99

(4)O.V andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa II köide lk 192). Kohus märgib, et süüdimõistetu elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise küsimus on lahendatud Viru Maakohtu 28.01.2011 kohtumäärusega, taotlus jäeti rahuldamata, kohtumäärus on jõustunud. Küll aga kohus arvestab elektroonilisele valvele allumise kohustuise määramise võimalusega KarS § 74 lg 4-1 alusel. Kinnipidamisasutusest O.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul 2010 aastal läbis riigikeele algtaseme kursuse ja osaleb huvitegevuses, muusikaringis. Vabanemisel soovib elama asuda aadressil xxx. Nimetatud aadressil elab veel kinnipeetava abikaasa ema ja kaks alaelist last. Kinnipeetav on töötanud xxx restoranis xxxe, olnud firma xxx omanik, abistanud abikaasat nende ühise restorani ja baari juhtimisel. Ametlikult enne vangistust ei töötanud, sest puudusid isikut tõendavad dokumendid ja elamis- ning tööluba. Kinnipeetav organiseeris viimase kuriteo vanglast ja kohtuotsuse põhjal oli tema korralduste jagaja vabaduses olevatele isikutele.Kuritegu oli sooritatud majandusliku kasu saamiseks, kuid väidetavalt on praeguseks olukord perekonnas muutunud ja ettevõtlus annab stabiilse legaalse sissetuleku. Vangla toetab A-O.V vabastamist käitumiskontrollita ja saata Harju väljasaatmiskeskusesse, kuni Politsei- ja Piirivalveameti poolt asjaolude väljaselgitamiseni/otsuse tegemiseni. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemisel elama asuda abikaasale Txxx Dxxx kuuluvasse 4- toalisesse korterisse aadressil xxx. Korteris elavad veel kinnipeetava abikaasa ema O.V Dxxx ja kaks alaealist last. Kinnipeetava abikaasa ja tema ema on nõus elektroonilise valve kohaldamiseks A-O.V suhtes. O.V käitumist vabaduses võib mõjutada elamisloa puudumine, kriminaalkorras 4 korral karistatud, neist viimane KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi vangistusega 9 aastat 8 kuud. O.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on vabaduses kindel elukoht, abikaasa ja Azerbajdžaani diaaspora toetus. Eesti riigi otsus keelduda elamisloa andmisest oli kohtusse edasi kaevatud, otsus on tühistatud ja tal on andmed, et talle antakse elamisluba vähemalt 16.12.2011. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Vangistuse ajal ei ole isiku distsiplinaarkaristusi. Vabaduses on talle garanteeritud elu-, töökoht, samuti igasugune materiaalne ja moraalne toetus. Viimasel kohtuistungil ei toetanud prokurör iO.V ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et O.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja seda isegi täiendava KarS § 74 lg 4-1 järgi ettenähtud garantiiga.. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetut 4 korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib kolmandat korda. Isikut on viimasel kolmel korral karistatud narkokuriteo eest. Käesoleval ajal kannab karistust suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasiandmise grupi 2

(4)poolt eest. Harju Maakohtu 24.05.2006 kohtuotsusest (isiklik toimik I osa lk 26-31) on näha, et kinnipidamiskohas karistuse kandmise ajal pidas O.V telefoni teel aktiivselt sidet, korraldades, juhtides ning kontrollides grupi liikmete tegevust suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel ning andis neile korraldusi narkootiliste ainete edasiandmiseks teistele isikutele. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused O.V puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Isiklikust toimikust nähtub, et isikut on varem 2 korral distsiplinaarkorras karistatud., viimasel korral keeldus majandustöölisena töötamast. Karistused on kustunud. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isik ei ole läbitud ühtegi sotsiaalprogrammi. Vangistuse jooksul on läbinud riigikeele algtaseme eelkursuse. Kohus märgib, et asjaolu, et isikul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole antud juhul määratleva tähendusega, sest osa vangistuse ajast oli süüdimõistetu hõivatud esimese astme grupilise narkokuriteo toimepanemisega, mis näitab, et ka vangla režiim ei ole talle enam takistuseks esimese astme kuritegude toimepanemiseks, rääkimata kergematest õigusvastastest tegudest. Kinnipeetav on kodakondsuseta isik. Kohus möönab, et lähiajal lahendatakse süüdimõistetule elamisloa andmine positiivselt, sest andmetest nähtub selgelt, et alates 1980 aastatest on isik Eestiga seotud, siin on tal abikaasa ja lapsed, kohus ei näe ühtki põhjust, millel riik saaks keelduda elamisloa andmisest. Vabanedes soovib O.V elama asuda aadressil xxx. Nimetatud korteris elavad kinnipeetava abikaasa Txxx Dxxx ja tema ema O.V Dxxxa ning kaks alaealist last. Vabanedes on O.V garanteeritud töökoht xxx Korona tütarettevõttes restoran xxx Tavris juhataja kohale (garantiikirja kohtule esitatud ei ole). Azerbaidžaani diaaspora likmed ( lk 194195) on nõus isikut toetama moraalselt ja materiaalselt. Arvestades O.V poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust (3 viimast narkokuritegu, kusjuures viimane nendest toime pandud kinnipidamisasutuses karistust kandes), ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud ja seda isegi täiendava garantiiga elektroonilise valve näol. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõppeb 20.08.2014, on tal võimalus taotleda vabanemist veelkord. Karistuseaja lõpuni on jäänud ligi 3 aastat, mis on vägagi pikk aeg. Kohtul ei ole veendumust, et seadusekuuleka elu põhimõtted on süüdimõistetu väärtushinnangutesse piisavalt juurdunud. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus ei pea võimaluks ka vabastada täiendava garantiiga milleks on elektroonilise valve seadme paigladamine. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3

(4)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu O.V temale Harju Maakohtu 24.05.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2012 kohtumäärusega RESOLUTSIOON jätta Viru Maakohtu 6. detsembri 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu O.V määruskaebus rahuldamata. Ärakiri õige Nooremreferent /digitaalselt allkirjastatud/ Liivi Õun Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 27.01.2012 Nooremreferent Liivi Õun 4