2-22-13796 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 31.märts 2023, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-13796 A O ja AA Ohagi J

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagejate nõue, asjaolud

1. A O ja AA Oesitasid Pärnu Maakohtule 16.09.2022 hagiavalduse J O vastu elatise nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt A O ja AA O(on J O ning V S ühised alaealised lapsed. Lapsed elavad koos emaga, isast eraldi alates 1.06.
3. Lastel ei ole jagatud elukohta. Kostja on maksnud hagejatele elatist kokku 250 eurot kuus, st 125 eurot ühele lapsele. Laste vajadused on suuremad: A Oal 443 eurot kuus ja AA O 438 eurot kuus. Hagejate ema sissetuleku suuruseks on olenevalt lubatud ületundidest 760-850 eurot kuus. Lasteraha suuruseks on 120 eurot. Hagejate emale kuulub pangalaenuga ostetud korter xxxxxxxx, mille igakuine laenumakse on 170 eurot ja auto xxxxxx Kostja töötab Kaitseliidus, tema töötasu suurus pole teada. Kostjale kuulub kinnistu Sxxx, auto x ja mootorpaat. Hagejad soovivad kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras alates 1.06.
4. Hagejad palusid määrata kindlaks, et kõik rahalised kohustused tuleb täita laste ema arveldusarvele ja perioodiline elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu
5. kuupäevaks.
6. Vastuseks kostja vastuväidetele märgivad hagejad, et kumki neist ei soovi elada isa juures ning kostjaga ei ole mingeid kokkuleppeid rikutud. Hoopis kostja on rikkunud algset kokkulepet maksta lastele kokku 300 eurot kuus, hakates maksma elatist vähem ja ebaregulaarselt. Hagejate ema pidi pidevalt elatise maksmise kohustust kostjale meeldetuletama. Hagejate igakuised kulud on käesoleval ajal pisut suurenenud kui hagiavalduses märgitud ja seda eelkõige toidukulude osas, mis on 165 eurot kuus lapse kohta. Hagejad esitasid enda kulude kohta dokumendid. Statistikaameti 2020 aasta keskmise kulu arvestus täna enam ei päde elukalliduse tõusu tõttu. Kostjal puudub teadmine laste tegelikest kuludest, sest ta ei kasvata lapsi. Kostja poolt koostatud nn põhjendatud laste kulude arvestus ei vasta tegelikule elule. Eluaseme kuludeks on ühe lapse kohta 163 eurot (sh eluaseme laenu makse 170, 46 eurot, kommunaalkulud 143,15 eurot, järelmaks 42, 67 eurot, elekter 39,37, sidekulud (internet, digiTV, telefonid) 40,38 eurot, kodukindlustus 6,86 eurot, Telia 18,37 eurot, Tantsukool 22 eurot, Kärla Põhikooli pikapäeva toiduraha 7,50 eurot, mis on kokku on jagatud 3-ga). Kostja sissetulek on 1284,35 eurot, kuid hagejate emal 760 eurot ning ta peab hakkama saama, olles maksimaalselt kokkuhoidlik püüdes kõik laste vajadused katta. Hagejate ema ei tee laste ülalpidamiseks ebamõistlikke kulusid, kuid ennne kuu lõppu tuleb hagejate emal appi võtta krediitkaart, vaatamata sellele, et ta teeb tööl niipalju ületunde kui võimalik. Hagejad kolisid emaga ühisest kodust kostja juurest ära praktiliselt tühjade kätega ja asusid elama linna ema pangalaenu abil ostetud korterisse ja alustasid nullist. Kostja ei tunne isegi huvi, kas lastel on kõik hästi ja kõht täis. Oktoobris 2022 näiteks ei maksnud kostja lastele sentigi. Kostja pole tõendanud, et ta ei saa enda tervisliku seisundi tõttu tööle sõiduks (kasutada ühistransporti. 2 2-22-13796 Tõele ei vasta kostja väide, et hagejatega koos elades ei olnud kulud lastele nii suured, kuid nüüd hagejad näitavad. Kostja lihtsalt ei osalenud kõigi kulude kandmisel, makstes vaid küttepuude, elektri ja prügiveo eest. Muud kulud kandis laste ema. Nüüdses menetluses teeb kostja kulusid õigusabile, selle asemel et lapsi toetada.
7. Pärnu Maakohtu 21.10.2022 määrusega rahuldas kohus hagejate 17.10.2022 taotluse hagi tagamiseks ja kohustas hagi tagamise korras kostjat tasuma hagejale igakuist elatist 100 eurot kuus alates 21.10.2022 kuni antud asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kostja seisukoht
8. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et see on esitatud pahatahtlikult ja eirates vanemate varasemaid kokkuleppeid laste elukorralduse ja nende ülalpidamise kohta. Samuti on hagi täielikult tõendamata ning selles toodud ülalpidamisvajadus ülepaisutatud. Kostja ei ole laste ülalpidamiseks suuremat elatist maksnud, kuna on leidnud, et kooselu ajal ei ole olnud kulutused ühele lapsele 300 eurot kuus, kokku lastele 600 eurot kuus (kummagi vanema võrdne panus laste ülalpidamisse), rääkimata hagis märgitud ülalpidamiskulust pojale kuus 443 eurot ja tütrele kuus 438 eurot. Laste ülalpidamisel võeti kooselu ajal arvesse pere sissetulekut ja tavalist elulaadi ning tehti kulutusi sellest lähtuvalt. Samas olid lapsed ülal peetud ja neil oli kõik eluks vajalik olemas. Mõlemad lapsed saavad lapsetoetust 60 eurot kuus, mis laekub nende ema arvele. Seda tuleb arvestada. Samuti tuleb hagejatel ülalpidamiskulu tõendada asjakohaste dokumentaalsete tõenditega (

§ 230lg 1).

Kostja arvates on ülalpidamiskulud ülepaisutatud. Nimelt nähtub Statistikaameti andmebaasist, et ühe linnalise asula leibkonnaliikme kulu aastas oli 2020 aastal järgmisi kululiike arvestades järgmine: kulutused toidule 1195,20 eurot aastas, keskmine kulu kuus seega 99,65 eurot; kulutused rõivastele ja jalatsitele 300,5 eurot aastas, keskmine kulu kuus seega 25 eurot; haridusele 59,90 eurot aastas, keskmine kulu kuus seega 4,9 eurot. Eelnevale tuginedes saab toidukulu pidada tõendatuks, kuid tõsiseid küsimusi tekitab nt eluaseme kulu suurus summas 152 eurot kuus ühe lapse kohta (Hageja avalduses toodu kohaselt on eluaseme kulu seega kokku 456 eurot kuus, millest 170 eurot moodustab väidetavalt eluasemelaen ning 286 eurot kuus on muud teadmata ja tõendamata kulud), kulutused rõivastele ja jalatsitele 50 eurot kuus (Statistikaameti statistika kohaselt keskmisel 25 eurot kuus) ja koolikohustuste täitmiseks 30 eurot kuus (Statistikaameti andmetel 4,90 eurot kuus) lapse kohta. Samuti jääb arusaamatuks millistele lastega seotud üritustele kulub kuus kokku 100 eurot (50 eurot lapse kohta) ning millega on seotud transpordikulu 40 eurot kuus (20 eurot lapse kohta). Eeltoodust tulenevalt aktsepteerib kostja kummagi hageja kulutusi toidule ühes kuus 100 eurot, kokku 200 eurot ja sidekuludele kokku kuus 27 eurot (A O 16 eurot ja AA O11 eurot), kuid ülejäänud kuludele vaidleb vastu ja leiab, et need on tõendamata ja/või üle paisutatud. Kostja hinnagul on mõlema lapse mõistlikud kulud kuus 173 eurot, millest tema kannab 125 eurot ja millest üldjoontes piisab. Kostja sissetulekud on järgmised: igakuine töötasu xx – 1017 eurot (neto), osalise töövõime kaotuse toetus – 267,35 eurot (neto). Kokku on kostja igakuine netosissetulek 1284,35 eurot. Saare maakonna keskmine brutopalk on 1325 eurot, mis tähendab netopalka summas 1107,95 eurot. Seega on kostja igakuine sissetulek võrreldav Saare maakonna keskmise netosissetulekuga (kostja netosissetulek kuus 1284,35 eurot). Kostja keskmised igakuised kulutused on: laenumaksed kokku 461,53 eurot, majapidamiskulud kokku 232,30 eurot ja muud kulud 340,52 eurot (sh transport tööle, söök tööpäeviti), lastele makstav elatis kokku 250 eurot kuus. Kostja selgitab, et peale vältimatute 3 2-22-13796 püsikulude - laenumaksete 461,53 eurot kuus ja majapidamiskulude 232,30 eurot kuus tasumist ning lastele elatise tasumist 250 eurot kuus, jääb kostjale muudeks enda ülalpidamiseks vajalike kulude katmiseks 340,52 eurot. Muudest kostjaga seotud kuludest moodustab transpordikulu 185 eurot kuus. Transpordikulu on vältimatult vajalik igapäevaseks tööl käimiseks. Kostjal on osaline töövõimetus ning tema tervisliku seisundi tõttu on välistatud xxxxx tööl käimine muu transpordivahendiga kui isiklik auto. Sisuliselt jääb kostjale toidukuluks kuus 155,52 eurot (lõunasöök 105 eurot kuus ja 50,52 eurot muudeks toidukordadeks). Riideid ei ole kostja endale ammu ostnud ja püüab hakkama saada olemasolevate riietega. Kostja on viinud enda kulud nii väikeseks kui võimalik. Kasvatab ise igapäevase toidu (köögiviljad) ja püüab igati kulusid kokku hoida. Kõik, mis vältimatutest kuludest üle jääb on kostja tasunud lastele elatiseks, st 250 eurot kuus alates 01.06.

1. Kostja on elatise summa arvestamisel lähtunud ka varasemast ühise pere kuludest lastele ning leiab, et seni tasutud elatise summa on piisav ja vastab laste tegelikule ülalpidamisvajadusele. Hagi kohaselt teeb laste ema igakuiselt väidetavalt lastele nende ülalpidamiseks kokku kulusid järgmiselt: A O 443 eurot kuus ja AA O438 eurot kuus. Arvestades, et lastetoetus laekub laste ema kontole, on laste ülalpidamiskuludes lastetoetuse võrra ülalpidamiskulu juba kaetud ja kostja taotleb, et vastav asjaolu võetakse elatise lahendamisel arvesse. Seega ei saa elatis A Oale olla mistahes juhul suurem kui 191,50 eurot (443-60=383 eurot. 383/2 (mõlema vanema ülalpidamise osa) = 191,50 eurot) ja Adeele Otsale olla suurem kui 189 eurot (438-60=378 eurot. 378/2 (mõlema vanema ülalpidamise osa) = 189 eurot). Lastega koos elav vanem on kohustatud laste kasvatamisel ja ülalpidamisel käituma heas usus ning mitte tegema lastega seoses ebamõistlikke kulusid.
2. Kohtuistungil kostja selgitas, et ei ole võimeline lastele seaduses sätestatud miinimumelatist maksma. Tal on varasemad kohustused, mida peab täitma ja osaline töövõime, mille tõttu pole võimalik tasuvamale tööle minna. Ta ei saa füüsilist tööd teha. Maakohtu seisukoht
3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
4. Kohus on tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja J O ja V S. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostja vastu PKS §-dest 96–100 lähtuv nõue ülalpidamise saamiseks.
5. Hagejate mõlemad vanemad on menetluse jooksul kinnitanud, et enne kohtusse pöördumist maksis kostja hagejatele kokku 250 eurot kuus. 200 euro maksmise kohustus tulenes alates 21.10.2022 hagi tagamise määrusest. Kohus leiab et kohtueelselt võis olla tegemist vanematevahelise kokkuleppega elatise maksmise viisi ja korra kohta PKS § 100 lg 3 esimese lause tähenduses. Vanemate kokkulepe ei piira sama sätte teise lause järgi laste õigust esitada seadusest tulenev elatise nõue, kuid laste nõuet lahendades tuleb vanemate kokkuleppega arvestada. Kuivõrd laste ema on pöördunud laste nimel kohtusse, nõudes elatist seaduses kehtestatud miinimummääras ega ole selgelt nõus elatise maksmisega senises summas, saab järeldada, et ta on vanemate kokkuleppe üles öelnud. Seega ei ole lahendi jõustumisel enam kokkulepet, mida kohus peaks laste elatisenõuet lahendades arvesse võtma.
6. Alates
7. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
8. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast 4 2-22-13796 indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4).
9. PKS § 101 lg 5 alusel arvestatakse elatisest maha pool lapsetoetusest ja lasterikka pere toetusest. Lapsetoetuse suuruseks märkis hagejate ema 120 eurot kuus (vt ka tlk 94). Mahaarvamisteks PKS § 101 lg-te 6 ja 7 alusel alust ei ole, sest kohus tuvastas, et kumbki hagejatest kostja juures ei viibi ning hagejate vanusvahe on suurem kui kolm aastat.
10. Alates
11. aprillist 2022 tuleb elatise arvutamisel aluseks võtta baassumma 200 eurot, mida tuleb indekseerida
12. aprillil 2022 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega (4,6 %). Järelikult on baassummaks kokku 209 eurot 20 senti (200 + 0,046 x 200). Sellele lisandub 46 eurot 44 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). Elatise suuruseks on seega 225 eurot 64 senti (209,20 + 46,44 – 30). 01.02.2023 jõustunud PHS § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Nimetatud sätet rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.
13. Seega tuleb alates 01.01.2023 maha arvata mõlema hageja puhul pool lastetoetusest summas 40 eurot ning igakuiseks elatise suuruseks jääb mõlema hageja puhul 215,64 eurot.
14. Kohus märgib, et kuna hagejad on palunud mõista elatise välja miinimumsuuruses, ei olnud hagejatel vaja esitada tõendeid igakuiste kulude ja nende kandmise kohta. Kõik hagiavalduses (ja 1.11.2022 seisukohas) välja toodud hagejate igakuised kulud on kohtu hinnangul vajalikud ja nende suurus mõistlik. Aeg-ajalt võib tekkida ka muid kulusid, mida ei ole võimalik ette näha. Seega on põhjendatud eeldada, et hagejate kulud vastavad iga kuu vähemalt kahekordsele elatise miinimummäärale. Vastuseks kostja viitele Statistikaameti andmebaasi linnalise asula leibkonnaliikme kulule märkib kohus, et see kajastab 2020 aastat ja sellest nähtuvad leibkonna keskmised kulud aastas. Teatavasti on seoses majanduslangusega tarbijahinnad võrreldes 2020 aastaga oluliselt kasvanud, ulatuses veebruaris 2023 17,6%ni. Kohus ei saa vähendada elatist üksnes Statistikaameti andmebaasi andmete põhjal, vaid peab lähtuma iga konkreetse isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist.
15. Hagejad nõuavad elatist miinimummääras. Kostja leiab, et elatise summa on tema sissetulekut arvestades talle üle jõu käiv ning tal ei ole võimalik enda varalise seisu tõttu sellist elatist maksta. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Seega peab miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmiseks PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt esinema mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
16. juuni
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1;
18. juuni
19. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15.3 ja seal viidatud lahendid). Seejuures võib mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema 5 2-22-13796 elatise väljamõistmiseks olla ka vanema halb varaline seisund, kui see asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu
20. juuni
21. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2 ja seal viidatud lahendid).
22. Asjas kogutud tõendite kohaselt oli kostja töötasu (neto) suurus 2022 aasta augustis oktoobris 1017,09 eurot (tlk 167). Kostjal on tuvastatud osaline töövõime perioodil 24.04.2019-23.04.2020 ja 24.04.2020-23.04.2023 ja talle makstakse töövõimetoetust – 2022 septembris 288,55 eurot, oktoobris 279,24 eurot ja novembris 288,55 eurot. Kostjale kuuluvad: 2 korteriomandit xxxxxxxxxx (tlk 136) ja kinnistu xxxxxxxxx (koosneb kolmest maatulundusmaa katastriüksusest) (tlk 138); äriühing xxxxx (tlk 140); sõidukid: mootorratas IZ

§ 445lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra.

Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja V S kontole. Samuti näeb PKS § 100 lg 4 ette, et elatist makstakse kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu 10.kuupäevaks hagejate ema V S aarveldusarvele. 18. Kuivõrd praegusel juhul teeb kohus elatise vaidluses lõpplahendi, siis tuleb

§ 442lg 5 alusel tühistada 21.10.2022 hagi tagamise määrus.

19. Hagihinna osas märgib kohus järgmist. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on

§ 129

lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Miinimumelatise nõude puhul on tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 19). Eelnevast tulenevalt on hagihinnaks kummagi hageja kohta 2030 eurot 76 senti (9 x 225,64). 20.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab poolte menetluskulud

§ 164

lg 1 järgi poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja määrata kindlaks kummagi poole menetluskulude rahalist suurust. 21. Kohus selgitab, et

§ 178

lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 7