KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-7648 Kohtunik Marju Persidskaja Kriminaalasi Nele Võika

) § 424 lg 1 järgi käskmenetluses (kirjalik menetlus) Prokurör Ingmar Laas Süüdistatav Nele Võikar, isikukood 48911300215; XXX kodanik; emakeel XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX; XXX; töötab XXX; kriminaalkorras karistamata, 2 kehtivat karistust väärteokorras. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja Eve Laine RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1 ja §-st 254, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Nele Võikar

§ 424

lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 70 (seitsekümmend) päevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o 700 (seitsesada) eurot.

§ 66

lg 1, 3 alusel tuleb Nele Võikaril tasuda rahaline karistus 700 (seitsesada) eurot ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 12-ne kuu jooksul, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 60 eurot ja viimasel

1. kuul tasuda 40 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS, märkides ära viitenumbri 99923400000141 ning selgituse “Nele Võikar, otsus nr 1-22-7648, rahaline karistus“.
2. Menetluskulu: Jätta Nele Võikari sundrahast 106,50 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 189 lg 2 alusel mõista Nele Võikarilt menetluskuluna riigituludesse välja:    joobe tuvastamise kulu 87 eurot; kaitsjatasu 64,80 eurot; sundraha 981 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Nele Võikaril on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1132,80 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaks eurot ja kaheksakümmend senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 94,40 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99923700002302 ning selgituse “Nele Võikar, otsus nr 122-7648, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Nele Võikarit süüdistatakse selles, et tema juhtis XXX kella 17 paiku XXX maanteel mootorsõidukit XXX reg. nr-ga XXX, olles narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Eeltooduga rikkus Nele Võikar kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani Nele Võikar toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 2

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 70 päevamäära, s.o 1421 eurot.

§ 66lg 1 alusel määrata rahalise karistuse ositi tasumine 12 kuu jooksul.

Kohtu seisukoht ja põhjendused süüdistuse osas Kohtu hinnangul esinevad käesolevas asjas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud alused käskmenetluse kohaldamiseks: Nele Võikarile heidetakse ette teise astme kuriteo toimepanemist, milles prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi ega seksuaalkurjategijate kompleksravi.

§ 424

lg 1 näeb mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega Nele Võikari süüdistuses, on seisukohal, et Nele Võikar on pannud toime talle

§ 424

lg 1 järgi etteheidetava kuriteo ja seega tuleb Nele Võikar

§ 424lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Lõuna Ringkonnaprokuratuur on edastanud Nele Võikarile süüdistusakti ja Nele Võikar on kinnitanud selle kättesaamist 20.12.2022. Kohus ei ole tuvastanud Nele Võikari puhul õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei ole tuvastanud, et Nele Võikari puhul esineks

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Kuivõrd Nele Võikarit ei ole toimikus oleva karistusregistri teatise (tl 13-14) kohaselt kriminaalmenetluse korras karistatud, on kohus seisukohal, et teda on võimalik

§ 424lg 1 järgi karistada kergemaliigilise ehk rahalise karistusega.

Arvestades, et Nele Võikar on amfetamiini tarvitamist kahetsenud, teda pole varem kriminaalkorras karistatud ja kuriteo toimepanemisel ei olnud raskeid tagajärgi, on kohtu hinnangul Nele Võikari süü keskmisest väiksem ning seega on põhjendatud karistuse määramine alla keskmise rahalise karistuse sanktsiooni määra.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

§ 44lg 2 alusel arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada 3

§ 44

lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Käesoleval ajal kehtiva

§ 44lg 2 kohaselt on rahalise karistuse miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot.

Asjas tuvastatu pinnalt, arvestades Nele Võikari süü suurust, on kohus seisukohal, et Nele Võikarit on võimalik mõjutada kuritegude toimepanemisest hoiduma prokuröri taotletava karistusega, s.o rahalise karistusega 70 päevamäära. Arvestades, et prokurör on ekslikult võtnud rahalise karistuse päevamäära suuruseks 20,30 eurot, milline summa ei ole, arvestades N. Võikari aastanetosissetulekut ja sellelt tehtavaid mahaarvamisi, õige, võtab kohus rahalise karistuse mõistmisel aluseks õige päevamäära suuruse, s.o 10 eurot. Seega mõistab kohus

§ 424

lg 1 järgi Nele Võikarile karistuseks rahalise karistuse 70 päevamäära, s.o 700 eurot.

§ 66

lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Arvestades, et Nele Võikar XXX, kellel tuleb lisaks küllaltki suurele rahalisele karistusele tasuda ka menetluskulud ning arvestades tema sissetulekuid, milleks oli XXX. aastal XXX eurot, on kohus seisukohal, et rahalise karistuse korraga maksmine käib talle ilmselt üle jõu. Seega annab kohus Nele Võikarile

§ 66

lg-te 1 ja 3 alusel võimaluse tasuda rahaline karistus ära ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt rahalise karistuse katteks 11 kuu jooksul vähemalt 60 eurot ja

1. kuul 40 eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatava Nele Võikari menetluskuluks on joobeseisundi tuvastamise kulu 87 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 64,80 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.
2. aastal, kui Nele Võikari kriminaalasja toimik koos süüdistusaktiga käskmenetluses kohtusse jõudis, oli sundraha suuruseks teise astme kuriteo toimepanemisel 981 eurot. Kuivõrd käesolevast aastast on teise astme kuriteo toimepanemisel sundraha 1087,50 eurot varasema 981 euro asemel, tuleb kohtu hinnangul sundrahast 106,50 eurot jätta riigi kanda. Seega on Nele Võikari menetluskulud kokku 1132,80 eurot. Arvestades Nele Võikari sissetuleku suurust XXX. aastal, tema töötamist XXX-s, ja seda, et ta XXX ning et lisaks menetluskulule tuleb tal tasuda ka küllaltki suur rahaline karistus, käib kohtu arvates menetluskulu korraga hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu. Arvestades Nele Võikari varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda talle KrMS § 180 lg 4