1-22-2117/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2023, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2117 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Roman Säinasele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Kristel Veeranna Süüdimõistetu Roman Säinas isikukood: 38902100037; elukoht: xxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Määrata KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 4 alusel Roman Säinasele katseajaks täiendav kohustus teha kolme kuu jooksul alates praeguse kohtumääruse jõustumisest üks kord nädalas kriminaalhooldusosakonnas narkoteste. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 19.05.
3. a otsusega tunnistati Roman Säinas süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 1-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja määrati, et R. Säinasel tuleb ära kanda veel 11 kuud ja 28 päeva vangistust. R. Säinas pidi kohe ära kandma 1 kuu vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 10 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui R. Säinas ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 21 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoidub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest ja osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 04.06.2022 ja R. Säinas kandis šokivangistust 05.
4. – 05.08.
5. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 19.05.2022 ja pidi lõppema 19.05.
6. 1
7. Tartu Maakohtu 14.11.
8. a määrusega pikendati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel R. Säinase katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 19.06.
9. Kohus tuvastas, et R. Säinas tarvitas 26.08.2022 narkootikume ning ei ilmunud 28.09.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Määrus jõustus 03.12.
11. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 29.03.2023 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata R. Säinasele mõistetud vangistus täitmisele, sest R. Säinasel tuvastati 08.03.2023 narkootikumide tarvitamine ja R. Säinas ilmus 08.03.2023 sotsiaalprogrammi tundi narkootikume tarvitanuna. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 3.
12. R. Säinase kriminaalhooldus algas 04.06.2022 ja esimene kohtumine, kus oli võimalik R. Säinasega sisuliselt vestelda, toimus 27.06.
13. Sel kohtumisel selgitati R. Säinasele kontrollnõudeid ja kohustusi ning võimalikke tagajärgi nende rikkumise puhul, millest arusaamist kinnitas R. Säinas oma allkirjaga. R. Säinas on katseajal korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise ja omamise keeldu. Kõigepealt ei ilmunud R. Säinas 13.06.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Seejärel tuvastati R. Säinasel 20.06.2022 narkootikumide tarvitamine ja ta ilmus kriminaalhooldusosakonda registreerimisele narkootikume tarvitanuna. Nende rikkumiste eest tegi kriminaalhooldusametnik R. Säinasele kirjalikud hoiatused. 06.09.2022 tuvastati R. Säinasel taas narkootikumide tarvitamine ja ta ilmus taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele narkootikume tarvitanuna. Lisaks ei ilmunud R. Säinas 28.09.2022 varem kokku lepitud kellaajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Nende rikkumiste eest pikendati Tartu Maakohtu 14.11.
14. a määrusega R. Säinase katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 19.06.
15. Määrus jõustus 03.12.
16. R. Säinas määrati sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ajavahemikul 08.
17. – 22.03.
18. Vaatamata eelnevale, tuvastati 08.03.2023 R. Säinasel narkootikumide tarvitamine ja ta ilmus sotsiaalprogrammi tundi narkootikume tarvitanuna. R. Säinas arvati 08.03.2023 sotsiaalprogrammist välja. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis R. Säinas, et ta tarvitas Soome Vabariigis ööklubis kanepit kaks nädalat tagasi 25.02.
19. Ta kahetseb rikkumist. Ta ilmus 08.03.2023 sotsiaalprogrammi tundi narkootikume tarvitanuna. R. Säinas ei tööta. 3.
20. Ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb R. Säinasele mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Kohus on R. Säinasele vastu tulnud, pikendades katseaega 1 kuu võrra kuni 19.06.2024 ja jättes karistuse täitmisele pööramata. R. Säinas eemaldati sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ grupist, kuna ta ilmus sotsiaalprogrammi tundi narkootikumide mõju all. See näitab, et R. Säinas ei täida kohtuotsuses kajastatud nõudeid. Edasine koostöö R. Säinasega pole põhjendatud, sest ta pole hinnanud käitumiskontrolli kui alternatiivi vangistusele. R. Säinase suhtes pole enam võimalik kohaldada leebemaid meetmeid.
21. Kohtuistungil leidis kriminaalhooldusametnik, et R. Säinasele võib anda veel ühe võimaluse ja loobus erakorralises ettekandes esitatud taotlusest pöörata karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtuistungil ettepaneku määrata R. Säinasele täiendav kohustus teha kolme kuu jooksul määruse jõustumisest kord nädalas kriminaalhooldusosakonnas narkoteste. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtuistungil R. Säinase kirjaliku nõusoleku teha kolme kuu jooksul määruse jõustumisest kord nädalas kriminaalhooldusosakonnas narkoteste. Ainus alternatiiv karistuse täitmisele pööramisele on narkotestide tegemise kohustuse määramine. Kuna R. Säinase katseaega on juba pikendatud, pole katseaja pikendamisest kasu. Pärast viimast rikkumist pole uusi rikkumisi fikseeritud. R. Säinas on pärast viimast rikkumist täitnud korrektselt registreerimiskohustust. R. Säinasele saab 2 ette heita vaid seda, et ta pole võtnud ennast Eesti Vabariigis töötuna arvele. Rikkumise tõttu ei saa R. Säinast välismaale tööle lubada.
22. R. Säinas kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes ja tema poolt kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märgitu on õige. Ta suitsetas 25.02.2023 xxxxxxxxxxxxxxxx, sest ta oli xxxxxxxxxxx, tal oli vaja palju sõita ja tal oli stress. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening tunni ajal tehtud test oli positiivne kanepi suhtes. Samas ei tundnud R. Säinas, et ta oleks olnud narkojoobes. R. Säinasel pole sõltuvust narkootikumidest ning ta ei tarvita tavaliselt narkootikume. R. Säinas väga kahetseb rikkumisi. R. Säinas xxxxxxxxxxxxxxx positiivse narkotesti tõttu ei lubatud tal seal enam tööl käia. R. Säinas otsib töökohta Eestis. R. Säinas pole pärast erakorralise ettekande esitamist rikkumisi toime pannud. R. Säinas palub anda talle võimalus jätkata elu vabaduses. R. Säinas saab aru, et kriminaalhoolduse nõuded on täitmiseks. Kohtu seisukoht
23. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi, või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt RKKK 11.06.
24. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise puhul.
25. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja R. Säinase selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Küll aga ei ole põhjendatud kõnealuste rikkumiste tulemusena karistuse täitmisele pööramine. Erakorralisest ettekandest nähtub, et R. Säinas ilmus 08.03.2023 sotsiaalprogrammi tundi narkootikume tarvitanuna. Erakorralisele ettekandele lisatud narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 08.03.2023 kell 14:39 Võru esinduses indikaatorvahendiga narkootikumide tarvitamist, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja R. Säinase uriinis oli kanepit. Samuti olid R. Säinasel väikesed pupillid, tema reaktsioon oli häiritud, tema kõne oli aeglane ja ta oli apaatne. R. Säinas tunnistas kohapeal, et ta tarvitas 25.02.2023 klubis kanepit, kuna ta oli purjus ja keegi pakkus talle kanepit. Kriminaalhooldusametnikule 08.03.2023 antud kirjalikus selgituses jäi R. Säinas narkootikumide tarvitamise osas narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollis märgitud selgituse juurde. Lisaks märkis R. Säinas, et sotsiaalprogrammi tunnis tehtud narkotest oli positiivne ja ta rikkus kohustust mitte tulla sotsiaalprogrammi tundi narkootikumide mõju all. Kohtuistungil selgitas R. Säinas, et ta tarvitas 25.02.2023 xxxxxxxxxxxxxxxx, sest ta oli xxxxxxxxxxx, tal oli vaja palju sõita ja tal oli stress. 08.03.2023 sotsiaalprogrammi tunni ajal tehtud uriinitest oli positiivne kanepi suhtes. Samas ei tundnud R. Säinas, et ta oleks olnud sotsiaalprogrammi tunni ajal narkojoobes. Kohtu hinnangul ei nähtu R. Säinase selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid katseajal narkootikumide tarvitamise keelu eiramist. Seega rikkus R. Säinas ühel korral KarS § 75 lg 2 p-s 21 sätestatud kohustust. Kuna ta teadis, et tal on keelatud tarvitada narkootikume, pani ta rikkumise toime tahtlikult. 3
26. Lisaks rikkus R. Säinas talle KarS § 75 lg 2 p 8 alusel katseajaks pandud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. Nimelt tähendab R. Säinasele KarS § 75 lg 2 p 8 alusel katseajaks määratud kohustus osaleda sotsiaalprogrammis seda, et R. Säinas peab istuma terve sotsiaalprogrammi tunni ajal oma koha peal, kuulama tähelepanelikult kõnelejat (kriminaalhooldusametnikku, liiklusspetsialisti ja teist kriminaalhooldusalust), mõtlema räägitu peale, rääkima oma kogemustest ja avaldama oma arvamust käsitletud teemade kohta. Erinevalt registreerimiskohustusest ei piirdu kohustus osaleda sotsiaalprogrammis kohustusega ilmuda sotsiaalprogrammi tundi, vaid eeldab aktiivset osalemist sotsiaalprogrammi tunnis. Kuna sotsiaalprogrammi tunnis osalevad ka teised kriminaalhooldusalused, peab kriminaalhooldusalune käituma sotsiaalprogrammi tunnis selliselt, et teised saaksid tunnis kaasa mõelda ja avaldada oma arvamust. Et kriminaalhooldusalune saaks aktiivselt tunnis osaleda ning ei häiriks teisi, peab ta ilmuma sotsiaalprogrammi tundi seisundis, kus ta on võimeline tähelepanelikult kuulama, mõtlema kaasa ja avaldama oma arvamust. Narkootikumid pärsivad võimet kuulata, võimet mõelda räägitu üle ja võimet avaldada oma mõtteid.Arvestades asjaolu, et kriminaalhooldusalune peab suutma tunnis käituda nii, et ta ei häiri teisi programmis osalejaid, ei piisa sellest, et kriminaalhooldusaluse reaktsioon on normaalne ja kõne selge, tal on selge aja- , isiku- ja kohataju, ta saab aru räägitust ja suudab avaldada oma arvamust. Täiendavalt peab kriminaalhooldusalune suutma keskendunult kuulata ja istuda rahulikult ühe koha peal. Seega rikub kriminaalhooldusalune sotsiaalprogrammi tundi ilmumisega narkojoobes üldjuhul kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.
27. Ka praegusel juhul polnud R. Säinas narkootikume tarvitanuna võimeline osalema sotsiaalprogrammis. Nimelt oli narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli järgi R. Säinase reaktsioon häiritud, kõne aeglane ja käitumine apaatne. Seega polnud R. Säinas narkojoobe tõttu võimeline avaldama oma arvamust programmis käsitletud teemade suhtes ja häiris joobes olles muuhulgas ka teisi programmis osalejaid. Lisaks takistab joobes olek saavutamast programmi eesmärki – käitumisharjumuse muutmist. Kuna R. Säinas ilmus 08.03.2023 sotsiaalprogrammi tundi narkootikume tarvitanuna, rikkus ta KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. Arvestades asjaolu, et R. Säinase sõnul ei tundnud ta sotsiaalprogrammi tunni ajal, et on narkojoobes, pani ta rikkumise toime ettevaatamatusest.
28. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on R. Säinase krimimaalhooldus kestnud 10,5 kuud ja kohus vaatab läbi esimest erakorralist ettekannet. Kõigepealt ei ilmunud R. Säinas 13.06.2022 (s.o 9 päeva pärast kriminaalhoolduse algust) kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Seejärel tarvitas R. Säinas 19.06.2022 (s.o 6 päeva pärast eelmist rikkumist) narkootikume ja ilmus 20.06.2022 (s.o 1 päev pärast eelmist rikkumist) kriminaalhooldusosakonda registreerimisele narkootikume tarvitanuna. Nende rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik 05.08.2022 R. Säinasele kaks kirjalikku hoiatust. Ajavahemikul 05.
29. – 05.08.2022 kandis R. Säinas šokivangistust. 26.08.2022 (s.o 3 kolm nädalat pärast kirjalikke hoiatusi ja šokivangistuse kandmist) tarvitas R. Säinas taas narkootikume ja 06.09.2022 (s.o 11 päeva pärast eelmist rikkumist) ilmus R. Säinas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele narkootikume tarvitanuna. Lisaks ei ilmunud R. Säinas 28.09.2022 (s.o 3 nädalat pärast eelmist rikkumist) varem kokku lepitud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Nende rikkumiste eest pikendati Tartu Maakohtu 14.11.
30. a määrusega R. Säinase katseaega 1 kuu võrra s.o kuni 19.06.
31. Määrus jõustus 03.12.
32. R. Säinas määrati sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ajavahemikul 08.
33. – 22.03.
34. Vaatamata eelnevale, tarvitas R. Säinas 25.02.2023 (s.o ligi 3 kuud pärast katseaja 4 pikendamise määruse jõustumist) taas narkootikume ja ilmus 08.03.2023 (s.o ligi 2 nädalat pärast eelmist rikkumist) sotsiaalprogrammi tundi narkootikume tarvitanuna.
35. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et R. Säinas on 11 kuud kestnud katseajal rikkunud 3 korda kohustust hoiduda narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest ja 4 korda registreerimiskohustust, kusjuures ta on jätkanud narkootikumide tarvitamist vaatamata kirjalikele hoiatustele, šokivangistuse kandmisele, katseaja pikendamisele ja registreerimisele sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samas on R. Säinas pärast katseaja pikendamist täitnud registreerimiskohustust ja ta ilmus registreerimisele ka pärast viimast rikkumist. Lisaks on R, Säinas täitnud pärast viimast rikkumist s.o viimase 1,5 kuu jooksul ka teisi talle katseajaks pandud kohustusi ja ta soovib narkootikumide tarvitamisest loobuda. Nimelt andis R. Säinas pärast erakorralisest ettekandest teadasaamist kirjaliku nõusoleku teha kolme kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest kord nädalas kriminaalhooldusametniku määratud ajal kriminaalhooldusosakonnas narkotest. Kohtuistungil kinnitas R. Säinas, et ta on aru saanud sellest, et käitumiskontrolli nõudeid tuleb täita. Kuna R. Säinas on pärast katseaja pikendamist täitnud korrektselt registreerimiskohustust ja ta soovib loobuda narkootikumide tarvitamisest, on tõenäoline, et ta täidab edaspidi kõik talle katseajaks pandud kohustusi. Seetõttu ei pea kohus otstarbekaks praegu tema karistust täitmisele pöörata. Arvestades asjaolusid, et R. Säinas soovib täita talle katseajaks pandud kohustusi ja ta on pärast viimast rikkumist täitnud kõiki talle katseajaks pandud kohustusi, on otstarbekam anda R. Säinasele võimalus tõestada, et ta suudab ennast kokku võtta ja edasise kriminaalhoolduse edukalt läbida. Kohtul kujunes veendumus, et R. Säinas on isik, kellel on soov täita kriminaalhoolduse tingimusi ja tegeleda oma narkootikumide tarvitamisest põhjustatud probleemidega. Ka kriminaalhooldusametnik leidis kohtuistungil, et R. Säinase karistust pole vaja täitmisele pöörata.
36. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtuistungil ettepaneku määrata R. Säinasele täiendav kohustus teha kolme kuu jooksul määruse jõustumisest kord nädalas kriminaalhooldusosakonnas narkoteste. Kohus leiab, et regulaarne narkotestide tegemine kriminaalhooldusosakonnas aitab kontrollida narkootikumide tarvitamise keelust kinnipidamist ja motiveerib R. Säinast hoiduma narkootikumide tarvitamisest. Narkotestide tegemise kohustus on süüdimõistetu poolt vabatahtlikult võetud kohustus, mida pole KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuste nimekirjas. Käitumiskontrolli nõuete rikkumise korral on KarS § 74 lg 4 alusel võimalik määrata süüdimõistetule tema nõusolekul ka kohustusi, mida pole nimetatud KarS § 75 lg-s 2, sest KarS § 74 lg 4 eesmärk on määrata süüdimõistetule selline meede, mis aitab ära hoida uusi käitumiskontrolli nõuete rikkumisi. Täiendava kohustuse määramisel arvestab kohus R. Säinase isikuga ja seniste rikkumiste olemusega. Seega on asjakohane ja vajalik määrata R. Säinasele täiendav kohustus teha kolme kuu jooksul määruse jõustumisest kord nädalas kriminaalhooldusosakonnas narkoteste
37. Viimaks märgib kohus, et R. Säinasel on võimalik ülejäänud katseaja jooksul näidata, et ta on teinud senistest rikkumistest ja erakorralise ettekande kohtus arutamisest vajalikud järeldused ning mõistab, et kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on tal endal vaja teha elus muutusi. Juhul, kui ta jätkuvalt rikub allesjäänud katseaja jooksul käitumiskontrolli nõudeid ja talle määratud kohustusi, pöörab kohus suure tõenäosusega karistuse täitmisele ja saadab R. Säinase vanglasse karistust kandma. (allkirjastatud digitaalselt) 5