KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 13.04.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-795 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. d) Isiku kinnipidamine ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse on vältimatult vajalik, kuna vastasel juhul võib ta põgeneda, st asuda ennast varjama ja vältida koostöö tegemist enda 3-23-795 välja saatmiseks või lahkuda mõnda teise liikmesriiki. Põgenemisoht esineb tulenevalt

§ 68p-dest 1 ja 6.

1. Isik selgitas kohtuistungil, et ei saanud Eestist lahkuda võlgade tõttu. Tema sooviks on osta kiiresti piletid ja koju sõita. Tal on Eestis elukoht, kui mitte lähedasi ega sõpru.
2. PPA selgitas kohtuistungil, et tavaliselt on taolistel puhkudel võimalik isikud välja saada paari nädala jooksul, ent see sõltub konkreetsetest asjaoludest. Lendu ei ole õnnestunud veel korraldada ja lennu toimumisel läbi Türgi on vaja taotleda ka transiidiluba, mis võtab samuti aega. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). Kui väljasaadetavat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (

§ 23lg 1).

Halduskohus annab loa, kui esinevad

§ 23lg-s 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lg-s 11 nimetatud põhimõtted.

5. PPA tugineb kinnipidamise alusena

§ 23lg 1 p-le 1.

See võimaldab välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht.

§ 23

lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemisohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud loetleb Eesti õiguses

§ 68

. Sättes nimetatud asjaolud peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks olema tõendatud. Põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ja hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel. 6. PPA taotluses on isiku põgenemise ohtu seostatud

§ 68p-des 1 ja 6 nimetatud asjaoludega.

Nende kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (p 1) või kui välismaalane on PPAle teada andnud või järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). 7. Kohtu hinnangul lubavad PPA taotluse põhjendused praegusel juhul jaatada põgenemisohu esinemist

§ 68p-des 1 ja 6 nimetatud asjaolude tõttu.

8. Isikule tehti 06.01.2023 ettekirjutus Eestist lahkumiseks hiljemalt (pikendatud tähtajaga) 24.01.2023, kuid ta ei täitnud seda (

§ 68p 1).

Ta esitas PPA-le küll lennupiletid, ent PPAle teadaolevalt lennule ei läinud ning ta tabati 12.04.2023 ebaseaduslikult ehitusobjektil töötamas. Isik selgitas, et ta ei saanud koju sõita võlgade tõttu, kuid soov võlgade tasumiseks raha teenida ei saa õigustada isikule pandud lahkumiskohustuse täitmata jätmist. 9. Ehkki 12.04.2023 antud ütlustest nähtuvalt on isik valmis koduriiki naasma ja ka kohtuistungil avaldas isik soovi võimalikult kiiresti koju sõita, annab isiku varasem käitumine põhjendatud aluse kahelda, et ta tegelikult lahkumiskohustust täita sooviks. Isik lubas ka varem lahkumiskohustuse vabatahtlikult täita, kuid ei teinud seda, varjates oma kavatsust Eestisse jääda (

§ 68p 6).

10. Arvestades praeguse juhtumi asjaolusid ja puudutatud isiku varasemat käitumist, on seega tõenäoline, et vabaduses olles lähtub isikust põgenemisoht

§ 68

p-de 1 ja 6 ning

§ 23lg 1 p 1 mõttes.

Põgenemisoht on märkimisväärne, kuna juba jaanuaris Eestist lahkumise ja koduriiki naasmise asemel jäi isik paigale, olles eelnevalt esitanud PPA-le lennupiletid ja sellega üritanud jätta muljet oma naasmiskavatsuse tõelisusest. Isik on senise käitumisega PPAd eksitanud ja on tõenäoline, et ta võib uuesti asuda ennast varjama, et väljasaatmisest kõrvale 2

§ 10

lg-s 2 sätestatud erinevaid abinõusid, kuid isik on näidanud, et ta ei järgi seadusest tulenevaid kohustusi. Seetõttu esineb põhjendatud kahtlus, et ta ei pruugi elada kindlaksmääratud elukohas ja ilmuda määratud aegadel PPA-sse. Üksnes kehtiva passi olemasolu ei tõkesta tõenäoliselt isiku liikumist ühest riigist teise ning dokumendi hoiule võtmine ei pruugi Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust arvestades takistada teise liikmesriiki liikumist, veel vähem enda siseriiklikku varjamist. Isikul puuduvad Eestis sotsiaalsed sidemed. Isiku varasem käitumine seoses lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmisega tekitab arvestatava kahtluse, et võimalikud leebemad abinõud ei ole küllaldased, tagamaks tema kättesaadavuse väljasaatmismenetluseks. 12. Isiku esialgset kahekuust kinnipidamist ei saa pidada taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalseks meetmeks. Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei ole praegusel juhul ilmnenud. PPA on menetluse staadiumit arvestades piisavalt põhjendanud, miks ei ole täpset tagasisaatmise aega võimalik prognoosida. Väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaoludel põhjust pidada võimatuks (

§ 14lg 4 p 2).

Eelduslikult ei kujune isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses kuigi pikaajaliseks. 13. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa paigutada taotluses märgitud isik kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad või selguvad asjaolud, mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) 3