1-06-2806/69

1-06-2806 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-2806 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. jaanuari 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu H.T ja tema kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski määruskaebused. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu H.T ja tema kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu 28.01.2011 määrusega jäeti H.T temale Harju Maakohtu 24.05.2006 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Harju Maakohtu 24.05.2006 otsusega mõisteti H.T süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 kohaldamisega karistati 9 aastat 8 päeva vangistusega. Karistuse kandmise aja algus 12.08.2005 ja lõpp 20.08.
4. Viru Vangla ja kriminaalhooldaja ei toeta H.T vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei ole kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Viimase kuriteo pani A.-H.T toime vangistuses. Tegemist oli raske rahvatervisevastase I astme kuriteoga, seotud narkootikumidega. Kinnipeetav kannab karistust juba teise narkokuriteo toimepanemise eest. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 3 distsiplinaarkaristust, seega ei suuda kinnipeetav isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. KarS § 75 lg 1 p 1 peab kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama kohtu määratud alalises elukohas, kuna A.-H.T-le puudub elamisluba, ei ole tal käesoleval ajal seaduslikku alust viibida Eesti Vabariigis. Kinnipeetava kinnitus, et kuna ta on Eestis elanud juba 27 aastat, saab ta selle loa kindlasti, ei ole praegu millegagi kinnitatud. Seega ei ole kohtul võimalik kohustada A.-H.T Eesti Vabariigis kindlaksmääratud elukohas elama. Kuna A.-H.T puhul on tegemist kodakondsuseta isikuga, ei ole tema välisriigile väljaandmine võimalik, kuna sellist riiki ei ole. Samuti ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetava väljasaatmist, kuna ta on käesoleval ajal seotud Eesti Vabariigiga, tal on siin riigis abikaasa ja alaealised lapsed. Perekonna lahutamine vaid põhjendusel, et vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega, ei ole põhjendatud. Kuna A.-H.T karistuse tähtaeg lõpeb 20.08.2014, on tal võimalus taotleda vabanemist veelkord. Samuti on tal selle aja jooksul võimalus aktiivselt tegeleda ennetähtaegseks vabanemiseks vajalike nõuete täitmisega (muuhulgas seadustada oma Eesti Vabariigis viibimine, läbida kriminaalhooldusametniku poolt soovitatud sotsiaalprogramm jms). Määruskaebustes esitatud taotluste sisu
5. A.-H.T kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada A.-H.T tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse põhjenduste järgi ei ole määrus piisavalt põhjendatud, maakohus ei ole vajalikul määral arvestanud kõiki süüdimõistetut iseloomustavaid andmeid. Eluase, kuhu A.H.T asub elama pärast vabastamist, vastab kõikidele tingimustele vastava seadme paigaldamiseks ning on heas korras. Vabaduses on A.-H.T lähedaste isikute toetus, viimased ootavad teda ning on valmis aitama teda vajadusel nii moraalselt kui ka materiaalselt. Suhted perekonnaga on vangla kinnitusel head ja südamlikud. Samuti on talle garanteeritud töökoht OÜ-s Zolotaya Korona. Viimase distsiplinaarkaristuse on A.-H.T aga vaidlustanud, seega ei ole see jõustunud ning seda ei saa arvesse võtta. Mis puudutab ülejäänud kahte, siis tegelikult on nad tekkinud isikliku eelarvamusliku suhtumise tõttu vanglaametnike poolt ning ei kujuta endast isiku suutmatust alluda kehtestatud normidele. Kui võtta arvesse vangistuses viibitud aega, s.o üle 5 aasta ja 6 kuu, ei ole viidatud karistuste arv piisav järelduse tegemiseks, et tegemist on isikuga, kes ei saa õiguskuulekalt elada, seda enam, et vanglas võib kinnipeetav saada karistuse teo eest, mis ei ole vabaduses keelatud. Kuigi maakohus põhjendab oma otsust A.-H.T varasema karistatusega, on seadusandja sätestanud võimalust tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks sõltumata eelnevast karistusest ning toimepandud kuriteo laadist. -2- A.-H.T on ära kandnud üle poole mõistetud liitvangistusest, viimase kuriteo on toime pandud ammu, seega tema ennetähtaegne vabastamine ei saa riivata ühiskonna õiglustunnet.
6. A.-H.T esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse põhjenduste järgi viibib ta vangistuses alates 21.01.2002, s.o 9 aastat ja 18 päeva ning selle aja jooksul on talle määratud ainult 2 distsiplinaarkaristust, neist üks
7. a ja teine
8. a ning see on vaidlustatud halduskohtus. Ebaõige on maakohtu väide, et A.-H.T on 3 distsiplinaarkaristust. Määruskaebusele on lisatud Viru vangla 07.02.2011 kiri A.-H.T distsiplinaarkaristuste kohta ning selle järgi on 2 distsiplinaarkaristust. Maakohtu määrusest ei nähtu ühtegi objektiivset argumenti, mis välistaks tema ennetähtaegse vabastamise. A.-H.T on oma õigusvastase käitumise hukka mõistnud, ta on teinud oma käitumisest järeldused ning on motiveeritud elama seadusekuulekalt. Seda kinnitab ka vangla iseloomustus. Karistuse kandmise ajal on ta tegelenud aktiivselt spordiga, ta on lõpetanud riigikeele kursused, osalenud sotsiaalprogrammides. Vabanemisel on tal lähedaste toetus ning töökoht. Tema vastu ei ole rahalisi nõudeid. Maakohus ei ole arvestanud, et ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annab mõjutamisel seadusekuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine vanglas. Samuti on maakohus jätnud arvestamata, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks võimaluse elada täisväärtuslikku perekonnaelu ja kasvatada kahte alaealist last. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuste motiividel ei ole alust. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.-H.T on varem korduvalt kuritegusid toime pannud ja selle eest karistatud, vaatamata sellele on jätkanud kuritegude toimepanemist ning käesoleval ajal kannab karistust
9. astme kuriteo eest, mis lõi ohu narkootilise aine levikule. Viimase kuriteo pani toime vangistuses. Seega ei ole tema suhtes kohaldatud karistused täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, seda olukorras, kus karistusaja lõpuni on üle 3 aasta. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida A.H.T käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Samuti tuleb arvesse võtta, et tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja ega vangla. -3- Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole ka ringkonnakohtul. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et antud juhul ei kaalu määruskaebustes märgitud süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles isiku ennetähtaegsest vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole võimalik. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -4- Ago Kutsar