seisis auto hoovis, ise oli autos, roolis. Ajaline vahe võis olla 3-5 minutit kui peatas autot ja kui politsei tulekuni. Siis kui peatas auto xxx juures, siis jõudis viina ära juua. Kavatsesid minna sõbra juurde. Ootasid, kuni ta tuleb, ta oli poes… On nõus sellega, et vist olid jääknähud, siis jõi veel peale. Mis on „jääknähud“ – see tähendab, et alkohol oli veel veres. Kohtu arvates, süüdistatava ütlused, et ta hakkas alkoholi tarvitama alles pärast sõiduki peatumist xxx maja hoovis on ümber lükatud eksperdiarvamusega. Ekspertiisiakti nr 21E-LÕX0205 järgi ei ole võimalik, et Andrei Tšerednitšenko oli kaine mootorsõiduki juhtimise ajal 13.11.2021 kella 12:39 paiku, kuna hakates tarvitama mootorsõiduki juhtimise järgselt tema ütluses fikseeritud viina kuni politsei saabumiseni kell 12:44 ehk 5 minuti jooksul, pidi Andrei Tšerednitšenko tarvitama tema väljahingatavast õhust mõõdetud alkoholi kontsentratsiooni alusel vähemalt 447 ml 40 vw% kangusega viina… Samuti ei ole farmakokineetiliselt võimalik, et tarvitades alkoholi ajavahemikus kell 12:39-12:44 oli Andrei Tšerednitšenkol alkoholijoove väljakujunenud ja ei muutunud, kuna alkoholijoobe tunnused oleksid pidanud hakkama tekkima alles orienteeruvalt kella 13:00 paiku ja järjest süvenema. Kui arvestada, et A.Tšerednitšenkol fikseeritud väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon (1,44 +/3 0,14) mg/l vastab kliiniliselt raskele alkoholijoobele ehk üle 1,25 mg/l ja see oleks A.Tšerednitšenko ütluste alusel tekkinud suures koguses kiirest alkoholi manustamisest, siis oleks pidanud A.Tšerednitšenkol avalduma tugevad tasakaalu- ja koordinatsiooni-, mälu-, artikulatsiooni- ja muud häired ning ta poleks olnud suuteline puhuma tõenduslikku alkomeetrisse. Seega … ei ole võimalik, et Andrei Tšerednitšenko tarvitas alkoholi vahetult pärast sõiduki parkimist ja enne politseipatrulli saabumist ehk 13.11.2021 ajavahemikus kell 12:39 kuni 12:44 ning tal esines enne nimetatud ajavahemikku alkoholijoove väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsiooniga umbes 1,44+/- 0,14 mg/l (tl 24-26). Keegi pooltest ei seadnud eksperdiarvamuse õigsust ega selle järeldused kahtluse alla, mistõttu ei hakka kohus sellel pikemalt peatuma, sedastades, et 13.11.2021 kella 12.35 paiku, liikudes IdaVirumaal Jõhvis Rakvere tänavalt suunaga Kohtla-Järve xxx juurde, süüdistatav Tšerednitšenko oli juhtinud mootorsõidukit xxx reg märgiga xxx, olles seejuures mootorsõidukijuhile keelatud alkoholijoobes ning tõendusliku alkomeetriga tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 1,30 mg/l kohta. Selliselt süüdistatava teoga on täidetud KarS § 424 lg 1 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Selle kuriteo pani Tšerednitšenko toime otsese tahtlusega ehk ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu (juhib sõidukit, olles alkoholijoobes) ja möönis seda. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning keegi pooltest ei tuginenud vastupidisele. Samas süüdistus Tšerednitšenkole oli esitatud kvalifitseeritud koosseisu alusel KarS § 424 lg 2 järgi ehk sama kuriteo korduvas toimepanemises. Järgnevalt asubki kohus antud asja peamisele vaidlusküsimusele, nimelt teo kvalifikatsioonile, s.t kas Tšerednitšenko tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 424 lg 1 järgi, mis ei sisalda retsidiivsuse tunnust, või enamohtliku koosseisu ehk KarS § 424 lg 2 järgi, s.o korduva kuriteona. II. Vaidlust ei ole selle üle, et Viru maakohtu 13.09.2017 otsusega karistati A.Tšerednitšenkot KarS § 424 järgi (ehk analoogse kuriteo – sõiduki joobes juhtimise eest – tl 30) ning uue kuriteo toimepanemise hetkel oli see karistus veel kehtiv. Samas praeguseks ajaks see karistus on aegunud ja karistusregistri andmetel arhiveeritud (tl 44). Prokuröri arvates teo korduvana kvalifitseerimiseks piisab juba sellest, kui varasem karistus oli kehtiv teo toimepanemise ajal ja ei oma tähtsust, kas see karistus on jätkuvalt kehtiv uue kohtuotsuse tegemise ajal või mitte. Kaitsja arvates aga uue kohtuotsuse tegemisel arhiveeritud karistusele tugineda ei saa ning süüdistatava tegu tuleb nüüd kvalifitseerida vähemohtliku koosseisu ehk KarS § 424 lg 1 järgi. Prokuratuur viitab Tartu ringkonnakohtu praktikale, nimelt 11.06.2021 otsusele asjas nr 1-208777, mille järgi „süüteokoosseis peab olema täidetud süüteo toimepanemise ajal ning kohtulahendit tehes peab kohus selle ka tuvastama. Seejuures ei ole oluline, kas kohtulahendi tegemise ajaks on mõni varasematest tegudest aegunud ning vajaksid karistusregistrist kustutamist.“ (p 16). Samale seisukohale on Tartu ringkonnakohus jäänud ka varasemalt 5.03.2020 otsuses nr 1-19-8975 ning ei pidanud vajalikuks irduda oma varasemast praktikast. Seevastu kaitsja on tuginenud Tallinna ringkonnakohtu 17.02.2020 otsusele nr 1-17-10050, mille järgi …korduvus ehk retsidiiv on toimepanijat iseloomustav tunnus ja antud juhul selle kohaldamine ehk kohtu poolt otsusega tema süüdimõistmine korduva kuriteo toimepanemises eeldab et XX poolt varem toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusandmed pole kustutatud… Maakohtu otsuse kuulutamise ajal … oli eelmise kuriteo eest mõistetud karistusandmed kustunud, mistõttu ei olnud ta kohtuotsuse kuulutamise ajal isikuks, kes on varem süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omastamise või turustamise toimepannud isikuks KarS § 202 lg 2 p 2 4 mõttes… Eelnimetatud materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud süüdistatava olukorda toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise… (p 15). Tutvunud poolte argumentidega, leiab kohus, et kohtuotsuse karistusandmetele tugineda ei saa, sh süüdistatava teo kvalifitseerimisel. tegemisel kustunud Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette juhtumeid, mil õiguslik tähendus saab olla ka arhiveeritud karistusandmetel, kuid see ei näe ette arhiveeritud andmete kasutamist kohtulikus menetluses kriminaalasja lahendamisel. Sama põhimõtet (et üldreeglina ei ole arhiveeritud karistusandmed kasutatavad) on järgitud ka kohtupraktikas. Nii, Tartu ringkonnakohus leidis oma 21.02.2018 määruses nr 1-06-15133, et teatud eesmärkidel, nt ennetähtaegse vabastamise menetluses kriminogeensete riskite hindamisel, võib arhiveeritud karistusandmeid kasutada, aga ka sel juhul ei oma need omaette õiguslikku tähendust. „Kuna kriminogeenseid riske puudutav hinnang kujundatakse koostoimes muu kinnipeetavat iseloomustava teabe ning teiste teguritega, pole arhiiviandmetel selles kontekstis siiski eraldi õiguslikku tähendust“ (vt viidatud lahendi p 20). Samuti Riigikohtu praktika välistab arhiveeritud karistusandmete kasutamist. Nii leidis Riigikohus lahendis nr 1-17-5883 (p 19) et kohus saab isikule karistust mõistes eripreventiivse kaalutluse all tuvastada tema varasema karistatuse üksnes juhul, kui see kehtib kohtuotsuse tegemise hetkel... Kuna arutatavas asjas oli süüdistatava varasem karistus maakohtu otsuse tegemise hetkeks arhiveeritud, ei tohtinud kohus sellele tugineda. Tõsi küll, tuleb arvestada prokuröri vastuväitega, et viidatud Riigikohtu lahend ei räägi teo kvalifitseerimisest, vaid eripreventiivsete kaalutluste tuvastamisest. Samas, kohus tõlgendab seda Riigikohtu seisukohta niimoodi, et kui arhiveeritud karistusi ei tohi arvestada isegi sellise teisejärgulise asjaolu tuvastamisel, nagu eripreventiivsed kaalutlused (see võib mõjutada vaid karistuse liigi ja määra), siis seda enam ei ole lubatav tugineda arhiveeritud karistusandmetele teo kvalifitseerimisel, sest see võib halvendada süüdistatava olukorda tunduvalt suuremal määral, võrreldes eripreventiivsete kaalutlustega. Nii see on ka antud juhul. Kui võtta seda pelgalt eripreventiivse kaalutlusena, siis süüdistataval varasema analoogse karistuse olemasolu suurendaks küll eripreventiivsete kaalutluste mahtu, mis omakorda võis viia rangema karistuse liigi ja määra valikule (§ 424 lg 1 sanktsiooni piires). Samas koosseisulise tunnusena avaldab retsidiivsus tunduvalt suuremat negatiivset mõju süüdistatavale, nimelt toob automaatselt kaasa teo kvalifitseerimist enamohtliku kuriteokoosseisu järgi, mis avaldub ka raskema sanktsiooni kohaldamises süüdistatava suhtes. Lg 2 järgi kvalifitseerimise korral ei kohaldata enam kergemat karistuse liiki – rahalist karistust ning see näeb karistuse liigina ette vaid vangistust. Samuti lg 2 sanktsiooni ülemmäär on kõrgem – 4 aastat (vs 3 aastat lg 1 puhul), s.t kõrgem on ka sanktsiooni keskmine määr, millest tuleb lähtuda karistuse määra valikul. Vähe sellest, sama paragrahvi lg 4 eeldab korduva kuriteo puhul kohustuslikus korras nii lisakaristuse mõistmist, kui vangistuse kasvõi osalist täitmisele pööramisest. See oluliselt halvendab süüdistatava olukorda, sest lg 1 puhul ei ole tingimata kohustuslik ei lisakaristuse mõistmine ega vangistuse (kasvõi osaline) täitmisele pööramine. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus prokuratuuri arvamusega, et asjas nr 1-17-5883 (p 19) väljendatud Riigikohtu seisukoht (et arhiveeritud karistusandmetele ei tohi tugineda) on kohaldatav vaid eripreventiivsete kaalutluste tuvastamisel ja ei ole kohaldatav teo kvalifitseerimisel. Vastupidine lähenemine (et arhiveeritud karistusandmetele võib tugineda teo kvalifitseerimisel) oluliselt halvendab süüdistatava olukorda ning kohtu arvates, arhiveeritud karistusandmetele tuginemine ei ole lubatav ka teo kvalifikatsiooni üle otsustamisel, sh olukorras, kus karistuse arhiveerimine toob kaasa kvalifikatsiooni muutmist. 5 Seejuures arvestab kohus, et taoline varasema karistuse aegumisega kaasnev kvalifikatsiooni muutmine viib küll süüdistatava olukorra kergendamisele, kuid ei jäta ära tema vastutusele võtmist. Ehk, kohtu arvates, siin ei saa rääkida olukorrast, kus tänu venitustaktikale süüdlane saab võiimaluse vältida karistust. Ka antud asjas süüdistatava olukorda kergendavale tõlgendusele tuginemine tähendab küll tema suhtes leebema sanktsiooni kohaldamist, kuid vastutusele teda ikka võetakse. Samuti märgib kohus, et arhiveeritud karistusandmetega arvestamise keeld tuleneb mitte ainult viidatud Riigikohtu lahendist (1-17-5883), vaid Riigikohus on ka varem rõhutanud karistusregistri andmete aktuaalsuse vajadust. Nii osutas Riigikohus lahendis nr 3-1-1-61-15, et varem süüteo toime pannud isikuks saab lugeda isikut, kelle kohta on vastavad andmed karistusregistris (p 11.2). Koosseisutunnused, millele kohus otsust tehes tugineb, peavad olema kehtivad ka kohtuotsuse tegemise hetkeseisuga ning kui mõni koosseisuline tunnus või asja lahendamisel tähtsust omav muu oluline asjaolu langeb ära või vastupidi lisandub, mis viib süüdistatava olukorra kergendamisele, siis kohus ei saa seda ignoreerida, vaid peab sellega arvestama. Kohtu arvates kohtuotsuse tegemisel arhiveeritud karistusandmetele tuginemine oleks vastuolus ka loogika reeglitega. Kui isikule kahtlustuse või süüdistuse esitamisel tema varasem karistus oli veel kehtiv, siis igati loogiline oli kvalifitseerida tema tegu korduva teona (sest siis karistus oli ju kehtiv ja oli n.ö olemas). Samas aegumisel ja arhiveerimisel see karistus kui juriidiline fakt lakkab olemast ning uut otsust tehes oleks ebaloogiline tugineda juriidilisele faktile, mida enam pole olemas. Kohus ei või tugineda olematule asjaolule ning arhiveeritud karistus ongi selliseks olematuks asjaoluks, mida kohus ei saa tuvastada tingimuslikult, et mõni aeg varem oli see ikkagi olemas. Eeltoodu alusel leiab kohus, et retsidiivsuse tunnuse olemasolu tuleb kontrollida menetlustoimingu (antud juhul kohtuotsuse) tegemise seisuga ning selle tuvastamisel arhiveeritud karistusandmetele tugineda ei saa. Kuna antud kohtuotsuse tegemise seisuga süüdistataval kehtivaid karistusi ei ole ja sõiduki joobes juhtimise eest pole teda varem karistatud tuleb Tšerednitšenko tegu kvalifitseerida KarS § 424 lg 1 järgi. KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates on süüdistatava süü üle keskmist määra. Tema väljahingatavas õhus sisaldunud alkoholi määr (1,30 mg/l) oli tunduvalt üle miinimummäära, millest algab kriminaalvastutuse piir (0,75 mg/l). Seetõttu nõustub kohus prokuröri 6 karistusettepanekuga karistuse liigi osas, nimelt, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega ning rahaline karistus ei vastaks tema süü raskusele. Süüdistatav on liikunud sõidukiga linna sees (Jõhvis ja Kohtla-Järvel), kus liiklus päevaajal on väga tihe (mida on näha ka linnakaamera salvestistelt), seades ohtu nii enda, kui kaasreisija, aga ka teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse Tšerednitšenko poolt süü tunnistamist ja kahetsust. Kehtivaid karistusi tal ei ole. Seetõttu, kohtu arvates, tuleb süüdistatavale mõista karistus, mis jääb sanktsiooni keskmisest määrast allapoole, mõistes temale karistuseks 6-kuuline vangistus. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Süüdistatavat peeti kahtlustatavana kinni 13.11.2021 ja vabastati 14.11.2021 (tl 7). Seega kaks eelvangistuses viibitud päeva tuleb arvata karistusaja hulka ning mõista süüdistatavale karistuseks lõplikult 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mis tuleb KarS § 73 alusel jätta täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtueelse ettekande järgi A.Tšerednitšenko on hõivatud tööga ja reaalne vangistus mõjutaks teda negatiivselt – oht kaotada töökoht, samuti lapsed jääksid ilma toeta ja järelevalveta. Kriminaalhooldaja ettepanek on asendada karistus üldkasulikke töödega ja allutada isik käitumiskontrollile (tl 35-40). Kohus ei pea võimalikuks ega otstarbekaks vangistuse asendamist üldkasulikke töödega, sest süüdistatav on niigi hõivatud põhitöökohal, samuti tema ülalpidamisel on neli alaealist last. Kohtu arvates tingimuslik vangistus suudab täita karistuse eesmärgid vähemalt sama tõhusalt kui üldkasulikud tööd. Lisaks märgib kohus, et üldkasulikke töid saab isikule mõista vaid isiku enda nõusolekul. Sellist nõusolekut aga ei nähtu ei süüdistatava ütlustest (tema käest pole küsitud, kas ta on nõus tegema ÜKT) ega erakorralisest ettekandest või muudest materjalidest. Aga isegi kui selline nõusolek süüdistatavalt oleks olemas, ka siis, kohtu arvates, puuduks vajadus just selle karistuseliigi kohaldamiseks. Lisakaristus Prokurör on taotlenud ka lisakaristuse mõistmist ning süüdistatavalt juhtimisõiguse äravõtmist 4ks kuuks. See võimalus on iseenesest olemas. Transpordiameti andmetel A.Tšerednitšenkol on olemas kehtiv juhiluba ja tema juhtimisõigus kehtib kuni 17.07.2029 (tl 29). Samas kohus ei tuvasta vajadust lisakaristuse kohaldamise järele. Kehtivaid kriminaalkaristusi süüdistataval ei ole, mistõttu ei saa väita, et varem juba kohaldatud põhikaristus ei suutnud mõjutada süüdistatavat, mistõttu lisaks põhikaristusele tuleks mõista veel lisakaristus. Süüdistatav on viidanud oma ütlustes, et juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab teda negatiivselt, sest ülalpidamisel on neli last, keda ta peab sõidutama hommikul kooli ja lasteaeda ning õhtul viib koju tagasi, samuti töökoht asub teises asulas ning ühistranspordiga töökohani jõudmine oleks tema jaoks problemaatiline. Nimelt, süüdistatava ütluste järgi tema ülalpidamisel on tütar, xxx-aastane, on vabaabielus… naine töötab xxx…. Ülalpeetavaid on kokku neli last, üks lihane laps ja kolm elukaaslase last, x, x, x ja x aastat vana. Osaleb laste kasvatamises ja ülalpidamises. Töökoht asub xxx. Elukohast xxx käib tööl xxx autoga. Ühistranspordiga ei ole võimalik sinna tulla, sest tööpäev algab kell 7.30 ja buss tuleb välja kell 8.10, tööd lõpetab kell 16, aga buss tuleb kl 17.
6. Hommikul viib lapsed ka kooli ja lasteaeda, õhtul võtab lapsed tagasi koolist ja lasteaiast. Ka need asjaolud ei toeta, kohtu arvates, süüdistatavalt juhtimisõiguse äravõtmist. Kuid need jäävad ikkagi teisejärgulisteks ning juba vastava eripreventiivse vajaduse hindamise tasandil tuvastab kohus, et põhikaristusest piisab karistuse eesmärkide saavutamiseks ning puudub vajadus veel lisakaristuse kohaldamise järele. Seetõttu kohus jätab antud asjas lisakaristuse mõistmata. 7 Menetluskulud Vastavalt

§ 189

lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 175

lg 1 p 3, 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Antud asjas on tekkinud järgnevad menetluskulud: ekspertiisitasu 95 eurot (tl 27), kaitsjatasud 166,80 eurot (tl 42) kohtueelses menetluses ning 168 eurot (tl 20, 26) ja 243,60 eurot kohtulikus menetluses.

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Vastavalt

§ 179

lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Seega sundraha suurus antud asjas on 981 eurot (654*1,5=981).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-3811, p 27). Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele süüdistatavalt. Menetluskulude summa ei ole nii suur, süüdistataval on olemas püsiv töökoht. Puutuvalt kaitsja taotlusesse jätta varem samas asjas kokkuleppe sõlmimisel tekkinud menetluskulud riigi kanda, märgib kohus, et menetlusosalisele ei ole garanteeritud kriminaalasja lahendamine just tema soovitud menetluse liigis. Antud asjas hüvitati määratud kaitsjale kulusid seoses kokkuleppe sõlmimisega, mille kinnitamisest kohus keeldus, mitte nõustudes kokkuleppega teo kvalifikatsiooni osas. Samas tegemist on reaalselt kantud menetluskuludega, mida riik on kaitsjale hüvitanud ja mida süüdistatav peab nüüd hüvitama riigile. Seadusest tulenevalt peab süüdimõistetu hüvitama just reaalselt kantud menetluskulusid, mitte menetluskulude n.ö minimaalselt võimalikku arvestuslikku summat. Seetõttu ei nõustu kohus menetluskulude kasvõi osalise riigi kanda jätmisega ning kulude kogu summa peab olema hüvitatud süüdimõistetu poolt. Menetluskulude tekkimine oli tingitud just süüdistatava enda õigusvastasest käitumisest ning juhtides sõidukit alkoholijoobes pidi ta arvestama, et süüdimõistmise korral nõutakse tema käest välja ka menetluskulusid, mis võib negatiivselt mõjutada tema perekonna sissetulekuid.

§ 180

lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades, et süüdistatava ülalpidamisel on alaealised lapsed, leiab kohus, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid – DVD plaadid, mis asuvad toimiku juures, tuleb jätta toimiku juurde. Tõkendit süüdistatava suhtes ei ole kohaldatud, keegi pooltest ei taotlenud tõkendi kohaldamist ning kohus ei näe vajadust selle järele. (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov Kohtunik 8 Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnaohtu lahendiga. 9