KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-6111 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidl

§ 3892

lg 2; § 3891 lg 2; § 3811 lg 1, 344 lg 1 - § 22 lg 2, § 345 lg 1 järgi; A.M-i

§ 3892 lg 2 järgi; 2 B.H süüdist uses Kar

S § 389 lg 2; § 3891 lg 2 ja § 3811 lg 1 järgi; A.A.

§ 2

344 lg 1 ja 345 lg 1 - § 22 lg 3 järgi; OÜ XXX

§ 389lg 3; § 3891 lg 3; § 3811 lg 3 järgi.

Tartu Maakohtu 24.07.2012 määrusega kriminaalasjas nr 1-10-17160 anti R.P. , A.M, B. H , A.A. ja OÜ XXX süüdistatavatena kohtu alla. 2. Tartu Maakohtu Võru kohtumajja saadeti 03.07.2013 süüdistusakt kriminaalasjas nr 1-136111 OÜ XXXXX süüdist uses KarS § 3892 lg-te 2, 3 - § 25 lg 1, 2 ja 3811 lg 3 järgi; T.R. i süüdist uses KarS § 3892 lg 2 - 25 lg 1, 2 järgi ja R.P.

§ 3892lg 2 - § 25 lg 1, 2 järgi.

Prokurör esitas taotluse kriminaalasjade nr 1 -10-17160 ja 1-13-6111 ühendamiseks.

1. Tartu Maakohtu 21.10.2013 määrusega liide ti kriminaalasjad nr 1-10-17160 ja 1-13-6111, ühendatud kriminaalasja numbriks jäeti 1 -13-6111 ning R.P. , T.R. ja OÜ XXXXX anti süüdistatavatena kohtu alla. 21.10.2013 kohtumäärusega määrati ühendatud kriminaalasi arutamisele avalikul kohtuistungil ajavahemikul 31.03.-20.06.2014 (v.a 7.-16.04.2014).
2. Süüdistatavad B.H, A.M ja A.A. esitasid kohtule taotlused kriminaalasja nr 1-13-6111 lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega KrMS § 2742 alusel.
3. Tartu Maakohus 03.04.2014 määrusega jättis B.H , A.M -i rahuldamata. Kohtumääruses esitatud motiivid olid järgmised. ja A.A. taotlused 5.1 Uurimisasutusest on kriminaaltoimik saadetud prokuratuuri oktoobris 2008 (siinkohal ringkonnakohus parandab ilmse eksimuse ja märgib, et kriminaalasi saabus prokuratuuri 04.03.2010). Prokuratuur tegi seejärel asjassepuutuvaid toiminguid, päringuid pankadesse ning mh ka B.H kaitsja taotlusel käekirja ekspertiisi. Menetlustoiminguid tehti A.M-i ja B.H suhtes 06.01.2009, kui toimusid läbiotsimised ja A.A. suhtes kahtlustatavana ülekuulamisel 11.10.
4. Lõuna Ringkonnaprokuratuur on 28.12.2010 edastanud süüdistusakti kriminaalasjas nr 1-10-17160 Tartu Maakohtu Valga kohtumajja, mis edastati Tartu Maakohtu esimehe 01.03.2011 korraldusega Tartu Maakohtu Võru kohtumajja. Eelistung nimetatud asjas määrati 23.05.
5. Prokurör esitas taotluse kriminaalasjade nr 1 -10-17160 ja 1-13-6111 ühendamiseks. Tartu Maakohtu 21.10.2013 kohtumäärusega ühendati kriminaalasjad nr 1-10-17160 ja 1-13-6111 ja asja kohtulik arutamine määrati ajavahemikul 31.03.2014 kuni 20.06.
6. 5.2 Kohus tuvastas B.H ja A.M-i puudutavalt, et käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse neid maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamises tagastusnõude tekitamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 5 000 000 krooni. Samuti süüdistatakse B.H maksuhaldurile andmete esitamata jätmises ja valeandmete esitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata enam kui 5 000 000 krooni ning raamatupidamise korraldamise nõuete teadvas rikkumises, millega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Seega süüdistatakse B.H esimese astme kuritegude ja teisme astme kuriteo toimepanemises ning A.M-i esimese astme kuriteos. Kokkuvõtvalt on süüdistuse kohaselt riigile maksudena laekumata jäänud kokku 25 021 533 krooni, seega on käesolevas kriminaalasjas olemas suur avalik huvi. 5.3 Kohus selgitas, et süüdistatavate taotlused kriminaalasja lõpetamiseks menetluse mõistliku aja möödumise tõttu on esitatud enne kriminaalasjas toimunud põhiistungit ning enne asja sisulist arutamist. Käesolevas kriminaalasjas on istungite toimumise aeg juba kindlaks määratud ning puuduvad takistused kriminaalasja sisuliseks arutamiseks. Kriminaalasjas on kokku 7 süüdistatavat ning suur hulk tõendeid. Maksukuritegude raskust tuleb hinnata mh ka valeandmete esitamise tõttu riigile laekumata jäänud maksusumma suuruse järgi, milleks käesolevalt on 25 021 533 krooni. 5.4 Kohus asus seisukohale, et isegi kui tuvastada kohtumenetluse käigus menetluse mõistliku aja möödumi ne, saab süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul heastada muul viisil, näiteks KrMS § 306 lg 1 p-s 61 toodud alusel süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kergendada süüdistatavatele mõistetavat karistust või õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel mõista süüdistatavate kasuks riigilt välja ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis.
7. Tartu Maakohtu 03.04.2014 määruse vaidlustasid B.H ja A.M, kes taotlevad maakohtu lahendi tühistamist ja paluvad lõpetada kriminaalasja nr 1-13-6111 menetlus seoses mõistliku menetlusaja möödumis e ga. Kaebused on omavahel kattuvad ning nendes esitatud põhiargumendid ja etteheited on järgmised. 6.1 Kohus ei ole järginud Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu seisukohti, et menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata kohtuasja asjaolude põhjal 1) kohtuasja keerukus, 2) kaebaja käitumine 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. 6.2 Kaebaja leiab, et tegemist ei ole keeruka ega mahuka kriminaalasjaga. Toimikus on küll 8 köidet, millest aga kaebajatega on seotud pooled toimikud, milles on palju korduvaid materjale. Neis on ka menetlusele vajalikke dokumente, millised aga ei muuda kriminaalasja keeruliseks. Samuti on prokurör 06.11.2012 eelistungil öelnud, et tegemist ei ole keeruka ja mahuka 2 kriminaalasjaga. Nii Maksukuritegude Uurimise Keskuse kui Prokuratuuri peamised uurimistoimingud on olnud järelepärimised avalikele registritele, pankadele või Maksu- ja Tolliametile. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-6-11 p-s 18.3 on asunud seisukohale, et selliseid toiminguid ei saa pidada keerukaks ja aeganõudvaks. 6.3 Kaebajad endi käitumist hinnates leiavad, et nad on kogu aeg olnud uurimisorganitele ja kohtule kättesaadavad ning ei ole teinud omalt poolt midagi, et menetlust venitada. 6.4 Määruskaebustes tehakse etteheiteid riigivõimu käi tumisele. Kaebajad märgivad, et nii kohtueelses menetluses kui kohtulikus menetluses on liidetud kriminaalasju, millega kaebajatel pole mingit pistmist. Kõiki kolme kriminaalasja ühendab ainult üks isik. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-43-10 möönnud, et teatud juhtudel võib siiski olla õige lahendada isegi ühe ja sama süüdistatava erinevaid tegusid erinevate kriminaalasjade raames. Seda enam tuleb hoiduda erinevate kriminaalasjade liitmisest, kui enamus süüdistatavaid ei oma teiste kriminaalasjadega seost. Käesoleval juhul on kohtu all 5 füüsilist isikut ja 2 juriidilist isikut. Ja ainult 1 füüsiline isik omab puutumust kõigi kolme liidetud kriminaalasjaga. Ülejäänud isikutele on lihtsalt koormavaks kohustuseks osaleda ka teda mitte puudutavate kriminaalasjade lahendamisel. Otseselt on selle tulemuseks kohtuistungite edasilükkumine ja istungite pikkuse hüppeline kasv. Kui algselt oli määratud istungite perioodiks 04.11.2013 kuni 29.11.2013, siis peale viimase kriminaalasja liitmist on istungite perioodiks määratud 31.03.2014 kuni 20.06.2014 (v.a 07.16.04.2014) . Samuti on ebamõistlikult pikk aeg hetkest, millal prokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse, 28.12.2010, kuni istungite alguseni 31.03.
8. 6.5 B.H leiab, et tänu kriminaalasjade liitmisele on istungite periood veninud sellise pikkuseni, mille tõttu muutub temal võimatuks oma töökohustuste täitmine. Kuna see asjaolu ise ei pruugi olla piisavaks, tuleb lisada, et paralleelselt kriminaalasjaga on MTA samas asjas teinud vastutusotsuse nr. 13-7/324-8, millega nõudis kaebajalt välja 20 241,11 eurot. Kaebaja sõlmis MTA-ga ajatamisgraafiku, sest ei oma sellist finantsilist seisukorda, et tasuda antud summa koheselt. Kaotades sissetuleku, kaob ka võimalus jätkata ajatamisgraafiku täitmist, mis toob kaasa sellest johtuvad tagajärjed. 6.5.1 B.H ja A.M-i arvates on kohus jätnud vaatluse alt välja küsimuse, kas on asjaolusid, mis süvendavad riivet õigusele mõistliku menetlusaja jooksul. Kaebajale on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 06.01.
9. Tänaseks on elukohast lahkumise keeld kehtinud 5 aastat ja 3 kuud. Prokuröri arvamuse kohaselt on võimalik jõustunud lahendini jõudmine 2,5 aasta jooksul, selleks hetkeks elukohast lahkumise keeld kehtinud juba üle 7 aasta. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on määruse nr 3-1-1-63-13 p-s 14 öelnud, et pikaajaline elukohast lahkumise keeld süvendab arvestatavalt ka riivet isiku õigusele asja menetlemisele mõistliku aja jooksul. 6.7 Kaebuses leitakse veel, et kohus on jätnud lahendamata küsimuse, kas eksisteerib arvestatav tõenäosus kriminaalasja lahendamise võimalikkusest lähiajal. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on antud küsimusele viidanud lahendi nr 3-1-1-63-13 p-s
10. Nagu prokurör arvas, on lahendini võimalik jõuda 2,5 aasta jooksul. Antud arvamus on realistlik. Kui arvestada mõistliku menetlusaja alguseks kohtu poolt välja toodud 06.01.2009 siis menetluse lõppedes 2016 lõpus on mõistlik menetlusaeg lõppenud ka arvestamata riivet, et kaebajale on koha ldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld. 6.8 Allakirjutanud leiavad, et nende põhistatud taotlust läbi vaadates on kohus jätnud vastamata olulistele argumentidele, mille nemad olid esitanud. Kohtu vastav kohustus tuleneb aga EIK lahenditest (kohtuotsus 07.10.2010, avaldus nr 5231/04) ja kohtuotsus 10.02.2011, avaldus nr 4909/04).
11. B.H ja A.M -i määruskaebustele vastuseks esitas oma kirjalikud seisukohad v anemprokurör K. Laas, kes palub jätta Tartu Maakohtu 03.04.2014 määruse muutmata ja 3 määruskaebused rahuldamata. Prokurör peab õigeks maakohtu järeldust, et rikutud ei ole süüdistatava te B.H ja A.M -i õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ning isegi kui kohus selle riive tuvastab, on võimalik seda heastada muul viisil. Mõlemat isikut süüdistatakse esimese astme kuriteos. Mida raskem on süüdistus, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada kriminaalasja lõpetamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebus tega, leiab, et Tartu Maakohtu 03.04.2014 määrus tuleb jätta muutmata ja B.H ning A.M-i kaebused rahuldamata. Seda seisukohta põhistab apellatsiooni kohus järgnevalt.
13. KrMS § 2742 lg 1 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul sama seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 2052 nimetab kriminaalmenetluse lõpetamisel arvestatavate asjaoludena kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) väljakujunenud praktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt König Saksamaa, otsus 28.06.1978, p-d 99 ja 111; Kudla . Poola, p 124; Valeriy Kovalenko . Venemaa, otsus 29.05.2012, p 58). Ringkonnakohus soostub eelnimetatud kriteeriume järgides esimese kohtuastme järeldusega, et mõistlik menetlusaeg arutatavas asjas ei ole veel möödunud.
14. Esmalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et mõistliku menetlusaja kulgu tuleb kriminaalasjas hakata arvestama ajast, mil A.M-i ja B.H suhtes teostati läbiotsimisi, s.o alates 06.01.2009, kuna sellest ajahetkest on uurimistoimingud hakanud vahetult mõjutama ka nimetatud süüdist atavaid. Eeltoodud järeldust ei ole vaidlustanud ka A.M ega B.H . Ringkonnakohus loeb seega põhjendatuks seisukoha, et kriminaal menetlus on kestnud käesoleva määruse tegemise ajaks nii A.M-i kui B.H suhtes ca viis aastat ja viis kuud.
15. Teiseks on esimene kohtuaste arvesse võtnud süüdistatavate suhtes menetlusaja mõistlikkust mõjutavaid (loetletud määruse punktis 9) asjaolusid. Ringkonnakohus maakohtu vastavate seisukohtadega nõustub, kuid peab vajalikuks lisada ka omapoolseid põhjendusi.
16. Määruskaebustes on leitud, et käesolev kriminaalasi ei ole piisavalt mahukas ega keerukas, tingimaks kohtumenetluse toimumise nii pika aja jooksul. Vastavale seisukohale asumisel võtavad nad aga aluseks vaid neid endid puudutavad materjalid. Ringkonnakohus süüdistatavate vastava arvamusega ei nõustu, vaid leiab, et kriminaalasja mahukust ja keerukust tuleb hinnata kogu kriminaalasja kontekstis. Seda tehes selgub, et asjas on kaheksa kohtutoimikut, seitse süüdistatavat ja palju kuriteoepisoode. Seega võib tõendikogumit pidada pigem mahukaks. Ka tõenduslikust küljest tuleb kriminaalasja lugeda keskmisest keerukamaks, kuivõrd läbi on viidud mitmeid erinevaid menetlustoiminguid – ekspertiise, ulatuslikke vaatlusi, jälitustoiminguid, läbiotsimisi nii juriidiliste isikute asukohtades kui süüdistatavate eluruumides, välja on nõutud mitmeid dokumente, tehtud päringuid pankadesse jne. Saadud tõendite kogumist ja läbitöötamist tuleb kahtlemata pidada aeganõudvaks ning keerukaks tegevuseks. 12.1 Kohtupraktikas ja õigusteoorias on kohtuasja keerukuse hindamisel kaalu omavana arvestatud ka kuriteo raskust, s.t avalikku huvi. Ringkonnakohus jagab maakohtu ja prokuröri positsiooni avaliku huvi olemasolu kohta käesoleva kriminaalasja lahendamisel. Nimelt on A.M-ile ja B.H -le esitatud süüdistus maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamises tagastusnõude tekitamise eesmärgil (KarS § 3892 lg 2), mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 5 000 000 krooni . B.H süüdistatakse lisaks veel maksuhaldurile andmete esitamata jätmises ja 4 valeandmete esitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil (KarS § 3891 lg 2), millega seoses jäi maksudena laekumata enam kui 5 000 000 krooni ; samuti raamatupidamise korraldamise nõuete teadvas rikkumises, millega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist (KarS § 3811 lg 1). Käsitledes kriminaalasja tervikuna, on süüdistustes kirjeldatud tegevusega kahju tekitatud kokku üle 25 000 000 miljoni krooni. Apellatsioonikohus on seisukohal, et antud juhul on just kahju suurus aluseks avaliku huvi ning seeläbi kohtuasja keerukuse jaatamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma nii suure kahju tekitamise puhul erilist tähendust asjaolu, et kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Maksunõude eripära tõttu ei ole maksukahju üldjuhul võimalik kriminaalasjas hageda.
17. Ringkonnakohus sedastab, et vaatamata kohtumääruse eelmises punktis toodud järeldusele ei pruugi kriminaalasja mahukus ja keerukus iseeneses veel olla piisavaks õigustuseks menetluse pikaajalisusele. Arvestada tuleb teisigi tegureid, mida kohtukolleegium hindabki alljärgnevalt.
18. Vaadeldes käesolevas kriminaalasjas asjaomaste asutuste käitumist, on ringkonnakohus järgmistel seisukohtadel. 14.1 Samaselt prokuröriga leiab kriminaalkolleegium esmalt, et kohtueelse menetluse etappi mingi tegevusetuse periood ei ilmesta ja seda ei ole väitnud ka süüdistatavad. Kõik nende etteheited on suunatud kohtumenetluse veni tamisele. Seejuures leiavad nad, et esmajoones tingis selle kriminaalasjade liitmine ühiseks menetlemiseks, mida nad peavad toimunuks põhjendamatult. 14.2 Ringkonnakohus märgib esmalt, et A.M-i ja B.H käitumisele kriminaalmenetluse kestuse osas mingeid etteheiteid teha ei saa. Tähelepanu väärib aga siiski, et esialgselt 2012 novembris toimuva pidanud kohtuistungid jäid ära, kuna üks kaitsjatest (M. Krautmann) ei olnud kriminaalasja materjalidega tutvunud ega võimeline oma kaitseülesandeid täitma. Mainima peab, et nimetatud kohtuistungil on nii kaitsjad R. Napa, A. Tooming kui M. Angerjärv nimetanud kriminaalasja mahukaks ja selle läbitöötamist väga aeganõudvaks tegevuseks. Edasi määras kohus kriminaalasja nr 1-10-17160 sisuliseks arutamiseks kohtuistungid ajavahemikule 04.-30.11.
19. Kuivõrd 03.07.2013 saabus Tartu Maakohtusse uus süüdistusakt kriminaalasjas nr 1 -13-6111, kus üheks süüdistatavaks oli ka R.P. , siis toimus asjas 02.09.2013 eelistung. Ka nimetatud istungil ei olnud kõik kaitsjad valmis kaitseülesandeid täitma, taotledes tähtaja pikendamist erinevatel põhjustel. Järgmisel, s.o 04.10.2013 toimunud eelistungil esitas prokurör taotluse kriminaalasjade nr 1-1017160 ja nr 1-13-6111 ühendamiseks. Prokurör on ringkonnakohtule esitatud kirjalikes seisukohtades selgitanud, et kui selgus kriminaalasja arutamisega alustamise võimatus 2013 detsembris vandeadvokaat M. Angerjärve isapuhkuse tõttu ja põhjusel, et kaitsjad esitasid taotlusi selliste tõendite uurimiseks (tunnistajate ülekuulamiseks), mis juba oma olemuselt ei saanud omada kriminaalasjas tõenduslikku tähendust, loobus ta kriminaalasjade ühiseks menetlemiseks liitmise taotlusest. Edasi nähtub kohtuistungi protokollist, et kui kohus küsis kõikide kaitsjate arvamust kriminaalasjade liitmise küsimuses , siis mitte üksk i kaitsja ei vaielnud ühendamis ele vastu ega tõstatanud mõistliku menetlusaja küsimust. Vastupidi, B.H kaitsja oli üks kaitsjatest, kes nõudis kriminaalasjade liitmist, öeldes, et asjad on vaja ühendada ja selleks esineb mõistlik alus. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd süüdistatavate huve esindavad kaitsjad on kriminaalasjade ühendamisega nõustunud ja isegi seda vajalikuks pidanud (kuigi seetõttu lükkus edasi kriminaalasja menetlemise algus ja pikenes menetlemisele kulunud aeg), siis ei saa edasises menetluses tugineda kriminaalasjade liitmisele, kui mõistliku menetlusaja riivet põhjustanud asjaolule.
20. Ringkonnakohus märgib, et muude asjaolude hulgas tuleb menetluse mõistliku aja möödumise hindamisel tähelepanu pöörata ka n -ö olulistele asjaoludele, mis on süüdistatava jaoks konkreetses menetluses kaalul. Nii on B.H oma kaebuses leidnud, et kohtuistungite venimise tõttu muutub tal võimatuks oma töökohustuste täitmine ning sissetuleku kaotamine võtab temalt võimaluse tasuda MTA vastutusotsusega nr 13-7/324-8 temalt välja nõutud 20 241,11 eurot. Samuti 5 leiavad B.H ja A.M , et nende suhtes kohaldatud tõkend (elukohast lahkumise keeld) süvendab riivet nende õigustele. Ringkonnakohus möönab, et kohtuistungite tõttu tuleb süüdistatavatel vahel töölt ära olla. Samas nähtub Tartu Maakohtu 02.04.2014 kohtuistungi protokollist, et kohus on lubanud lahkuda nii B.H kui tema kaitsjal istungilt, kus temaga seotud episoode ei arutata. Seega on maakohus omalt poolt arvestanud võimaluse piires ka kohtumenetluse poolte soove. Kriminaalkolleegium lisab veel, et kumbagi süüdistatavat ei ole vahistatud ja nende varasid ei ole arestitud, ehk teisiti öelduna, maksimaalselt intensiivseid põhiõiguste riiveid kriminaalmenetlus neile seni kaasa toonud ei ole. Tõsi, nende mõlema suhtes on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 07.01.2009, kuid nimetatud tõkendi kohaldamine ei süvenda süüdistatavate õiguste riivet nii arvestatavalt, et see muude asjaolude taustal tingiks kriminaalmenetluse kohese lõpetamise. Mis puutub määruskaebustes toodud viitesse Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-63-13, siis selles kohtukaasuses oli tõkendi kohaldamise perioodiks juba ligikaudu 7 aastat ning ringkonnakohus ja Riigikohus tuvastasid asjas riigivõimu käitumise minetused (eeskätt sellele, et prokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse alles 2 aastat 3 kuud ja 18 päeva pärast seda, kui uurimisasutus oli kriminaaltoimiku prokuratuurile edastanud). Ka oli selles kaasuses tegemist teise astme kuriteoga.
21. Apellatsioonikohus peab oluliseks, et praegusel hetkel on kriminaalmenetlus jõudnud faasi, kus juba 31.03.2014 alustati asja sisulise arutamise ja tõendite uurimisega. Seega ei lähe kohtuotsuseni jõudmiseni kindlasti enam kahte ja poolt aastat. Samal veendumusel on kirjalikes seisukohtades ka asja menetlev prokurör, leides, et selleks ajaks on veel ehk aasta. Ringkonnakohtu hinnangul, arvestades sisse veel potentsiaalselt kuluva aja, kuluks süüdistatavate B.H ja A.M -i suhtes lõpliku lahendini jõudmiseks kokku ca kuus ja pool aastat. Käesoleva kriminaalasja lahendamiseks, arvestades selle mahukust ja keerukust, ei ole see aeg ülemäärane.
22. Ringkonnakohus märgib veel, et isegi kui isiku õigust kriminaalasja menetlemisele mõistliku aja jooksul on rikutud, ei tähenda see automaatselt seda, et kriminaalmenetlus tuleks lõpetada. KrMS § 2742 lg 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus üksnes juhul, kui süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada. Muude heastamisvõimalustena tuleb seejuures arvestada nii KrMS § 306 lg 1 p-s 61 ette nähtud alust karistuse kergendamiseks kui ka isiku õigust nõuda riigilt ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-8509, 3-1-1-63-13). Nimelt on kolleegium varem selgitanud, et otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt poolt seda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist (Vt Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-611, p 19.1 ja nr 3-1-1-34-13, p 18). Seejuures tuleb eeltoodud hindamiskriteeriume, sh kuriteo raskust, käsitleda iga süüdistatava puhul eraldi.
23. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kriminaalkolleegium seisukohal, et mõistlik menetlusaeg ei ole käesolevas kriminaalasjas möödunud ning jätab juhindudes KrMS §-dest 390 ja 337 lg 1 p-st 1 maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk 6 Aarne Sarjas