KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 14.04.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-794 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

§ 23lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

e) Isiku kinnipidamine ja paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse on vältimatult vajalik, kuna vastasel juhul võib ta põgeneda, st asuda ennast varjama ja vältida koostöö tegemist enda välja saatmiseks või lahkuda mõnda teise liikmesriiki. Põgenemisoht esineb tulenevalt

§ 68p-dest 4 ja 6.

PPA ei lähtu üksnes isiku karistatuse faktist. Põgenemisoht järeldub nii toimepandud kuritegudest kui ka elamisloa tingimuste mitte täitmisest, kriminaalhoolduse tingimuste eiramisest ja vangla kodukorra rikkumisest ehk asjaoludest kogumis. Isik on varasemalt eiranud katseaja nõudeid, olles teadlik, et see toob kaasa vanglakaristuse täitmisele pööramise. Isikut ei motiveerinud õiguskuulekale käitumisele isegi reaalse vangistuse oht. Isik on süütegudega loonud korduvalt reaalse ohu avalikule korrale. Isikul on 5 kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibis kolmandat korda (varasemalt karistatud varguste, provotseeritud tapmise ning vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes). Viimast karistust kandis isik varguse eest, seega on kuritegude muster valdavalt jäänud samaks, isik paneb toime kuritegusid majandusliku kasu saamiseks ja joovastite sõltuvuse rahuldamiseks. Isiku käitumine kinnitab tema hoolimatust avaliku korra ja Eesti Vabariigi õiguskorra suhtes, kuigi talle anti tähtajalise elamisloaga võimalus tõestada oma soovi muutuda seaduskuulekaks. f) Korduvate süütegude toimepanek annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik talle pandud kohustust riigist lahkuda. Põgenemisohtu suurendab isiku varasem süstemaatiline seadusvastane käitumine ja ka sõltuvusprobleem, mistõttu võib tema põgenemise ja väljasaatmisest kõrvalehoidumise ohtu pidada reaalseks. Isiku varasem käitumine ei tekita tema suhtes usaldust, mis võiks anda põhjust eeldada, et isiku kättesaadavus väljasaatmise täideviimiseks on saavutatav

§ 10lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega.

g) Isik saab oma väljasaatmist kiirendada saatkonnalt vajalike dokumentide hankimisega.

1. Isik selgitas kohtuistungil, et ta soovib olla nädalavahetusel koos emaga ema korteris Õismäel ja minna esmaspäeval kokkulepitud ajal Vene saatkonda. Vene saatkonda peab ta isiklikult pöörduma. Ta ei tunne Venemaal kedagi ega sooviks sinna minna, kuid saab aru, et ta peab lahkuma. Tema ainus lähedane inimene on ema, kes elab Eestis.
2. PPA selgitas kohtuistungil, et isik on teinud koostööd saatkonnaga suhtlemisel – ta esitas vanglas olles taotluse, koos isikuga helistati saatkonda ja broneeriti kohtumiseks aeg esmaspäeval kl 14:
3. PPA-le ei ole teada, mis ajaks dokument valmib, selle kättesaamine esmaspäeval ei ole kindel. Kui dokument on olemas, on üldiselt väljasaatmine võimalik samal või järgmisel tööpäeval. 2

§ 23lg 1).

Halduskohus annab loa, kui esinevad

§ 23lg-s 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lg-s 11 nimetatud põhimõtted.

1. Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et isikul puudub tema kinnipidamisasutusest vabanemisel seaduslik alus Eestis viibimiseks ning tema suhtes kehtib lahkumisettekirjutus, mis kuulub vanglast vabanemisel täitmisele.
2. PPA tugineb kinnipidamise alusena

§ 23lg 1 p-dele 1 ja 3.

Need võimaldavad välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht (p 1) või kui isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või viibib nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist (p 3). Isiku kinnipidamiseks piisab neist ka vaid ühe aluse esinemisest. 7.

§ 23

lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemisohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud loetleb Eesti õiguses

§ 68

. Sättes nimetatud asjaolud peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks olema tõendatud. Siiski ei ole põgenemisohu jäik sidumine üksnes

§-s 68 nimetatud asjaoludega proportsionaalne, mis tähendab, et põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ja hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel. 8. PPA taotluses on isiku põgenemise ohtu seostatud

§ 68p-des 4 ja 6 nimetatud asjaoludega.

Nende kohaselt esineb põgenemise oht juhul, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4) ning samuti juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või see järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). 9. PPA taotlusest ja asjale lisatud materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikut viiel korral kriminaalkorras karistatud, viimati 1,5 a pikkuse vangistusega (

§ 68p 4).

Taotlusest nähtub, et lisaks isiku karistatuse faktile on PPA arvesse võtnud ka muid temaga seotud asjaolusid. PPA on arvestanud nii isiku toimepandud kuritegusid ja nende iseloomu kui ka sooritatud väärtegusid (kokku 24) ja analüüsinud nendest järelduvat käitumismustrit. Samuti on PPA võtnud arvesse, et isikule selgitati tähtajalise elamisloa andmise otsuses, et kui ta jätkab süütegude toimepanemist, on PPA-l võimalik alustada elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust, millega võib kaasneda riigist välja saatmine. Isik jätkas sellest hoolimata süstemaatiliselt varguste toimepanemist, jättes täitmata tähtajalise elamisloa tingimused. Ta ei järginud ka enda tingimisi vabastamisel katseaja nõudeid, pannes 26.05.2017 toime raske isikuvastase kuriteo.

1. Isiku senist käitumismustrit arvestades on põhjendatud järeldus, et teda ei ole motiveerinud õiguskuulekale käitumisele vanglakaristuse täitmisele pööramise oht, samuti mitte võimalus, et tema tähtajaline elamisluba süütegude jätkamisel kehtetuks tunnistatakse. Isiku varasem käitumine, sh järjepidev varavastaste süütegude toimepanemine majandusliku kasu saamiseks ja sõltuvuse rahuldamiseks, viitab hoolimatule suhtumisele talle pandud kohustustesse või vähemalt suutmatusele neid alati nõuetekohaselt järgida.
2. Kohus nõustub, et põgenemisohtu suurendab lisaks isiku varasemale süstemaatilisele seadusvastasele käitumisele ka sõltuvusprobleem, mistõttu võib tema põgenemise ja väljasaatmisest kõrvalehoidumise ohtu pidada reaalseks – Tallinna Vangla iseloomustuses on 3

§ 68

p 4 ning

§ 23lg 1 p 1 mõttes.

14. Kohtule ei nähtu praegusel hetkel põgenemisohtu tulenevalt

§ 68p-st 6.

Isik kinnitas kohtuistungil, et ta saab aru, et peab Venemaale minema. Samuti nõustus PPA, et isik on endale reisidokumendi hankimisel siiani teinud vajalikku koostööd. 15. Lisaks põgenemisohu esinemisele tugineb PPA taotluses ka sellele, et isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib (

§ 23lg 1 p 3).

Kohtupraktika kohaselt eeldab ka sellele kinnipidamise alusele tuginemine, et isik ei aita endale dokumentide hankimisele kaasa – kohtul välja selgitada, mida isik oleks pidanud dokumendi hankimiseks tegema ja kas isikul oli selleks võimalus (Riigikohtu 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 11). Kuna praegusel juhul on isik olnud igati koostööaldis, ei ole

§ 23lg 1 p 3 eeldused täidetud.

16. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohu tõttu põhjendatud. Põgenemisoht, sh oht, et isik hakkab siseriiklikult väljasaatmisest kõrvale hoiduma, on ülaltoodust nähtuvalt reaalne. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks. Elukoha olemasolu võimaldaks iseenesest küll kohaldada

§ 10

lg-s 2 sätestatud erinevaid abinõusid, kuid isik on varasema korduva õigusvastase käitumisega näidanud, et ta ei järgi seadusest tulenevaid kohustusi. Seetõttu esineb põhjendatud kahtlus, et ta ei pruugi elada kindlaksmääratud elukohas ja ilmuda määratud aegadel PPA-sse. Kuna isikul puudub kehtiv reisidokument, ei saa seda hoiule võtta. Seega on alust arvata, et leebematest abinõudest ei piisa selleks, et tagada vajaliku reisidokumendi taotlemine ja isiku kättesaadavus edasiseks väljasaatmismenetluseks.

1. Isiku esialgset kahekuust kinnipidamist ei saa pidada taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalseks. Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei ole praegusel juhul ilmnenud, sh tema terviseseisundist või turvalisusest tulenevalt. Väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaoludel põhjust pidada võimatuks, PPA esindaja kinnitas kohtuistungil, et praktikas võtab Vene Föderatsioon jätkuvalt oma kodanikke vastu. Eelduslikult ei kujune isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses kuigi pikaajaliseks, arvestades, et ka isik ise aitab aktiivselt kaasa reisidokumendi hankimisele.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa paigutada taotluses märgitud isik kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik või selguvad muud asjaolud, mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. 4