-1 lg.3 määrata L.J-ile elektroonilise valve pikkuseks 10 (kümme) kuud.
Kohustada L.J katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva 1 loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada L.J katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata L.J kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
Vabastada L.J karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav L.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. L.J on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 24.05.2006 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 9 aastat 8 päeva alates 12.08.2005. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetava poolt sooritatud kuriteod on seotud keelatud ainete käitlemise ja materiaalse kasu saamisega. Iseloomustavaks tunnuseks on ühiskonnavastaste tegude toimepanemine grupis. Dünaamika on muutunud raskemaks. Viimane kuritegu on toime pandud kinnipidamisasutuses, mis näitab, et isik võib ka vangistuses viibides osutuda avalikkusele ohtlikuks. Kinnipeetav osales 2010 riigikeele algtaseme kursusel, 2012 riigikeele A2 ja B1 taseme kursustel, alates 04.07.2012 töötab 2 psühholoogiga ja osaleb huvitegevuses. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument, kuid ta on esitanud taotluse elamisloa saamiseks. Kinnipeetava majanduslik olukord vabaduses on olnud hea, kuid siiski pani kuriteod toime rahalistel põhjustel. Vangistuses on kinnipeetavat toetanud mitmed tuttavad, ka kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetav abiellus vanglas 2009, omavahelised suhted on head, suheldakse kirjade, helistamiste ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetavat võib pidada liidriks, mitte mõjutatavaks. Kinnipeetava kirjavahetusest ja telefonikõnedest nähtub suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega, sealhulgas käesoleval ajal vangistuses viibivate isikutega. Organiseeris viimase kuriteo vanglast. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused on head, ta ei kasuta konfliktsetes olukordades agressiivsust. Kinnipeetava valikuteks on kiired ja lühiajalised lahendused ja enesekindel edu saavutamise suhtes. Kinnipeetaval ei ole probleeme ametnike ja kaaskinnipeetavatega. Kinnipeetav õigustab oma kuritegusid ja vähendab oma süüd, ei tunne end vastutavana. Kinnipeetav on korduvalt toime pannud kuriteod seoses narkootikumidega. Kinnipeetava motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest ei saa pidada kõrgeks. Riskihindamise alusel on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad abikaasa, nende ühine poeg ja abikaasa poeg. Enne vangistust elas pere xxxx, abikaasa planeerib tulevikus kolida xxx Seetõttu soovib ka kinnipeetav asuda vabanemise korral elama xxx xxx esindajad lubasid telefonivestlusel igati kinnipeetavat toetada ning garanteerida elu- ja töökoha. Kinnipeetava elukoht võimaliku vabanemise korral vastab elektroonilise valve nõuetele, korteriomanik on kirjaliku nõusoleku andnud. Rahvastikuregistri andmetel puuduvad kinnipeetaval isikut tõendav dokument ning kehtiv elamisluba. Maakohtu istung Kinnipeetav L.J taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et tal on pere, ühine laps abikaasaga sündis ajal, mil ta oli juba vangistuses. Lisaks perele on talle igati toeks aserbaidžaanlaste ühendus, kes üüris talke juba oktoobris korteri ja tasub praegu selle korteri kulusid. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas nõustus ta kinnipeetava vabastamisega vangistusest tema taasühiskonnastamise huvides. Prokuröri abi tegi ettepaneku määrata elektroonilise valve pikkuseks 7 kuud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja viimase kuriteo pani kinnipeetav toime vanglas. Käesoleval ajal kannab ta karistust raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetavale mõistetud liitkaristusest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud 7 aastat 8 kuud ja kanda on veel 1 aasta 4 kuud. Käesoleval ajal on kinnipeetaval 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vangistuses on kinnipeetav läbinud riigikeele erineva tasemega kursused, osalenud vestlustel psühholoogiga ja huvitegevuses. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht xxx. Tegemist on elamispinnaga, mis vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise tingimistele ning elukoha omanik on kirjaliku nõusoleku andnud. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud kaks töökohta. Tegemist on aserbaidžaanlaste ühenduse poolt tagatud toetusega. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on säilitanud kontakti oma perekonnaga, abikaasa sõnade kohaselt on suhted head. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral olemas ka toetav sotsiaalvõrgustik. Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et on otstarbekas kinnipeetav vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav on vangistuses veetnud väga pika aja, mistõttu maakohus leiab, et vabanemisel on tal vajalik kriminaalhoolduse poolt pakutav tugi rehabiliteerumiseks taas ühiskonda. Vabanemine elektroonilise järelevalve kohaldamisega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selleta, mistõttu on kinnipeetaval võimalik näidata, et ta suudab elada edaspidi seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabastamise efektiivsus antud kinnipeetava puhul suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ja teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata. Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab maakohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, prokuröri abi seisukohta ning mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on lähemal maksimaalsele ajale ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 10 kuud. Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 20.08.2014. Katseajal allutatakse kinnipeetav KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks ka KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et kinnipeetavale on korduvalt määratud kriminaalkaristus narkootikumide seotud kuritegude eest. Tööle asumine või töötuna enda arvele võtmise Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse 4 sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld viibida paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Viimane lisakohustus on vajalik eelkõige seoses tema poolt korduvalt toimepandud narkokuritegudega ning samuti asjaoluga, et kinnipeetav on vangistuses olnud juba pikka aega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.