← Eesti

4-22-975/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitaja Harju Maakohus 14.04.2022 Tallinna kohtumaja 4-22-975 Anne Rebane A.B kaebus P

§ 224

lg 2 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks A.B , isikukood: XXX ; elukoht: xxxx, telefon: xxxx, e-posti aadress: xxxx Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 22.03.2022.a otsus väärteoasjas nr 2302,22,002615 muutmata ja A.B kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda 22.03.2022.a otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 22.03.2022.a otsusega väärteoasjas nr 2302,22,002615 määrati A.B-le karistuseks

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 500 eurot ja

§ 224lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Otsuse ja väärteoprotokolli 20220227376502 kohaselt juhtis A.B 27.02.2022.a kell 01:10 Järvevana tee 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,05 mg/l+-0,05mg/l. A.B esitas 24.03.2022.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et otsus on tehtud pisut karm võttes arvesse, et eelnevaid rikkumisi tal pole ja ta on eeskujulikult käitunud. Kaebuse esitaja selgitab, et kuna ta elab xxxx, siis käisid nad naisega jalgsi Mustamäe kinos, kus tarvitas õlut. Peale kino kõndisid nad koju ja rohkem alkoholi kaebuse esitaja ei tarbinud. Mõned tunnid hiljem tundis kaebuse esitaja, et on juba kaine, aga kuna alkomeeter oli parajasti venna käes, siis ei saanud puhuda ega 100%-liselt veenduda selles. Kaebuse esitaja kahetseb, et seda tegi ja seda tegu ei õigusta miski, tunnistab ennast süüdi. Lisaks selgitab kaebuse esitaja, et tema töökoht asub elukohast 30 km kaugusel Kostiveres, ilma lubadeta kaotaks ta töökoha, kuna ei ole võimalik muul viisil tööle saada ja taksoga oleks väga kulukas. Kuna maksekohustusi on palju, ei saa ta lubada endale vabu päevi ega töölt eemalolekut, ta töötab vahetustega tööl briketitehases, vahetused algavad kell 7.00 hommikul ja 19.00 õhtul, samuti peab käima oma lapsel lasteaias järgi, mis asub Xxxx alevikus. Juhiload mängivad kaebuse esitaja elus suurt rolli, kuna elukoht on töökohast kaugel ja tööpäeva algused erinevatel aegadel, samuti ei saaks ka lapsel järgi käia ilma lubadeta. Kaebuse esitaja kirjeldab kaebuses, et on olnud eeskujulik juht ja pole varasemalt rikkunud seadust. Kaebuse esitaja kahetseb väga, et selle sõidu tegi, enne veendumata. Kaebuse esitaja sõnul on ta oma õppetunni saanud ja sellest ka õppinud, edaspidi sellist viga ei tee. Eeltoodu alusel soovib kaebuse esitaja, et kohus vaataks karistuse üle ja piirduks rahatrahviga. Kohus koostas 31.03.2022.a A.B kaebuse käiguta jätmise määruse ning määras kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamise tähtajaks 07.04.2022.a. A.B esitas kohtule 31.03.2022.a täiendatud kaebuse koos puuduolevate tõenditega. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning esitas kaebuse osas kohtule 08.04.2022.a kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja, tutvunud A.B kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et puudub alus karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendusel ning Riigikohtu poolt antud suunistel. Kohtuväline menetleja toob välja, et puudub vaidlus teo toimepanemise üle ning A.B on süüd tunnistanud. Küsimus puudutab vaid süü suurust ning karistusliigi ja suuruse valikut ning selle põhjendatust. Kohtuväline menetleja on kirjeldanud, et menetlusaluse isiku organismist tuvastatud alkoholikogus (0,45 mg/l kohta) väljahingatavas õhus ei jäänud 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale, kus oleks võimalik, et isik ei saa oma seisundist aru. Kohtuväline menetleja on veendunud, et tegu on toime pandud KarS § 16 lg 3 mõistes otsese tahtlusega, juhilubade omanikuna pidi A.B teadma, et alkoholi piirmäära ületavas seisundis on mootorsõiduki juhtimine keelatud ning juues alkoholi samal päeval, paar tundi ette sõitma asumist sellises koguses, milline vastab organismist välja puhudes suurusele 0,45 mg/l kohta, pidi isik vähemalt möönma, et ei olda sellises seisundis, mis lubab mootorsõidukit juhtida. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse esitajaga selles, et kaebaja nimel ei ole karistusregistris kehtivaid karistusi, kuid rõhutab, et eeskujulik käitumine liikluses ei saa olla süü arvestamisel eraldiseisvaks aluseks, vaid on hõlmatud varasemate karistuste puudumises. Kohtuväline menetleja on tuvastanud, et teos puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57 ning § 58 tähenduses. Töötamine ja lapse lasteaeda toimetamine ei ole seotud süü suurusega, toime pandud teoga ning ei ütle eraldiseisvalt midagi süüteo ega isiku kohta, vaid on seotud võimaliku kaasneda võiva karistusliku tagajärjega. Juhilubade vajalikkus pidi olema menetlusalusel isikul ka enne autorooli asumist. Kohtuväline menetleja on A.B süü hinnanud keskmisest suuremaks ning mõistnud

§ 224

lg 2 alusel rahatrahvi 125 trahviühikut, mis on alla sanktsiooni keskmise ning § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks, mis on sanktsiooni miinimumiks. Seega on kohtuväline menetleja määranud sellise karistuse, mis on kooskõlas Riigikohtu poolt antud suunistega. Eripreventiivsete kaalutlustena on kohtuväline menetleja võtnud arvesse, et ohtlik juht tuleb mõneks ajaks liiklusest kõrvaldada, sest asus mootorsõiduki rooli vaid mõni tund pärast alkoholi tarvitamise lõpetamist. Samuti oli menetlusaluse isiku väljahingatava alkoholikoguse poolest kriminaalvastutuse alampiirile lähemal kui

§ 224

lg 1 ja lg 2 sätete keskmisele tulemusele (0,42 mg/l) kohta ning väidab, et tundis ennast normaalselt. Eeltoodust tulenevalt hindab kohtuväline menetleja isiku süü keskmisest suuremaks ning on seisukohal, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb kohaldada lisaks rahatrahvile ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Lähtudes eelpool toodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud. A.B-le määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega puuduvad kaebuses esitatud põhjendustel alused kohtuvälise menetleja 22.03.2022.a otsuse muutmiseks või tühistamiseks karistuse osas. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. A.B-le heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg/l.

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Tõendamist on leidnud, et A.B juhtis 27.02.2022.a kell 01:10 Järvevana tee 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg/l. Eeltoodut tõendab tunnistaja M. H. poolt 27.02.2022.a ülekuulamise protokollis antud ütlused, mille kohaselt 27.02.2022.a Harju maakonnas, Tallinnas toimus politseioperatsioon „Kõik puhuvad“, mille käigus Järvevana tee 9 juures kell 01:10 peatas tunnistaja suunaga Tartu mnt poole sõitva xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Seda sõidukit juhtis A.B, kes puhus tunnistajale indikaatorvahendisse positiivse näidu, samuti tuli juhil suust tugevaid alkoholilõhnasid. Isik toimetati tõendusliku alkomeetri juurde. Tõendusliku alkomeetri salvestusandmete väljatrükist nähtuvalt kasutati 27.02.2022.a kell 01:25 kuni 01:29 kaebuse esitaja seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE ARKM-0086, mis oli taadeldud (12.11.2021.a taatlustunnistus nr TTRC-21/00178). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,53 mg ja 0,50 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 kaebuse esitaja kasuks arvestades, oli lõplikuks tulemiks 0,45 mg alkoholi üh e liitri väljahingatava õhu kohta. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmise teostas pädev mõõtja M. V. (06.04.2022.a tõend nr 1.9-9/440-1 pädeva mõõtja koolituse läbimise kohta 29.11.2005.a), kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides mõõtemetoodikat. Kaebuse esitaja selgitab menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, et soovis 27.02.2022.a sõita Kostiverre õele külla olles joonud alkoholi, viimati tarbis alkoholi 22,5 tundi tagasi. Kaebuse esitaja tunnistab oma viga ega pea sellist käitumist õigeks. 27.02.2022.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati kaebuse esitaja

§ 91

lg 2 p 2 alusel sõiduki juhtimiselt, kuna esines alus arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Transpordiameti liiklusregistri väljavõte tõendab, et mootorsõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx omanik on R. L.. Väärteoasjas on seega üheselt tõendamist leidnud, et A.B juhtis 27.02.2022.a kell 01:10 mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg/l. Kohus leiab, et A.B pani teo toime tahtlikult. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul pidi A.B aru saama, et ta asub mootorsõidukit juhtima juhile keelatud seisundis, kui ta asus mootorsõidukit juhtima juba mõned tunnid pärast alkoholi (kaebuse esitaja sõnul õlu) tarbimist (ülekuulamise protokolli kohaselt 2-2,5 tundi hiljem). On ilmne, et alkohol ei kaota inimese organismis nii kiiresti mõju, mistõttu kaebuse esitaja väited, mille kohaselt tundis ta ennast rooli asudes kainena, ei ole usutavad. Seda enam, et kaebuse esitaja organismis tuvastatud alkoholikoguse suuruseks oli 0,45 mg/l, mitte see ei jäänud 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale (alkoholi tarvitamise jääknähud), kus oleks võimalik, et isik ei saa oma seisundist aru. A.B pidi teadma, et alkoholi tarbinuna ei tohi mootorsõidukit asuda juhtima ning seda tehes teadis ta, et paneb toime süüteokooseisusele vastava asjaolu. A.B pidi vähemalt möönma, et olles paar tundi enne sõitma asumist tarbinud alkoholi, ei ole ta sellises seisundis, mis lubaks mootorsõidukit juhtida. A.B teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. A.B on süüvõimeline ja puuduvad ka süüd välistavad asjaolud. Seega on A.B tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus on seisukohal, et A.B on toime pannud temale etteheidetava väärteo

§ 224

lg 2 järgi.

§ 224

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224

lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

§ -s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kaebuse esitaja vaidlustas otsuse temale mõistetud lisakaristuse osas. Kohtuvälise menetleja otsusega on A.B-le määratud

§ 224

lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 500 eurot ja

§ 224lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Seega on kohtuvälise menetleja poolt A.B-le määratud põhikaristus sanktsiooni keskmisest madalamas määras ja lisakaristus on määratud sanktsiooni miinimummääras. Karistusregistri andmetel puuduvad A.B kehtivad karistused. Kohus leiab, et kuigi A.B puuduvad varasemad karistused, ta tunnistab oma süüd ja kahetseb, siis on sõiduki juhtimine sellises koguses alkoholipiirmäära ületavas seisundis üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Kuivõrd A.B otsustas asuda mootorsõidukit juhtima juba mõned tunnid pärast alkoholi tarbimist, siis pidi ta tajuma, et asub mootorsõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Isik, kes asub mootorsõidukit juhtima olles eelnevalt tarvitanud alkoholi ja hinnates oma seisundit valesti (tundis ennast kainena) on kohtu hinnangul liikluses ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele. Selliselt käitumine näitab A.B ükskõikset ja üleolevat suhtumist nii liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse kui ka võimalikku saabuvasse tagajärge. A.B kirjeldab kohtule esitatud kaebuses, kuidas tal on juhtimisõigust vaja tööl käimiseks (töökoht asub kodust 30 km kaugusel, töö on vahetustega) ja lapse lasteaeda viimiseks ning kuna maksekohustusi on palju, siis ei saa ta endale lubada töölt eemalolekut. Oma väidete kinnitamiseks esitas kaebuse esitaja kohtule töölepingu, mis tõendab, et kaebuse esitaja töötab K OÜ-s xxxx ning tema töö toimub kuni 12 tunnistes vahetustes ja sisaldab ka öövahetusi. Töölepingust nähtuvalt on kaebuse esitaja töötasuks 1150 eurot kuus. Lisaks esitas kaebuse esitaja kohtule 2022.a veebruarikuu kommunaalarve summas 82,56 eurot ja digiallkirjastatud igakuised väljaminekud, sh Xxxx AS laenulepingu igakuise maksega 140,96 eurot, AS Xxxx autolaenu lepingu igakuise maksega 95,05 eurot ja Xxxx AS konto väljavõtte lapseraha tasumise kohta summas 300 eurot kuus. Nendele kuludele lisandub kaebuse esitaja sõnul veel krediitkaardi igakuine makse 50 eurot ja korteriüür summas 345 eurot kuus. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et vaadates tema töötasu ja tema maksekohustusi, siis on selge, et töölt eemalolekut kaebuse esitaja endale lubada ei saa. Küll aga peab kohus oluliseks rõhutada, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Samuti ei pea karistus olema isiku jaoks mugav, sest vastasel korral ei täidaks see oma põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. A.B oleks pidanud enne alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima asudes mõlema sellele, millised tagajärjed võivad sellise teoga kaasneda, sh kuidas see võib mõjutada tema edaspidist elukorraldust. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajale lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni miinimummääras on karistus, mis võiks avaldada kaebuse esitajale soovitud mõju, pannes teda oma rikkumise üle järele mõtlema. Kaebuse esitaja poolt välja toodud asjaolud, et ta vajab juhtimisõigust nii tööl käimiseks kui lapse sõidutamiseks ei ole käesoleval juhul asjakohased, sest isik on ennast oma käitumisega ise asetanud sellisesse olukorda, kus tema elukorraldus saab kannatada. Lisakaristuse kohaldamine on oluline ka lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, sest lisaks kaebuse esitaja mõjutamisele suurendab liiklusest ohtlike juhtide kõrvaldamine ka teiste liiklejate turvatunnet ja annab ühiskonnale signaali, et alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimine ei ole mingilgi moel tolereeritav. Seega kohus leiab, et A.B-le määratud karistus vastab tema süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. A.B teos puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. A.B-le mõistetud karistus on proportsionaalne tema süü suurusega ning karistuse üld - ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud A.B karistamine karistusega, mis eemaldaks ta mõneks ajaks juhina liiklusest. Viimaks peab kohus oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja , s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kuivõrd käesoleval juhul on A.B-le karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.