Obsah (5)

§ 108§ 100§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise 04.04.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja aeg ja koht Tsiviilasja number 2-22-3080 Tsiviilas

§ 108

annab hagejale õiguse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt sõltumata hageja vanusest. Nimetatud sätte kohaldamise eeldused hõlmavad üksnes kostjapoolset ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist ning hagejale mingisuguse kahju tekkimist. Hagejale tekkinud kahju väljendub igakuiste kulude kokkuhoidmises (sh kulud riietele, söögile, taskurahale, hügieenitarvetele, meelelahutusele jms). Olukorras, kus kostja ei ole tasunud hagejale elatist alates

1. aastast, on hageja pidanud oma igakuiseid kulusid oluliselt 3 kärpima. Hageja kui teismelise tüdruku väljaminekud hügieenitarvetele, meelelahutusele ja riietele on paratamatult oluliselt suuremad kui lasteaia-, alg-, või põhikooliealistel lastel. Muu hulgas on kostja leidnud, et hageja ema sissetulekute põhjal on alust väita, et hagejale ei ole saanud mingisugust kahju tekkida. Hageja on seisukohal, et asjaolu, kui suur on tema ema igakuine sissetulek, ei anna mingisugust ülevaadet sellest, kas ja millises ulatuses on kostjapoolse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud hagejale kahju. Hageja ema sissetuleku suurus sõltub suuresti tööl tehtud ületundide arvust, mida hageja ema on sunnitud tegema selleks, et tagada hagejale tema igakuine ülalpidamine. Ühtlasi on hageja ema teinud ületunnitööd selleks, et võimaldada hagejale vajalik ortodontiline ravi. Nimetatud ravi on vajalik selleks, et reastada hageja ülemine ja alumine hambakaar, normaliseerida hageja hambumuse seisund ning säilitada ravitulemust. Hagejale koostatud raviplaani kohaselt on ortodontilise ravi maksumuseks kuni 5500 eurot. Kostja vastuväited
2. Kostja vaidleb hagile vastu. Seoses tagasiulatuva elatise nõudega märgib kostja, et selles osas kuulub kohaldamisele
3. aastal kehtinud elatise regulatsioon. Kostja märgib, et tal oli juba siis teine laps K. P., keda ta peab ülal pidama. Teiseks elab kostjale teadaolevalt hageja vanaemaga, kus on kokku 4 inimest. Toona kehtinud seadus nägi ette, et elatise alammäär on pool Eesti Vabariigi miinimumpalka. Seega oli
4. aastal elatise alammäär 292 eurot. Praegusel juhul, kui kohus peaks rahuldama antud nõude, siis seaks see kostja raskesse majanduslikku olukorda. Kostja sissetulek on 638 eurot. Tagasiulatuva elatise rahuldamine muudaks kostja olukorra veelgi raskemaks. Pealegi hageja on märkinud hagis, et elatis on 568 eurot kuus/2 on 284 eurot. Seega ei ole põhjendatud miinimumelatise nõudmine. Seetõttu taotleb kostja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmist. Kostja toob välja, et elatise suurus on 186,44 eurot. Kostja sissetulek on 638 eurot. Lisaks on tal 2 ülalpeetavat. Seega tuleb kohaldamisele perekonnaseadus § 102 lõige
5. Kostja märgib ka, et täisealise inimese peale kulub rohkem vahendeid.
6. Kostja leiab, et kui hagejal on infot kostja suurema sissetuleku kohta, peab ta seda tõendama. Kostja hetke sissetulek on see, mis on kohtule esitatud. Kostja toob välja, et arvestades miinimumelatise suurust 292 eurot ja tema poolt tasutud 664,50 eurot, kuuluks tagasiulatuva elatise näol tasumisele 2974,38 eurot. Arvestades, et hageja nõuab selle tasumist ühekordse maksena, siis juba seetõttu tekiks kostjal makseraskused, sest tal ei ole võimalik seda summat ühekordse maksena tasuda. Teiseks peab kostja tasuma ka edasist elatist, mistõttu suureneks kostja maksekoormus ja ta sattuks makseraskustesse. Tegemist on märkimisväärse summaga, mille tasumine asetaks ta majanduslikult raskesse olukorda. Ka peab arvestama sellega, et ilmselt kohus mõistab välja elatise hagi esitamisest s.o alates 01.03.2022, mistõttu ka edasise elatise osas võib tekkida võlgnevus, mida tuleb kostjal tasuda. Tagasiulatuva elatise rahuldamisel satuks kostja seetõttu majanduslikult raskesse olukorda ja kohtulahendi täitmine võib muutuda kostja puhul küsitavaks. Lisaks on hageja puhul tegemist xxxx inimesega, kes saab varsti täisealiseks. Seetõttu on ka küsitav, kas tagasiulatuv elatis täidaks enam eesmärki. Mõistlik ei ole ka see, et kostja peab endale leidma mitu töökohta, sest seeläbi võib hakata see ka tervist rikkuma. Ka peab kostja vajalikuks märkida, et hageja saab toetusi ja seda tuleb elatise väljamõistmisel arvestada. Osaliselt on elatis riigipoolsete toetustega rahuldatud. Kokkuvõtlikult on kostja seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõue tuleb jätta rahuldamata. 4 Kohtuistung
7. Kostja V. P. märkis kohtuistungil, et on hetkel töötu. Töötuks jäi eelmisest nädalast. Kostja kinnitas, et on uut töökohta otsinud ja arvatavasti saab alustada tööd uues töökohas järgmisest nädalast, palga summa osas on läbirääkimised. Kohtuotsuse põhjendused
8. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10. Hageja R. P. taotleb kostjalt V. P. perioodi 21.03.2021 kuni 20.03.2022 eest tagasiulatuva elatise väljamõistmist summas 3046,88 eurot ja alates hagi esitamisest 01.03.2022 taotleb hageja elatise väljamõistmist miinimummääras.
11. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 12. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 13. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist 5 tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja alaealine laps, hageja elab emaga ning kostja näol on tegu lahuselava vanemaga. Kostja vaidleb hagile vastu, tuues välja, et tal on veel teine alaealine laps ja tema sissetulekud ei ole piisavad, et tasuda hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras.
2. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus (vt ka Riigikohtu 16.

jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi) (Riigikohtu

1. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 11).
2. Asjas ei ole vaidlust, et kostjal on peale hageja veel üks alaealine laps. Edasi tuleb kohtul analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta mõlemale lapsele miinimumelatist.
3. 02.02.2023 toimunud kohtuistungil on kostja avaldanud, et jäi hiljuti töötuks. Kostja märkis, et on pidanud läbirääkimisi uue tööandjaga ning saab arvatavasti alustada tööd uues töökohas järgmisest nädalast, palga summa osas toimusid kostja sõnul veel läbirääkimised. 02.02.2023 kohtuistungil määras kohus kostjale tähtaja esitada kohtule tõend kostja uue töökoha kohta ja ülevaade kostja teise lapse K.i kulude kohta hiljemalt 16.02.
4. Kostja kohtule tõendeid oma uue töökoha kohta ega ka tõendeid teise lapse kulude kohta esitanud ei ole. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid kostja sissetulekute ning kostja teise lapse kulude kohta on kostja väited, et elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra, paljasõnalised ja tõendamata.
5. Kostja on tööealine ning -võimeline. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Seega on kohtu hinnangul alust eeldada, et kostja on suuteline leidma endale töökoha, et täita oma kohustusi oma alaealiste laste ees. Kostja on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et teenida piisvat sissetulekut enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Põhjendamatult väike sissetulek ja sellest tulenev võimetus ülalpidamiskohustust täita ei saa olla aluseks elatise vähendamisele. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja ei ole toonud esile ega tõendanud käesolevas menetluses asjaolusid, mis annaksid aluse elatise väljamõistmiseks alla

§ 101lg-s 1 sätestatud alammäära.

1. Riigikohus on mitmes lahendis, nt
2. jaanuari
3. a otsuse nr 3-2-1-160-12 p-s 17,
4. aprilli
5. a otsuse nr 3-2-1-21-15 p-s 14, 17.0.
6. a otsuses nr 2-16-135, 07.02.2018 otsuse nr 2-16118651 p-s 14, leidnud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik lapse kulutusi tõendada, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksemat elatist.
7. Kuna hageja nõuab käesolevas asjas elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei ole hagejal vaja enda vajadusi tõendada. 6
8. Hageja R. P. taotleb kostjalt V. P. perioodi 21.03.2021 kuni 20.03.2022 eest tagasiulatuva elatise väljamõistmist summas 3046,88 eurot. Kostja leiab, et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleks arvestada ka antud perioodil lapse kontole kostja poolt tehtud ülekandeid ning ülekannete arvelt tagasiulatuvat elatist vähendada. Hageja leiab, et alusetu on kostja väide, nagu kinnitaksid hagiavaldusele lisatud kontoväljavõtted kostjapoolse ülalpidamiskohustuse täitmist. Kohus nõustub hagejaga ning osundab, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (RKTKm 3-2-1-159-12). Käesoleval juhul kinnitavad kohtule esitatud kontoväljavõtted, et kostja on teinud makseid otse hageja pangakontole. Teise vanema nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele käesoleval juhul puudub, mistõttu ei saa alaealisele tehtud ülekandeid lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud tagasiulatuva elatise puhul tasumisele kuuluvast summast maha arvata alaealisele lapsele tehtud ülekandeid. Alusetu on kostja väide, et kuivõrd hageja on peaaegu täisealine, ei täidaks tagasiulatuv elatis oma eesmärki.

§ 108

annab hagejale õiguse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt sõltumata hageja vanusest. Perioodil 21.03.2021 kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

regulatsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Antud perioodil oli kuupalga alammäär 584 eurot ning miinimumelatis seega 292 eurot kuus. Kohus nõustub kostjaga selles, et kuivõrd hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema tegelikud kulud on 568 eurot kuus ehk ühe vanema osa sellest on 284 eurot, siis ei ole põhjendatud välja mõista elatist miinimummääras vaid lähtudes lapse tegelikest kuludest ehk summas 284 eurot kuus. Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Kostja on käesoleval juhul vastavale asjaolule tuginenud, mistõttu tuleb tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsetoetusega ning selle arvelt tasumisele kuuluvat summat vähendada. Perioodi 21.03.2021 kuni 31.12.2021 eest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuva elatisena seega 2 093,61 eurot (284/31x10 = 91,61 eurot; 284 x 8 = 2 272 eurot; 2 272 + 91,61 eurot = 2 363,61 eurot; 2 363,61- 9x60/2 = 2 093,61 eurot). Alates 01.01.2022 elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda alates 01.01.2022 kehtivast

§-st 101, mille kohaldamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta kummale vanemale laekub lapsetoetus ning kui palju viibib laps kohustatud vanemaga. Kohus ei tähelda käesolevas asjas vaidlust selle üle, et hageja eest makstav lapsetoetus laekub hageja emale ning, et hageja ei viibi elatist maksma kohustatud vanemaga 7 või enam ööpäeva kuus. Perioodil 01.01.2022 kuni 20.03.2022 (79 päeva) kehtinud

§ 101

regulatsiooni kohaselt kujuneb hageja tagasiulatuva elatise summaks miinimummääras kokku 543,93 eurot (1448 * 0,03 = 43,44 eurot; 43,44 + 200,00 = 243,44 eurot; 243,44 - (60/2) = 213,44; 213,44/31x79 = 543,93 eurot).

1. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt V. P.lt hageja R. P. kasuks välja mõista tagasiulatuva elatisena 21.03.2021 kuni 31.12.2021 eest 2 093,61 eurot ning 01.01.2022 kuni 20.03.2022 eest 543,93 eurot. 7
2. Kuivõrd

§ 101

lg 4 kohaselt lisandub baassummale, mis on sama paragrahvi lõike 3 kohaselt 200 eurot, kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lähtudes asjaolust, et lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil, siis tuleb kohtul elatise väljamõistmisel eraldi käsitleda elatise miinimumsummat perioodil 21.03.2022 kuni 31.03.2022, perioodil 01.04.2022 kuni 31.01.2023, perioodil 01.02.2023 (tulenevalt lastetoetuste määra muutumisest) kuni 31.03.2023 ning alates 01.04.2023 ja edasi. Arvestades käesolevas asjas välja toodud asjaolusid, kujuneb hageja elatise summaks miinimummääras perioodi eest (täpsustatud) hagi esitamisest 21.03.2022 kuni 31.03.2022 (10 päeva) kokku 68,85 eurot (1448 * 0,03 = 43,44 eurot; 43,44 + 200,00 = 243,44 eurot; 243,44 - (60/2) = 213,44; 213,44/31x10 = 68,85 eurot). Perioodi eest 01.04.2022 kuni 31.01.2023 (10 kuud) kujuneb hageja elatise summaks miinimummääras kokku 2 256,40 eurot (1548 * 0,03 = 46,44 eurot; 46,44 + 209,20 = 255,64 eurot;255,64 - (60/2) = 225,64; 225,64 x 10 = 2 256,40 eurot). Perioodi eest 01.02.2023 kuni 31.03.2023 (2 kuud) kujuneb hageja elatise summaks miinimummääras kokku 431,28 eurot (1548 * 0,03 = 46,44 eurot; 46,44 + 209,20 = 255,64 eurot; 255,64 - (80/2) = 215,64 eurot; 215,64 x 2 = 431,28 eurot). Hageja R. P. igakuine miinimumelatis alates 01.04.2023 on 260,33 eurot (1685 * 0,03 = 50,55 eurot; 50,55 + 249,78 = 300,33 eurot; 300,33 - (80/2) = 260,33 eurot).
2. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt V. P.lt hageja R. P. kasuks elatisena 68,85 eurot 21.03.2022 kuni 31.03.2022 eest, 2 256,40 eurot 01.04.2022 kuni 31.01.2023 eest ja 431,28 eurot 01.02.2023 kuni 31.03.2023 eest. Alates 01.04.2023 kuni R. P. täisealiseks saamiseni tuleb V. P.lt R. P. kasuks välja mõista igakuine elatis 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
3. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
5. Eeltoodule tuginedes jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 8