lg 2 alusel rahatrahviga 185 trahviühikut, s.o 740 eurot Rain Juhanson, isikukood: 39505230257; elukoht: xxxx; e-post: xxxx; xxxx. Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 06.02.2023.a otsus väärteoasjas nr 2315,23,000320 muutmata ja Rain Juhansoni kaebus rahuldamata. Rahatrahv on tasutud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt 11.04.2023.a. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseileitnant K. P. 06.02.2023.a otsusega väärteoasjas nr 2315,23,000320 määrati Rain Juhansoni karistuseks
740.00 eurot. Otsuse ja väärteoprotokolli AB1620964 kohaselt juhtis Rain Juhanson 14.01.2023.a kell 00:43 mootorsõidukit BMW xxxx registreerimismärgiga xxxx Kaubamaja tn 1 suunaga Rävala pst, Tallinn, Harju maakond mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43 mg. Rain Juhanson esitas 01.03.2023.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Kaebuses märgib Rain Juhanson, et kahetseb siiralt juhtunut. See kergendav asjaolu on ka kirjas politsei otsuses. Ühtegi raskendavat asjaolu ei olnud. Siiski määrati kaebuse esitajale keskmisest rangem karistus. Kaebuse esitaja sõnul on tal laenukohustus, mis just tõusis, ta maksab eluasemelaenu iga kuu 541,30 eurot. Seega palub kaebuse esitaja kohtult rahatrahvi vähendamist. Kaebuse esitaja soovib kohtuistungist osa võtta ja kaitsja osavõttu ei soovi. Kaebusele on Rain Juhanson lisanud ka Xxxx väljavõtted oma kohustuste kohta, millest nähtub, et tal on 08.08.2019.a sõlmitud laenuleping nr xxxx igakuise maksega 541,30 eurot. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Rain Juhansonile heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43 mg.
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Tõendamist on leidnud, et Rain Juhanson juhtis 14.01.2023 kell 00:43 Kaubamaja tn 1 suunaga Rävala pst, Tallinn, Harju maakond, mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43 mg. Eeltoodut tõendab esmalt indikaatorivahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt mõõdeti 14.01.2023.a kell 00:43 Rain Juhansonil indikaatorvahendit Alco Quant 6020t nr A432928 kasutades väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,49 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esines Rain Juhansonil silmade punetus ja tuli suust alkoholilõhna. 14.01.2023.a tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll tõendab, et 14.01.2023.a kell 01.07-01.11 mõõdeti Rain Juhansonil tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 MK III EST nr ARDF-0052 kasutades väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,48 mg/l ning laiendmääramatust +/- 0,05 mg/l kasutades saadi lõplikuks mõõtetulemuseks 0,43 mg/l. Rain Juhansoni alkoholisisalduse mõõtmiseks kasutatud tõenduslik alkomeeter omas kehtivat taatlust (taatlustunnistus nr TTRC22/00115) ja mõõtmise teostas vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. 14.01.2023.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati Rain Juhanson
lg 2 p 2 alusel sõiduki juhtimiselt, kuna esines alus arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Transpordiameti liiklusregistri väljavõte 20.01.2023.a seisuga tõendab, et Rain Juhansonil oli väärteo toimepanemise ajal kehtiv juhtimisõigus. Kokkuvõtvalt on seega Rain Juhansoni väljahingatavas õhus alkoholisisalduse mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat, mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuse töötlemise nõudeid. Saadud mõõtetulemuse jälgitavus on MõõteS § 5 lg 1 tähenduses tõendatud. 2 Tunnistaja V. S.i 14.01.2023.a ülekuulamise protokollist nähtub, et olles tööl 14.01.2023.a koos patrullpolitseiniku M. V., märkasid nad tumedat sedaankerega autot, mis manööverdas sõiduridade vahel, kord tagurdas, siis jälle liikus. Kuni juhi sõidustiil oli kahtlane, siis otsustasid na antud mootorsõidukit kontrollida. Nad andsid mootorsõidukile punase-sinise vilkuriga peatusmärguande Kaubamaja tänav 1 juures, Tallinn, suunaga Rävala pst, Tallinn kell 00:43. Koheselt sõidukijuhti kontrollides ilmnesid tal nähtavad alkoholijoobele viitavad tunnused: punetavad silmad ja alkoholilõhn sõidukist. Isik puhus koheselt kell 00:43 indikaatorvahendisse ja näit oli 0,43 mg/l kohta. Peatatud sõidukiks oli kontrollimisel BMW xxxx reg. nr xxxx, mida juhtis auto omanik Rain Juhanson. Isik toimetati Ida-Harju politseijaoskonda edasisteks toiminguteks. Rain Juhanson on 24.01.2023.a edastanud kohtuvälisele menetlejale täiendavad selgitused seoses antud juhtumiga. Selgituste kohaselt oli ta tol õhtul nõus sõitma kainet juhti enda sõpradele, sest varasemalt sama päev, umbes kella 18:00 paiku, puhus ta ühekordsesse alkomeetrisse ning see näitas, et joovet tal ei olnud. Rain Juhanson tunnistab, et tarvitas alkoholi eelnev päev ning samuti veidi sama päeva hommikul. Ta on varasemalt korduvalt ühekordseid alkomeetreid kasutanud ning samuti otsustanud mitte rooli istuda tänu alkomeetri näidule. Just sellel põhjusel julges ta seda meetrit uskuda. Eelneva menetluse tõttu on ta ühekordseid palju rohkem kasutanud, veendumaks, et joove puuduks. Praeguseks ta enam ühekordseid teste ei usalda ning muretses endale korraliku taadeldud alkomeetri, et sellist asja enam korduda ei saaks. Samuti olles tulemustes vägagi üllatunud, pani teda mõtlema asjaolu, et kuidas tema hinnang enda seisundile saab nii vale olla. Sellel põhjusel on ta suhelnud arstiga Wismari haiglast ning plaanib teha endale alkoholivastase süsti, et tulevikus paremini hinnata enda joobeseisundist. Igal juhul oli tema tegu äärmiselt kahetsusväärne ning ta võtab kõiki võimalikke samme, et tulevikus selline olukord oleks välistatud. Rain Juhanson andis 21.03.2023.a kohtuistungil järgmisi ütlusi. Väärteoprotokollis kirjutatu sündmuse ja aja kohta on õige, seda kaebuse esitaja ei vaidlusta. Juhtis BMW-d. Ei vaidlusta, et oli juhile keelatud seisundis. Tunnistab, et eelmisel õhtul oli pidu, mis kestis kauem kui oleks pidanud kestma. Oli samal päeval alkoholi tarvitanud. Ostis hulgi ühekordseid teste, ei ole ostnud taadeldud alkomeetrit. Tegi ühekordse testi, sõbrad tahtsid piljardisse ja sööma minna. Kaebuse esitaja on ühekordse testi juhendi läbi lugenud ja teab, et kristallid peavad valged olema. Raske öelda, miks teda kinni peeti. Ta tagurdas Gonsiori tänavale, seal on bussirida ka, tagurdas üle kahe rea, pööras ja sõitis Rävala tee poole, pärast valgusfoori pidas politsei ta kinni ja ta pandi puhuma. Rahatrahvi on ära tasunud. Ootas väga seda otsust ja kohe kui otsus tuli, siis ei teadnud, et ei pea koheselt ära maksma. Praegu on keeruline olukord ja iga sent loeb. Ei palunud eraldi, et juhtimisõigus alles jäetaks. Kaebuse esitaja sõnul on teda varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid mitte hilisemalt. Juhtimisõigust tema sõnul ära võetud ei ole. Kui kohtuväline menetleja küsis, kas kaebuse esitaja on vaidlustanud 14.02.2023.a juhtimisõiguse äravõtmise, siis vastas kaebuse esitaja jaatavalt, et töökoht nõuab juhilube. Alkoholiga on probleem. On aru saanud, et kuna on sõprade mõjule kergesti alluv, siis ei saa sellega üksi tegeleda. Iga nädalavahetus on napsu võtnud, esmaspäeval on aeg Wismaris psühholoogi juurde. Taotleb rahatrahvi vähendamist, soovib trahviks 400 eurot. Töötab kahel kohal. Põhitööna on Xxxx klientide teenindaja ja teine koht on Xxxx. Sissetulek on keskmiselt 1500 eurot neto. Eelnevast nähtub, et Rain Juhanson tunnistab juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimist ja rikkumise toimepanemist. 3 Väärteoasjas on seega üheselt tõendamist leidnud, et Rain Juhanson juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ehk pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo. Kohtu hinnangul pani Rain Juhanson teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Rain Juhanson on kohtule selgitanud, kuidas tal oli eelmisel päeval pidu, mis kestis kauem kui oleks pidanud kestma ja et ta tarvitas ka samal päeval, kui rikkumine aset leidis, alkoholi. Kuigi Rain Juhanson on nii väärteoasja materjalides olevas selgituses kui ka kohtus antud ütlustes väitnud, et ta tegi ühekordse testi enda joobe kontrollimiseks, siis ei ole see kohtu hinnangul usutav. On selge, et kui inimene on tarvitanud eelmisel päeval alkoholi ja jätkanud alkoholi tarvitamist ka järgmisel päeval, siis selline alkohol ei lähe inimese organismist kergelt välja. Kuigi ei ole täpselt teada alkoholikogused, mida Rain Juhanson tarbis, siis on ta ka ise nentinud, et pidu kestis kauem kui oleks pidanud. Ja isegi kui Rain Juhanson siiski ühekordse testi enda joobe kontrollimiseks tegi ning see väidetavalt joovet ei näidanud, siis oleks pidanud Rain Juhanson selle tulemuse kahtluse alla seadma, arvestades alkoholi tarbimise aega ja temal tuvastatud alkoholisisaldust. Seda enam, et väärteoasja materjalidele lisatud joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esines Rain Juhansonil silmade punetus ja tuli suust alkoholilõhna. Rain Juhansoni teos puuduvad ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega on Rain Juhansoni tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus on seisukohal, et Rain Juhanson on toime pannud temale etteheidetava väärteo
lg 2 järgi.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuvälise menetleja otsusega on Rain Juhansonile määratud karistuseks rahatrahv 185 trahviühiku ulatuses, s.o 740 eurot. Seega on Rain Juhansonile mõistetud karistus sanktsiooni keskmisest suuremas määras. Olenemata sellest, et Rain Juhanson tunnistab rikkumise toimepanemist ja kahetseb seda, siis ei saa märkimata jätta, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja tegemist on enamohtliku väärteoga. Kohus on seisukohal, et Rain Juhanon pidi tajuma, et asub mootorsõidukit juhtima juhile keelatud seisundis, sest tegemist ei olnud alkoholi tarvitamise jääknähtudega (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ei jäänud 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale). Isik, kes asub mootorsõidukit juhtima, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi ja hinnates oma seisundit valesti, on kohtu hinnangul liikluses ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele. Lisaks on oluline välja tuua, et Rain Juhanson pani väärteo toime Tallinna kesklinnas laupäeva õhtusel ajal, kus liikluskoormus on sõltumata kellaajast suur. Samuti ei ole vähem oluline, et Rain Juhanson jäi oma sõidustiiliga politseile silma, seega avaldas tarbitud alkohol tema sõidustiilile siiski mõju. Eeltoodud asjaolude tõttu nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et Rain Juhansoni süüd saab lugeda suureks. Kohus peab oluliseks märkida, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Samuti ei pea karistus olema isiku jaoks mugav, sest vastasel korral ei täidaks see oma põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kuigi kaebuse esitaja leiab, et tema rahatrahvi tuleks vähendada 400 euroni, sest tal on laenukohustus ja iga sent arvel, siis oleks tal tulnud nendele asjaoludele mõelda varem, enne joobeseisundis mootorsõiduki rooli istumist. On igati põhjendatud määrata ka kergendava asjaoluna kahetsuse esinemise korral sanktsiooni keskmisest kõrgem karistus, kui see on vajalik selleks, et isik hakkaks oma rikkumise üle järele mõtlema. Karistusregistri andmetel on Rain Juhansonil üks kehtiv väärteokaristus. Nimel on teda 27.12.2022.a toime pandud väärteo eest karistatud 14.02.2023.a otsusega
lg 2 ja
Kuigi käesoleva väärteoasja aluseks oleva otsuse tegemise ajal, s.o 4 06.02.2023.a ei olnud Rain Juhansonil kehtivaid karistusi, siis on ta karistusregistri andmete kohaselt pannud 27.12.2022.a toime samalaadse väärteo. Käesoleva väärteoasja aluseks oleva teo pani Rain Juhanson toime 14.01.2023.a, seega vähem kui kuu pärast eelmise rikkumise toimepanemist. On selge, et sellise isiku karistamine sanktsiooni keskmisest madalama või sanktsiooni keskmises määras rahatrahviga, ei ole põhjendatud. See, et Rain Juhansonil on temale määratud rahatrahvi tõttu rahaliselt keeruline olukord, on tema enda käitumisest tingitud ehk ta on ennast ise asetanud olukorda, kus tema elukorraldus saab kannatada. Eelneva tõttu leiab kohus, et Rain Juhansonile määratud karistus vastab tema süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. Viimaks peab kohus oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kuivõrd käesoleval juhul on Rain Juhansoni karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.