KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-320 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidam

) § 25 lg 2 alusel, tuginedes

§ 23lg 1 p-des 1–3 sätestatud alustele.

Taotluse kohaselt jääb PPA 15.02.2023 taotluses toodud põhjenduste juurde, tuues välja järgneva: 1.

1. Puudutatud isik vabanes 17.02.2023 Viru Vanglast. Talle on 02.09.2021 tehtud sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Vastavalt Tartu Halduskohtu 17.02.2023 loale pidas PPA puudutatud isiku 17.02.2023 kinni ja paigutas ta kinnipidamiskeskusesse. 3-23-320 1.
2. Jätkuv kinnipidamine on vajalik isiku dokumenteerimiseks ning väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. Isiku reisidokumendi taotlemine on pooleli. PPA esitas 27.02.2023 Vene Föderatsioonile taotluse isiku dokumenteerimiseks, kuid vastust ei ole veel tulnud. 1.
3. Jätkuvalt esineb põgenemisoht. Isik on kahel korral kriminaalkorras karistatud. Teda on karistatud reaalse vangistusega. Varasemad karistused viitavad sellele, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt. Alates kinnipidamisest ei ole tema käitumine ja hoiakud muutunud. Isik ei soovi Eestist lahkuda ega täida kaasaaitamiskohustust. Ta keeldub koostööst enda dokumenteerimiseks. PPA pakkus 27.02.2023 vestlusel isikule võimalust minna taotlema tagasipöördumistunnistust, kuid ta keeldus sellest. Pole eluliselt usutav, et vabaduses viibides asuks ta PPA-ga koostööle enda dokumenteerimiseks või oleks väljasaatmiseks PPA-le kättesaadav. Isik on vaidlustanud otsuse, millega PPA tunnistas tema tähtajalise elamisloa kehtetuks, tegi ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldas kolmeaastast sissesõidukeeldu. Asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse korras on isiku Eestist väljasaatmine keelatud kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (haldusasi nr 3-21-2346). Esialgne õiguskaitse ei vabasta siiski isikut kaasaaitamiskohustusest ega välista tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist. 1.
4. Isik ei soovi kodakondsusjärgsesse riiki minna. Isiku sõnul ei soovi ta Eestist lahkuda. Soovimatusega end dokumenteerida takistab isik enda väljasaatmist. PPA praktika kohaselt on isikutega koostöös võimalik Vene Föderatsiooni kodanikele dokumendid hankida umbes poole aastaga. Tagasivõtmiseks esitatud taotluse lahendamine on aeganõudvam ning võib võtta aega umbes 1,5 a. 1.
5. Leebemate meetmete tulemuslik kohaldamine ei ole võimalik, arvestades isiku varasemat õigusvastast käitumist ja sellest tulenevat usalduse puudust, isiku soovimatust Eestist lahkuda ja väljasaatmist vältida ning kahtlust, et vabaduses viibides hakkaks isik ennast varjama ega täidaks järelevalvemeetmeid.
6. Puudutatud isik vaidles 11.04.2023 seisukohas jätkuvale kinnipidamisele vastu. PPA jäi 12.04.2023 kohtuistungil taotluse juurde. Põgenemisoht tuleneb eelkõige isiku varasemast karistatusest, millest järeldub soovimatus õiguskuulekalt käituda. Nii isik kui ka tema esindaja peavad täitma kaasaaitamiskohustust. On vajalik, et isik oleks õigeaegselt kättesaadav, kui Vene Föderatsioon kutsub PPA taotlusest tulenevalt isiku saatkonda vestlusele. Vastasel juhul loetakse vestlusele mitteilmumine PPA-poolseks rikkumiseks ja Vene Föderatsioon ei võta isikut vastu.
8. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ei soovi kinnipidamiskeskusesse jääda. Ta on nõus järgima kõiki nõudeid ja ettekirjutusi ning ilmuma, kuhu vaja ja igati koostööd tegema. Käitumiskontrolli nõuete rikkumine ajal, kui ta tingimisi vabastati, tulenes asjaolude halbadest kokkulangemistest ja seda põhjustas mh asjaolu, et sel ajal sündis isiku kolmas laps. Isik soovib olla koos perega. Ta kahetseb nõuete rikkumist. Pere on teda kinnipidamiskeskuses kolm korda külastanud. Puudutatud isiku esindaja põhjendas, et põgenemisoht on nii taotluses kui istungil jäänud täielikult sisustamata. Isikul on elukoht ja alaealised lapsed, põgenemisoht puudub. Kaasaaitamiskohustuse täitmisega seonduv ei puutu asjasse. Kinnipidamine ei ole proportsionaalne, kasutada saaks leebemaid meetmeid. 2

§ 23lg 1 p-dele 1–3.

Need võimaldavad välismaalast kinni pidada, kui esineb tema põgenemise oht (p 1), ta ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või viibib nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist (p 3). Isiku kinnipidamiseks piisab ka neist ühe aluse esinemisest.

§ 25

lg 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kuid kõige kauem 6 kuuks arvates kinnipidamiskeskusesse paigutamisest, kui esineb kinnipidamise alus ja

§ 23

lg-s 11 nimetatud põhimõtted (

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kinnipidamisel arvestatakse igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid).

§ 25

lg 2 alusel pikendab halduskohus pärast 6 kuu möödumist väljasaadetava välismaalase kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega 4 kuu kaupa, kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või kui tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine viibib. 7.

§ 23

lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemisohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud loetleb Eesti õiguses

§ 68

. Sättes nimetatud asjaolud peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks olema tõendatud. Siiski ei ole põgenemisohu jäik sidumine üksnes

§-s 68 nimetatud asjaoludega proportsionaalne, mis tähendab, et põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ja hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel. 8. PPA tugineb

§ 68p-dele 4 ja 6.

Nende kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht juhul, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4) ning samuti juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või see järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). PPA taotluse ning kohtute infosüsteemist nähtuvate andmete kohaselt on puudutatud isikut kahel korral kriminaalkorras karistatud, neist viimasel korral vangistusega karistusseadustiku § 114 p 1 järgi (

§ 68p 4).

Lisaks isiku karistatuse faktile on PPA arvesse võtnud ka muid temaga seotud asjaolusid. PPA on juba 15.02.2023 taotluses viidanud, et puudutatud isik on varasemalt eiranud katseaja nõudeid, kuigi oli teadlik, et nõuete eiramine (kohustus alkoholi mitte tarvitada, kohustus mitte lahkuda oma elukohast) toob kaasa vanglakaristuse täitmisele pööramise. PPA järeldas sellest põhjendatult, et isikut ei motiveerinud sel juhul õiguskuulekale käitumisele isegi reaalse vangistuse oht. Ehkki isikul on pere ja kolm last, on põgenemisohu hindamisel põhjendatud arvesse võtta ka minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist. Kohus nõustub, et isiku varasem teguviis süvendab praegusel juhul kahtlust, et ta ei pruugi suuta vabaduses viibides järgida talle seatud järelevalve meetmeid ning olla PPA ametnikele kättesaadav. Tema varasem käitumine tingimisi vabastamise ajal ning kohtulahendist tulenevate kohustuste eiramine olukorras, kus kaalul olid isiku jaoks olulised väärtused – võimalus osaleda laste kasvatamises ja elada koos oma perega – viitab hoolimatule suhtumisele 9. 3

§ 68p 6).

Isik kinnitas kohtuistungil, et ta ei soovi Venemaale minna, seega ei ole tema seisukoht lahkumiskohustuse täitmise küsimuses muutunud. Soovimatus Eestist lahkuda on viidatud sätte tähenduses sisustatav põgenemisohuna. 11. Seega arvestades praeguse juhtumi asjaolusid ning puudutatud isiku seisukohta lahkumiskohustuse täitmise suhtes, on tõenäoline, et vabaduses olles lähtub isikust põgenemisoht

§ 68

p-de 4 ja 6 ning

§ 23lg 1 p 1 mõttes.

12. Lisaks põgenemisohu esinemisele tugineb PPA taotluses ka kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmisele (

§ 23

lg 1 p 2) ning sellele, et isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib (

§ 23lg 1 p 3).

Kohus ei nõustu seisukohaga, et kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine ei ole praegu asjakohane. Tegu on seadusest tuleneva kinnipidamise alusega ning selle aluse analüüsimine on asjakohane. Isik on väljendanud, et ta ei soovi Eestist lahkuda ning reisidokumenti taotleda, kuid reisidokumentideta ei ole riigist lahkumine võimalik. Sellega rikub ta kaasaaitamiskohustust. Kohus märgib siiski, et asjakohane ei ole viidata isiku esindaja kaasaaitamiskohustusele, sest kinnipidamiskeskusesse paigutamise aluseks

§ 23

lg 1 p 2 tähenduses saab olla üksnes välismaalase enda kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine. 13.

§ 23

lg 1 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus eeldab samuti, et isik ei aita endale dokumentide hankimisele kaasa. Lisaks tuleb kohtul välja selgitada, mida isik oleks pidanud dokumendi hankimiseks tegema ja kas isikul oli selleks võimalus (Riigikohtu 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 11). PPA selgitas taotluses, et isik ei ole olnud nõus enda dokumenteerimisega ja on selles osas keeldunud PPA-ga koostööd tegemast. Isikule on 27.02.2023 pakutud võimalust taotleda endale tagasipöördumistunnistust, kuid ta on sellest keeldunud. Seega on ka

§ 23lg 1 p 3 eeldused täidetud.

1. PPA on asjakohaselt viidanud kohtupraktikale, milles Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi esialgse õiguskaitse kohaldamine (lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise peatamine) ei tähenda, et isik tuleks kinnipidamiskeskusest vabastada (vt Riigikohtu 15.09.2015 määrus nr 33-1-32-15, p-d 11–12). Sellega ei lange väljasaatmine lõplikult ära, vaid on üksnes peatatud. Praegusel juhul on esialgse õiguskaitse määruses ka selgesõnu viidatud, et see ei keela isiku kinnipidamist. Seda, kas kinnipidamise alus on jätkuvalt olemas ning kinnipidamine on eesmärgipärane ja proportsionaalne, kontrollib kohus praeguses haldusasjas.
2. Kohus leiab, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud. Põgenemisoht, sh oht, et isik hakkab siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduma, ei ole ülaltoodut arvestades väike. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks. Kuna isik on näidanud, et ta ei järgi kohtulahendist tulenevaid kohustusi, esineb põhjendatud kahtlus, et ta ei pruugi elada kindlaksmääratud elukohas, ilmuda määratud aegadel PPA-sse või minna nõutaval ajal Vene Föderatsiooni 4

§ 25lg 1 alusel.

Samuti ei ole ületatud kinnipidamise maksimaalset lubatud pikkust 18 kuud (

§ 25lg 2).

1. Kohtule ei nähtu, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega.
2. Kinnipidamise aluse äralangemisel kinnipidamiskeskusest vabastada. tuleb puudutatud isik viivitamatult (allkirjastatud digitaalselt) 5