lg-st 1, lg 2 p-dest 1 ja 2, lg-test 3, 4 ja 6, § 276 lg 2, §-st 145 ning §-st 206 kohtunik määras:
3.
lg 2 p 1 alusel kohustada Xt hiljemalt 28.06.2023 hüvitama kannatanule Yle tekitatud kahju summas 350 eurot Y arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX SEB pangas. 4.
lg 2 p 2 alusel kohustada Xt tasuma riigituludesse 650 eurot hiljemalt 28.10.
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel pandud kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks, siis uuendab kohus
lg 6 alusel prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. 5.
lg 5 kohaselt avalikustatakse käesolev kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
§-s 4081 sätestatud korras, asendades süüdistatava nimi ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga. Teiste isikute nimed, s.h kannatanu nimi ja muud isikuandmed asendatakse initsiaalide või tähemärgiga.
S § 199 lg 2 p 5 järgi saabus Harju Maakohtusse 06.03.2023 üldmenetluses. Xle esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5 alusel selles, et tema 09.09.2022 kella 10.00 paiku Tallinnas Tähetorni 31 maja koridoris haaras avalikult, vägivalda kasutamata Y käest mobiiltelefoni Samsung Galaxy S10 maksumusega 749 eurot, hetkeväärtusega 350 eurot, omastades seejärel äravõetud võõra mobiiltelefoni. 21.04.2023 toimunud eelistungil esitas X lühimenetluse taotluse. X ei soovinud kaitsja osalemist. Prokurör toetas taotlust. 21.04.2023 andis kohus X lühimenetluses kohtu alla, võttis menetlusse kannatanu tsiviilhagi varalise kahju nõudes 350 euro suuruses summas ning jättis läbi vaatamata kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 1000 eurot. 21.04.2023 kohtuistungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses sellega, et isiku süü on väike ja puudub avalik menetlushuvi. Prokuratuuri taotluse kohaselt kohtueelses menetluses ei rakendatud
Prokurör leidis, et lisaks sellele, et kannatanul on mittevaralise kahju osas riigilõiv tasumata, on tegemist ka põhjendamatu hagiga mittevaralise kahju osas. Lepitusmenetlusele oli kannatanu vastu. Asjas avalik huvi puudub, süüdistatavat on võimalik mõjutada ilma temale kriminaalkaristust kohaldamata. Vaatamata keskeale ei ole siiani süüdistatav seadust rikkunud, samuti ei ole tema suhtes ka uusi asju menetluses. X töötab ja tema pere elab Lätis. Prokurör leidis, et kohane lõpetamise tingimus on, kui varaline kahju 350 eurot hüvitatakse kannatanule ühe kuu jooksul ja riigile kohustusena 650-750 eurot 4 kuu jooksul. Süüdistatav toetas taotlust, tunnistas enda süüd ja kahetses toimepandut. Palus prokuratuuri taotlus rahuldada ja kinnitas valmisolekut kohustused täita. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud prokuröri taotluse ja süüdistatava arvamusega, leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalasi kuulub lõpetamisele
Vastavalt
lg-le 5 võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada kohtuistungil 2 1-23-1495 kriminaalmenetluse
§-des 202–2031 sätestatud alustel.
lg 1 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada tekitatud kahju ning tasuda määratud tähtajaks kindel summa riigituludesse. KarS § 199 lg 2 p 5 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas süüdistatava süü kuriteo toimepanemisel olnud suur ning puudub avalik menetlushuvi järgmistel põhjustel. Käesoleval juhul on tegemist II astme kuriteoga, mis on toime pandud isikliku tüli käigus. Kohus märgib, et kohus saab asja arutada esitatud süüdistuse piirides ehk antud juhul avaliku, kuid vägivalda kasutamata, varguse toimepanemise osas. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi on väheses määras (350 eurot) ning süüdistuse kohaselt vägivalda kuriteo toimepanemisel kasutatud ei ole. Kohtueelses menetluses ei ole süüdistatav süüd tunnistanud, kuid on kohtumenetluses süü ja varalise kahju omaks võtnud ning avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu suhtes. Märgitu on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu. Arvestades nii süüdistatava kui kannatanu ütlusi, esitatud süüdistust ja tekitatud kahju, tuleb kohtul tõdeda, et KarS § 199 lg 2p 5 mõistes on süüdistatava teosüü vähene. Süüdistatav on nõustunud hüvitama kannatanule telefoni vargusega tekitatud kahju summas 350 eurot. Seega on süüdistatav olnud valmis ja võtnud endale kohustuse asuda hüvitama kannatanule tekitatud varalist kahju. Kohus arvestab sedagi, et süüdistatav on varem nii kriminaal- kui väärteokorras karistamata, ning ei ole ka peale käesoleva etteheidetud teo toimepanemist uusi kuritegusid ega väärtegusid toime pannud. Lisaks nähtub toimiku materjalidest, et isikut ei ole karistatud ka teistes Euroopa Liidu riikides. Seega on isik enne ja pärast antud tegu käitunud õiguskuulekalt. Märgitust tulenevalt puuduksid ka üld- ja eripreventiivsed kaalutlused tema karistuse korrigeerimiseks suurema poole. Süüdistataval on töökoht ja sissetulek. Ka kuriteo asjaolud ei ole sellised, mis viitaks vajadusele avalikust huvist tingituna jätkata kriminaalmenetlusega. Praegusel juhul olid tuvastatud II astme kuriteost puudutatud vaid vähesed osapooled, esmajoones süüdistatav ja kannatanu. Võttes arvesse, et süüdistatav ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt ka pärast toimepandud tegu (ega enne) uusi rikkumisi toime pannud, ei aitaks kohtulik karistamine kaasa ka tema õiguskuulekale teele suunamisele. Kohus märgib, et kohtuliku menetluse jätkumine ei aitaks isiku võimalikul süüditunnistamisel tema karistamise läbi vähimalgi määral kaasa ka tekitatud kahju hüvitamisele. Nimelt kohtupraktikas esmakordsel karistamisel on tõenäoline süüdistatava karistamine antud juhul (KarS § 199 lg 2 p 5 alusel) samuti rahalise karistusega ning sellisel juhul ei saaks kohus ka anda tähtaega nt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks, mida aga on võimalik käesoleva lõpetamise määruses määrata. Samuti märgib kohus, et süüdistatavale antav kohustus tasuda kindel summa riigi tuludesse, on oma iseloomult sarnane rahalisele karistusele ning
sätete alusel menetluse lõpetamisel jääb süüdistatav kohtuliku karistuseta, kuid saab karistusõiguslikult mõjutatud alternatiivsel moel. Süüdistatav ise on nõustunud kriminaalasja lõpetamisega ning kinnitanud, et mõistab, et kohustuste mittetäitmisel uuendatakse tema suhtes kriminaalmenetlus. Kannatanu nõusolekut käesolev menetluslik otsustus ei eelda. Eeltoodud põhjustel on kohtu hinnangul Xle etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine ning KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid võimalik saavutada ka ilma isikut kohtulikult karistamata. Arvestades, et Xle on esitatud süüdistus II astme kuriteos, isiku süü selle toimepanemises polnud suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi, leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib lõpetada 3 1-23-1495
sätete alusel, pannes talle kohustuse tasuda kindel summa riigi tuludesse ja hüvitada kannatanule tekitatud varaline kahju. Lähtuvalt
Kohtu hinnangul kriminaalmenetluse lõpetamisel seatavad kohustused ei peaks asetama süüdistatavat majanduslikult võimatusse olukorda, vaid eesmärk on anda reaalne aeg kohustuste täitmiseks. Arvestades kohustuste määra, ei pea kohus mõistlikuks seada süüdistatavale kohustus tasuda kannatanule varaline kahju summas 350 eurot ühe kuu jooksul ja riigile tasutav kohustus 4 kuu jooksul nagu seda taotles prokurör, kuivõrd tegemist on siiski nii ühekordseks tasumiseks (350 eurot) kui ka kokku (1000 eurot) arvestatavalt suure summaga. Kohus peab mõistlikuks tähtajaks kannatanule kahju hüvitamiseks anda kaks kuud ja määratud kohustuse tasumiseks 6 kuud. Eeltoodu alusel määrab kohus, et kohustus maksta 650 eurot riigi tuludesse tuleb täita kuue kuu jooksul ehk hiljemalt 28.10.2023 ning kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud varaline kahju 350 euro ulatuses tuleb täita kahe kuu jooksul ehk hiljemalt 28.06.2023. Kohus selgitab, et kui süüdistatav ei täida temale
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel pandud kohustusi kohtumääruses märgitud tähtaegadeks, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.