Obsah (8)

§ 264§ 2641§ 15§ 16§ 18§ 2§ 56§ 47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2022, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-21-4061 (284021000229) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sek

§ 264

Kaevatav menetleja otsus Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi väärteomenetleja Eveliin Alliku 11.10.2021 otsus väärteoasjas nr 284021000229 S.J-i karistamises karistusseadustiku (

) § 2641 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot; (rikutud õigusnorm KorS § 67 lg 1 p 2) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskond (asukoht: Pargi tn 1, Viljandi linn, Viljandi maakond; e-post: louna@politsei.

1. ee)Menetleja ametnik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik Kert Kotkas Menetlusalune isik S.J (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxx xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx ; e-post: xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxx.xxx) Kaitsja (lepinguline) Henno Nurmsalu (isikukood: 37909066014; töökoht: Nurmsalu Õigusabi OÜ, Mustamäe tee 60, 10414 Tallinn; e-post: nurmsalu@nurmsalu.
2. ee)1 lg 1 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 1, kohus otsustas: 1. Jätta S.J-i kaitsja kaebus rahuldamata ja muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11. oktoobri 2021.a. otsus väärteoasjas nr 1 lg 1 järgi rahatrahviga 40 284021000229 S.J-i karistamises

§ 264trahviühikut, s.o 160 eurot.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
2. oktoobri 2021 otsusega karistuseks mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 11.10.2021.a. otsuses märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga.
3. Rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse VTMS § 204 lg 3 ja VTMS § 202 lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega otsuse koopia täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri kaudu rahatrahvi sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest hiljemalt
4. veebruar
5. Kui üks kohtumenetluse pool on eelmärgitud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Viljandi kohtumaja kantseleis alates
6. märts
7. Kohtuotsuse peale võivad kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni) tähtaeg on möödunud. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
8. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi väärteomenetleja Eveliin Allik on 11.10.2020.a. koostanud väärteoasjas nr 284021000229 otsuse S.J-i õigusrikkumises korrakaitseseaduse (KorS) § 67 lg 1 p 2 järgi, milline tegu on kvalifitseeritud karistusseadustiku (

) § 2641 lg 1 järgi. Õigusrikkumise kirjeldusest nähtuvalt on S.J 20.03.2021.a. kella 13.00-14.15 rikkunud Viljandi linnas avaliku koosoleku pidamise nõudeid, mis seisnes selles, et ca 100st autost koosneval autorongkäigul, mis sai alguse ja lõppes Viljandi linnas Järve tn parklas, kulgedes mööda Viljandi linna tänavaid, kasutas heliseadmena valjuhääldit ilma, et oleks sellest nõuetekohaselt eelnevalt teavitanud koosoleku pidamise koha prefektuuri hiljemalt neli tööpäeva enne koosoleku pidamise päeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne koosoleku pidamise päeva. Väärteootsusega on S.J-ile 1 määratud KorS § 67 lg 1 p 2 rikkumise eest

§ 264lg 1 alusel rahatrahv 40 trahviühikut, mis on 160 eurot.

Karistuse määramisel karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. 2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused S.J-i kaitsja on esitanud 25.10.2021.a. kohtule kaebuse väärteomenetluses kohtuvälise menetleja 11.10.2021.a. väärteootsusele. Kaebuse esitaja on põhistanud kaebust järgnevalt: Kaebajale on pandud süüks, et ta osales koosolekul ja kasutas heliseadmena valjuhääldit. Kaebaja selgitas ütluste andmisel, et menetlusalune isik ei olnud mitte koosoleku korraldaja, vaid tema näol on tulenevalt KorS § 66 tegemist koosolekust osavõtjaga. Lisaks selgitas kaebaja, et ruupor, mida meeleavaldusel kasutati, ei olnud menetlusaluse isiku oma, vaid kogunemisel kasutusel olnud juba enne, kui menetlusalune isik selle oma valdusesse sai. Otsuse kohaselt on kaebajale süükspandud tegu kvalifitseeritud

§ 2641järgi Kor

S § 67 lg 1 p 2 toodud nõuete rikkumisena.

§-s 2641 on sätestatud karistus avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete eiramise eest. KorS § 67 lg 1 p 2 on sätestatud nõue koosoleku 2 korraldajale koosolekust eelnevast teavitamisest, juhul kui koosolek on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja selle pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada heli- või valgustusseadmeid või see võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise valduse tavapärast teostamist. Kaebaja ei ole eelnimetatud nõuet rikkunud. Kaebaja selgitas ütluste andmisel, et menetlusaluse isiku arvates oli meeleavaldus „Sõidame Eestimaa vabaks“, mis toimus Viljandi linnas, spontaanne koosolek, kus menetlusalusele isikule teadaolevalt ei olnudki korraldajat. Menetlusalune isik toob välja, et Youtube kanalil ilmus enne koosolekut video, kus kutsuti üles inimesi osalema üritusel „Sõidame Eesti vabaks”, millest nähtus, et tegemist oli üle-Eestilise aktsiooniga. Ei ole mõeldav, et kaebaja oleks sellise koosoleku korraldaja, millest ta saab teada Youtube kanalist ja kus ta osaleb sarnaselt teistega ja kasutas ka talle kohapeal antud juba varem teiste isikute kasutatud ruuporit. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt oleks koosoleku korraldaja iga isik, kellele näiteks koosoleku korraldaja või mõni koosolekul viibiv isik annaks ruupori, mikrofoni vms. Otsuses on jõutud järeldusele, et kuna koosoleku läbiviimiseks tehti juba eelnevalt ettevalmistusi, siis ei saa seda koosolekut nimetada spontaankoosolekus ja seega ei leia menetlusaluse isiku väide kinnitust. Kaebaja on andnud selgitused, et ta nägi sotsiaalmeedias Facebook lehel, et

1. aasta märtsis on toimumas üle Eesti meeleavaldus „Sõidame Eesti vabaks“ ning otsustas seda jagada ja kutsus oma sõpru antud meeleavaldusele osalema. See ei ole aga koosoleku korraldamine. Otsuse kohaselt kinnitas menetlusalune isik samuti, et jagas toimuva meeleavalduse kohta ka lendlehti. Kaebaja selgitas ütluste andmisel, et ta mitte ei koostanud ja valmistanud ette lendlehti, vaid leidis kohapeal koosolekul olles mõned lendlehed, mida ta ka teistele andis. Kaebaja leiab, et ka see ei ole koosoleku korraldamine. Kaebaja nõustub, et osales koosolekul ja sõitis nn juhtautos ja kasutas ruuporit. Kaebaja selgitas, et rongkäigu esimese auto kõrvalistujana sõitis ta tõepoolest, aga selline ettepanek tehti talle spontaanselt koosoleku käigus, kui juba üks ring linnas oli sõidetud. Vaid sellest asjaolust tingituna ei saa kaebajale süüks panna kogu koosoleku korraldamist. Käesoleval juhul oli kaebaja näol tegemist koosolekust osavõtjaga, kellele kehtestatud nõuded on sätestatud KorS §
2. Koosolekust osavõtjale kehtestatud nõudeid kaebaja ei ole rikkunud ja seda ei ole talle süüks pandud. PS §-s 45 on sätestatud, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. PS §-s 19 on sätestatud, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. PS §-s 47 on sätestatud, et kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seega on menetlusalune isik kasutanud oma põhiseaduslikke õigusi osaledes koosolekul. KorS § 67 kohaldamise eelduseks on isiku olemine koosoleku korraldaja, kelle kohustused on sätestatud KorS § 64 lg
3. Seega leiab kaebaja põhjendatult, et tema puhul ei saa olla tegemist koosoleku korraldajaga ning koosolekul osalejana ei ole ta talle süüks pandud rikkumist toime pannud ning tema teos puuduvad väärteo kui süüteokoosseisu tunnused. Oluline on märkida, et KorS § 67 lg 3 kohaselt iseeneslikult kogunenud koosolekust (spontaankoosolek) ei ole vaja eelnevalt teatada. Otsuses on viidatud, et „Kuna koosoleku läbiviimiseks tehti juba eelnevalt ettevalmistusi, siis ei saa seda koosolekut nimetada spontaankoosolekuks.” Kaebaja ei nõustu, et osalemine koosolekul, või sellest sõprade eelnev teavitamine koosolekul kaotab koosoleku spontaanse iseloomu. Vaidlusalusel koosolekul ja hiljem, aprillis Toompeal toimunud koosolekutel puudusid korraldajad, ning seda on väljendanud ka politsei ning seda seisukohta ei ole hiljem ka muudetud. KorS seletuskirjas toodud § 67 lõike 3 kohta antud selgituse kohaselt on välistatud iseeneslikult tekkinud koosolekust etteteatamise kohustus. Selle normi eesmärk on luua võimalus ka spontaansete, organiseerimata avalike koosolekute legaalseks läbiviimiseks, isegi kui kogunemine oma liikumist takistavalt olemuselt seaduse järgi nõuaks etteteatamist. Spontaanse avaliku koosoleku võimalus on otseselt seotud ühiskonna demokraatliku alusega. Kuna spontaanne avalik koosolek on tekkinud iseeneslikult ja kiire vastusena aktuaalsele ühiskondlikule probleemile, ei ole sellisel koosolekul organisatsiooni ega sellest tulenevalt ka korraldajat, kes saaks kogunemisest ette teatada. Eeltoodust lähtuvalt ei saa infovahetus koosoleku toimumise kohta või koosolekul osalemise fakt olla seotud koosoleku korraldamisega. 3 Oluline on rõhutada, et vaidlusalusest otsusest ei tulene, kui mitu inimest tuli just kaebaja postituse tulemusel koosolekule, kellele kuulus ruupor ja kas tegemist oli üldse heliseadmega KorS tähenduses. Samuti ei nähtu otsusest, kuidas just kaebaja oli koosoleku korraldaja ja milliseid ettevalmistusi just tema selleks koosolekuks tegi. Seega on otsuses olulised puudused. Kaebaja leiab, et kaebaja ei saanud olla toimunud koosoleku korraldaja ja ta ei saanud selleks ka oma postitust avaldades. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebuse esitaja taotleb:
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 11.10.2021.a otsus nr 2840,21,000229 lähtudes VTMS § 29 lg 1 p-st 1;
5. Jätta menetluskulud Politsei- ja Piirivalveameti kanda.
6. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses Kohtuväline menetleja, PPA Lõuna prefektuur, esitas 26.11.2021 kirjaliku seisukoha väärteoasjas nr 284021000229 esitatud kaebuse kohta (KoTo, tl 10). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud rikkumise ning esitatud kaebusest ei nähtu taolisi asjaolusid, millised oleksid aluseks menetlusaluse isiku suhtes kõnealuse väärteomenetluse lõpetamiseks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku S.J-i kaitsja Henno Nurmsalu poolt esitatud kaebus väärteoasjas 284021000229

§ 2641

lg 1 tunnustel tehtud otsuse peale tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja ametniku otsus tuleb jätta muutmata.

1. Kohtu põhjendused 4.
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ning S.J-i kaitsja kaebus jätta rahuldamata. S.J eemaldati kohtu poolt kohtusaalist põhjusel, et kohtuistungil 03.02.2022.a. ei allunud S.J kohtu korraldusele kanda kohtuistungil kaitsemaski või esitada kohtule arstitõend, mis kinnitab, et kaitsemaski kandmine ei ole tervislikel põhjustel võimalik, millega rikkus Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 nr 305 (RT III, 17.12.2021) korraldust „Covid-19 haiguse etmed ja piirangud“ p 8 ja p 81 alapunkti 2 nõudeid, mille kohaselt avalikus siseruumis on isikul kohustus kanda kaitsemaski ning eelmärgitut ei kohaldata, kui kaitsemaski kandmine ei ole tervislikel põhjustel võimalik ning isik esitab nimetatud asjaolu kohta tõendi, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja. 4.
3. Kaitsja on istungil väitnud, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusnorme sellega, et väärteootsus on kohtuvälise menetleja ametniku poolt allkirjastamata (vt. kaitsja kohtukõne KoTo, tl 42). Kohus eelmärgituga ei nõustu, kuna väärteotoimikus olev väärteootsus (VT, tl 3334) on kohtuvälise menetleja ametniku poolt VTMS § 74 lg 2 kohaselt allkirjastatud, seega menetlusnorme ei ole antud väärteoasjas rikutud. 4.
4. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas menetlusalune isik S.J on rikkunud KorS § 67 lg 1 p 2 sätteid, milline tegu on kvalifitseeritud

§ 2641lg 1 järgi.

4.3.

1. 11.10.2021.a. koostatud väärteootsuses on toodud rikkumise kirjeldus, mille kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule S.J-ile ette, et ta on 20.03.2021.a. kella 13.00 4 14.15 rikkunud Viljandi linnas avaliku koosoleku pidamise nõudeid, mis seisnes selles, et ca 100st autost koosneval autorongkäigul, mis sai alguse ja lõppes Viljandi linnas Järve tn parklas, kulgedes mööda Viljandi linna tänavaid, kasutas heliseadmena valjuhääldit ilma, et oleks sellest nõuetekohaselt eelnevalt teavitanud koosoleku pidamise koha prefektuuri hiljemalt neli tööpäeva enne koosoleku pidamise päeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne koosoleku pidamise päeva. 4.3.
2. Kohus märgib, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaoludes, et 20.03.2021.a. toimus Viljandi linnas meeleavaldus (avalik koosolek) „Sõidame Eesti vabaks“, mille mõte oli näidata meelsust Corona-piirangute vastu. Menetlusalune isik S.J osales eelmainitud avalikul koosolekul, olles eelnevalt kutsunud teisi isikuid läbi sõnumite ja mitteavalike postituste kaudu osalema antud meeleavaldusel. Samuti jagas meeleavalduse toimumise kohta postitusi Facebooki kaudu ja lendlehti. Ta kasutas meeleavaldusel ruuporit ja sõitis meeleavaldusel läbiviidud rongkäigu (autokolonni) esimese auto kõrvalistujana. Kohtumenetluse pooltel on vaidlus selles, kas S.J-i käitumist väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas saab käsitada koosoleku korraldamisena ja kas toimunud meeleavaldust on põhjendatud käsitada iseeneslikult kogunenud koosolekuna (s.o spontaankoosolekuna). 4.3.
3. Menetlusaluse isiku S.J-i kohtueelses menetluses antud ütlustest (VT, tl 2426) nähtub, et ta nägi 2021.a. märtsikuus sotsiaalmeedias Facebook, et
4. aasta märtsis on üle Eesti toimumas üritus „Sõidame Eesti vabaks“. Kuna ta soovis sellel üritusel osaleda, siis otsustas kutsuda ka oma sõpru läbi sõnumite ja mitteavalike postituste kaudu osalema antud üritusel. Sõpradega vesteldes leppis kokku, et nad kogunevad Viljandi järve ääres olevas parklas. Ta jagas ürituse toimumise kohta ka lendlehti. Need lendlehed leidis ta tänavalt. Palju ta neid sõpradele edasi jagas, seda ta ei tea. Lendlehel oli kirjas ürituse toimumise kuupäev ja mingi auto pilt. Ta jagas ürituse toimumise kohta erinevaid postitusi ka Facebooki kaudu. Selle ürituse mõte oli näidata meelsust Corona-piirangute vastu. Tema saabus rongkäigule musta värvi bussiga ning ta istus juhi kõrvalistmel. Parklasse tuli kokku kusagil sada sõidukit. Rongkäigu esimeseks autoks oli valget värvi auto. Rongkäik kulges mööda Viljandi linna. Kui nad parklasse tagasi jõudsid, siis ulatas talle üks meesterahvas ruupori ning üritusele tulnud tulid ühisele mõttele, et võiks veel ühe rongkäigu läbi Viljandi linna teha. Tema buss oli selle teise rongkäigu vedavaks autoks. Läbi ruupori hüüdis ta erinevaid lauseid, nagu „Corona on pettus“, „Eesti Valitsus on meile valetanud“, „Inimesed ärgake üles“. Ruuporit kasutas ta ainult sõidu ajal ja ta hüüdis neid lauseid läbi avatud bussiakna. Tema ei olnud selle ürituse korraldaja ja ta ei tea, kes oli ürituse korraldaja. Ta ei teadnud, et ta ei tohtinud ruuporit antud üritusel kasutada. Tunnistajana ülekuulatud politseiametnike Hendrik Ebberi ja Raul Urbeli kohtuistungil antud ütlustega (KoTo, tl 35p-37) ning Meelis Ringi, Taavi Hüva, Piret Kassi ja Meelis Lille kohtueelsel menetluses antud riimuvate ütlustega (VT, tl 11-12, tl 13-14, tl 15-16, tl 17-19) on tõendatud, et politseiametnikud teostasid järelevalvet 20.03.2021.a. Viljandi linnas seoses meeleavaldusega „Sõidame Eesti vabaks“. Eelmärgitud meeleavaldusel osalejad kogunesid sõidukitega sama päeva kella 12.00-ks Viljandi järve ääres asuvasse Järve tänava parklasse. Tunnistajate Meelis Lille, Hendrik Ebberi ja Raul Urbeli ütlustest nähtub, et mitmeid päevi enne eelmärgitud kuupäeva oli hakanud avalikus sotsiaalmeedias levima üleskutseid korraldada 20.03.2021.a. Eesti koroonaeitajate ning maskivastaste isikute protestiaktsioon. Tunnistajate R. Urbeli, H. Ebberi, M. Ringi ja M. Lille ütlustest nähtub, et 20.03.2021 kella 12.00 paiku hakkas üritusele „Sõidame Eesti vabaks“ kogunenud autode kolonn liikuma mööda Viljandi tänavaid. Kolonni eesotsas oli valget värvi BMW X3 maastur registreerimisnumbriga XXX XXX . Autodekolonn BMW maasturi juhtimisel jõudis tagasi Järve tänava parklasse tagasi kella 13.00 ajal. BMW katuseluugist ulatus välja ruupor. Parklas väljusid paljud sõidukitest. Valges BMW-s kasutatud ruupor anti tumedat värvi patsi punutud juustega naisterahva kätte, 5 kelle nimi on S.J . S.J hakkas üritust edasi juhtima. Ta hõikas läbi ruupori erinevaid hüüdlauseid vabaduse kohta ja mingi hetk kutsus kõiki sõidukitest väljunud isikuid kallistama. Seejärel hõikas S.J välja, et tehakse veel üks ring autokolonniga läbi linna ning kella 13.15 paiku alustati uuesti sõidukite kolonniga liikumist. Teisel ringil oli juhtautoks Citröen reg nr XXX XXX , mille kõrvalistmel oli S.J, kelle aknast oli ruupor sõidu ajal väljas ning S.J kasutas ruuporit erinevate hüüdlausete ütlemiseks. Kella 14.00 paiku jõudis autokolonn tagasi Viljandi järve äärsesse parklasse. Kella 14.10 paiku tänas S.J läbi ruupori meeleavaldusel osalejaid ja seejärel läksid inimesed kella 14.15 ajal laiali. Tunnistaja H. Ebberi ütlustest nähtub, et S.J tegutses meeleavalduse korraldajana, kuna ta jagas 20.03.2021.a. toimunud meeleavaldusel „Sõidame Eesti vabaks“ erinevaid flaiereid ja kleebiseid, mida võib nimetada lendlehtedeks, millele oli kirjutatud: „Sõnavabadus“, „Tervisevabadus“ ja „Sõidame Eestimaa vabaks“ viimatinimetatu koos sündmuse toimumise kuupäevaga. Tunnistaja H. Ebberi ütluste kohaselt jäi temale mulje, et S.J juhib seda koosolekut, kuna S.J oli jaganud postitusi Facebooki ürituste grupis ja postituste sisuks oli üleskutse osaleda üritusel „Sõidame Eestimaa vabaks“. S amuti andis üritusel ruuporiga s.o helivõimendusseadmega korraldusi ning oli enda sõidukiga, milleks oli buss Citröen Spacetourer, autode kolonni juht. S.J istus selles bussis kaasreisijana ja tema tegevuseks oli hõigata läbi ruupori erinevaid lauseid selle ürituse kohta ja kutsuda inimesi kaasa, seejuures kutsus parklas inimesi kallistama. Seda, et S.J tegutses 20.03.2021.a. toimunud avaliku koosoleku „Sõidame Eestimaa vabaks“ korraldajana kinnitavad ka tunnistaja Raul Urbeli ütlused, millest nähtub, et S.J tegutses ürituse „Sõidame Eestimaa vabaks“ eestvedajana, kuna tema istus autokollonni vedava musta Citröen bussi juhi kõrvalistmel, käes ruupor ja hõikas läbi lahtise akna erinevaid lauseid „Sõidame Eestimaa vabaks“ ja „Sõnavabadus“, parklas kutsus meeleavalduses osalejaid kokku kallistama. S.J rääkis enamasti läbi ruupori ja juhtis sõidukite kolonni liikumist ning ka Facebooki postitustest käis tema nimi läbi. Tunnistaja on ütlustes kirjeldanud S.J-i käes olnud heliseadet, et tegemist elektroonilise ruuporiga s.t valjuhääldiga. Asitõendi vaatlusprotokollist 07.04.2021 nähtuvalt on vaadeldud CD-R plaadil olevat Viljandi politseijaoskonnas olevat turvakaamera salvestist, millel jäävustatud Viljandi linnas , Tallinna ja C.R. Jakobsoni tn ristmikul toimuv liikumine. Viidatud tõendilt nähtub, et kell 13.59.06 liigub mööda Tallinna tänavat C.R. Jakobsoni tänava suunas ja ületab Tallinna ja C.R. Jakobsoni tänava ristmiku tumedat värvi Citröen buss ning juhikõrvalistuja aknast on väljas heledat värvi ruupor (VT, tl 8-10). Asitõendi vaatlusprotokolli 19.04.2021 kohaselt (VT, tl 20-23) on vaadeldud trooni salvestisi 20.03.2021 CD-R plaadil, millelt nähtub, kuidas sõidukid on kogunenud 20.03.2021 Viljandi linnas Järve tänava parklas ning mõni aeg hiljem sõidukid lahkuvad parklast. Samuti nähtub, kuidas sõidukid sõidavad Viljandi linnas Vaksali tänaval Ugala ringristmikul, s.h valget värvi maastur, katuseluugil ruupor ning musta värvi buss Citröen reg nr XXX XXX , millel juhikõrvalistmel läbi avatud akna on näha tumedat värvi juustega naisterahvas. 4.3.4.

§ 2641

koosseisuga kaitstav õigushüve on avalik kord ning viidatud paragrahvi objektiivse koosseisu moodustab avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete eiramine.

§ 2641

on blanketne süüteokoosseis, kuna avaliku koosoleku korraldamise ja pidamise reeglid on sätestatud korrakaitseseaduses, s.h KorS §-des 61-68. KorS § 58 lg 2 kohaselt on avalik koosolek inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust. Avalik koht on KorS § 54 kohaselt määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. 6 Käesolevas väärteoasjas on tunnistajate Raul Urbeli, Hendrik Ebberi, Meelis Ringi, Taavi Hüva, Piret Kassi ja Meelis Lille ning menetlusaluse isiku S.J-i ütlustega tõendatud, et Viljandi linnas peeti avalikku koosolekut, milles osalejad olid kogunenud, seoses mitmeid päevi enne 20.03.2021 avalikus sotsiaalmeedias levinud üleskutsetega korraldada 20.03.2021.a. Eesti koroonaeitajate ning maskivastaste isikute protestiaktsioon „Sõidame Eesti vabaks“. Seega koosolekule kogunenud isikuid ühendas ühine eesmärk väljendada oma meelsust seonduvalt Eestis leviva Covid-19 viiruse ning sellest tuleneva maskikandmise kohustusega. Kaevatavast väärteootsusest ning väärteoprotokollist nähtub, et menetlusalusele isikule S.J-ile 1 on esitatud väärteo etteheitena ette

§ 264lg 1 järgi avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete eiramist selles, et ta on rikkunud Kor

S § 67 lg 1 p 2 nõudeid. Nimetatud sättest tulenevalt võib koosolekul kasutada heli- või valgustusseadmeid juhul, kui koosoleku korraldaja teatab koosolekust koosoleku pidamise koha prefektuurile sellest hiljemalt neli tööpäeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne koosoleku pidamise päeva. KorS § 64 lg 1 sätestab, et koosolekut võib korraldada: 1) täisealine ja teovõimeline füüsiline isik, kes on Euroopa Liidu kodanik või pikaajalise elaniku elamisloaga või alalise elamisõiguse alusel Eestis viibiv välismaalane või 2) juriidiline isik. Kaebuses on leitud ning kaitsja väljendas istungil seisukohta, et S.J ei olnud koosoleku korraldaja, vaid oli koosolekust osavõtja. Ka S.J on eitanud väärteomenetluses antud ütlustes meeleavalduse „Sõidame Eestimaa vabaks“ korraldajaks olemist. Kohus ei nõustu S.J-i ja tema kaitsja eelmärgitud seisukohaga. Õigusalases kirjanduses on antud juhised koosoleku korraldaja määratlemiseks neil juhtudel, kui koosolekust ei pea ette teatama või teatamiskohustus jäetakse täitmata (vt. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 64 komm. 9, lk 199): K valmistada Hinnates menetlusaluse isiku S.J-i käitumist nii koosoleku toimumise eelselt kui ka koosoleku toimumise ajal on kohtu arvates alust lugeda S.J väärteoprotokollis märgitud kohas 20.03.2021.a. toimunud avaliku koosoleku korraldajaks, lähtudes järgnevatest asjaoludest: 1) S.J-i ütlustega on tõendatud, et enne 20.03.2021 toimunud koosolekut nägi ta sotsiaalmeedias Facebook, et 2021. aasta märtsis on toimumas üle Eesti meeleavaldus „Sõidame Eesti vabaks“ ning jagas seda teavet koosoleku kohta Facebookis ja kutsus oma sõpru meeleavaldusel osalema sõnumite ja mitteavalike postituste kaudu. 2) S.J-i ütlustega on tõendatud, et ta jagas toimuva meeleavalduse kohta lendlehti. Ka tunnistaja Hendrik Ebberi ütlustest nähtub, et S.J jagas 20.03.2021 Viljandis toimunud meeleavaldusel „Sõidame Eesti vabaks“ flaiereid, mida võib nimetada ka lendlehtedeks sõnumitega „sõnavabadus“, „tervisevabadus“. Tunnistaja kirjelduse kohaselt oli flaieril „Sõidame Eestimaa vabaks“ märgitud kuupäev, millal see sündmus toimub. Eelmärgituga on tõendatud, et S.J osales aktiivselt avaliku koosoleku ettevalmistamises, andes oma panuse nii sõnumite teel kui ka lendlehtede (flaierite) levitamise teel koosoleku toimumisest teavitamiseks. 7 3) S.J-i ja tunnistajate R. Urbeli, H. Ebberi, M. Ringi ja M. Lille ütlustega on tõendatud, et S.J 20.03.2021.a. toimunud koosolekul korraldas ca 100-st autost koosneva rongkäigu, mis algas Viljandi linnas Järve tänava parklas, kulgedes mööda Viljandi linna tänavaid ning juhtis eelmärgitud rongkäigu kulgemist. Ta viibis rongkäigu esimeses autos ja juhtis rongkäigu kulgemist ning kasutas heliseadmena valjuhääldit, millega edastas informatsiooni koosolekul osalejatele. Korrakaitseseaduse (KorS) § 67 lg 1 p 2 kohaselt teatab koosoleku korraldaja koosoleku pidamise koha prefektuurile hiljemalt neli tööpäeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne koosoleku pidamise päeva koosolekust, kui see on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja selle pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada heli- või valgustusseadmeid või see võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise valduse tavapärast teostamist. KorS § 68 lg 1 kohaselt teade koosoleku pidamise kohta esitatakse kirjalikult korraldaja või tema esindamiseks õigust omava isiku poolt allkirjastatuna. Kuna 20.03.2021 toimunud avalikul koosolekul kasutati S.J-i poolt heliseademena valjuhääldit (ruuporit), oli koosoleku korraldajal S.J kohustus KorS § 67 lg 1 p 2 kohaselt teatada koosolekust koosoleku pidamise koha prefektuurile ette hiljemalt neli tööpäeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne koosoleku 1 pidamise päeva. S.J eelmärgitud kohustust ei täitnud, millega rikkus

§ 264lg 1 järgi avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõudeid.

4.3.

1. Puutuvalt kaebuse esitaja väitesse, et 20.03.2021.a. toimunud avalikust koosolekust ei olnud vajalik eelnevalt ette teatada, kuna kaebuse esitaja arvates oli tegemist spontaankoosolekuga, selgitab kohus järgnevat. Tõsi, vastavalt KorS § 67 lg 3 ei ole vaja iseeneslikult kogunenud koosolekust s.o spontaankoosolekust eelnevalt teatada. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et 20.03.2021.a. oli tegemist iseeneslikult kogunenud koosolekuga ehk spontaankoosolekuga järgnevatel põhjustel. Õigusalases kirjanduses on selgitatud, kuidas eristada spontaankoosolekut planeeritud koosolekust (vt. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 67, komm. 6, lk 206): eristamine tegevuses ilmnes koosolekule eelnevad kirjalikult, ole spontaankoosolekuga viitab juba pikema aja jooksul enne koosolekut kirjalike e levitamine avalikus ruumis Antud juhul tehti koosoleku läbiviimiseks ettevalmistusi. Enne koosoleku toimumist avaldati suhtlusportaalis Facebook kutse koosolekul osalemiseks. Vastavaid kutseid meeleavaldusel (s.o avalikul koosolekul) „Sõidame Eesti vabaks“ osalemiseks edastas ka S.J , kes on kinnitanud, et kutsus üritusel osalema oma sõpru läbi sõnumite ja mitteavalike postituste ning jagas ürituse toimumise kohta erinevaid postitusi ka Facebooki kaudu. Lisaks räägib spontaankoosoleku toimumise vastu ka asjaolu, et avaliku koosoleku „Sõidame Eesti vabaks“ toimumisajaks oli eelnevalt valmistatud lendlehti (flaiereid ja kleebiseid), mida oli võimalik koosoleku toimumise päeval koosolekust osavõtjatele jaotada. Kuna käesoleva väärteoasja menetluses on tõendamist leidnud asjaolud, et 20.03.2021.a. toimunud avaliku koosoleku läbiviimiseks tehti enne koosoleku toimumise päeva ettevalmistusi, siis ei ole seda koosolekut alust lugeda iseeneslikult kogunenud ehk spontaankoosolekuks. 4.3.
2. Kohus leiab, et S.J on rikkunud KorS § 67 lg 1 p 2 sätestatud avaliku koosoleku pidamise nõudeid, millega täitis

§ 2641lg 1 väärteo objektiivse teokoosseisu.

8 4.3.7.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

§ 16lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Vastavalt

§ 18lg 1 on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Lähtudes menetlusaluse isiku ütlustest, et ta ei teadnud, et koosolekul ruuporit (s.o heliseadet) kasutada ei tohtinud, asub kohus 1 seisukohale, et subjektiivsest küljest pani S.J

§ 264

lõikes 1 sätestatud väärteo toime ettevaatamatult hooletusena

§ 18lg 3 mõttes.

Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. S.J koosoleku korraldajana kasutas avalikul koosolekul heliseadmena valjuhääldit (s.o heliseadet), jättes sellest oma teadmatuse tõttu nõuetekohaselt eelnevalt teavitamata koosoleku pidamise prefektuuri, millega rikkus avaliku koosoleku pidamise nõudeid, kuigi oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 4.3.8. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 4.4. Kohtu seisukoht karistuse osas.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56

lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü.

§ 56

lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et

§ 2641

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo on 1 süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik S.J.

§ 264

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 1 Menetlusalusele isikule S.J-ile määras kohtuväline menetleja LS § 264 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o 160 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem jäädes karistusraami esimesse neljandikku, võttes m.h arvesse seda, et isik ei ole varasemalt samalaadsete süütegude eest karistatud. Kohus leiab, et karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul jääb menetlusaluse isiku süü alla keskmise. S.J-i süü suurust mõjutab väärteo toimepanemise subjektiivne külg - tegu on toimepandud ettevaatamatusest, kuna isiku ütlustest nähtuvalt ei olnud teadlik, et ei tohtinud avalikul koosolekul ruuporit kasutada (VT, tl 25). Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsusega S.J-ile kohaldatud karistus, mis jääb karistusraami esimesse neljandikku on kooskõlas menetlusaluse isiku süü suurusega, et mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma. 4.5. Menetluskulud. Vastavalt VTMS §-le 38 menetluskulude arvestamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud 9 süüdimõistetu. Juhul, kui menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud tema enda kanda. Kohus ei tuvastanud asjas menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint kohtunik 10