← Eesti

1-16-4998/4

Obsah (4)§ 423§ 73§ 78§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2016 Tallinnas Kriminaalasja number 1-16-4998 (15230201115) Kohtukoosseis kohtunik Janika Ka

) § 423 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Rainer Amur Süüdistatav S.G isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; elukoht: XXX; rakenduslik kõrgharidus; töökoht: XXXOÜ; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: puudub. Kaitsja Jevgeni Tverdohlebov RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 256-1, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, § 239250, § 175 lg 1 p 3, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 kohus otsustas: 1) Süüdi mõista S.G

§ 423lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära.

Päevamäära aluseks võtta S.G keskmine päevasissetulek, mis on 93,10 eurot (üheksakümmend kolm eurot ja kümme eurosenti). S.G tuleb kanda rahaline karistus 9310,00 (üheksa tuhat kolmsada kümme) eurot. 2)

§ 73

lg 1, 3 järgi määrata, et S.G kannab koheselt ära rahalise karistuse 30 (kolmekümne) päevamäära ulatuses, so 2793,00 (kaks tuhat seitsesada üheksakümmend kolm) eurot. Ülejäänud osa rahalisest karistusest – 70 (seitsekümmend) päevamäära, s.o 6571,00 (kuus tuhat viissada seitsekümmend üks) eurot, jätta tingimisi täitmisele pööramata, juhul kui S.G ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. 3)

§ 78

p 1 alusel arvestada S.G-le määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.06.2016.a. 4)

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta S.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. 5) Kannatanu XXX(XXX) tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista S.G-lt XXX kasuks 1000,00 (üks tuhat) eurot. Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis tuleb kanda XXX arveldusarvele nr XXXXXXX 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 6) Välja mõista S.G-lt sundraha 645,00 eurot, ekspertiisitasu 222,00 eurot ning 45,00 eurot sõiduki teisaldamise kulu. Kriminaalmenetluse kulud, mis on kokku 912,00 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „S.G, 1-16-4998, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 7) CD plaat kõnesalvestusega säilitada koos kriminaaltoimikuga. 8) Mootorsõiduk Mitsubishi Lancer r/n XXX (asub XXX Tallinnas asuvas parklas) tagastada kohtuotsuse jõustumisel S.G-le või tema poolt volitatud isikule. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. 2 Selgitada, et Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on S.G kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asjaolud: S.G’t süüdistatakse selles, et tema 19.11.2015 kella 19.15 ajal juhtis mootorsõidukit Mitsubishi Lancer registreerimismärgiga XXX, liikudes Tallinnas Paldiski mnt-l Sõle tänava poolt Ristiku tee suunas. S.G , juhtides mootorsõidukit Mitsubishi Lancer, lähenes Tallinnas Paldiski mnt 29 juures asuvale reguleerimata ülekäigurajale, mis oli tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja 544 ning teekattemärgisega nr 945a /ülekäigurada/, pidi sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada ülekäigurada ületavat jalakäijat /LS § 35 lg 1/; enne reguleerimata ülekäigurajale väljasõitmist olema tähelepanelikum, hoolikam ja ettevaatlikum, et vältida igasuguse ohu ja kahju tekitamist vähekaitstud liiklejatele /LS § 35 lg 4/; kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, arvestades samal ajal ilmastikutingimustega /vihmasadu; pime aeg; tehisvalgustus/ ja tee seisundiga /märg teekate/, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning etteaimatava takistuse ees, milleks kindlasti oli võimalike jalakäijate liikumine ülekäigurajal /LS § 50 lg 3 p 1, 2/. S.G jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused täitmata, ei olnud piisavalt tähelepanelik /LS § 33 lg 1/ ega jäänud reguleerimata ülekäiguraja ees seisma, vaid sõitis kolmandal sõidurajal kiirust vähendamata ülekäigurajale välja ja otsa mööda reguleerimata ülekäigurada sõiduteed paremalt vasakule ületavale eakale jalakäijale XXX’le, kes sai sõidukilt löögi ning paiskus asfaldile pikali. XXX suri liiklusõnnetuse käigus saadud vigastustesse haiglas 22.11.2015 kell 14.15. S.G rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LS § 33 lg 1 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/; § 35 lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes/; § 35 lg 4 /reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada/; § 50 lg 3 p 1, 2 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. S.G pani toime

§ 423

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: 1)

§ 423

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 /sada/ päevamäära (päevamäära suurus 93.10 eurot) s.o 9310 /üheksa tuhat kolmsada 3 kümme/ eurot, mis jätta

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel osaliselt täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 /üks/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; 2) Määrata, et koheselt ära kandmisele kuulub rahaline karistus 30 päevamäära s.o 2793 eurot; 3)

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 /üheks/ kuuks.

Kriminaalasjas on kannatanu XXX esitanud tsiviilhagi moraalse kahju nõudes 1000,00 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Kannatanu esitatud hagi võttis süüdistatav õigeks ning võttis endale kohustuse tasuda see 1 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Prokurör jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et S.G poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb S.G-le mõista kokkuleppe kohane karistus. Süüdistatav võttis hagi õigeks, see tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada. Menetluskulud: KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalasja menetluskulu kokku 912,00 eurot (s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645,00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 222,00 eurot, 175 lg 1p 6 alusel sõiduki teisaldamiskulu 45,00 eurot). KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; pooled on kokkuleppes märkinud, et S.G tasub menetluskulu 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kajastatud käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta CD plaat salvestusega kriminaalasja toimiku juurde – plaat ei koorma asja materjale ülemääraselt, selle hävitamisega kaasneb ressursikulu. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada S.G-le või tema poolt volitatud isikule kohtuotsuse jõustumisel mootorsõiduk Mitsubishi Lancer r/n XXX (asub Rahumäe tee 6/1 Tallinnas asuvas parklas). /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.