lg 2 p 3; § 200 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav E.D Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, Vene Föderatsiooni kodanik, alaline elamisluba, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub; Kriminaalkorras karistatud 1-l korral: Tartu Maakohtu 25.03.2015. a otsusega süüdi mõistetud
järgi ja karistatud rahalise karistusega 160 päevamäära, s.o 512 eurot, mis jäeti
alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga; Väärteokorras 4 kehtivat karistust; Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 09.03.2016. a. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.D
Süüdi tunnistada E.D
lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel mõista E.D-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 (kaks) aastat vangistust.
a otsusega mõistetud, kuid täitmisele mitte pööratud rahalise karistuse osa 160 päevamäära, so 512 eurot.
lg 1,3 alusel määrata, et E.D tuleb täitmisele pööratud rahaline karistus tasuda ositi 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. E.D on kohustatud alates septembrist
lg 1,3 alusel määrata, et E.D-le käesoleva otsusega mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui E.D ei pane 2-(kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata E.D kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. elukohajärgse
p 1 alusel lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 11.08.
lg 1 järgi selles, et tema 21.05.2015 kella 23:00 ajal Jõgeva maakonnas Pala vallas Pala külas pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga so röövimise, mis seisnes selles, et tema läks tee ääres lapsevankrit lükanud xxxxxxxxxxx juurde, lükkas lapsevankri eemale, haaras xxxxxxxxxxx kõrvas olnud nööpkõrvaklapid väärtusega 2 eurot ning lõi mitmel korral kõrvaklappide juhtmetega kannatanule vastu nägu, kaela ja kõrva, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi -paremale poole otsmiku piirkonda marrastusi so pindmise peavigastuse ning haaras xxxxxxxxxxx taskust maha kukkunud mobiiltelefoni Sony Xperia C koos mälu- ja SIM kaardiga väärtusega kokku 331 eurot. Kuriteoga on xxxxxxxxxxxxx tekitatud varalist kahju nööpkõrvaklappide, mobiiltelefoni Sony Xperia C, SIM kaardi ja mälukaardi ära võtmisega kokku 333 eurot. 3 Peale selle süüdistatakse E.D
lg 2 p 3 järgi selles, et tema, isikuna, keda on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt 25.03.2015 karistatud
järgi, 23.10.2015 kella 23:30 ajal Jõgeva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja trepikojas, pani toime süstemaatiliselt teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et haaras kätega kannatanu xxxxxxxxxxxxkõrist ning püüdis kannatanud keldrisse tirida, kuid kannatanu hakkas appi karjuma ning seejärel sulges käega kannatanu suu, et viimane ei saaks abi kutsuda ning hammustas xxxxxxxxxxxx vasakult pool oimukohalt, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – vasakul pool oimu piirkonnas hammustamisest marrastused, kaela ülaossa palpatoorselt valu, s o pea pindmised hulgivigastused, millist õigusvastast tegevust asusid takistama kannatanu hõigete peale appi tulnud naabrid.
lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõistes liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel mõista käesoleva otsusega mõistetud karistus liitkaristusena 25.03.2015 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega määratud rahalise karistusega 160 päevamäära, s o 512 eurot.
lg 2 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt.
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui E.D 2-aastasel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
Menetluskulu: määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja prokuratuuris 67,08+86.16+86.16 eurot, sundraha 1075 eurot. KrMS § 180 lg 1,3 alusel vähendada menetluskulusid ja mõista kuludena välja sundraha katteks 120 eurot, ülejäänud summad jätta riigi kanda, määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul, kohustades E.D tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 10 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Samuti kinnitas süüdistatav, et ta on nõus tsiviilhagi ja selle suurusega. Tsiviilhagi võttis õigeks. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuistungil täiendati kokkulepet ja taotleti määrata täitmisele pööratav rahaline karistus tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista E.D süüdi
lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. E.D-lt tuleb välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning määrata need tasumisele kokkuleppes märgitud viisil. III Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanuksxxxxxxxxxxx, kes on kuriteo toimepanemise tulemusena saanud varalist kahju. xxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 4 summas 333 eurot, mis koosneb nööpkõrvaklappide, mobiiltelefoni, SIM-kaardi ja mälukaardi väärtustest (tl 13). Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 132 lg 1 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. E.D on kohtuistungil võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ja on nõustunud hüvitama kahju, mis kannatanul on tekkinud seoses Kodavere-Pala teel toimunud sündmusega. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagi rahuldada. Raina Pärn Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.