Obsah (7)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-122291 Tsiviilasi R. D. hagi V.

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 07.09.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt on R. D. (hageja) vanemateks A. S. (hageja seaduslik esindaja) ning V. D. (kostja). Hageja vanemad elavad lahus. Laps elab koos emaga ning seetõttu on vaja, et ema saaks planeerida temaga seotud kulutusi vastavalt makstavale elatisele. Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud korras ja ulatuses. Hageja igakuisteks kuludeks on eluasemekulud summas 150 eurot, toidukulud 190 eurot, sidekulud 12 eurot, kulud tervishoiule 30 eurot, kulud hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused eelkoolikohustuse täitmiseks 75 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, kulutused vabale ajale 20 eurot, kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale 7 eurot, kulutused kodutehnikale 7 eurot, kulutused huvitegevusele ja muudele kuludele 33 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt igakuise elatisraha suuruses 292 eurot, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, alates 2 22.07.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxx). 31.01.2022 täpsustas hageja oma nõuet ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise alates 22.07.2021 kuni 31.12.2021 igakuiselt summas 292 eurot ning alates 01.01.2022 vastavalt kehtivale elatisemäärale. Kostja vastus Kostja palus hagiavalduse jätta rahuldamata märkides, et ta täidab lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Lapse ema töötab vahetustega tööl ning tulenevalt sellest, veedab see aeg kui ema on tööl terve ööpäev, iga kahe päeva tagant, laps isaga. Juuli kuus oli laps 15 päeva isa juures, augusti kuus 15 päeva ja septembri kuus vastuse esitamise hetkeks juba 10 päeva. Ema töögraafiku põhjal on võimalik järeldada, et laps veedab pool kuud faktiliselt isa juures. Lisaks sellele hakkab kostja maksma 45 eurot lapse eest eesti keele kursuste eest. Samuti oli lapsel sünnipäev xxxx ning lapse isa maksis ainuisikuliselt kinni terve lapse sünnipäeva kokku summas 295 eurot. Ka need kulud peavad olema pooleks jagatud lapsevanemate peale. Vaatamata sellele, lapse isa kinkis veel lapsele kingitused ise, lapse ema arvestas seda kui mõlemalt vanemalt, ehk lapse ema omalt poolt ei kinkinud lapsele midagi, nimelt kinkis lapse isa auto raadiosaatel 26,99 eurot, auto, konstruktori, jope ja püksid lapsele kokku summas 180 eurot. Seega lapse isa kulutas lapse peale näiteks xxxx 2021, koos lapse sünnipäevaga kokku 501,99 eurot. Ja seda koos sellega, et laps veedab pool kuud lapse isaga ja isa kannab lapsega seotuid muid igapäevaseid kulutusi ajal mis laps on isa juures. Lisaks A. S. saab 60 eurot lapsetoetust kuus. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta 3 on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja A. S. (dtl 43). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
6. Kostja on käesoleval juhul esitanud vastuväite, et ta täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult, kuna hageja viibib kostja juures vähemalt 15 päeva kuus. Samuti on kostja menetluses välja toonud, et kannab igakuiselt lapsega seotud põhikulusid s.o lasteaiatasu, lapsega seotud eluasemekulud, hügieenikulud, toidukulud ja transpordikulud ning samuti ostab hagejale riideid, jalanõusid ja mänguasju. PKS § 100 lg 2 esimene lause sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale 4 lapse kasvatamises. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 6 kohaselt, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Riigikohus on oma lahendis 2-18-6491 selgitanud, et kui lapsel on vahelduv elukoht (s.o kui laps viibib kummagi vanema juures vähemalt 40 % ajast), siis peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused. Seejuures ei ole vahelduva elukoha kindlakstegemiseks ainumäärav, et laps elaks kummagi vanema juures 40-50% ajast. Täpse ajalise jaotuse saavutamine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga ei ole praktikas enamasti realistlik. Seetõttu tuleb lapse vahelduva elukoha olemasolu hindamisel lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enamvähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja viibiks tema juures vähemalt 40 % ajast ega ka 7 päeva kuus, mis annaks aluse rakendada PKS §-s 101 lg 6 sätestatut. Hageja seaduslik esindaja on menetluses välja toonud, et ta töötab töögraafiku alusel, s.o 1 ööpäev tööl ja kolm vaba. Nimetatut kinnitavad ka esitatud töögraafikud, millest m.h nähtub, et hageja seaduslik esindaja on tööl tavapäraselt ühes kuus 7 ööpäeva, s.o kokku 168 tundi (dtl 139-145). Ka tunnistaja L. D. (s.o hageja vanaema/kostja ema) on 18.04.2022 toimunud kohtuistungil kinnitanud hageja ema eelnimetatud töögraafikut ning selgitanud, et kui hageja seaduslik esindaja töötab, siis võtab kostja ta enda juurde ka ööseks ning viib lapse lasteaeda ja toob sealt ka ära (dtl 200201). Arvestades, et hageja käib lasteaias (dtl 132-138), siis ei ole eluliselt aga usutav, et kõik need 7 ööpäeva kuus (ehk 168 tundi) oleks hageja kostja ülalpidamisel. Tavapäraselt käivad lapsed lasteaias hommikul kella 8st kuni õhtul kl 18.00ni ehk ca 10 tundi. Seega isegi kui eeldada, et hageja viibiks maksimaalselt kolmel päeval nädalas kostjaga (s.o eelduslikult kahel tööpäeval ja ühel päeval nädalavahetusel), siis viibiks hageja kostjaga ca 148 tundi (168 tundi-10 tundi lasteaias- 10 tundi lasteaias), s.o ca 6 päeva kuus. Samuti ei tõenda L. D. poolt antud ütlused, et hageja viibiks kostja juures vähemalt 7 ööpäeva. Kuigi tunnistaja on märkinud, et hageja ööbib kostja juures kolm kui ka neli korda nädalas, siis nimetatu on vastuolus hageja ema töögraafikuga ja tunnistaja enda kinnitusega, et hageja emal on üks tööpäev ja kolm puhkepäeva ning hageja ööbib kostja juures ajal, mil tema ema on tööl. Arvestades aga ema töögraafikuga (s.o 1 ööpäev tööl ja 3 vaba), siis ei ole iseenesest kolmel päeval nädalas kostja juures ööbimine võimalik. Seega puudub alus elatist vähendada põhjusel, et hageja viibib mõne aja kuust ka kostja juures. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et juhul, kui laps veedab aega ka isaga, ei ole see automaatselt elatise vähendamise aluseks. Lapse igakuised põhikulud sellest ei vähene. Ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta 5 lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele. Seega ei pea kohus vajalikuks anda ka oma hinnangut kostja poolt esitatud ostutšekkidele (dtl 74-79). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et elatise nõude esitamine kostja vastu on iseenesest õiguslikult põhjendatud.
7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses. Kohus märgib, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Kohus selgitab, et kuna hageja on nõudnud käesoleval juhul elatist miinimummääras, siis ei olnud vajalik esitada menetluses ka tõendeid kulude suuruse kohta. Hageja poolt välja toodud kulude loetelu moodustab kokku 584 eurot s.h eluasemekulud 150 eurot, toidukulud 190 eurot, sidekulud 12 eurot, kulud tervishoiule 30 eurot, kulud hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused eelkoolikohustuse täitmiseks 75 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, kulutused vabale ajale 20 eurot, kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale 7 eurot, kulutused kodutehnikale 7 eurot, kulutused huvitegevusele ja muudele kuludele 33 eurot. Kostja ei ole nimetatud kulude olemasolule vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja poolt eeltoodud igakuised kulud on vajalikud ning nende suurus mõistlik. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud eeldada, et hageja kulud vastavad igakuiselt vähemalt kuni 31.12.2021 kehtinud kahekordsele elatise miinimummäärale. Vastuseks kostja seisukohale, et tema kannab lasteaiakulusid ja nimetatud kulud kaovad kooli minekuga märgib kohus, et nimetatu ei takista elatise nõude esitamist. Kui kostjalt on elatis välja mõistetud, siis puudub vajadus ka täiendavate kulude tegemiseks. Samuti märgib kohus, et kostja poolt esitatud arved ei tõenda iseenesest nende tasumist (dtl 8084).
8. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võis kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu 6 hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole menetluses ühtegi PKS § 102 lg 1 sätestatud alust välja toonud ega tõendanud. Seega puudub alus elatise vähendamiseks. Kohus selgitab üksnes, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-21-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
9. Kostja on oma vastuses palunud arvestada ka asjaoluga, et hageja seaduslikule esindajale laekub lastetoetus. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS-st ei tulenenud iseenesest, et kohus saaks miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS kohaselt tuleb nimetatut aga arvesse võtta ning vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus asub seisukohale, et ka kuni 31.12.2021 elatise suuruse määramisel saab arvestada lastetoetusega, kuna lastetoetus on ettenähtud tagamaks hageja osaliste kulude hüvitamine. Seega tuleb kuni 31.12.2021 makstavalt elatiselt, s.o summalt 292 eurot maha arvestada ½ lapsetoetust, see on 30 eurot ning tasutavaks elatiseks jääb 262 euro. Alates 01.01.2022 kehtivas elatise miinimumsumma suuruses on juba seadusandja arvestanud lapsetoetusega.
10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis perioodi eest 22.07.2021 kuni 31.12.2021 summas 1394,52 eurot (s.o 262 eurot kuus), perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 640,32 eurot (s.o 213,44 eurot kuus) ning alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
11. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
12. 7 PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud määrata tasumise kuupäevaks
13. kuupäev. Seega tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga
14. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
15. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.05.2022 kohtuotsus. 8