Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 28.01.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-06-2806 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Anatoli JAROSLAVSKI Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid O.B elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks O.B sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, kõrgharidus, rahvuselt aserbaidžaanlane, elukoht xxx xxx xxx xxx Karistuse kandmise algus 12.08.2005 ja lõpp 20.08.2014 Jätta O.B elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.12.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.B elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.B on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 24.05.2006 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 9 aastat 8 päeva alates 12.08.
- 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 3 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, uued teod olid toime pandud vanglas. Kinnipeetav osales riigikeele kursustel, katkestas õpingud
- Uuesti alustas kinnipeetav riigikeele õpinguid 2010 septembris. Kinnipeetavat toetab vangistuse ajal abikaasa. Kinnipeetava võlad on makstud ja ta omab raha vabanemisfondis. Kinnipeetava suhted abikaasa ja poegadega on head ja südamlikud. Suutis vanglas olles organiseerida uue kuriteo. Vestlusel on kinnipeetav rahulik, ei ärritu, ei ole agressiivne, kuid keerulistes situatsioonides ei suuda mõista probleemi tõsidust ja leida lahendusi. Raskes majanduslikus olukorras võib kinnipeetav uuesti tegeleda narkokaubandusega. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja leiab, et see oleks ennatlik, kuna kinnipeetav ei ole eelnevatest karistustest siiani enda jaoks mingeid õigeid järeldusi teinud ja jätkanud kuritegude toimepanemist, kinnipeetaval puudub kuni käesoleva ajani Eesti Vabariigi territooriumil ajutiseks või alaliseks viibimiseks ametlik alus elamisloa näol. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetaval on soovitav vangistuses läbida sotsiaalprogramm Õige hetk. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama perekonna 4-toalisesse korterisse, kus elamistingimused on head ja mis vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise nõuetele. Vabanemise korral on kinnipeetaval eeldatavalt sissetulekuallikaks töötasu xxx, vajadusel on kinnipeetavat nõustunud toetama ka abikaasa, kelle sissetulek on 5600 krooni kuus. Kinnipeetava senine elustiil vabaduses on olnud riskirohke ja seotud suhtlemisega kriminaalse subkultuuri esindajatega. On olemas reaalne oht, et vabanemise korral need suhted suuremal või vähemal määral taastuvad. Ka kinnipeetava abikaasa on arvamusel, et kinnipeetaval võivad olla negatiivset mõju avaldavad isikud. Kinnipeetava poolt seniseid riigi jaoks väljakutsuvaid kuritegusid silmas pidades leiab kriminaalhooldusametnik, et kinnipeetava väärtushinnangud ja hoiakud pere ka võõra riigi vastu ei ole tal seganud kuritegusid toime panemast. Sellest võib eeldada, et kinnipeetav võib soodustavate asjaolude või nende puudumise tõttu panna uuesti toime samalaadse kuriteo. Maakohtu istung Kinnipeetav O.B taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et vanglas ei tegele ta millegagi Viimase distsiplinaarkaristuse on ta vaidlustanud, tulemust veel ei ole, ühel korral on tal toimunud vestlus elust psühholoogiga. Samuti kinnitas süüdimõistetu, et tal ei ole veel käes elamisluba elamiseks Eesti Vabariigis. Prokuröri abi Sergei Travnikov toetas maakohtu istungil Viru Vangla ja kriminaalhooldaja seisukohta ja leidis, et süüdimõistetu vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud. Kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski prokuröri abi seisukohaga maakohtu istungil ei nõustunud, leidis, et formaalsed alused vabastamiseks on olemas ja palus taotlus rahuldada. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral Vastavalt Harju Maakohtu 24.05.2006 otsusele pani kinnipeetav viimase kuriteo toime vangistuses. Tegemist on raske rahvatervisevastase I astme kuriteoga, seotud narkootikumidega. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud liitkaristusest 9 aastat 8 päeva vangistust ära kandnud veidi üle poole, 5 aastat 6 kuud vangistust, mis maakohtu arvates, arvestades I astme kuritegu, mis oli toime pandud vanglas ja mõistetud liitkaristust, on veel liiga vähe. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust juba teise narkokuriteo toimepanemise eest. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 3 distsiplinaarkaristust (06.12.2007, 25.06.2010 ja 06.11.2010), millest viimase on kinnipeetav enda sõnade kohaselt vaidlustanud. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Vastavalt KarS §75 lg.1 p.1 peab kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama kohtu määratud alalises elukohas. Käesoleval juhul ei ole selle tingimuse täitmine võimalik. Nagu nähtub asja materjalidest ja kinnipeetava seletusest maakohtu istungil, ei ole tal käesoleval ajal seaduslikku alust viibida Eesti Vabariigis, s.o. elamisluba. Kinnipeetava kinnitus, et kuna ta on Eestis elanud juba 27 aastat, saab ta selle loa kindlasti, on paljasõnalised ja ei ole praegu millegagi kinnitatud. Kuna kinnipeetaval puudub Eestis elamiseks seaduslik alus, ei ole kohtul võimalik kohustada teda Eesti Vabariigis kindlaksmääratud elukohas elama. Vastavalt KrMS §426 lg.3 võib kohus loobuda KarS §76 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Käesolevas asjas ei pea maakohus võimalikuks eelnimetatud sätte kohaldamist. Kuna kinnipeetava puhul on tegemist kodakondsuseta isikuga, ei ole tema välisriigile väljaandmine võimalik, kuna sellist riiki ei ole. Samuti ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetava väljasaatmise, kuna ta on käesoleval ajal seotud Eesti Vabariigiga, tal on siin riigis abikaasa ja alaealised lapsed. Perekonna lahutamine vaid põhjendusel, et vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega, ei ole põhjendatud. 3 Maakohus toetab käesolevas asjas koostatud Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku seisukohti kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise osas ja leiab, et vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 20.08.2014, seega on tal võimalus taotleda vabanemist veelkord. Samuti on tal selle aja jooksul võimalus aktiivselt tegeleda ennetähtaegseks vabanemiseks vajalike nõuete täitmisega (muuhulgas seadustada oma Eesti Vabariigis viibimine, läbida kriminaalhooldusametniku poolt soovitatud sotsiaalprogramm jms). Maakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et formaalselt on alused kinnipeetava ennetähtaegseks vabanemiseks olemas, kuid arvestades eelkõige käesolevas määruses ülaltoodut, samuti seda, et vastavalt KarS §76 lg.3 arvestatakse esimesena kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei ole kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 25.02.2011 Nooremreferent Liivi Õun 4