KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2809 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Kersti Kerstn

§ 83

1 lg 1 ja § 84 alusel välja 1782,97 eurot; − U.R-ilt konfiskeerimise asendamise täitmise tagamiseks jätta aresti alla Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a määrusega arestitud U.R-i arvelduskontol nr 10010079379014 olevad rahalised vahendid summas 727,54 eurot ja arvelduskontol nr 1102509068 olevad rahalised vahendid summas 1055,43 eurot. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a otsusega tunnistati U.R , G.P OÜ ja D .D OÜ süüdi ning neid karistati soodustuskelmuses (KarS § 210) või selle katses ja maksukelmuse (KarS § 3892 ) katses. Seoses U.R-i ja D. D OÜ süüditunnistamisega soodustuskelmuses tegi maakohus järgmised konfiskeerimisotsustused:
5. D. DOÜ-lt konfiskeeriti KarS § 83 lg 1 alusel Väino Valduri vastutaval hoiul olev katel;
6. U.R-ilt konfiskeeriti KarS § 83 1 lg 1 ja § 84 alusel tema pangakontol nr 10010079379014 olev raha 2165,30 eurot ja pangakontol nr 1102509068 olev raha 1055,43 eurot;
7. Loodushoiu OÜ-lt konfiskeeriti KarS § 831 lg 2 ja § 84 alusel kaks õhkküttesüsteemi 2 Kozlusan PEL H-400 koos lisadega. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja Martin Traat, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja kõigi süüdistatavate õigeksmõistmist. Ringkonnakohtu otsus Tartu Ringkonnakohtu
8. veebruari
9. a otsusega kvalifitseeriti süüdistatavatele 1 maksukelmuse katsena süüks arvatud teod ümber
10. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 389 uues redaktsioonis sätestatud kuriteo katsena, samuti muudeti juriidilistest isikutest süüdistatavatelt välja mõistetud sundraha suurust. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioon jäeti rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatavate kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Traat, kes taotles nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate õigeksmõistmist. Riigikohtu otsus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. juuni
12. a otsusega asjas nr 3-1-1-54-15 lõpetati KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetlus osas, mis puudutas U.R-i, G.P OÜ ja D .D OÜ süüdistust maksualastes kuritegudes. Osas, mis puudutas süüdistatavate süüditunnistamist soodustuskelmuses või selle katses, täpsustas Riigikohus esimese ja teise astme kohtu otsuseid, kuid jättis need sisuliselt muutmata. Samas tühistas kolleegium ringkonnakohtu otsuse ka osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus konfiskeerida U.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel pangakontol nr 10010079379014 olev raha 2165,30 eurot ja 1 pangakontol nr 1102509068 olev raha 1055,43 eurot ning Loodushoiu OÜ-lt KarS § 83 lg 2 ja § 84 alusel kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega. Selle vara konfiskeerimist puudutavas osas saatis Riigikohus kriminaalasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu otsus Tartu Ringkonnakohtu

1. augusti
2. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega:
3. KarS § 831 lg 2 ja § 84 alusel konfiskeeriti Loodushoiu OÜ-le kuuluvad kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega;
4. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeeriti U.R-i arvelduskontol nr 10010079379014 olev raha 2165,30 eurot ja arvelduskontol nr 1102509068 olev raha 1055,43 eurot. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega:
5. konfiskeeris KarS § 831 lg 2 p 1 alusel kaks Loodushoiu OÜ-le kuuluvat õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega;
6. mõistis U.

§ 831 lg 1 alusel välja 24 840 eurot.

U.R-i suhtes kohaldatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks jättis ringkonnakohus aresti alla U.R-i arvelduskontol nr 10010079379014 oleva 2165,30 eurot ja arvelduskontol nr 1102509068 oleva 1055,43 eurot;

1. rahuldas taotluse süüdistatavate apellatsioonimenetluse kulu hüvitamiseks;
2. jättis rahuldamata taotluse süüdistatavatel eelnevas menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiseks. Ringkonnakohus märkis, et U.R, G.P OÜ ja D. D OÜ on süüdi tunnistatud soodustuskelmuses, mis seisnes Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) 3 soodustuse väljapetmises. PRIA maksis valeandmete alusel
3. a augustis D. D OÜ-le 1 välja toetuse 50 000 eurot. Seda 50 000 eurot saab käsitada süüteoga saadud varana KarS § 83 mõttes. PRIA poolt D D. OÜ-le välja makstud raha kandis U.R ühelt endaga seotud äriühingu pangakontolt teisele, näitamaks PRIA-le omafinantseeringu olemasolu järgmiste õhkküttesüsteemide ostmiseks. 50 000 eurost 25 160 eurot tasus U.R
4. oktoobril ja
5. novembril
6. a Türgi äriühingule Kozlusan-Salih Kozlu kahe järgmise õhkküttesüsteemi eest. Türgist ostetud õhkküttesüsteemid on käsitatavad kuriteoga saadud varana, kuna on 1 ostetud PRIA-lt pettuse teel saadud toetuse eest. Seega tuleb katlad KarS § 83 lg 2 alusel konfiskeerida. Kaitsja esitatud tõendid ei lükka ümber järeldust, et PRIA-lt pettuse teel saadud 50 000 eurot 1 saab käsitada süüteoga saadud varana KarS § 83 mõttes. Isegi kui asuda seisukohale, et mingis osas tasuti katelde eest laenatud rahaga, ei välista see katelde konfiskeerimist. Ei saa välistada, et PRIA-lt saadud raha ja laenuraha segunesid. Kui U.R-i äriühingud ka said enne katelde ostmist veel teisi rahalisi toetusi (sh laene), tuleb lähtuda eeldusest, et Türgist ostetud õhkküttesüsteemide eest tasutud 25 160 eurot pärineb PRIA-lt. Olukorras, kus kriminaalse tulu saamine on tõendatud, ei ole raha individualiseerimine oluline. Nn kontorahal kui nõudel panga vastu ei ole erinevalt sularahast individualiseerivaid tunnuseid. Kontole kantult seguneb raha kontol oleva rahaga ja seda ei ole enam võimalik muust rahast eraldada. On leidnud tuvastamist, et katelde tellimiseks kulutati 25 160 eurot kontoraha ning selles ulatuses raha oli ka PRIA D .D OÜ-le kandnud. Konkreetse raha vahetu ja individualiseeriv seos seisneb lisaks ajalisele lähedusele ka selles, et PRIA kandis 50 000 eurot õhkküttesüsteemide ostmiseks ning pärast raha kandmist osa selle summa ulatuses katlad ka osteti. Järelikult ei ole niivõrd tähtis see, kuidas U.R äriühingute vara segas, vaid see, et katlad telliti PRIA-lt selleks otstarbeks kantud kontoraha eest, st selle summa ulatuses, mis PRIA üle kandis. Õhkküttesüsteemide ostmisest üle jäänud osa PRIA-lt pettusega saadud rahast kandis U.R endaga seotud äriühingute pangakontode kaudu isiklikule kontole ja kasutas raha isiklike laenude tasumiseks ja igapäevaseks elamiseks. Järelikult on U.R ülejäänud kuriteoga saadud tulu summas 24 840 eurot ära tarvitanud. See summa tuleb U.

§ 84alusel välja mõista.

Vastuseks kaitsja taotlusele hüvitada seoses Riigikohtu poolt kriminaalmenetluse osalise lõpetamisega süüdistatavatel varasemas menetluses tekkinud menetluskulud, märkis ringkonnakohus, et ta ei ole pädev muutma kohtuotsuseid, mis on menetluskulusid puudutavas osas jõustunud. Kassatsioon Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni U.R-i , G.P OÜ ja D .D OÜ kaitsja M. Traat, kes taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja palus teha uus otsuse, millega jäetaks Loodushoiu OÜ-lt õhkküttesüsteemid konfiskeerimata ja U.R-ilt 24 840 eurot välja mõistmata. Samuti taotles kaitsja U.R-i vara arestist vabastamist ja menetluskulude jätmist riigi kanda. Riigikohtu otsus Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu
3. augusti
4. a otsus osas, millega ringkonnakohus tühistas U.R-i ja Loodushoiu OÜ suhtes tehtud maakohtu konfiskeerimisotsustuse ja tegi uue otsuse, konfiskeerides Loodushoiu OÜ-lt kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 (koos lisadega) ja mõistes U.R-ilt välja 24 840 eurot; samuti osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse eelnevas menetluses 4 tekkinud menetluskulude hüvitamiseks. Riigikohus saatis kriminaalasja U.R-i ja Loodushoiu OÜ suhtes tehtud konfiskeerimisotsustusi puudutavas osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtul ei olnud menetluslikku pädevust mõista U.R-ilt välja 24 840 eurot. Nii toimides väljus ringkonnakohus lubamatult apellatsiooni piiridest, eirates KrMS § 331 lg-tes 2 ja 3 ning §-s 340 sätestatut. Ühtlasi rikkus apellatsioonikohus ka KrMS § 361 lg-st 2 ja § 341 lg 5 teisest lausest tulenevaid nõudeid. Käesolevas asjas konfiskeeris maakohus U.R-ilt tema kahel pangakontol oleva raha kogusummas 3220,73 eurot. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras üksnes kaitsja, kes taotles oma kaitsealuste õigeksmõistmist. Tartu Ringkonnakohtu
5. veebruari
6. a otsusega jäeti maakohtu otsus U.R-i vara konfiskeerimist puudutavas osas muutmata. Ka ringkonnakohtu selle otsuse vaidlustas vaid kaitsja. Pärast seda, kui Riigikohus oli ringkonnakohtu
7. veebruari
8. a otsuse üksnes kaitsja kassatsiooni põhjal osaliselt tühistanud, mõistis ringkonnakohus kriminaalasja uuel arutamisel – mis toimus üksnes kaitsja apellatsiooni alusel – U.R-ilt konfiskeerimise asendamise korras välja 24 840 eurot. See summa on peaaegu kaheksa korda suurem kui see, mille väärtuses kontoraha maakohus ja ringkonnakohus kriminaalasja esmakordsel arutamisel U.R-ilt konfiskeerisid. Ringkonnakohus ei kõrvaldanud asja uuel arutamisel nõuetekohaselt Riigikohtu
9. juuni
10. a otsuses osutatud puudusi, tõlgendades ebaõigesti süüteoga saadud vara konfiskeerimise ja selle asendamise eeldusi ning jättes tuvastamata asja lahendamise seisukohalt olulised faktilised asjaolud, sh selle, kas Loodushoiu OÜ omandatud õhkküttesüsteemidel on PRIA-lt saadud rahaga piisav seos, käsitamaks katlaid süüteoga saadud esemetena, ja kas U.R-i poolt isiklikuks tarbeks kulutatud raha puhul oli tegemist süüteoga saadud varaga. Olukorras, kus eseme omandamise eest on tasutud varaga, millest mingi osa on saadud KarS § 831 mõttes süüteoga, teine osa aga legaalselt, võib selline ese olla käsitatav n-ö segatud 1 ehk osaliselt süüteoga saadud varana. Sellise eseme konfiskeerimine KarS § 83 alusel pole üldjuhul võimalik (välja arvatud nt kontoraha puhul), küll võib tulla kõne alla, et eseme omanikult mõistetakse KarS § 84 alusel välja see osa eseme väärtusest, mis vastab süüteoga saadud vara osakaalule eseme soetamisväärtusest. Otsustamaks, kas Loodushoiu OÜ ja U.R-i suhtes on võimalik kohaldada süüteoga saadud vara konfiskeerimist (KarS § 831 ) või selle asendamist (§ 84), tuleb esmalt tuvastada, milline täpselt oli PRIA poolt D. DOÜ pangakontole kantud raha edasine saatus. Selleks, et hinnata, kas ja kui, siis millises osas võis Loodushoiu OÜ poolt õhkküttesüsteemide soetamiseks kasutatud raha olla saadud U.R-i ja D. D OÜ toime pandud soodustuskelmusega, on vaja tõenditele – eeskätt pangakonto väljavõtetele – tuginedes jälgitavalt tuvastada nii raha liikumine äriühingute vahel kui ka see, kas ja kui, siis millises ulatuses oli see vara D. DOÜ, Loodushoiu OÜ või mõne kolmanda isiku pangakontol segunenud legaalse rahaga. Seetõttu on lisaks konkreetsetele pangaülekannetele, mis võivad luua seose D .D OÜ poolt süüteoga saadud raha ja Loodushoiu OÜ poolt õhkküttesüsteemide soetamiseks kasutatud vara vahel, oluline kindlaks teha, milline oli kriminaaltulu laekumisel ja selle edasikandmisel nende pangakontode jääk, mille kaudu raha liikus. Teisisõnu ei ole oluline mitte üksnes see, milline isik (äriühing) millisele isikule, millal ja kui suure summa üle kandis, vaid ka see, milline oli ülekande tegija ja saaja konto seis enne ja pärast ülekande tegemist, samuti raha edasikandmisel. See on tähtis, hindamaks süüteoga saadud raha võimalikku segunemist legaalse varaga. See, kui süüteoga saadud raha kanti pangakontole, kus samal ajal oli või kuhu enne süüteoga saadud raha osalist või täielikku edasikandmist laekus ka muud (legaalset) raha, ei pruugi siiski tingimata tähendada, et süüteoga saadud vara segunes kontol olnud legaalse varaga. Juhul kui 5 süüteoga saadud raha ülekandmisega seotud asjaolud annavad aluse arvata, et ülekandel puudus majanduslik sisu ja selle eesmärk oli üksnes raskendada süüteoga saadud raha tegeliku liikumise jälgitavust, saab edasikantud summat pidada tervikuna süüteoga saadud varaks. Põhimõtteliselt samamoodi tuleb kindlaks teha seegi, kas U.R-i isiklikku tarbimisse jõudis süüteoga saadud vara. Apellatsioonimenetluse poolte seisukohad Tartu Ringkonnakohtu
11. märtsi
12. a määrusega määrati kriminaalasi uueks arutamiseks saadetud osas lahendamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti õigus esitada ringkonnakohtule oma kirjalikke seisukohti Riigikohtu
13. veebruari
14. a otsuse nr 3-1-1-4-16 punktides 37–40 toodud faktiliste asjaolude tuvastamiseks, samuti taandusi ja taotlusi, sealhulgas menetluskulude hüvitamise võimaliku nõude, kuni
15. märtsini
16. Süüdistatavate kaitsja esitas
17. märtsil 2016 ringkonnakohtule oma kirjalikud seisukohad. Riigikohtu otsuse p-des 37–40 väljendatud seisukohtade osas täiendavaid kommentaare lisaks varem menetluses öeldule kaitsja lisada ei soovinud. Samas pidas kaitsja vajalikuks lisada kommentaari otsuse p-s 43 esitatud arutluskäigule seoses väidetava süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisega KarS § 83 lg 1 alusel. Kaitsja hinnangul on tegemist ilmselt ebaproportsionaalse ja asja tehioludele mittevastava meetmega. Riigikohus on varasemalt leidnud, et süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise absoluutseks sihiks on ühiskondlikku julgeolekut ohustavate esemete, s.o asjade, mis ohustavad ümbrust oma liigi poolest või mida võidakse ka edasiselt kasutada õigusvastaste tegude toimepanemiseks, kõrvaldamine. Väätsal asuv ja süüteo toimepanemise vahendina käsitletav katel seda kindlasti ei ole. Majandustegevuses kasutatav vara on ilma sisulise ja motiveeritud põhjenduseta lihtsalt ära võetud. Lisaks kommenteerib kaitsja otsuse p-s 44 märgitut, mille kohaselt S.P. lt läbiotsimise käigus ära võetud 1120 eurot ei ole kohtuotsusega konfiskeeritud, millest tulenevalt ei näe kolleegium alust asuda seisukohale, et see summa tuleks konfiskeeritavast või konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetavast varast maha arvata. Tõusetub küsimus, mis staatuses see raha siis on. Tegemist on menetluses sisuliselt käsitlemata rahaga, sest kui see on saadud süüdistatavate tegevuse tulemusel väidetavalt kuriteoga saadud varast, tuleb see summa ju konfiskeeritavast ja/või väljamõistetavast rahast maha arvata. Samuti esitas kaitsja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kaitsja märgib, et kokkuleppel süüdistatavatega on menetluskulud kriminaalasjas osutatud õigusabi eest tasunud Nordgrain Machinery OÜ. Kuna süüdistatavad ei ole käibemaksukohuslased ja nad peavad menetluskulud OÜ-le Nordgrain Machinery hüvitama, tuleb nende poolt kasutatud õigusabi eest hüvitise puhul arvestada, et see tuleb välja mõista koos käibemaksuga. Menetluskulu on kantud kokku summas 300 eurot, mida kinnitab lisatud arve. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör M. Vahing esitas
18. märtsil 2016 ringkonnakohtule kirjaliku seisukoha, milles palub Tartu Ringkonnakohtul mõista Loodushoiu OÜ-lt KarS § 84 ja § 831 lg 2 p 1 alusel välja 22 188,51 eurot, mille täitmise tagamiseks jätta aresti alla Tartu Maakohtu
19. jaanuari
20. a määrusega arestitud kolmandale isikule OÜ-le Loodushoiu kuuluvad kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega. Samuti palub prokuratuur mõista U.

§ 83

1 lg 1 alusel välja 2165,30+1055,43=3220,73 eurot, mille täitmise tagamiseks jätta aresti alla Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a määrusega arestitud U.R-i arvelduskontol nr 10010079379014 olevad rahalised vahendid summas 2165,30 eurot ja arvelduskontol nr 1102509068 olevad rahalised vahendid summas 1055,43 eurot. 6 D .D OÜ, Loodushoiu OÜ ja U.R-i isikliku pangakonto analüüsi pinnalt saab sedastada, et pangakontode jäägid vahetult enne tehinguid olid sisuliselt olematud. Pangakontode vaatlusel ilmneb selge muster, kus sisuliselt jäägita pangakontole laekus summa, mis samas summas kohe ka edasi kanti. Äriühingud, mille pangakontosid U.R kasutas, olid sisuliselt vaid vahendid kuriteo toimepanemiseks ning neil puudus mistahes muu majandustegevus. Seega annavad süüteoga saadud raha ülekandmisega seotud asjaolud aluse arvata, et ülekannetel puudus majanduslik sisu ja nende eesmärk oli üksnes raskendada süüteoga saadud raha tegeliku liikumise jälgitavust. Edasikantud summasid saab pidada tervikuna süüteoga saadud varaks (seda ühe erandiga). Analüüsides Loodushoiu OÜ ja U.R-i arvelduskontodel toimunud rahade liikumist, väidab prokuratuur, et OÜ Loodushoiu on kuriteoga saadud varaga maksnud õhküttesüsteemide eest 16 250 eurot. Teise osamakse tegi OÜ Loodushoiu aga juba n-ö segatud varaga. Võttes arvesse, et süüteoga saadud vara segunemine legaalse varaga toimus OÜ Loodushoiu kontol
3. oktoobril 2012, saab arvutada segunemise protsendi. Arvesse tuleb võtta, et
4. augustil 2012, mil OÜ Loodushoiu kontole laekus 50 000 eurot süüteoga saadud vara, oli OÜ Loodushoiu kontojääk null eurot ja kuni
5. oktoobrini 2012 ei laekunud OÜ Loodushoiu kontole muid vahendeid. Seega, kui lahutada
6. oktoobri
7. a OÜ Loodushoiu kontojäägist G.S. ülekanne summas 9632,40 eurot, saab pidada saadud summat täies ulatuses süüteoga saadud varaks, s.o 28 889,56-9632,40=19 257,16 eurot. See omakorda moodustas 66,65% segunenud varast. Võttes arvesse Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-4-16 p-s 36 toodut, saaks OÜ-lt Loodushoiu asendamise korras välja mõista 16 250 eurot, millele tuleb liita 66,65% teise osamakse summast, s.o 8910*0,6665=5938,51 eurot, kokku 22 188,51 eurot. U.R-i osas saab lähtuda viidatud lahendi p-st 35, mille alusel saab kontoraha puhul segunemist eristada ja seetõttu saaks U.R-ilt konfiskeerida süüteoga saadud varana vähemalt 18 895,76-8190=10 705,76 eurot. Tartu Maakohtu
8. novembri
9. a otsusega konfiskeeriti U.

§ 83

1 lg 1 ja § 84 alusel arvelduskontol nr 10010079379014 olevad rahalised vahendid summas 2165,30 eurot ja arvelduskontol nr 1102509068 olevad rahalised vahendid 1 summas 1055,43 eurot ja KarS § 83 lg 2 ja § 84 alusel konfiskeeriti Loodushoiu OÜ-le kuuluvad kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti laos. Nende piiridega peab ringkonnakohus oma lahendit tehes arvestama. Arvestama peab ka asjaoluga, et arestimise hetkel U.R-i pangakontodel olevaid summasid ei olnud võimalik otseselt seostada süüteoga saadud varaga, kuivõrd U.R oli süüteoga saadud vara ära tarvitanud. Seetõttu rakendati nii arestimisel kui ka lõpliku konfiskeerimisotsuse tegemisel maakohtus konfiskeerimise asendamist. RINGKONNAKOHTU SEIS UKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, prokuröri ja kaitsja poolt 24. märtsil 2016 esitatud kirjalike seisukohtadega ning võttes arvesse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 2016. a otsuses esitatud seisukohti, tühistab Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a otsuse U.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel tema pangakontol nr 10010079379014 oleva raha 2165,30 euro ja pangakontol nr 1102509068 oleva 1 raha 1055,43 euro konfiskeerimises ja Loodushoiu OÜ-lt KarS § 83 lg 2 ja § 84 alusel kahe õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega konfiskeerimises. Riigikohus tuvastas, et maakohus kohaldas

1. novembri
2. a otsuses konfiskeerimist puudutavas osas valesti materiaalõigust ja rikkus põhistamise kohustust, mis on käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. 7 U.R tunnistati süüdi KarS § 210 lg 2, OÜ G.P KarS § 210 lg 3 – § 25 lg 2 ja D .D OÜ KarS § 210 lg 3 järgi soodustuskelmuses, s.o PRIA-lt soodustuse väljapetmises. Selles osas on Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a otsus jõustunud. Isikutele esitatud süüdistuse kohaselt maksis PRIA valeandmete alusel
5. augustil 2012 D.D OÜ-le välja toetuse 50 000 eurot. Ühtlasi konfiskeeris maakohus U.

§ 83

1 lg 1 ja § 84 alusel tema pangakontol nr 10010079379014 oleva raha 2165,30 eurot ja pangakontol nr 1102509068 oleva 1 raha 1055,43 eurot ja Loodushoiu OÜ-lt KarS § 83 lg 2 ja § 84 alusel kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega. Otsustamaks maakohtu ülaltoodud konfiskeerimise otsustuse seaduslikkuse üle, tuleb esmalt vastata küsimustele, kas Loodushoiu OÜ poolt omandatud õhkküttesüsteemide eest tasutud summadel on piisav seos PRIA-lt D. D OÜ-le ülekantud rahaga, käsitamaks õhkküttesüsteeme kuriteoga saadud esemetena. Samuti tuleb vastata küsimusele, kas U.R-i isiklikuks tarbeks kulutatud raha näol oli tegemist kuriteoga saadud varaga. Tulenevalt jõustunud maakohtu otsusest, puudub kriminaalasjas vaidlus selles, et PRIA maksis esitatud valeandmete alusel

1. augustil 2012 D. D OÜ-le välja toetuse 50 000 eurot. Seega tuleb ringkonnakohtu arvates väljamakstud toetust, s.o 50 000 eurot, käsitada kui kuriteoga saadud vara KarS § 831 mõttes. KarS § 831 alusel on võimalik konfiskeerida üksnes süüteoga saadud vara. Riigikohus on oma lahendites märkinud, et süüteoga saadud vara all mõistetakse eeskätt süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega saadud asja, varalise õiguse kasutamise teel saadut, süüteo toimepanemise eest saadud tasu või ka sellise tasu eest soetatud vara. 1 Konfiskeerimine on seetõttu üldjuhul suunatud konkreetse asja või varaosa vastu. KarS § 83 kohaldamiseks peab seega olema tõendatud konfiskeeritava vara pärinemine konkreetsest kuriteost. Mingit eset (antud juhul õhkküttesüsteeme) saab käsitada süüteoga saadud tulu arvel omandatuna ja seega ka KarS § 831 lg-te 1 või 2 alusel toimuva konfiskeerimise objektina üksnes siis, kui sellel esemel on kuriteoga saadud varaga vahetu ja individualiseeritav seos (vt RKKKo otsus nr 3-1-1-54-15). Kolmandalt isikult ei ole võimalik KarS § 183lg 2 alusel konfiskeerida talle kuriteo toimepanija poolt võõrandatud vara, mida kuriteo toimepanija ei saanud kuriteoga, kuid mis kuriteo toimepanijale kuuludes võimaldaks riigil selle arvel sisse nõuda kuriteo toimepanijalt KarS § 84 alusel välja mõistetava rahasumma (vt RKKKo otsus nr 3-1-1-102-12). Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et süüteoga saadud raha kandmine pangakontole, millel on ka legaalset raha, ei muuda kogu pangakontol olevat raha (nõuet panga vastu) tervikuna süüteoga saadud varaks. Samuti ei anna seadus alust eelduseks, et ese, mille omandamise eest on tasutud pangakontolt, kuhu on enne kantud nii legaalselt kui ka süüteoga saadud raha, on soetatud just süüteoga saadud raha arvelt ja seega on ese tervikuna käsitatav süüteoga saadud varana. Olukorras, kus eseme omandamise eest on tasutud varaga, millest mingi osa on saadud KarS § 831 mõttes süüteoga, teine osa aga legaalselt, võib selline ese olla käsitatav n-ö segatud 1 ehk osaliselt süüteoga saadud varana. Sellise eseme konfiskeerimine KarS § 83 alusel pole üldjuhul võimalik (välja arvatud nt kontoraha puhul), küll võib tulla kõne alla, et eseme omanikult mõistetakse KarS § 84 alusel välja see osa eseme väärtusest, mis vastab süüteoga saadud vara osakaalule eseme soetamisväärtusest. Ülaltoodust tulenevalt tuleb otsustamaks, kas Loodushoiu OÜ ja U.R-i suhtes on käesolevas 1 asjas võimalik kohaldada süüteoga saadud vara konfiskeerimist (KarS § 83 ) või selle 8 asendamist (§ 84), esmalt tuvastada, milline oli PRIA poolt D .D OÜ pangakontole kantud raha edasine liikumine. Ringkonnakohtu arvates saab, tuginedes DD . OÜ, Eesti Masinatööstus OÜ, G.P OÜ, Nordgrain OÜ ja U.R-i pangakontode väljavõtetele, tõsikindlalt väita, et eksisteerib otsene seos PRIA poolt D. DOÜ pangakontole kantud raha ja Loodushoiu OÜ poolt kahe õhkküttesüsteemi soetamise eest tasutud raha vahel. Analüüsides P RIA-lt D. D OÜ pangakontole kantud raha liikumist, on ilmselge, et nimetatud raha jõudis erinevate osaühingute vaheliste panagaülekannete vahendusel Loodushoiu OÜ pangakontole. Nii näiteks on raha ülekandmist jälgides võimalik tuvastada, et pärast PRIA poolt
2. augustil 2012 50 000 euro ülekandmist D .D OÜ arvele, liikus 50 000 eurot
3. augustil 2012 edasi Eesti Masinatööstuse OÜ arveldusarvele. Samal kuupäeval kanti nimetatud summa edasi OÜ Loodushoiu arveldusarvele ja sealt edasi U.R-i arveldusarvele ning U.R-i arveldusarvelt edasi G.P OÜ arveldusarvele. Analoogsed PRIA-lt D. D OÜ-le ülekantud raha liikumised erinevate osaühingute vahel on tuvastatavad ka 29.,
4. ja
5. augustil 2012 ning 2., 3., 4., 5., 6., 7., 10., 13., 16., 17.,
6. ja
7. septembril
8. Tähelepanuväärne on siinjuures asjaolu, et äriühingute pangakontode jäägid olid enne PRIA-lt saadud raha ülekandmiste alustamist praktiliselt olematud. Näiteks oli Loodushoiu OÜ arveldusarve jääk
9. augustil 2012, mil Eesti Masinatööstus OÜ tegi sellele 50 000-eurose ülekande, null. U.R-i arveldusarve jääk oli aga 112 eurot. Seega ilmneb teostatud ülekannetest selge muster, millest nähtuvalt laekub sisuliselt jäägita pangakontole suurem summa raha, mis kantakse kohe edasi järgmise äriühingu või U.R-i panagakontole. Näiteks on
10. augustil 2012 toimunud kümme erinevat ülekannet, kusjuures raha ülekandmine on alanud OÜ G.P 50 000-eurose ülekandega ning lõppenud U.R-i poolt tehtud 50 000-eurose ülekandega OÜ-le G.P. Ringkonnakohtu arvates annavad taolised korduvad ülekanded aluse väita, et neil ülekannetel puudus majanduslik sisu ning nende eesmärk oli üksnes raskendada süüteoga saadud raha tegeliku liikumise jälgitavust. Ülaltoodut kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et pangakontode analüüsi põhjal on võimalik vaieldamatult tuvastada, et Loodushoiu OÜ poolt õhkküttesüsteemide ostuks tasutud raha oli otseselt seotud U.R-i ja D. DOÜ toimepandud soodustuskelmusega. Ringkonnakohtu arvates tuleb edasiselt tuvastada, kas Loodushoiu OÜ poolt õhkküttesüsteemide eest tasutud summadel on vahetu ja individualiseeritav seos U.R-i ja D .D OÜ toimepandud soodustuskelmuse tulemusena saadud varaga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tegi U.R
11. septembril 2012 Loodushoiu OÜ-le ülekande 29 000 eurot. Samal kuupäeval tegi Loodushoiu OÜ ülekande Nordgrain OÜ-le summas 28 900 eurot. Sama summa kantakse Nordgrain OÜ poolt edasi U.R-i arveldusarvele ning U.R kannab samal kuupäeval 36 000 eurot kahes osas edasi Loodushoiu OÜ-le.
12. septembril 2012 oli Loodushoiu OÜ kontojääk 36 234,77 eurot. Ajavahemikul
13. september kuni
14. september 2012 Loodushoiu OÜ arveldusarvele laekumisi ei toimunud. 9
15. septembri
16. a seisuga oli Loodushoiu OÜ kontojääk 36 120,24 eurot, sest toimunud olid mõningad väljamaksed. Ajavahemikul
17. september kuni
18. oktoober 2012 Loodushoiu OÜ kontole laekumisi ei toimunud.
19. oktoobril 2012 tasus Loodushoiu OÜ Kozlusan-Salih Kozlu arveldusarvele 16 250 eurot. See ülekanne kannab kontoväljavõttest nähtuvalt järjekorranumbrit
20. Kuivõrd Loodushoiu OÜ kontojääk oli enne sellele 50 000 euro ülekandmist Eesti Masinatööstus OÜ poolt
21. augustil 2012 null ning kuni hetkeni, mil Loodushoiu OÜ tegi
22. oktoobril 2012 16 250-eurose ülekande Kozlusan-Salih Kozlu arveldusarvele teisi laekumisi peale PRIA-lt saadud raha ülekandmise äriühingute vahel ei toimunud, siis saab ringkonnakohtu arvates väita, et Loodushoiu OÜ tasus õhkküttesüsteemide eest 16 250 eurot kuriteo toimepanemise tulemusena saadud raha eest. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et
23. oktoobril 2012 laekus Loodushoiu OÜ arveldusarvele G.S. lt 9632,40 eurot. See ülekanne kannab järjekorranumbrit
24. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd ülekanne tehti pärast seda, kui Loodushoiu OÜ oli tasunud Kozlusan-Salih Kozlu arveldusarvele 16 250 eurot, siis ei toimunud enne Kozlusan-Salih Kozlu arve tasumist kontol kuriteo tulemusena saadud ja legaalse raha segunemist. Määramaks kindlaks, kui suure summa ulatuses kuriteoga saadud vara kasutas Loodushoiu OÜ
25. novembril 2012 Kozlusan-Salih Kozlu arveldusarvele 8910 eurot üle kandes, tuleb tuvastada, kas tegemist oli nn segunenud rahaga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt laekus pärast Kozlusan-Salih Kozlu arveldusarvele 16 250 euro ülekandmist Loodushoiu OÜ arveldusarvele G.S. lt 9632,40 eurot. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda selle summa legaalsuses. Seega segunes Loodushoiu OÜ arvel olnud kuriteo tulemusena saadud raha legaalse rahaga.
26. oktoobri
27. a seisuga oli Loodushoiu OÜ arveldusarvel kokku 28 889,56 eurot. Pangakontode analüüsile tuginedes on võimalik tuvastada, millise osa moodustas
28. oktoobril 2012 Loodushoiu OÜ arvelduskonto jäägist kuriteo tulemusena saadud raha. Ringkonnakohus arvestab esmalt asjaoluga, et Loodushoiu OÜ kontojääk oli
29. augustil 2012, s.o enne, kui sellele kanti 50 000 eurot kuriteoga saadud vara, null. Ajavahemikul
30. august kuni
31. oktoober 2012 ei toimunud Loodushoiu OÜ arvelduskontole teisi laekumisi peale G.S. poolt tehtud ülekande summas 9632,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kui lahutada Loodushoiu OÜ kontojäägist G.S. poolt tehtud ülekanne, tuleb tehte tulemusena saadud summat pidada kuriteo tulemusena saadud varaks. Seega 28 889,56-9632,40=19 257,16 eurot, s.o kuriteo tulemusena saadud vara osa suuruseks on 19 257,16 eurot, mis omakorda moodustab
32. oktoobril 2012 Loodushoiu OÜ arvelduskontol olnud kontojäägist 66,65%.
33. oktoobril 2012 kantakse Loodushoiu OÜ arveldusarvelt U.R-i arveldusarvele 28 400 eurot,
34. oktoobril 2012 kannab U.R Loodushoiu OÜ arveldusarvele 28 400 eurot.
35. oktoobril 2012 kantakse Loodushoiu OÜ arveldusarvelt U.R-i arveldusarvele 28 300 eurot ning
36. oktoobril 2012 on Loodushoiu OÜ kontojääk 85,99 eurot. Ajavahemikul
37. oktoober 2012 kuni
38. november 2012 toimuvad Loodushoiu OÜ arveldusarvele mitmed laekumised ja väljaminekud ning
39. novembril 2012 on Loodushoiu OÜ kontojääk 253,19 eurot. 10 Ringkonnakohtul puudub alus kahelda nimetatud raha legaalsuses. Ajavahemikul
40. november kuni
41. november 2012 Loodushoiu OÜ kontol arveldamist ei toimunud.
42. novembril 2012 kandis U.R Loodushoiu OÜ arveldusarvele 10 000 eurot ning seega oli Loodushoiu OÜ arveldusarvel kokku 10 253,19 eurot. Samal kuupäeval tasub Loodushoiu OÜ Kozlusan-Salih Kozlu arveldusarvele 8910 eurot. Analüüsides U.R-i arveldusarvel nr EE461010010079379014 toimunud rahaülekandeid on tuvastatav, et
43. oktoobril 2012 tehakse Loodushoiu OÜ poolt U.R-i arveldusarvele ülekanne 28 300 eurot ning U.R-i pangakonto jääk nimetatud kuupäeval on 28 640,20 eurot. Nimetatud summast loeb ringkonnakohus legaalseks rahaks 112 eurot, mis oli U.R-i kontol
44. augustil 2012, s.o enne esimest kuritegeliku tulu laekumist tema arvelduskontole. Ülejäänud summa, s.o 28 528,20 eurot, sh Loodushoiu OÜ poolt U.R-ile üle kantud 28 300 eurot, loeb ringkonnakohus nn segunenud varaks. Nimetatud summast moodustab kuriteo tulemusena saadud vara 66,65% (19 014 eurot) ja legaalse vara suuruseks on 33,35% (9514,20 eurot). Kuivõrd U.R-i kontol oli enne sinna kuritegelike summade laekumist 112 eurot legaalset raha, siis vähendab see
45. oktoobri
46. a U.R-i kontojäägis ka kuritegeliku raha osakaalu. Seega oli U.R-i kontol olevast rahast legaalset raha 112+9514,20=9626,20 eurot, mis moodustab
47. oktoobril 2012 U.R-i kontojäägist 33,6%. Järelikult moodustas kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara 66,4% U.R-i kontojäägist. Ajavahemikul
48. oktoober 2012 kuni
49. november 2012 U.R-i kontole laekumisi ei toimunud. Järelikult ei toimunud U.R-i kontol ka kuriteo tulemusena saadud vara täiendavat segunemist legaalse varaga ning kuriteo tulemusena saadud vara osakaalu protsent sel perioodil ei muutunud.
50. novembril 2012 kandis U.R Loodushoiu OÜ arveldusarvele 10 000 eurot, millest legaalse raha osakaal oli 33,6%, s.o 3360 eurot ja kuriteoga saadu vara osakaal 66,4% ehk 6640 eurot.
51. novembril 2012 oli OÜ Loodushoiu kontojääk 253,19 eurot, millist ringkonnakohus peab legaalseks rahaks. Seega
52. novembril 2012 oli Loodushoiu OÜ arvelduskontol legaalset raha 253,19+3360=3613,19 eurot, mis moodustab 10 253,19 eurost 35,24%. Ülejäänu ehk 64,76% moodustas kuriteo tulemusena saadud raha. Eeltoodust tulenevalt moodustas Loodushoiu OÜ poolt Kozlusan-Salih Kozlu ülekantud 8910 euro suurusest summast kuriteo tulemusena saadud vara 8910*0,6476=5770,12 eurot. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Loodushoiu OÜ poolt omandatud õhkküttesüsteemide eest tasutud summast 25 160 eurost moodustab kuriteo tulemusena saadud vara 16 250+5770,12=22 020,12 eurot. 11 Kuivõrd Loodushoiu OÜ omandatud õhkküttesüsteemide eest on osaühing tasunud varaga, mis on osaliselt saadud KarS § 831 mõttes süüteoga, osaliselt aga legaalse varaga, on nimetatud õhkküttesüsteemid käsitatavad n-ö segatud ehk osaliselt süüteoga saadud varana. Seega ei ole nimetatud õhkküttesüsteemide konfiskeerimine KarS § 831 lg 2 p 1 alusel võimalik. Küll aga peab ringkonnakohus võimalikuks mõista Loodushoiu OÜ-lt KarS § 84 alusel välja õhkküttesüsteemide eest tasutud summast summa, mille Loodushoiu OÜ tasus õhkküttesüsteemide omandamisel kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara arvelt, s.o 22 020,12 eurot.
53. novembril 2012, s.o pärast seda, kui U.R kandis Loodushoiu OÜ arveldusarvele 10 000 eurot, oli tema kontojääk 7592,98, mida tuleb vaadelda kui nn segunenud raha. Nimetatud summast moodustas kuriteo tulemusena saadud raha 66,4%, s.o 5041,74 eurot. Selle summa näol on tegemist kuriteo tulemusena saadud rahaga KarS § 831 lg 1 mõttes ning sellest tulenevalt esineks ka alus nimetatud summa konfiskeerimiseks U.R-ilt.
54. novembril 2012 U.R-i arvel olnud kontojäägist (7592,98) on süüdistatav ajavahemikul
55. november kuni
56. detsember 2012 teinud erinevaid väljamakseid ning konto lõppjäägiks on 2165,30 eurot. Võttes arvesse, et U.R-i arveldusarvele nimetatud ajavahemikul laekumisi ei toimunud, jäi kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara osakaal segunenud varas samaks, s.o 66,4%, mis on 1437,76 eurot. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud summa tuleb U.

§ 831 lg 1 alusel konfiskeerida.

Eelnevalt ringkonnakohus tuvastas, et U.R-i poolt kuriteo tulemusena saadud vara suuruseks on 5041,74 eurot. Kuivõrd U.R on osa rahast (5041,74-1437,76=3603,98) ära tarvitanud, siis saaks ringkonnakohus nimetatud summa osas kohaldada KarS § 84 ja mõista U.R-ilt välja vastava rahasumma. Kuna ringkonnakohus ei saa raskendada U.R-i olukorda võrreldes Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega tema suhtes tehtud konfiskeerimise otsustuse osas, siis ei saa ringkonnakohus konfiskeerimise asendamise korras välja mõista U.R-ilt suuremat summat kui 1782,97 eurot (3220,73-1437,76). Menetluskulud
3. märtsil 2016 esitas U.R-i kaitsja M. Traat taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 300 eurot millele lisanduks käibemaks. Nimetatud summa väljamõistmist taotleb kaitsja seoses seisukohtade esitamisega. Tutvunud M. Traadi poolt esitatud kirjalike seisukohtadega leiab ringkonnakohus, et need ei puudutada apellatsiooni eset. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja M. Traadi vastuväited puudutavad asjaolusid, millised Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsusega lahendanud lõplikult ning mis ei olnud käsitletava kriminaalasjas arutamisobjektiks. 12 Ülaltoodust tulenevalt on tegemist mittevajalike õigusabikuludega ja ringkonnakohus ei arva nimetatud õigusabikulu menetluskulude hulka ning seega ei kuulu need ka hüvitamisele. Aarne Sarjas, Kersti Kerstna-Vaks, Agu Timmi 13