KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 14.04.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-806 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja
) § 68 p-dest 1 ja
- Isik veenis PPA-d, et lahkub Schengeni alalt vabatahtlikult ja esitas ka lennupiletid, kuid ei läinud lennule. Isik ei kavatsenudki Schengeni viisaruumist lahkuda ega lahkumisettekirjutust täita. Isikule anti võimalus lahkumiskohustus vabatahtlikult täita, kuid ta ei lahkunud ega teavitanud ka lahkumist takistavatest asjaoludest, vaid eelistas jääda ebaseaduslikult Eestisse. Seega võib eeldada, et isik ei aitaks vabaduses viibides PPA-le tema väljasaatmismenetluses kaasa ja võib hakata end varjama. Seni on isik lahkumiskohustuse täitmist vältinud, ehkki kinnitas PPA-le soovi kodumaale naasta. Isiku käitumine on vastuolus tema väidetega ja ta on otsinud põhjusi lahkumiskohustuse täitmata jätmiseks. Tegemist ei ole õiguskuuleka käitumisega, see ei ärata usaldust isiku suhtes ega võimalda arvata, et isik aitab tema sunniviisilisele väljasaatmisele kaasa. 12.04.2023 küsitlusel ei olnud isik nõus vastama täpsustavatele küsimustele (nt kas ta on peale naasmist Eestis töötanud; miks ta ei tasunud väärteoasjas määratud rahalist trahvi), seega ei täitnud ta VMS §-st 18 tulenevat kaasaaitamiskohustust. Isikul puudub ajend vabaduses viibides väljasaatmise korraldamisele kaasa aidata. h) Isikul puuduvad kaitsmist väärivad isiklikud ja perekondlikud sidemed Eestiga. i) Isik saadetakse välja Usbekistani Vabariiki. Eesti ja Usbekistani vahel tiheda lennuühenduse puudumise tõttu ei ole võimalik tema väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul.
- Isik selgitas kohtuistungil, et ta tahaks iseseisvalt minna Venemaale. Ta jäi jaanuaris plaanitud lennule hiljaks, kuid kartis sellest PPA-le teada anda hirmus, et teda võidakse 2
(4)3-23-806 karistada. Seega jäi ta Eestis oma sõpru ootama. Riias olles loobus ta telefoninumbrist, kuna ei vajanud seda ena,
- PPA selgitas kohtuistungil, et tavaliselt on taolistel puhkudel võimalik isikud välja saada paari nädala jooksul. Lennu toimumisel läbi Türgi on vaja taotleda transiidiluba, mis võtab samuti aega. Venemaale sisenemiseks tuleb samuti luba taotleda. KOHTU PÕHJENDUSED
- Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). Kui väljasaadetavat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (
§ 23lg 1).
Halduskohus annab loa, kui esinevad
§ 23lg-s 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lg-s 11 nimetatud põhimõtted.
PPA tugineb kinnipidamise alusena
§ 23lg 1 p-dele 1 ja 2.
Need võimaldavad välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht (p 1) või kui ta ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2). Isiku kinnipidamiseks piisab ka neist ühe aluse esinemisest. 6.
§ 23
lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemisohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud loetleb Eesti õiguses
§ 68
. Sättes nimetatud asjaolud peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks olema tõendatud. Põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ja hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel. 5. 7. PPA taotluses on isiku põgenemise ohtu seostatud
§ 68p-des 1 ja 6 nimetatud asjaoludega.
Nende kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (p 1) või kui välismaalane on PPAle teada andnud või järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). 8. Kohtu hinnangul kinnitavad PPA taotluses toodud põhjendused põgenemisohu esinemist
§ 68p-des 1 ja 6 nimetatud asjaolude tõttu.
9. Isikule tehti 16.09.2022 ettekirjutus Schengeni viisaruumist lahkumiseks. Isik pidi lahkuma hiljemalt (pikendatud tähtajaga) 15.01.2023, kuid ta ei täitnud seda (
§ 68p 1).
PPA taotlusest nähtuvalt sõitis isik küll 11.01.2023 Tallinnast Riiga, kuid tuli lennukile minemise asemel Eestisse tagasi, ehkki oli eelnevalt esitanud PPA-le vastava lennupileti ja nii 16.09.2022 küsitlusel kui ka hiljem 05.12.2022 PPA ametnikuga vesteldes (dtl 43) kinnitanud soovi iseseisvalt riigist lahkuda. Isik tabati Eestist 12.04.2023. Isik selgitas, et jäi lennust maha, kuid sel juhul oleks tulnud PPA-d sellest koheselt teavitada. 10. Põhjendatud on ka PPA seisukoht, et põgenemisoht tuleneb ka isiku soovimatusest lahkumiskohustust täita (
§ 68p 6).
Ehkki kohtuistungil avaldas isik soovi Schengeni alalt lahkuda ja Venemaale sõita, annab isiku varasem käitumine põhjendatud aluse kahelda, et ta tegelikult lahkumiskohustust täita sooviks. Isik lubas ka varem lahkumiskohustuse vabatahtlikult täita, kuid ei teinud seda, varjates seejuures oma kavatsust Schengeni alalt mitte lahkuda ja Eestisse naasta. Soovimatus Eestist lahkuda on viidatud sätte tähenduses sisustatav põgenemisohuna. 11. Arvestades praeguse juhtumi asjaolusid ja puudutatud isiku varasemat käitumist, on tõenäoline, et vabaduses olles lähtub isikust põgenemisoht
§ 68
p-de 1 ja 6 ning
§ 233
(4)3-23-806 lg 1 p 1 mõttes. Põgenemisoht on märkimisväärne, kuna juba jaanuaris Schengeni viisaruumist lahkumise ja koduriiki naasmise asemel otsustas isik sõita bussiga Riiga ja seejärel tagasi Eestisse, olles eelnevalt esitanud PPA-le lennupileti ja sellega üritanud jätta muljet kavatsusest koduriiki naasta. Isik on senise käitumisega PPA-d tahtlikult eksitanud ja on tõenäoline, et ta võib uuesti asuda ennast varjama, et väljasaatmisest kõrvale hoida, või ka teise liikmesriiki lahkuda. Lahkumise tõenäosust suurendab see, et isiku suhtes on juba tehtud lahkumisettekirjutus, mida ta ei täitnud. 12. Lisaks põgenemisohu esinemisele tugineb PPA taotluses ka kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmisele (
§ 23lg 1 p 2).
Kohus nõustub, et isik ei ole aidanud kaasa enda väljasaatmise korraldamisele, kui ta 12.04.2023 kinnipidamisel ei teavitanud PPA-d kehtivast lahkumiskohustusest ja üritas end ametnike eest varjata. 13. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohu tõttu põhjendatud. Põgenemisoht, mis praegusel juhul seisneb nii ohus, et isik hakkab siseriiklikult väljasaatmisest kõrvale hoiduma, kui ka ohus, et ta võib lahkuda teise liikmesriiki, ei ole ülaltoodut arvestades väike. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks. Reisidokumendi olemasolu võimaldaks küll kohaldada
§ 10
lg-s 2 sätestatud erinevaid abinõusid, kuid isik on näidanud, et ta ei järgi endale pandud kohustusi. Üksnes kehtiva passi olemasolu ei tõkesta ka isiku liikumist ühest riigist teise ning dokumendi hoiule võtmine ei pruugi Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust arvestades takistada teise liikmesriiki liikumist, veel vähem enda siseriiklikku varjamist. Isiku varasem käitumine seoses lahkumiskohustuse vabatahtliku mittetäitmisega tekitab arvestatava kahtluse, et võimalikud leebemad abinõud ei ole küllaldased, tagamaks tema kättesaadavuse väljasaatmismenetluseks.
- Isiku esialgset kahekuust kinnipidamist ei saa pidada taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalseks meetmeks. Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei ole ilmnenud. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud arstiabi. PPA on menetluse staadiumit arvestades piisavalt põhjendanud, miks ei ole hetkel täpset tagasisaatmise aega võimalik prognoosida. Väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaoludel põhjust pidada võimatuks. Eelduslikult ja PPA selgitusi arvestades ei kujune isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses kuigi pikaajaliseks.
- Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa paigutada taotluses märgitud isik kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad või selguvad asjaolud, mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)