1-21-121/105

(4)Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 03.02.2021 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-121 tunnistati Kirill Šarajev süüdi KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2, § 121 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel 8 aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks jäi 5 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati Kirill Šarajevi eelvangistus ning ärakandmata karistuseks loeti 5 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.07.2020 ja lõppeb 19.10.

1. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Kirill Šarajevi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Kirill Šarajevi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kuigi positiivsete asjaoludena toob prokurör Kirill Šarajevi puhul välja ITK täitmise, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, toetavad lähedased ja vabanemisel elukoha olemasolu, siis negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Kirill Šarajevi näol on tegemist narkosõltlasega, kes on viibinud ka sõltuvusravil ja suutis kainena püsida kaks aastat ning siis toimus tagasilangus. Süüdimõistetu allub kergelt sõprade mõjule ja tulemuseks on kuritegelik käitumine, kuna alkoholijoobes kaotab kergelt kontrolli enda käitumise üle ning muutub vägivaldseks. Seega positiivsed asjaolud ei kaalu üles süüdimõistetu suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid, eelkõige on oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kirill Šarajev selgitas kohtuistungil, et ta on karistatud 9-l korral. Viimati oli vanglas
2. a. Ta soovib vabaneda ja plaanib vabanedes minna rehabilitatsioonikeskusse, kirikulise kalduvusega, kus inimesi aidatakse vabaneda sõltuvusest. Seal on töö olemas. Ta tahab läbida kogu tsükli ja kõik programmid. Vanglas on ta tegelenud ka sõltuvusega, läbis programme. Oma kuriteosse suhtub väga valulikult, siiani piinab teda, ta kahetseb, et seda tegi narkootikumide mõju all. Ta on kategooriliselt teistele inimestele narkootikumide müümise vastu. Tal on laps, keda tahab kasvatada ja tal ei ole tuttavaid, kes teda mõjutada võiks narkootikumide osas. Vabanedes on tal inimesed programmist Sütik, kes samuti aitavad. Kaitsja toetab Kirill Šarajevi vanglast enne tähtaega vabastamist. Tegemist on üle pika aja esimese karistusega. Enne seda otsust oli ta sisuliselt karistamata isik, kuna varasemad karistused olid kõik kustunud. Kirill Šarajev on vanglas käitunud korralikult, tal ei ole olnud karistusi. On alustanud enda probleemide tegelemisega, on sõltuvusprobleemi tunnistanud ja saab aru, et sellega on vaja tegeleda. Vabanedes on tal on koht rehabilitatsioonikeskuses, kus saab abi sõltuvusprobleemidega. Vangla iseloomustusest nähtub, et Šarajevi soovi vabaneda kuritegelikust käitumisest saab pidada tõenäoliseks. Ta vajab selleks abi, kuid seda on tal võimalik saada Samaaria turvakodus. 2

(4)KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Kirill Šarajev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx3 asuv xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodu. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Kirill Šarajevi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kirill Šarajev on kriminaalkorras küll korduvalt karistatud, kuid varasemad karistused jäävad 10 aasta tagusesse aega. Vahepeal elas ta seaduskuulekat elu, käis tööl. Samas käesolevalt on ta süüdimõistetud tapmise katse ja kehalise väärkohtlemise eest, mille käigus tekitas kannatanule kergemaid vigastusi ning narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Võrreldes varasemate kuritegudega on vägivaldsuse raskusaste suurenenud. K.Šarajevi suhtumine vanglas ametnikesse on hea, ei ole väljendanud antipaatiat või halvustavat suhtumist. Saab aru ühiskonna normidest ja oma kuritegelikule käitumisele ei ürita leida õigustusi ega seletusi, tunnistab oma süüd. Kinnipeetav soovib loobuda kuritegelikust käitumisest. Arvestades asjaolu, et kümne aasta jooksul ei olnud registreeritud ühtegi õigusrikkumist, võib tema tahet norme järgida pidada ka tõenäoliseks. Positiivsena saab Kirill Šarajevi osas välja tuua sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja sõltuvusteemalistel loengutel osalemise ning riigikeele õpingute jätkamise. Samuti ka vangla majandustöödel osalemise. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodus, kus võimalus osaleda 6-12 kuulises alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis koos majutus- ja nõustamisteenusega. Enne vangistust töötas ametlikult OÜ-s xxxxxxxxxx, rahalised nõuded puuduvad. Kuigi eelnev räägib süüdimõistetu enne tähtaega vabastamise poolt, esineb ka mitmeid vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kirill Šarajevi osas on selleks tema probleemid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Vangla iseloomustusest nähtuvalt tarvitas Kirill Šarajev esimest korda narkootikume Ämari vanglas 2005.a. Vanglas on ka toime pannud narkokuriteod. Varasemalt tarbis amfetamiini, kanepit ja metadooni. K.Šarajevi sõnul ei tarvitanud ta vahepeal 10 aastat alkoholi, kuid viimase kuriteo raames lasi ennast sõbral mõjutada ning üheskoos alkoholi tarvitamine päädis käesoleva kuriteoga. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui konkreetsest isikust tulenev oht uute kuritegude toimepanemiseks on väike. 3

(4)Kohtupraktikas on leitud, et mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-16-9898, p 47 ja 16.01.2020 määrus kriminaalasjas nr 1-15-8438, p 12). Kuna Kirill Šarajev on pannud toime väga raske isikuvastase süüteo, peab tema ennetähtaegne vabastamine olema eriliselt kaalutletud ja põhjendatud. Kuigi Kirill Šarajevi vabastamise poolt räägib sõltuvusprogrammides osalemine ning kindel elukoht vabaduses, siis arvestades tema varasemat elukäiku, sõltuvusprobleemi ja toimepandud teo raskust, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski piisavalt suureks. Süüdimõistetu on pikaajaline narkootikumide tarvitaja ja sõltlane, kes kaotab joobes olles kergelt kontrolli enda üle, muutudes vägivaldseks. Ehkki vahepeal suutis K.Šarajev 10 aastat hoiduda õigusvastasest käitumisest, on tema poolt kuritegude toimepanemisel kasutatud vägivalla raskusaste muutunud ajas raskemaks ning päädinud väga raske isikuvastase kuriteoga, mille pani toime alkoholijoobes. Seega oleks hetkel, s.o vaid 2,5-aastase vangistuse kandmise järel veel ennatlik öelda, et muutused on püsivat laadi ja vangistusest vabastamine seaduses ettenähtud esimese võimalusel vabanemise järel põhjendatud. Kõike eelnevat arvesse võttes tuleb Kirill Šarajevil jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise ja individuaalse täitmiskava eduka täitmisega tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises on püsivad. Seejärel saab kohus taaskord kaaluda, kas vabastamine on võimalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Kirill Šarajevi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Menetluskulud K.Šarajevi kaitsjana 06.03.2023 võttis kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Kaire Hänilene. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 93,60 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 93,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Kirill Šarajevilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4