KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-744 (2317,23,000351) Kohtunik Lea Pähkel Kaebuse sisu R

) § 224 lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) RUFAT ABDULLAYEV; isikukood: 38812250179; kodakondsus: xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn); kirjaliku seisukoha esitas Enel Kuiv Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 06.02.2023 otsus väärteoasjas nr 2317,23,000351 Rufat Abdullayevi karistamises

§ 224

lg 2 järgi osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse määra osas. 2. Teha uus otsus, millega karistada Rufat Abdullayevit

§ 224lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot.

1. Rahatrahv summas 120 eurot tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 10220235008809 ja selgitus „Rahatrahv väärteoasjas nr 4-23-744“
2. Kui rahatrahv ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Rufat Abdullayevi kaebus rahuldada.
4. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 06.02.2023 otsusega karistati Rufat Abdullayevit

§ 224lg 1 järgi rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit 14.01.2023 kell 03:21 Tallinnas, Sõle tn 14 suunaga Kolde pst poole, juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg/l (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,22+/-0,05 mg). Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 69

lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 224lg-s 1 sätestatud väärteo.

1. Rufat Abdullayev esitas kaebuse, milles palub talle mõistetud karistust kergendada. Selgitab, et saab aru teo tõsidusest, kuid palub arvestada asjaoluga, et ta oli ära joonud ühe õlle ning ei osanud seetõttu arvata, et ta sõita ei tohiks. Märgib, et alkoholi sisaldus veres oli väga väike, kahetseb tehtut ning nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et Rufat Abdullayevile etteheidetav tegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjaliga ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 224lg 1 järgi.

Rufat Abdullayevi karistamine rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses on õiglane ja proportsionaalne isiku poolt toime pandud teoga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.
2. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
4. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Järgnevalt kontrollib kohus isikule etteheidetava teo tõendatust.
5. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit 14.01.2023 kell 03:21 Tallinnas, Sõle tn suunaga Kolde pst poole, juhile 2 keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,22+/-0,05 mg. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 69

lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 224lg-s 1 sätestatud väärteo.

9.

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,

2. Tunnistaja A. L. ülekuulamise protokolli kohaselt peeti 14.01.2023 Tallinnas, Sõle tänaval kinni sõiduk Škoda Fabia, r/n xxxx, mis sõitis kahtlase sõidustiiliga. Sõiduki juhiks osutus Rufat Abdullayev (ik 38812250179), kellel lasti puhuda tõenduslikku alkomeetrisse, mille lõplik näit oli 0,17 mg/l kohta. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti Rufat Abdullayevil 14.01.2023 Kolde pst 65 juures kella 03.34-03.41 ajal tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobeks 0,17 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Taatlustunnistuse nr TTRC-22/00116 kohaselt oli tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 9510 EE, seerianumbriga ARKB-0020 taadeldud ning Politsei-ja Piirivalveameti poolt edastatud tõendi kohaselt teostas mõõtmist politseiametnik, kes oli läbinud selleks vastava koolituse. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel.
3. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Rufat Abdullayev pani temale etteheidetava väärteo toime kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelusest, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Rufat Abdullayev selgitas, et oli ära joonud ühe õlle ning ei osanud arvata, et alkoholijoove oli tal rohkem kui 0,10 mg/l kohta. Arvestades, et mootorsõidukit on lubatud juhtida, kui isiku väljahingatavas õhus jääb alkoholikogus alla 0,10 mg/l, siis ei pruugi 0,17 mg/l suurune alkoholijoove isikule endale tõepoolest kehaliselt tuntav olla. Kohus leiab, et kui isik aga otsustab enne mootorsõiduki juhtima asumist tarvitada isegi väikeses koguses alkoholi, siis peab ta enne mootorsõiduki juhtima asumist olema veendunud, et ta tõepoolest seda teha tohib. Ainus viis tagada kindel veendumus enda kainuses ja selles, et võib mootorsõidukit juhtida, on kasutada alkomeetrit, kuid Rufat Abdullayev seda ei teinud ning otsustas tugineda vaid enda subjektiivsele enesetunde hinnangule, mis võib just väiksema lubatud alkoholi piirmäära ületamise korral olla vägagi petlik. Seetõttu leiab kohus, et ka peale ühe õlle tarvitamist Rufat Abdullayev oleks pidanud pidama võimalikuks, et tal võivad esineda alkoholi tarvitamise tunnused, kuid tuginedes ainult enesetundele, kohusetundetult jättis eelnimetatud asjaolu kontrollimata, lootis et on kaine ja saab autot juhtida.
4. Vastavalt

§ 224

lg 1 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 69

lg 3 sätestatud keeldu ja pani toime

§ 224lg-s 1 ettenähtud väärteo.

3 13.

§ 224

lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastava karistusmäär /RKKKo 3-1-1-77-11 p11, 3-1-1-53-13 p19/. 14. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse tema alkoholisisalduse väljahingatavas õhus s.o. 0,17 mg/l kohta, mis antud juhul on

§ 224lg 1 määrasid (0,10– 0,24 mg) vaadates keskmises määras.

Samuti asjaolu, et Rufat Abdullayev on teo toime pannud kergemeelsusest, mis viitab isiku väiksemale süüle. Kergendavaks asjaoluks loeb kohus kaebuses avaldatud kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on varem karistamata. Võttes arvesse eelnimetatud asjaolusid, on proportsionaalne karistus käesoleval juhul alla keskmise sanktsioonimäära jääv rahatrahv. Kohus peab võimalikuks mõista karistuseks

§ 224lg 1 alusel rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik 4