Obsah (7)
§ 76§ 75§ 184§ 121§ 64§ 68§ 65Kriminaalasi nr 1-17-5444 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2023. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 13.04.2023) Kriminaalasja number 1-17-544
§ 76lg 5 alusel määrata Marek Sinimetsale katseaeg kuni 19.01.2024.
a. Kohustada Martin Sinimetsa alluma katseaja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja järgima
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks 1
(5)ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 21, 4 alusel määrata Marek Sinimetsale katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Määrus Marek Sinimetsa suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Valga kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Marek Sinimets karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Sisse nõuda Marek Sinimetsalt riigituludesse kaitsetasu 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti vandeadvokaat Urmas Simoni poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank, EE957700771001523585 LHV Pank), märkides viitenumbriks 99917700042750. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 14.06.2017 otsusega nr 1-17-5444 tunnistati Marek Sinimets süüdi
§ 184
lg 2 p 1,2,
§ 121
lg 2 p 3 järgi.
§ 64
lg 1 alusel mõisteti Marek Sinimetsale liitkaristuseks kuritegude kogumis 4 aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Marek Sinimetsa eelvangistusaeg 19.01–29.05.2017, s.o 4 kuud 10 päeva vangistust, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 7 kuud 20 päeva vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 18.05.2015.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu 15 päeva võrra, mõistes Marek Sinimetsale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat 7 kuud 5 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati alates 14.06.2017 ja karistusaeg lõppeb 19.01.2024. Tartu Maakohtu 27.01.2022.a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-5444 jäeti Marek Sinimets vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Vangla esitas 29.03.2023.a kohtule materjalid Marek Sinimetsa tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Marek Sinimetsa tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kuigi positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu M. Sinimetsa puhul välja tuua ITK täitmise, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, toetavad lähedased ja vabanemisel elukoha olemasolu, siis negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. M. Sinimetsa on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib kaheksandat 2
(5)korda. Tegemist on pikaajalise ja süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga. Kuriteod on ta valdavalt toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis viitab nõrgale majanduslikule toimetuleku oskusele. Toimetulekut aga mõjutab oluliselt joovastavate ainete tarvitamine, sissetuleku puudumine ja suured võlakohustused. M.Sinimetsal on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ja ta aktsepteerib probleemilahendusviisina vägivalda. Marek Sinimets selgitas kohtuistungil, et saab vabanedes edasi töötada Tartu Uksetehases. Kodukülastusel on käinud 6-7 korral. Selle aja jooksul ei ole ilmnenud mingeid probleeme. Kriminaalkorras on karistatud 11-l korral, kaheksas kord on vangistuses. Viimased kuriteod on toime pandud katseajal. Karistus on olnud pikk ja on olnud aega järgi mõelda. On enda elu ise tuksi keeranud, seitse aastat on päris pikk aeg, et kõigist lähedastest eemal olla. Narkootikumidest ta puudust ei tunne. On lõpetanud vanade tuttavatega suhtluse, et mitte enam sellisele teele minna. Vabaduses toetavad teda sugulased ja elukaaslane. Tütrega on samuti head suhted. Kaitsja toetab kinnipeetava vabastamist ega nõustu prokuröri seisukohaga. Isiku vabastamisel ei saa arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuna neid on juba arvestatud kohtuotsusega karistuse mõistmisel. Kaitsja ei nõustu ka sellega, et oht ja risk on jätkuvalt olemas. Vangla iseloomustust lugedes nähtub, et seal on arvestatud rohkem kui 10 aasta taguste asjaoludega. Inimesed muutuvad, saavad vanemaks. Arvestada tuleb ka sellega, et M.Sinimets on korduvalt käinud kodus pikaajalistel visiitidel, on olnud üle aasta avavanglas ja ühtegi probleemi ei ole ilmnenud. Inimesel on tekkinud tööharjumus ja tal on olemas sotsiaalne keskkond, kuhu sulanduda. Kinnipeetav on näidanud paranemise märke. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja vabastada kaitsealune enne tähtaega. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Marek Sinimets temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda veel ligi 9 kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Marek Sinimetsa on kriminaalkorras karistatud 11 korda, vangistuses viibib 8. korda. Käesolevalt süüdi mõistetud korduva narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isiku poolt ja korduva kehalise väärkohtlemise eest. Varasemalt on karistatud varguste ja erinevate varavastaste kuritegu eest, lisaks ähvardamise, röövi, joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, kuritahtliku huligaansuse ning alaealise kaasatõmbamise eest kuritegevusele. Kuritegusid on toime pannud nii grupis kui üksi. Kuriteod on enamasti ette planeeritud. Kuritegeliku käitumise soodusteguriteks on soov teenida majanduslikku tulu, sõltuvusprobleem, kuritegelikud hoiakud, impulsiivsus. 3
(5)Sellegipoolest ei saa üksnes Marek Sinimetsa senise elukäigu põhjal leida, et ka käesolev vangistus ei võiks olla oma eesmärki saavutanud. Süüdimõistetu käitumist praeguse karistuse kandmise ajal saab pidada pigem heaks. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on töötanud vanglas majandustöödel, viibib avavanglas ning vabanedes saab jätkata tööd senises töökohas. Kinnipeetav on läbinud sõltuvuskäitumise maandamisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Tagasiside kohaselt isik osales aruteludes aktiivselt. 2020.a läbis vägivaldse käitumise maandamisele suunatud sotsiaalprogrammi Agressiooni asendamise treening. Läbiviija kokkuvõtte kohaselt osales kõikides programmitundides ja kodused tööd olid õigeaegselt tehtud. Osalemise aktiivsus oli kõrge esimesest tunnist viimaseni. Toimunud muutused protsessi käigus – edenesid kuulamisoskus, enesekontrolli võime ja seda just programmi viimases kolmandikus. 2022.a juunis läbi viidud läbitud programmide kinnistav vestlus sotsiaaltöötajaga. Eeltoodust nähtuvalt saab asuda seisukohale, et vangistus ja sotsiaalprogrammide läbimine on olnud pigem tulemuslik, süüdimõistetu mõttemaailma ja ka käitumist muutustele suunav ning võiks isiku vabastamist toetada. Suhteliselt pikk vangistus on kulgenud probleemideta ja pigem edukalt. Kinnipeetav on paigutatud Tartu Vangla avavanglasse, kus tal on olnud võimalus järelevalveta iseseisvalt vanglast väljapool ringi liikuda. Sellega seoses probleeme esinenud ei ole ja vangla iseloomustusest nähtuvalt saab Marek Sinimetsa üldist käitumist pidada õiguskuulekaks. Eelneva pinnalt saab järeldada, et kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal annab aluse tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Ennetähtaegse vabastamise üheks peamiseks sisuliseks eelduseks on isiku korrektne käitumine karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamine (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21). Marek Sinimetsa puhul on see eeldus täidetud. Marek Sinimetsa kuriteoriskid on eelkõige seoses alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetav ise tunnistab varasemat probleemi. Tartu Vangla meditsiiniosakonna 2017.a andmetel oli M. Sinimetsa põhiuimastiks alkohol ning lisauimastiks amfetamiin. Käesolevat kuritegu tunnistab, väidab, et müüs ja tarvitas ka ise narkootikume. Samas on Marek Sinimets tänaseks edukalt läbinud nii Eluviisitreeningu kui ka Agressiooni asendamise programmi ning püüab selles omandatut oma igapäevaelus rakendada. Eelnev annab kohtule aluse uskuda, et kinnipeetav suudab ka vabanedes oma varasemat käitumismustrit mitte korrata, järgida õiguskuulekat eluviisi ning loobuda sõltuvust tekitavatest ainetest. Kõike eeltoodut kogumis hinnates peab kohus Marek Sinimetsa tingimisi enne tähtaega vabastamist võimalikuks. Arvestades süüdimõistetu käitumist pika vangistuses viibimise jooksul, tema suhtumist oma senise eluviisi kohta, motiveeritust enda elus muutuseid teha ja erinevates programmides osalemist, võiks Marek Sinimetsast tulenevaid kuriteoriske oluliselt rohkem maandada karistuse edasi kandmine vabaduses käitumiskontrollile allutatuna ning reaalse vangistuse edasi kandmine ei ole süüdimõistetu puhul vajalik. Arvestades süüdimõistetu hoiakuid ja suhtumist, võiks tal olla kõik eeldused selleks, et tema järgnev elukäik võiks kujuneda õiguskuulekaks.
§ 76lg 5 alusel tuleb Marek Sinimetsale määrata katseaeg kuni 19.01.2024.
Süüdimõistetul tuleb katseaja jooksul alluda käitumiskontrollile ning järgida
§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb Marek Sinimetsale määrata käitumiskontrolli perioodiks
§ 75
lg 2 p 21 alusel kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Majanduslike probleemide ennetamiseks määrab kohus
§ 75lg 2 p 4 alusel talle kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist. 4
(5)Menetluskulud Marek Sinimetsa kaitsjana 13.04.2023 võttis kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Urmas Simon. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 216 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud osaliselt. Kaitsja on märkinud toimikuga tutvumiseks kulunud ajaks 1 tund. Kohus leiab, et arvestades käesoleva menetluse materjalide mahtu, ei ole selline ajakulu põhjendatud ja vähendab tasu selles osas 1 pooltunnini. Lisaks on kaitsja märkinud tasutaotluses istungi kestuseks 1 tund. Kohtuistungi protokollist ja salvestiselt on näha, et istung kestis tegelikkuses vaid 18 minutit. Seega tuleb ka selles osas tasu vähendada 1 pooltunnini. Kokku on põhjendatud tasu 3 pooltunni eest, s.o 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21 eurot 60 senti. Vastavalt on kohus ka pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluva välja toonud. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Marek Sinimetsalt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
(5)