← Eesti

4-23-712/13

4-23-712 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2023, Tallinnas Väärteoasja number 4-23-712 (väärteoasja nr 2301,23,000078) Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kohtuasi Jegor Gudkov (isikukood: 50103203734) väärteokaebus nr 4-23-712 Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 22.02.
  2. a otsusele 2301,23,000078 Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada Jegor Gudkovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 22.02.
  4. a otsusele 2301,23,000078 täies ulatuses.
  5. Tühistada kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 22.02.
  6. a otsus 2301,23,000078 karistuse täitmise tähtaja osas.
  7. Teha uus otsus, millega:
  8. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 22.02.
  9. a otsusega väärteoasjas nr 2301,23,000078 kohaldatud rahatrahv summas 520 eurot kuulub kandmisele ositi 10 (kuue) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 52 (viiskümmend kaks) eurot.
  10. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 22.02.
  11. a otsuses märgitud makserekvisiitide järgi.
  12. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 1 4-23-712 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi uurija A. P. koostas 01.02.2023 väärteoprotokolli 2301,23,000078 Jegor Gudkovile selle eest, et tema, 21.01.2023 kella 23.22 ajal Tallinna-Narva
  13. kilomeetril, juhtis mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, sõidukiiruse valikul ei arvestanud oma sõidukogemusi, teeolusid, ilmastikutingimusi ja muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama ja sõitis otsa tee ääres seisvale sõidukile. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju T. K.le ja tervisekahjustused A. P.le. Varalise kahju tekkimine on fikseeritud sündmuskohal tehtud fotodega, tervisekahjustused on fikseeritud Regionaalhaigla teatises. Nimetatud tegevusega rikkus Jegor Gudkov väärteoprotokolli kohaselt LS § 50 lg 3 p-s 1 nimetatud nõuet, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M. P. karistas 22.02.
  14. a koostatud otsusega Jegor Gudkovi väärteoasjas nr 2301,23,000078 LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 130 trahviühiku ulatuses, s.o. 520 euroga. Otsusest nähtuvalt on tõendatud, et Jegor Gudkov pani toime temale inkrimineeritud väärteo, väärtegu vastab süüteokoosseisule, on kvalifitseeritud õigesti ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendav asjaolu on süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KAEBUSE SISU JA KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja pikendada maksetähtaega trahvi tasumiseks, et mitte kahjustada enda majanduslikku olukorda. Palub taotluse lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 05.04.
  15. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja märkis, et Jegor Gudkovile etteheidetav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist ning selle toimepanemise eest on määratud proportsionaalne karistus. Tulenevalt eeltoodust palub kohtuväline menetleja rahatrahvi suurust mitte muuta, kuid ei vaidle vastu, kui maakohus peab võimalikuks määrata rahatrahv tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul. KOHTU SEISUKOHT Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti analüüsinud poolte kirjalikke seisukohti, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud kirjalike tõenditega, mida kohus uuris, kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine Jegor Gudkovi poolt. 2 4-23-712 Kohtuasjas puudub vaidlus selle üle, et Jegor Gudkov juhtis 21.01.2023 kella 23.22 ajal mootorsõidukit ning sõitis Tallinn-Narva mnt
  16. kilomeetril otsa seisvale sõidukile, põhjustades oma tegevusega varalise kahju T. K.le ja tervisekahjustused A. P.le. Jegor Gudkov süü on leidnud tõendamist sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt tuvastati sõidukil BMW xxxx reg. nr xxxx parempoolse esinurga ja tagaotsa kahjustused ning sõidukil Audi xxxx reg. nr xxxx esiosa kahjutused. Sõiduki vaatlusprotokolliga, mille kohaselt tuvastati sõidukil BMW xxxx reg. nr xxxx vigastus tagumisel põrkeraual, tagumise registreerimismärgi vigastus, vasakpoolse tagumise tiiva, eesmise põrkeraua, eesmise parempoolse tule ning kapotti vigastused. Sõiduki vaatlusprotokolliga, mille kohaselt tuvastati sõidukil Audi xxxx reg. nr xxxx eesmise põrkeraua, kapoti, eesmise registreerimismärgi, iluvõre, parempoolse eesmise küljetiiva, vasakpoolse eesmise küljetiiva ning parempoolse eesmise ratta vigastused. Tuvastati samuti, et salongis juhipoolne ja kõrvalistuja turvapadi olid avanenud. Teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, mille kohaselt tuvastati A. P. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 21.01.2023 kaelapiirkonna pindmised vigastused. Menetlusaluse isikuna antud ütlustes jääb Jegor Gudkov eelnevalt tunnistajana antud ütluste juurde. Jegor Gudkovi tunnistajana antud ütlustest nähtub¸ et tema sõitis 21.01.2023 kella 23.30 ajal Tallinn-Narva mnt
  17. kilomeetril Tallinna suunas. Väljas oli tihe udu ja väga libe. Nägi parempoolsel teeserval autot, millel olid ohutuled peal. Hakkas hoogu maha võtma, aga auto hakkas lihtsalt libisema. Samal ajal pimestas teda vastassuunas kaugtuledega sõitnud sõiduk. Sattus paanikasse, vajutas tugevalt pidurit, üritas rooli vasakule keerata, kuid auto kaldus paremale. Sõitis otsa BMW-le. Autos olnud Anastasia viidi kiirabiga haiglasse. Tunnistab oma süüd. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on konkreetse rikkumise asjaolud kajastatud õigesti nii väärteoprotokollis, kui ka teistes väärteoasjas kogutud materjalides. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (mida kinnitab tema allkiri), seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades kohtule kaebuse. Kohus asub seisukohale, et Jegor Gudkov poolt LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteoprotokollis õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohus leiab, et LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo on Jegor Gudkov toime pannud vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis ehk kohus peab võimalikuks (vastupidist pole tõendatud), et Jegor Gudkov ei hinnangud õigesti väljas olnud teeolusid, ilmastikutingimusi ja muid liiklusolusid ning ei kohandanud oma kiirust olukorrale vastavaks. Sellega seoses ei suutnud ta seisma jääda ning põhjustas liiklusõnnetuse, sõites tagant sisse teeääres seisnud BMW-le, tekitades BMW omanikule auto lõhkumisega varalist kahju ning enda autos viibinud kaasreisijale A. P.le tervisekahjustused. Seda enam, et antud kuupäeval, s.o 21.01.2023, oli ilmastikuolud heitlikud. Seega leiab kohus, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks Jegor Gudkov pidanud vähendama enda poolt juhitud mootorsõiduki kiirust sedasi, et takistuse või libisemisse sattumisel, ei oleks toiminud liiklusõnnetust. VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 rikkumine on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendava asjaoluna on õigesti märgitud isiku süü tunnistamine, raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kuigi kohtuväline menetleja ei ole otsuses märkinud, et arvestab menetlusaluse isiku vastulausega, ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud isikule karistusena juhtimisõiguse äravõtmises, seega saab järeldada, et kohtuväline menetleja ikkagi arvestas vastulausega ning selles esitatud taotlusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist raske liiklusalase süüteoga, kuivõrd õnnetuse tagajärjel sai BMW omanik varalist kahju ning kaasreisija A. P. tervisekahjustuse. LS § 223 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohus viitab, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda keskmistest 3 4-23-712 karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Praegusel juhul on väärteootsuses ettenähtud karistuse karistusmäär määratud alla sanktsiooni keskmise määra, 130 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahv 520 eurot. Kohus peab karistust sellises määras põhjendatuks, sest see lähtub isiku süüst ja sellest, et isik on oma tegu kahetsenud. Kõnesolevas teos viitab isiku süü suurusele ainuüksi see, et õnnetuse tagajärjel sai tervisekahjustuse Jegor Gudkovi autos viibinud kaasreisija A. P., kellel tuvastati kerged kaelapiirkonna pindmised vigastused ning varalist kahju sai BMW omanik, millel tuvastati vigastus tagumisel põrkeraual, tagumise registreerimismärgi vigastus, vasakpoolse tagumise tiiva, eesmise põrkeraua, eesmise parempoolse tule ning kapotti vigastused. Samuti näitab Jegor Gudkovi süü suurust ka asjaolu, et 14.12.2022 on isikut karistatud LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga, s.o tema ületas mootorsõidukiga lubatud suurimat sõidukiirust 41-60 kilomeetrit tunnist. Seega pani Jegor Gudkovi 14.12.2022 toime sarnastel asjaoludel (ebaõige mootorsõiduki kiirus) väärteo, s.o kõigest vähem kui üks kuu enne käesolevat väärtegu. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et isik on teo toime pannud hooletusest ja avaldanud kahetsust. Seega on LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo mõttes tegemist keskmisest väiksema süüga. Kaebuse esitaja ei taotle karistuse vähendamist, kohtu hinnangul vastab määratud karistus isiku süü suurusele ning selle määramisel ei ole kohtuväline menetleja eksinud seaduses sätestatud karistuse mõistmise aluste osas. Samas taotleb kaebuse esitaja rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist, millega ka kohtuväline menetleja on nõus. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et Jegor Gudkov kaebus talle mõistetud karistuse kohaldamise tähtaja osas tuleb rahuldada ning isikul tuleb võimaldada määratud rahatrahv tasuda ositi. Jegor Gudkov esitas taotluse pikendada makse tähtaega kuni juulini
  18. Samas arvestab kohus, et määratud rahatrahv on küllaltki suur (520 eurot), mille maksmine isegi tööl käiva inimese jaoks on keeruline ning arvestades inflatsiooni ja jätkuvat kasvavat elukallidust ning asjaolu, et kohus lahendab 22.02.2023 esitatud kaebuse aprillis 2023, on põhjendatud võimaldada isikul tasuda rahatrahv alates kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu jooksul võrdsetes osades, tasudes igakuiselt vähemalt 52 eurot. Kohus juhindub VTMS §-dest 109-111, §-st 120, § 132 p-st 2, § 133-135, § 155-
  19. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.