1-06-2806/106

1-06-2806 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-2806 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. detsembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu R.H määruskaebus Viru Maakohtu
3. detsembri 2011 määrusele. RESOLUTSIOON jätta Viru Maakohtu
4. detsembri 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu R.H määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 24.05.2006 otsusega mõisteti R.H süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 aastat ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 12.08.2005 ja lõpp 20.08.
5. Viru Maakohtu 06.12.2011 määrusega jäeti R.H Harju Maakohtu 24.05.2006 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta R.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja seda isegi täiendava garantiiga KarS § 74 lg 41 järgi. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib kolmandat korda. Isikut on viimasel kolmel korral karistatud narkokuriteo eest. Käesoleval ajal kannab ta karistust suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ei ole A.-R.H puhul täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Maakohus asus seisukohale, et isegi kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ei ole antud juhul määrava tähendusega, sest osa vangistuse ajast oli süüdimõistetu hõivatud esimese astme grupilise narkokuriteo toimepanemisega, mis näitab, et ka kinnipidamisasutuses viibimine ei ole talle takistuseks esimese astme kuritegude toimepanemiseks, rääkimata kergematest õigusrikkumistest. Maakohus leidis, et arvestades A.-R.H poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud ja seda isegi elektroonilise valvega. Kuna kinnipeetava karistuse tähtaeg lõppeb 20.08.2014, on tal võimalus taotleda ennetähtaegset vabastamist veelkord. Maakohtul ei ole veendumust, et seadusekuuleka elu põhimõtted on süüdimõistetu väärtushinnangutesse piisavalt juurdunud. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ning eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu A.-R.H esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema vabastamist tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi rikkus maakohus menetlusnorme ja õigust olla oma kohtuasja arutamisel ärakuulatud ja esitada materjale, samuti jättis maakohus arvestamata A.R.H positiivselt iseloomustatavate asjaoludega. Samuti jättis maakohus lahendamata A.-R.H taotluse kohtuniku taandamise kohta. Kohtuistung toimus ebatavaliselt kiiresti ning kohtuistungil ei esitanud kohtunik A.-R.H-le ühtegi küsimust ning ei andnud talle ka sõna. Seetõttu ei olnud asja arutamine objektiivne ja aus. A.-R.H leiab, et maakohus rikkus kaalutlusõiguse põhimõtteid ja ei andunud talle võimalust esitada tõendeid. Kuna maakohus ei küsitlenud A.-R.H , ei saanud kohus ka otsustada, kas süüdimõistetu on motiveeritud õiguskuulekalt elama, mistõttu ei saanud kohus anda ka objektiivset hinnangut. Maakohus on jätnud arvestamata vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldaja ettekande positiivsed hinnangud A.-R.H kohta. Samuti on maakohus jätnud arvestamata, et A.R.H puuduvad distsiplinaarkaristused. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et A.-R.H ei ole läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, kuna toimikumaterjalid kinnitavad vastupidist. A.-R.H on vabanemisel olemas elu- ja töökoht, lähedaste toetus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 2 p-st 2 tuleneb kohtule küll seaduslik alus vabastada isik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kui ta on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku talle mõistetud karistusest, kuid tegemist on formaalse eeldusega. Kohus võib siiski keelduda -2- kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, kui isik ei vasta KarS § 76 lg-st 3 tulenevatele materiaalsetele eeldustele. Nimetatud lõikest tuleneb muuhulgas, et kohus võtab arvesse süüdimõistetu varasemat elukäiku, mis hõlmab endas kinnipeetava varasemat karistatust ja üldist suhtumist õiguskorda. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A.-R.H on varem korduvalt karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele asuda. Siiski ei ole A.-R.H oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on täitnud eesmärki - hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest. Viimase raske I astme narkokuriteo pani ta toime vangistuses. Sellest tulenevalt on maakohus põhjendatult pööranud olulist tähelepanu toimepandud kuriteole ning on õigustatult leidnud, et A.-R.H vabastamine oleks antud hetkel ennatlik arvestades tema poolt toime pandud kuritegude raskust ja ühiskonnaohtlikkust. Ringkonnakohus tuvastas toimiku materjalide põhjal (tl 201), et 05.12.2011 toimunud videokohtuistungil osales A.-R.H ning tema kaitsja kokkuleppel vandeadvokaat A. Jaroslavski, seega ei ole õige määruskaebuse seisukoht, et maakohus on rikkunud süüdistatava õigust olla oma kohtuasja arutamisel ärakuulatud ja esitada materjale. A.-R.H ega tema kaitsja ei ole nähtuvalt kohtuistungi protokollist taotlenud tõendite esitamist ning samuti ei selgu ka määruskaebusest, milliseid tõendeid oleks süüdimõistetu täiendavalt esitada soovinud, samuti ei ole määruskaebusele lisatud neid tõendeid, mida väidetavalt maakohtus ei olnud võimalik esitada. A.-R.H poolt 13.10.2011 kohtunik I. Kirsipuu suhtes esitatud taandamistaotluse on Viru Maakohus lahendanud 20.10.2011 määrusega ning see on jäetud rahuldamata. Ehkki A.-R.H on vabanemise puhul olemas elu- ja töökoht ning tema ennetähtaegset vabastamist toetab vangla, ei ole A.-R.H kriminaalasja asja materjalide järgi käesoleval ajal Eesti kehtivat elamisluba ning Politsei- ja Piirivalveameti 12.10.2011 vastuse järgi otsustatakse A.-R.H väljasaatmise küsimus peale vastuse saamist Aserbaidžaani Saatkonnalt. Seega, kuna A.-R.H puudub EV elamisluba, ei ole võimalik tema ennetähtaegse vabastamise korral panna käesoleval ajal ka kohustust viibida kuni 20.08.2014 Eesti Vabariigis ning A.-R.H ei ole võimalik asuda ka tööle. Kuigi Tartu Halduskohtu 17.11.2011 otsuses haldusasjas nr 3-11-1557 leiti, et A.-R.H tähtajalise elamisloa ja tööloa taotlus tuleb mõistliku aja jooksul Politsei- ja Piirivalveametis uuesti läbi vaadata, ei muuda see fakti, et käesoleval ajal A.-R.H kehtiv elamis- ja tööluba Eesti Vabariigis puudub. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Tiit Lõhmus -3- Mati Kartau