← Eesti

1-16-10491/30

Obsah (11)§ 199§ 266§ 64§ 68§ 218§ 121§ 57§ 58§ 4§ 180§ 222

1-16-10491 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuaril 2017. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-10491 (kohtueelses menetluse

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 ning

§ 266

lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör abiprokurör Helen Kiviloo Süüdistatav G.S , isikukood: XXX, kodakondsuseta, emakeel: vene keel, haridus: kesk-eri haridus, ei tööta, elukoht: Xxxx, viibib vahistatuna Xxxx, karistusregistri kohaselt kehtivaid kriminaalkaristusi 9 ja kehtivaid väärteokaristusi 8, alates 04.07.

  1. a ja 21.07.
  2. a kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 13.09.
  3. a, alates 14.09.2016 kohaldatud tõkendit vahistamine, mida on Harju Maakohtu 10.11.
  4. a kohtumäärusega pikendatud kuni 13.01.
  5. a; Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas:
  6. Tunnistada G.S (i.k. XXX)

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Tunnistada G.S (i.k. XXX)

§ 266

lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 3.

§ 64

lg 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus (

§ 266

lg 2 p 1 järgi mõistetud 6 kuud vangistust) kaetuks raskemaga, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 1-16-10491 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata G.S ’i karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg ning karistuse algust lugeda alates 13.09.

  1. a, mil G.S peeti kahtlustatavana kinni.
  2. G.S ’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel olenevalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena.
  3. Rahuldada kannatanu Xxxx AS-i esitatud kaks tsiviilhagi täielikult ja mõista G.S ’ilt Xxxx AS-i kasuks välja kokku 2983,15 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda Xxxx AS-i arveldusarvele nr EE092200221001172813 Swedbank AS-is.
  4. Rahuldada kannatanu Xxxx esitatud tsiviilhagi täielikult ja mõista G.S ’ilt Xxxx kasuks välja 840 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda Xxxx arveldusarvele nr EE852200221031247459 Swedbank AS-is.
  5. Rahuldada kannatanu Xxxx OÜ esitatud kolm tsiviilhagi täielikult ja mõista G.S ’ilt Xxxx OÜ kasuks välja kokku 1984,85 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda Xxxx OÜ arveldusarvele nr EE892200221017433423 Swedbank AS-is.
  6. Rahuldada kannatanu Xxxx AS-i esitatud tsiviilhagi täielikult ja mõista G.S ’ilt Xxxx AS-i kasuks välja 1442,09 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda Xxxx AS-i arveldusarvele nr EE182200221053171150 Swedbank AS-is.
  7. Rahuldada kannatanu Rita Sepa (Sepp) esitatud tsiviilhagi täielikult ja mõista G.S ’ilt Rita Sepa (Sepp) kasuks välja 300 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda Rita Sepa (Sepp) arveldusarvele nr EE042200221015752876 Swedbank AS-is.
  8. Rahuldada kannatanu Xxxx’e esitatud tsiviilhagi täielikult ja mõista G.S ’ilt Xxxx’e kasuks välja 384 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda Xxxx’e arveldusarvele nr EE101010010375144011 AS SEB Pangas.
  9. Rahuldada kannatanu Xxxxa esitatud tsiviilhagi täielikult ja mõista G.S ’ilt Xxxxa kasuks välja 699,11 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda Xxxxa arveldusarvele nr EE682200001107320996 Swedbank AS-is.
  10. Rahuldada kannatanu Xxxx AS-i esitatud tsiviilhagi täielikult ja mõista G.S ’ilt Xxxx AS-i kasuks välja 217,56 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda Xxxx AS-i arveldusarvele nr EE181700017001887370 Nordea Bank AB Eesti filiaalis.
  11. Rahuldada kannatanu Xxxx esitatud tsiviilhagi täielikult ja mõista G.S ’ilt Xxxx kasuks välja 593,93 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda Xxxx arveldusarvele nr EE082200001120170987 Swedbank AS-is.
  12. Sularaha summas 65 (kuuskümmend viis) eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu 05.10.
  13. a kohtumäärusega ning mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol – jätta otsuse punktides 7-15 väljamõistetud tsiviilhagide tagamiseks aresti alla.
  14. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel jätta riigi kanda DNA-ekspertiisi kulud osaliselt, s.t summas 171 eurot ning mõista G.S’ilt välja riigituludesse menetluskuludena: 2

(19)1-16-10491 DNA-ekspertiisi kulud osaliselt, s.t summas 171 eurot, määratud kaitsja tasu summas 360 eurot ja sundraha summas 705 eurot kokku 1236 eurot. 18. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb G.S’il tasuda menetluskulud kokku summas 1236 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 103 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile või kinnipidamisasutusse. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. SÜÜDISTUS G.S ´i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 09.04.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-2311 süstemaatilise varguse toimepanemise eest süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega, jätkas peale karistuse kandmist varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 04.06.2016 kella 08.38 ajal viibides Tallinnas Tartu mnt 49 asuvas Xxxx OÜ-le kuuluvas kaupluses Maxima võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx OÜ-le kuuluvad järgmised kaubad: pudeli alkohoolset jooki Hennesy 0,5L maksumusega 39.99 eurot ja pudeli alkohoolset jooki Hennesy 0,7L maksumusega 31.90 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 71.89 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 04.06.2016 ajavahemikul kell 11.00 kuni 17.00 viibides Harjumaal Sakus Üksnurme tee 8 asuva Saku Xxxxi kaupluse juures võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx´ale kuuluva jalgratta Panter maksumusega 300 eurot, millega lahkus. Samuti tema 13.06.2016 ajavahemikul kell 17.00 kuni 18.00 viibides Tallinnas Vesivärava 37 asuvas Torupilli Xxxx kaupluse töötajate söögiruumis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx´ele kuuluva tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab 4 maksumusega 384 eurot, millega lahkus. Samuti tema 17.06.2016 kella 16.16 ajal viibides Viimsi vallas Randvere tee 9 asuvas Xxxx AS-le kuuluvas kaupluses Viimsi Rimi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx AS-le kuuluvad 3 pudelit konjakit Hennessy 0,7L maksumusega 49,90 eurot/pdl ja pudeli Whisky Jack Daniels 0,7L maksumusega 31,99 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 181,69 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 19.06.2016 kella 14.40 ajal viibides Tallinnas Ümera 3 asuvas Xxxx OÜ-le kuuluvas Maxima kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx OÜ-le kuuluvad 3 pudelit viskit Jack Daniels maksumusega 38,99 eurot/tk kogumaksumusega 116.97 eurot ja pudeli konjakit Master Fine Cognac VSOP maksumusega 3
(19)1-16-10491 39.99, seega kaupa kogusummas 156.96 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 21.06.2016 kella 15.47 ajal viibides Viimsi vallas Randvere tee 9 asuvas Xxxx AS-le kuuluvas kaupluses Viimsi Rimi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx AS-le kuuluvad 2 pudelit konjakit Hennesssy 0,7L maksumusega 49,90 eurot/pdl ja pudeli Whisky Jack Daniels 0,7L maksumusega 31,99 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 131,79 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 23.06.2016 kella 12.32 ajal viibides Viimsi vallas, Laiakülas Lilleoru tee 4 asuvas Xxxx AS-le kuuluvas kaupluses Pärnamäe Rimi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx AS-le kuuluvad 2 pudelit konjakit Hennesssy 0,5L maksumusega 45,98 eurot/pdl ja 2 pudelit konjakit Courvoisier 0,7L maksumusega 53,18 eurot/pdl, seega kaupa kogumaksumusega 198,32 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 29.06.2016 kella 21.30 ajal viibides Maardus Keemikute 2 asuvas Xxxx OÜ-le kuuluvas kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx OÜ-le kuuluvad järgmised kaubad: 3 pudelit konjakit Martell VSOP maksumusega 65.69 eurot/pdl kogumaksumusega 197.07 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 30.06.2016 kella 09.19 ajal viibides Viimsi vallas Randvere tee 9 asuvas Xxxx AS-le kuuluvas kaupluses Viimsi Rimi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx AS-le kuuluvad 4 pudelit Viski Jameson Tin Box 40% vol 0,7L maksumusega 22,85/pdl kogusummas 91,40 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 01.07.2016 kella 15.20 ajal viibides Sauel Kuuseheki 2a asuvas Xxxx OÜ-le kuuluvas kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx OÜ-le kuuluvad järgmised kaubad: 4 pudelit konjakit Martell VSOP maksumusega 65.69 eurot/pdl kogumaksumusega 262.76 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 03.07.2016 kella 15.20 ajal viibides Tallinnas Lasnamäe 19 asuvas korteri nr 23 lukustatud koridoris võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Polina Volkova´le kuuluva jalgratta Classic Elegance maksumusega 100 eurot, millega lahkus. Samuti tema 14.07.2016 kella 12.37 ajal viibides Tallinnas Ümera 3 asuvas Xxxx OÜ-le kuuluvas kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx OÜ-le kuuluvad järgmised kaubad: 4 pudelit konjakit Martell VSOP maksumusega 62.59 eurot/pdl kogumaksumusega 250.36 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 14.07.2016 kella 15.55 ajal viibides Jüris, Aruküla tee 29 asuvas Xxxxle kuuluvas kaupluses Jüri Konsum, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxxle kuuluvad järgmised kaubad: ostukoti maksumusega 1,69 eurot, 3 pudelit 0,7L rummi Zacapa Solera maksumusega 64,50 eurot/pdl kogusummas 193,50 eurot, pudeli Tequila Patron Silver maksumusega 60,90 eurot, 2 pudelit 0,7L Whisky Ballantines maksumusega 18,99 eurot/pdl kogusummas 37,98 eurot ja pudeli veini Royal Oporto agrd 20 maksumusega 41,86 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 335,93 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 15.07.2016 kella 14.28 ajal viibides Viimsi vallas Randvere tee 9 asuvas Xxxx AS-le kuuluvas kaupluses Viimsi Rimi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx AS-le kuuluvad 3 pudelit konjakit Cognac Courvoisier VSOP 0,7L maksumusega 42,99 eurot/pdl ja pudeli konjakit Hennessy VSOP 0,7L maksumusega 51,99 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 180,96 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 16.07.2016 kella 15.15 ajal viibides Tallinnas Vilde tee 75/77 asuvas Xxxx OÜ4
(19)1-16-10491 le kuuluvas kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx OÜle kuuluvad järgmised kaubad: 3 pudelit konjakit Martell VSOP maksumusega 65.69 eurot/pdl kogumaksumusega 197.07 eurot ja 2 pudelit alkohoolset jooki Hennessy VSOP maksumusega 49.29 eurot/pdl kogumaksumusega 98.58 eurot, seega kaupa kogusummas 295.65 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 19.07.2016 ajavahemikul kell 11.00 kuni kell 23.00 tungis Tallinnas Viru tn 23 asuva Al-Bastione OÜ kinnise baari tagumise osa ladustamisalasse, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Xxxx´le kuuluva meestejalgratta Scott 950 maksumusega 700 eurot ja ratta küljes oleva koti, milles olid I. Khorunzhiyle nimele väljastatud ID kaart, Tallinna ühiskaart, Swedpanga pangakaart, võtmekimp 6 võtmega, millest üks magnetvõti, võtmehoidja „Ivan“, 2 x 20 eurost sularaha kupüüri kokku 40 eurot ning Kalev SPA käepaela, mis on 10 kordne Kalev SPA pääse väärtusega 100 eurot, seega kannatanule kuuluvat vara kogusummas 840 eurot. Samuti tema 22.07.2016 kella 14.40 ajal viibides Tallinnas Männiku tee 6 asuvas Xxxx AS-le kuuluvas kaupluses Silikaadi Rimi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx AS-le kuuluvad 10 pudelit viskit Scottish Leader Original 0,7L maksumusega 20,99 eurot/pdl kogusummas 209,90 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 10.08.2016 kella 16.43 ajal viibides Tallinnas Pallasti 18 asuvas Xxxx OÜ-le kuuluvas kaupluses Maxima, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx OÜ-le kuuluvad 3 pudelit konjakit Martell V.S.O.P maksumusega 41,99 eurot/pdl kogusummas 125,97 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 14.08.2016 kella 15.30 ajal viibides Tallinnas Läänemere tee 28 asuvas Xxxx AS-le kuuluvas kaupluses Läänemere Xxxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx AS-le kuuluvad järgmised kaubad: 3 pudelit konjakit Martell VSOP maksumusega 61.90 eurot/pdl kogumaksumusega 185.70 eurot, 2 pudelit konjakit Hennessy VSOP karbis maksumusega 62.90 eurot/pdl kogumaksumusega 125.80 eurot ja Xxxxi riidekoti maksumusega 0,69 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 312.19 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 15.08.2016 kella 15.00 ajal viibides Saue vallas Pärnu mnt 556A asuvas Xxxx AS-le kuuluvas kaupluses Laagri HüperRimi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx AS-le kuuluvad 6 pudelit Cognac Courvoisier VSOP 0,7L maksumusega 42,99 eurot/pdl ja 5 pudelit Cognac Courvoisier VSOP 0,5L maksumusega 36,59 eurot/pdl, seega kaupa kogumaksumusega 440,89 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 17.08.2016 kella 20.08 ajal viibides Tallinnas Sõpruse pst 171 asuvas Xxxx OÜ-le kuuluvas kaupluses Maxima, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx OÜ-le kuuluvad 5 pudelit konjakit Martell V.S.O.P karbis maksumusega 65,69 eurot/pdl kogusummas 328,45 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 19.08.2016 kella 12.43 ajal viibides Viimsi vallas Randvere tee 9 asuvas Xxxx AS-le kuuluvas kaupluses Viimsi Rimi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx AS-le kuuluvad 2 pudelit konjakit Courvoisier VSOP 40% 0,7L maksumusega 42,99 eurot/pdl, pudeli konjakit Hennessy VSOP 40% 0,7L maksumusega 51,99 eurot ja pudeli konjakit Claude Chatelier XO 40% 0,7L maksumusega 53,99 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 191,96 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 19.08.2016 kella 15:25 ajal viibides Tallinnas Lootsi 10 asuvas Aldar Eesti OÜle kuuluvas Kochi Aidad kaupluses SuperAlko, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku 5
(19)1-16-10491 omastamise eesmärgil, Aldar Eesti OÜ-le kuuluvad kaks pudelit konjakit Martell 1L maksumusega 60 eurot kogumaksumusega 120 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 21.08.2016 kella 19.12 ajal viibides Viimsis Randvere tee 9 asuvas Xxxx AS-le kuuluvas kaupluses Viimsi Rimi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx AS-le kuuluvad 2 pudelit konjakit Courvoisier VSOP 40% 0,7L maksumusega 42,99 eurot/pdl, 2 pudelit Whisky Jack Daniel´s 0,7L maksumusega 31,99 eurot/pdl ja pudeli piiritusjooki Metaxa 0,7L maksumusega 31,95 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 181,91 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 22.08.2016 kella 22.17 ajal tungis lukustamata ukse kaudu Tallinnas Energia 13a-2 asuvasse Xxxxa kasutuses olevasse korterisse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxxale kuuluva tahvelarvuti Lenovo väärtusega 389.61 eurot, tahvelarvuti Samsung väärtusega 243 eurot, mobiiltelefoni Samsung väärtusega 55 eurot, naiste õlakoti Sente, milles deodorant koguväärtusega 10 eurot, samuti sigareti, pooliku sigaretipaki väärtusega 1.50 eurot ja kraadiklaasi, seega kannatanule kuuluvat vara kogusummas 699.11 eurot. Samuti tema 26.08.2016 kella 17.45 ajal viibides Sauel Pärnu mnt 556A asuvas Xxxx AS-le kuuluvas kaupluses Laagri Hüper Rimi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx AS-le kuuluva pudeli konjakit Cognac Hennessy VSOP 40% 0,7L maksumusega 51,99 eurot, pudeli konjakit Cognac Courvoisier VSOP 40% 0,5L maksumusega 36,59 eurot ja 2 pudelit konjakit Cognac Courvoisier VSOP 40% 0,7L maksumusega 42,99 eurot/pdl, seega kaupa kogumaksumusega 174,56 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 04.09.2016 kella 14.30 ajal viibides Tallinnas Läänemere tee 28 asuvas Xxxx AS-le kuuluvas kaupluses Läänemere Xxxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx AS-le kuuluvad järgmised kaubad: 2 pudelit konjakit Martell VSOP maksumusega 61.90 eurot/pdl kogumaksumusega 123.80 eurot, 4 pudelit konjakit Hennessy VSOP karbis maksumusega 62.90 eurot/pdl kogumaksumusega 251.60 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 375.40 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 05.09.2016 kella 17.12 ajal viibides Tallinnas Kadaka tee 56a asuvas Xxxx ASle kuuluvas kaupluses Kadaka Xxxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx AS-le kuuluvad järgmised kaubad: 5 pudelit konjakit Martell VSOP maksumusega 61.90 eurot/pdl kogumaksumusega 309.50 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 07.09.2016 kella 13.16 ajal viibides Viimsis Randvere tee 6 asuvas Xxxx AS-le kuuluvas kaupluses Viimsi Delice, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx AS-le kuuluva pudeli viskit Jack Daniels 100cl maksumusega 45,06 eurot, 3 pudelit viskit Gentleman Jack 40% 70cl maksumusega 43,23 eurot/pdl ja pudeli Elijah Craig 12YO Bourbon 70cl maksumusega 42,81 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 217,56 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 07.09.2016 kella 17:20 ajal viibides Harjumaal Saue vallas Pärnu mnt 556a asuvas Xxxx AS-le kuuluvas kaupluses Laagri Hyper Rimi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 pudelit Cognac Martell VSOP 40% maksumusega 48.79 eurot/pdl kogumaksumusega 97,58 eurot, pudeli Cognac Hennessy VSOP 40% maksumusega 35,99 eurot, pudeli Cognac Courvoisier VSOP 40% 0,7L maksumusega 42,99 eurot ja 2 pudelit Cognac Courvoisier VSOP 40% 0,5L maksumusega 36.69 eurot/pdl kogumaksumusega 73,38 eurot, seega kokku Xxxx AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 249.94 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 08.09.2016 kella 17.52 ajal viibides Tallinnas Narva mnt 1 asuvas Xxxx AS-le 6
(19)1-16-10491 kuuluvas kaupluses Postimaja Rimi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil pudeli Cognac Claude Chatelier XO 0,7L maksumusega 53,99 eurot; pudeli whiskit Glenlivet Faunders Reserve maksumusega 43,99 eurot; 3 pudelit Cognac Hennessy VSOP 0,7L maksumusega 51,99 eurot/pdl kogumaksumusega 155,97 eurot; 3 pudelit Vana Tallinn 0,5L maksumusega 13,59 eurot/pdl kogumaksumusega 40,77 eurot, seega kokku Xxxx AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 294,72 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 09.09.2016 kella 12.40 ajal viibides Haabneemes Rohuneeme tee 32 asuvas Xxxxle kuuluvas kaupluses Haabneeme Konsum, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxxle kuuluvad 12 pudelit konjakit Cognac Hennessy 0,350L, maksumusega 21,50 eurot/pdl, kogusummas 258,00 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 09.09.2016 kella 17.40 ajal viibides Tallinnas Tammsaare tee 62 asuvas Xxxx AS-le kuuluvas kaupluses Tondi Xxxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx AS-le kuuluvad järgmised kaubad: pudeli Martelli Cordon Bleu maksumusega 135 eurot, pudeli Hennesy X.O karbis maksumusega 120 eurot ja pudeli Hennesy X.O karbis maksumusega 190 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 445 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 10.09.2016 kella 15.16 ajal viibides Tallinnas Lootsi 7 asuvas Xxxx AS-le kuuluvas kaupluses Norde Hyper Rimi võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx AS-ile kuuluvad 4 pudelit Cognac Martell VSOP 40% 0,7L maksumusega 48.79 eurot/pdl kogumaksumusega 195,16 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 10.09.2016 kella 20.35 ajal viibides Tallinnas Paepargi 57 asuvas Xxxx OÜ-le kuuluvas kaupluses Maxima, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx OÜ-le kuuluvad 6 pudelit konjakit Hennessy karbis maksumusega 49,29 eurot/pdl kogusummas 295,74 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 12.09.2016 kella 12.11 ajal viibides Tallinnas Lootsi 7 asuvas Xxxx AS-le kuuluvas kaupluses Norde Hyper Rimi võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx AS-ile kuuluvad 5 pudelit Cognac Hennessy VSOP 40% 0,7L kogumaksumusega 259,95 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Seega G.S oma tahtliku tegevusega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, sissetungimisega, see on

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse G.S’it selles, et tema 22.08.2016 ajavahemikul kell 22.00 kuni 22.05 tungis valdaja tahte vastaselt lukustamata ukse kaudu sisse Tallinnas Energia 13aS7 asuvasse Kristi Plamus´e kasutuses olevasse korterisse. Seega G.S pani oma tahtliku tegevusega toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise, see on

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU PÕHJENDUSED 31.01.2017. a toimus käesolevas kriminaalasjas nii kohtuistung kui ka kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine. Süüdistatav G.S ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil andisid kohtueelses menetluses nõusoleku lühimenetluse kohaldamiseks (III kd lk 69; IV kd lk 195). Kohtuistungil oli G.S jätkuvalt nõus kriminaalasja arutamisega lühimenetluses ning sellele ei vaielnud vastu ka kaitsja (III kd lk 146-146 pöördel). Kuivõrd kohus lahendab 7

(19)1-16-10491 G.S’i kriminaalasja lühimenetluses, võib kohus kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) § 233 lg 1 kohaselt tugineda vaid kriminaaltoimiku materjalidele.
  1. KURITEOKOOSSEIS 1.
  2. Episoodide kokkuvõte ja süstemaatilisus G.S’ile on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ehk sissetungimistega ja süstemaatiliselt toimepandud varguste toimepanemises kokku 36 episoodis (III kd lk 90-92). Kohus leidis käesoleva otsuse episoodides 1 –36, et G.S’ile esitatud süüdistus 36 varguse toimepanemises, sh kahe varguse puhul ka sissetungimisega, on tõendamist leidnud. Nimelt tuvastas kohus 15 episoodi puhul, et eraldiseisvalt tuleks G.S’i tegu kvalifitseerida väärteona

§ 218

lg 1 järgi (vt käesoleva kohtuotsuse episoodid 1, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11, 14, 18, 22, 23, 24, 26 ja 34). 19.07.

  1. a ja 22.08.
  2. a varguse episoodide puhul leidis kohus, et G.S on eraldivõetuna täitnud mõlemas episoodis

§ 199

lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu (vt käeoleva kohtuotsuse episoodid 16 ja 25). Ülejäänud 19 varguse episoodi puhul leidis kohus, et kuivõrd varastatu väärtus ei olnud väheväärtuslik (s.t ületas 200 eurot) ning G.S ’ile ei ole esitatud süüdistust nendes episoodides mõne varguse kvalifitseeritavate tunnuste alusel, siis tuleb need episoodid igaüks eraldivõetuna kvalifitseerida

§ 199

lg 1 järgi kuriteona (vt käesoleva kohtuotsuse episoodid 2, 3, 10, 12, 13, 15, 17, 19, 20, 21, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 35 ja 36). Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise varguse kohta kokkuvõtlikult järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need varguse teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Sealjuures peavad need vargused olema omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused peavad moodustama teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Hilisemas lahendis nr 3-1-1-66-13 on Riigikohtu kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde. Seega on esimene süstemaatilisuse kriteerium ehk vähemalt kolme varguse episoodi olemasolu käesoleval juhul täidetud, kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud kokku 36 varguse episoodi toimepanemise G.S’i poolt (neist 15 väärteona

§ 218

mõttes ja 21 kuriteona

§ 199mõttes).

Lisaks on käesolevas kriminaalasjas tuvastatud, et toimepandud varguse episoodi on omavahel seotud, mistõttu on kohtu hinnangul täidetud ka teine süstemaatilisuse kriteerium. Esiteks nähtub toimepandud vargustest asjaolu, et 36 vargust on sooritatud ajavahemikus 04.06.

  1. a kuni 12.09.
  2. a ehk vaid natukene enam kui kolme kuu jooksul. Seega keskmiselt 11-12 vargust pani G.S toime ühes kuus. Samas näiteks mõnel päeval varastas G.S koguni mitmel korral – 04.06.
  3. a Tartu mnt Maximast ja Saku Xxxxist, 14.07.
  4. a Ümera tänava Maximast ja Jüri Konsumist, 19.08.
  5. a Viimsi Rimist ja SuperAlko kauplusest, 07.09.
  6. a Viimsi Delice kauplusest ja Laagri Rimist, 09.09.
  7. a Haabneeme Konsumist ja Tondi Xxxxist ning 10.09.
  8. a Norde Rimist ja Paepargi Maximast. Sealjuures pikimad pausid varguse episoodide vahel olid vaid 10 päeva 03.07.
  9. a-st kuni 14.07.
  10. a-ni ning 18 päeva 22.07.
  11. a-st kuni 8

(19)1-16-10491 10.08.
  1. a-ni. Nimetatud asjaolud näitavad, et G.S pani varguse toime väga intensiivselt. Sealjuures on G.S ise tunnistanud, et ta varastaski edasimüümise eesmärgil, sest tal oli raha vaja ning saadud raha kasutas enda tarbeks ära. Peaaegu kõik 36 vargusest oli toime pandud kauplustest ning peamiselt varastas G.S kanget alkoholi. Nimelt koguni 31 episoodi puhul pani G.S toime kange alkoholi varguse kauplusest. Ühtlasi on G.S isikuks, keda on varasemalt korduvalt karistatud süstemaatiliselt toimepandud varguste eest (III kd lk 61-61 pöördel, 62 pöördel). Sealjuures viimati kui G.S ’it karistati mh süstemaatiliselt toimepandud varguste eest, siis vabanes ta reaalsele kandmisele kuulunud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusliku karistuse kandmiselt 13.05.
  2. a (III kd lk 61; I kd lk 220 pöördel) ehk kõigest kolm nädalat peale vanglast vabanemist alustas G.S uuesti varguste toimepanemist. Arvestades lisaks ülaltoodule ka seda, et G.S ei töötanud varguste toimepanemise ajal (vt nt I kd lk 21, 25, 60; II kd lk 54, 164, 195, 260), Maksu- ja Tolliameti andmetel oli G.S ’i kogu
  3. a sissetulek vaid 62 eurot (I kd lk 227-228; II kd lk 62-63, 141-142, 269-270; III kd lk 65-66; IV kd lk 189-190) ning varguste kui varavastaste kuritegude toimepanemise eesmärgiks oligi G.S’il tema sõnul varalise kasu saamine, siis leiab kohus, et käesoleval juhul panigi G.S varguseid toime selleks, et end ära elatada. Ehk hinnates nii isiku varasemat kriminaalset käitumist kui ka käesoleval juhul toimepandud varguste episoode, leiab kohus, et varguste toimepanemine on muutunud G.S ’ile nii elustiiliks/harjumuseks kui ka elatumisallikaks. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus seega, et G.S on täitnud

§ 199

lg 2 pdes 8 ja 9 sätetatud kuriteo (varguste toimepanemine sissetungimistega ja süstemaatiliselt) objektiivse koosseisu. 1.1.

  1. Subjektiivne koosseis Eelnevalt käesoleva kohtuotsuse alapunktis Tõrge! Ei leia viiteallikat.. on kohus leidnud, et kõikide episoodide osas eraldivõetuna esines G.S ’il kavatsetus vargus toime panna. Lisaks leidis kohus eelnevalt, et 19.07.
  2. a Viru 23 Tallinna ja 22.08.
  3. a Energia 13a-2 varguste puhul esines G.S’il vargusi toime pannes kavatsetus ka sissetungimise (

§ 199lg 2 p 8) osas.

Kohus on seisukohal, et G.S ’il esines kavatsetus vargusi toime panna ka süstemaatiliselt. Seda kinnitavad eelkõige G.S ’i enda kahtlustatavana antud ütlused (vt lähemalt alapeatükist Tõrge! Ei leia viiteallikat..), mille kohaselt ta varastaski edasimüügi eesmärgil. Sealjuures müüs ta kõik varastatu (peale ühe jalgratta, mille ta soovis endale kasutamiseks jätta) maha ning enda sõnul kasutas saadud raha enda tarbeks ära. Samuti kinnitab varguste süstemaatilisust ka objektiivse koosseisu juures välja toodud väline teopilt. Nimelt asjaolud, et G.S pani vargusi toime kolme kuu jooksul kokku 36 korral, mõnedel päevadel isegi kaks korda ning peamiselt varastas ta kauplustest kanget alkoholi, mida on kerge realiseerida. Sealjuures on G.S ’i puhul tegemist isikuga, keda on varasemalt korduvalt karistatud nii varguste kui ka sealhulgas süstemaatiliselt toimepandud varguste eest (III kd lk 61-61 pöördel, 62 pöördel). Seega teab G.S , milline käitumine vastab varguse koosseisule ning milline tegevus toob endaga kaasa vastutuse süstemaatiliselt toimepandud varguste eest. Kavatsetust süstemaatiliselt varguste toimepanemiseks kinnitab veel ka järgmine asjaolu. Nimelt mõisteti G.S’ile Harju Maakohtu 09.04.2015. a kohtuotsusega

§ 199

lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust (I kd lk 220-220 pöördel). Karistuse kandmise alguseks oli kohtuotsuse kohaselt G.S’i kinnipidamise päev ehk 13.11.2014. a (III kd lk 220 pöördel) ning karistusregistri kohaselt vabanes G.S antud karistuse kandmiselt 13.05.2016. a (III kd lk 61). Kuid kõigest kolm nädalat peale eelmise 9

(19)1-16-10491 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmiselt vabanemist, pani G.S toime järgmised kaks vargust (04.06.2016. a) ning seejärel kolme kuu jooksul veel 34 vargust. Eeltoodu kinnitab selgelt asjaolu, et G.S soovis jätkata oma varasemat kuritegelikku eluviisi ehk jätkuvalt panna toime vargusi. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et G.S on pannud

§ 199lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult.

1.1.2. Lõppjäreldus Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et G.S on pannud toime temale süüdistuses etteheidetava

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk pannud toime vargusi sissetungimistega ja süstemaatiliselt. 1.1.3. Kokkuvõte Seega on G.S pannud toime temale süüdistuses etteheidetava

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk pannud toime sissetungimise elamiseks kasutatavasse ruumi. 2. ÕIGUSVASTASUS JA SÜÜ G.S’i tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. G.S oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu

§-s 34 sätestatud asjaolusid ning G.S on sündinud 1982. aastal (vt nt I kd lk 218; II kd lk 59; III kd lk 60, 61; IV kd lk 142). Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on G.S ’i teod koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et G.S on pannud toime temale etteheidetavad kuriteod ehk

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo (vargused sissetungimistega ja süstemaatiliselt) ning

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (sissetungimine elamiseks kasutatavasse ruumi). 3. KARISTUS 3.1. Vargused

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on G.S ’i suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Esmalt on rahaline karistus kui leebem karistusliik välistatud süü suurusest lähtuvalt. Samuti välistab kergemaliigilise karistuse nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus. Kriminaalasja materjalidele lisatud 04.10.

  1. a seisuga karistusregistri väljavõtte kohaselt oli G.S’il 9 kehtivat kriminaalkaristust ning 8 kehtivat väärteokaristust (III kd lk 61-63 pöördel). Samas nähtub antud karistusregistri väljavõttest, et kriminaalkaristuste juures on tegelikkuses kolme kriminaalkaristuse osas kajastatud topeltkirjed (kriminaalasjad nr 1-09-11796, 1-06-10448 ja 1-13-1659). Seega tegelikkuses on G.S ’il kehtivaid kriminaalkaristusi
  2. Nendest viimased kolm kriminaalkaristust on G.S ’ile mõistetud varguste toimepanemise eest (

§ 199

lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9;

§ 199

lg 2 p-de 5, 8 ja 9 ning

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9) ning alati on teda karistatud reaalsele ärakandmisele kuuluva vangistusliku karistusega (kriminaalasjad nr 1-15-1673, 1-13-1659 ja 1-09-11796). Kohtupraktika kohaselt mõistetakse isikule üldjuhul iga järgneva samasuguse kuriteo toimepanemise eest rangem karistus võrreldes eelmisega. Seega kuivõrd G.S ei ole varasematest varguste eest mõistetud reaalsetest vanglakaristustest hoolimata teinud endale järeldusi asuda 10

(19)1-16-10491 õiguskuulekale teele, siis tulenevalt eripreventsioonist ei ole võimalik tema suhtes kohaldada kergemat karistusliiki ehk rahalist karistust. Sealjuures ei oleks kohtu hinnangul G.S ka võimeline rahalist karistust kandma. G.S ei töötanud ei varguste toimepanemise ajal ega ka kohtumenetluse ajal (vt nt I kd lk 21, 25, 60; II kd lk 54, 164, 195, 260; III kd lk 134), Maksu- ja Tolliameti andmetel oli G.S ’i kogu 2015. a sissetulek vaid 62 eurot (I kd lk 227-228; II kd lk 62-63, 141-142, 269-270; III kd lk 65-66; IV kd lk 189-190), vargusi panigi ta enda sõnul toime selleks, et raha saada varastatu edasimüügist (vt käesoleva otsuse alapunkti 1.1.2.). Samuti on G.S’il tasumata nii kriminaalkaristusena mõistetud 128 euro suurune rahaline karistus (III kd lk 61) kui ka väärtegude toimepanemise eest mõistetud peaaegu kõik rahatrahvid vahemikus 12-600 eurot (III kd lk 62 pöördel-63 pöördel). Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et G.S ’i puhul on karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2

§ 199

lg-s 2 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast, milleks on 2 aastat ja 6 kuud vangistust. G.S ’i süü suurust mõjutab esmalt varastatu väärtus. Kõigi 36 episoodis varastatud esemete väärtus kokku on 9664,69 eurot. Sealjuures on vaid üks kannatanu saanud temalt varastatud vara tagasi väärtuses 100 eurot. Ülejäänud kannatanud on esitanud G.S ’i vastu tsiviilhagid kokku summas 9444,69 eurot (vt käesoleva kohtuotsuse 6. peatükki).

§ 218

lg 4 ja § 44 lg 2 kohaselt on väheväärtuslik asi, mille väärtus ei ületa 200 eurot.

§ 121

p 1 kohaselt on kahju või süüteo ulatus oluline, kui see ületab 4000 eurot ning

§ 121p 2 kohaselt on suur süüteo ulatus selline, mis ületab 40 000 eurot.

Sealjuures on suures ulatuses vara varastamine eraldi varguse kvalifitseerivaks tunnuseks

§ 199lg 2 p 6 mõttes.

Seega varastas G.S vara ulatuses, mis ületab küll olulist ulatust, kuid mis siiski ei ole lähedal suurele ulatusele. Ehk 200 ja 40 000 euro skaalal hinnatuna jääb varastatu väärtus alla keskmise, kuid ei ole siiski ka miinimumi lähedane. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et G.S täitis oma tegevusega kaks

§ 199

lg-s 2 nimetatud varguse kvalifitseerivat tunnust – sissetungimisega ning süstemaatiliselt teo toimepanemine. Sealjuures on kuni 5-aastase vangistusega võimalik karistada isikut ka vaid ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemise korral. Seetõttu kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu on asjaolu, mis suurendab käesoleval juhul G.S ’i süü suurust. Samuti suurendab G.S ’i süü suurust toimepandud varguste arv ning intensiivsus. Nimelt pani G.S kokku toime 36 vargust, milledest koguni 21 on eraldiseisvalt kvalifitseeritavad kuriteona. Samuti pani G.S kõik need vargused toime väga intensiivselt – kolme kuu jooksul ning pikim vahe varguste vahel oli vaid 18 päeva. Ühtlasi suurendab G.S’i süüd ka asjaolu, et ta pani kõik vargused toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et G.S ’i süü on keskmisest suurem. G.S ’i puhul esineb karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 alt 2 mõttes puhtsüdamlik kahetsus.

Kahetsust on G.S peaaegu kõikide varguse episoodide puhul avaldanud kohtueelses menetluses (avaldanud: I kd lk 25 pöördel, 60 pöördel, 125 pöördel, 174 pöördel, 197; II kd lk 56, 165, 196, 210, 261; IV kd lk 161; ei ole avaldanud: I kd lk 189 pöördel; II kd lk 121; III kd lk 57). Samuti avaldas G.S kahetsust kohtuistungil (III kd lk 149). Kohtul ei ole alust kahelda G.S’i poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58

mõttes, mis ei oleks hõlmatud juba kuriteokoosseisust (antud juhul on kuriteokoosseisust hõlmatud juba kuriteo toimepanemine omakasu motiivil), G.S’i teos ei esine. Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et G.S’i süü on keskmine, mistõttu võiks temale mõistetav karistus olla sanktsiooni keskmises määras. 11

(19)1-16-10491 Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevalt on kohus juba märkinud, et G.S’il on kuus kehtivat kriminaalkaristust. Sealjuures on nendest viimased kolm mõistetud G.S’ile just varguste toimepanemise eest. Nimelt on G.S ’it karistatud Harju Maakohtu 30.09.2009. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-11796

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta pikkuse ärakandmisele kuuluva vangistusliku karistusega (III kd lk 61 pöördel). Harju Maakohtu 13.03.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-1659 on G.S’it karistatud

§ 199

lg 2 p-de 5, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendati 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuseni, mis tuli reaalselt ära kanda (I kd lk 224 pöördel). Viimati karistati G.S’it kokku 23 varguse episoodi toimepanemise eest

§ 199

lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuseni, mis tuli reaalselt ära kanda (I kd lk 220-223). Kuivõrd G.S on isikuks, keda on varasemalt kriminaalkorras karistatud muuhulgas ka varguste toimepanemise eest, siis on tema puhul tegemist isikuga, kelle eripreventiivne mõjutamine asumaks seaduskuulekale teele on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata. Kuivõrd kohtupraktikas omaks võetud seisukoha kohaselt peab üldjuhul iga järgmise samalaadse kuriteo toimepanemise eest järgnema rangem karistus võrreldes eelmisega, siis ei saa käesoleval juhul mõista G.S ’ile väiksemat karistust võrreldes temale viimati mõistetud 2 aasta ja 3 kuu pikkusest vangistuslikust karistusest. Lisaks arvestab kohus käesoleval juhul ka seda, et viimasel korral mõisteti G.S süüdi 23 varguse episoodis. Käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus G.S’i süüdi aga 36 varguse episoodis. Seega peab käesoleval juhul mõistma eripreventsioonist ja isiku süü suurusest lähtuvalt G.S ’ile rangema karistuse, kui temale viimase kohtuotsusega mõistetud 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad kuriteod Eestis, ei või käesoleval juhul isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Võttes arvesse G.S’i süü suurust, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus G.S ’ile

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 3.2. Sissetungimine

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistusega. Juba käesoleva kohtuotsuse punktis 3.1 varguste eest mõistetava karistuse analüüsi juures toodud asjaoludel leiab kohus, et G.S ’i puhul on välistatud temale rahalise karistuse mõistmine, kuivõrd G.S ei oleks kohtu hinnangul võimeline rahalist karistust kandma. Seetõttu tuleb G.S ’ile mõista vangistuslik karistus. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2

§ 266

lg-s 2 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast, milleks on 1 aastat ja 6 kuud vangistust. G.S ’i süü suurust mõjutab esmalt kuriteo toimepanemise subjektiivne külg. Kuivõrd G.S pani antud sissetungimise toime kavatsetult, mis on kõige raskem kuriteo toimepanemise vorm, siis nimetatud asjaolu suurendab isiku süüd. Samas leiab kohus, et G.S’i väiksele süü suurusele viitab asjaolu, et ta pani sissetungimise toime vaid ühel korral. Samuti ei kasutanud G.S sissetungimisel füüsilist jõudu/vägivalda selleks, et korterisse siseneda, nt ei lõhkunud ta ust/akent ega muukinud 12

(19)1-16-10491 lukustust. Lisaks lahkus G.S koheselt korterist, kui seal elav Kristi Plamus oli tema sissetungimisest teada saanud ning lahkumisnõude esitanud. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et G.S ’i süü on keskmisest väiksem, jäädes rohkem sanktsiooni alammäära kui sanktsiooni keskmise määra lähedale. G.S ’i puhul esineb karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 alt 2 mõttes puhtsüdamlik kahetsus.

Kuigi antud sissetungimise osas G.S kohtueelses menetluses kahetsust ei avaldanud (III kd lk 57), siis kohtuistungil ta oma kahetsust siiski avaldas (III kd lk 149). Kohtul ei ole alust kahelda G.S’i poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes G.S ’i teos ei esine.

Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et G.S’i süü on alla keskmise, jäädes pigem sanktsiooni alammäära kui sanktsiooni keskmise määra lähedale. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevalt on kohus juba märkinud, et G.S ’il on kuus kehtivat kriminaalkaristust. Samas ei ole teda varasemalt karistatud

§-s 266 sätestatud süüteo toimepanemise eest (vt III kd lk 61-63 pöördel). Kuid teda on siiski kolmel korral karistatud sissetungimisega toimepandud varguste eest (III kd lk 61-61 pöördel), mille üheks n-ö komponendiks on sissetungimise toimepanemine. Seetõttu leiab kohus, et eripreventsioon ei mõjuta G.S süü suurusele vastavat karistuse määra. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud karistada isikut suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Võttes arvesse G.S’i süü suurust, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus G.S’ile

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 3.3. Liitkaristus Eelnevalt on kohus leidnud, et G.S’ile tuleb mõista

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust. Seega on kohus mõistnud G.S ’ile mõlema kuriteo toimepanemise eest samaliigilised põhikaristused ehk vangistuslikud karistused.

§ 64

lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohtupraktikas kohaldatakse liitkaristuse moodustamisel üksikkaristuse suurendamist olukorras, kus liidetakse eriliigiliste süütegude eest mõistetud karistused ning kergema karistuse kaetuks lugemist raskemaga rakendatakse üldjuhul olukorras, kus tegemist on samaliigiliste karistustega. Käesoleval juhul on kohus mõistnud G.S ’i süüdi omandivastases varavastases kuriteos (

§ 199

lg 2 p-d 8 ja 9) ning avaliku korra vastases kuriteos (

§ 266lg 2 p 1).

Seega on tegemist eriliigiliste süütegudega. Samas arvestab kohus käesoleval juhul asjaoluga, et G.S pani kaks vargust toime sissetungimisega (sealhulgas ühel juhul elamiseks kasutatavasse ruumi), mistõttu täitis tema tegevus ka

§ 199lg 2 p-s 8 sätestatud varguse kvalifitseeriva tunnuse.

Seega on G.S’ile lõplikult etteheidetavas varguse kvalifikatsioonis juba hõlmatud ka sissetungimise ebaõigussisu. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks käesoleval juhul liitkaristust 13

(19)1-16-10491 mõistes suurendada G.S ’ile sissetungimistega ja süstemaatiliselt toimepandud varguste eest mõistetud karistust ei osaliselt ega täielikult veel ka temale ühe eraldiseisva sissetungimise episoodi eest mõistetud karistuse võrra. Kohus peab antud juhul, arvestades kõikide toimepandud kuritegude asjaolusid, põhjendatuks mõista G.S ’ile liitkaristus kergema karistuse kaetuks lugemise teel raskemaga. Seetõttu leiab kohus, et G.S’ile tuleb

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes

§ 266

lg 2 p 1 järgi mõistetud kergem karistus (6 kuud vangistust) kaetuks

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi mõistetud raskema karistusega (2 aastat ja 6 kuud vangistust), mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. Kohtuistungil taotlesid nii G.S kui tema kaitsja kohaldada süüdistatavale asenduskaristusena üldkasulikku tööd (III kd lk 147 pöördel, 148 pöördel-149). Kuivõrd käesoleval juhul mõistis kohus G.S ’ile liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendati küll 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuseni, siis on tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikast välistatud G.S ’ile üldkasuliku töö kohaldamine. Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegium 19.10.2012. a kohtuotsuse nr 3-1-1-83-12 punktis 10 selgitanud järgmist: . /…/ . Seega kuivõrd G.S’i suhtes on üldkasuliku töö kohaldamine ainuüksi temale mõistetud karistuse pikkusest tulenevalt välistatud, siis ei analüüsi kohus edasiselt seda, kas üldkasulik töö oleks ka sobilik karistuse asendamise viis G.S’i suhtes. Seega tuleb G.S ’il kanda ära temale mõistetud 1 aasta ja 8 kuud vangistust reaalselt.

§ 68

lg 1 alusel tuleb G.S’i karistusaja hulka arvata tema eelvangistuses viibimise aeg ning karistuse kandmise algust tuleb lugeda alates 13.09.

  1. a, mil G.S peeti kahtlustatavana kinni (I kd lk 21-22).
  2. TÕKEND KrMS § 306 lg 1 p 9 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama ka küsimuse, kas isiku süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. G.S on kahtlustatavana kinni peetud alates 13.09.
  3. a kella 12:30-st (I kd lk 21-22) ning seejärel alates 14.09.
  4. a on tema suhtes kohaldatud tõkendit vahistamine (I kd lk 190-193), mida on pikendatud Harju Maakohtu 10.11.
  5. a kohtumäärusega kuni 13.01.
  6. a (III kd lk 77-79). G.S viibis ka kuni kohtulahendi tegemiseni vahi all (III kd lk 97-98). Kohus mõistis G.S ’ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust, mille hulka arvatakse

§ 68lg 1 alusel G.S ’i eelvangistuses viibimise aeg alates 13.09.2016.

a, mil ta peeti kahtlustatavana kinni. Kuivõrd kohus mõistis G.S ’ile pikaaegse reaalse vangistusliku karistuse, millest ta on otsuse tegemise ajaks kandnud ära juba üle 4 kuu, siis on otstarbekas, et G.S kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus G.S ’i 14

(19)1-16-10491 suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistuse ärakandmiseni olenevalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena.
  1. MENETLUSKULUD KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama ka küsimuse sellest, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. DNA-ekspertiisiakti nr 16EGE0988 lisaks oleva ekspertiisi maksumuse õiendi kohaselt on ekspertiisi maksumuseks 6 analüüsiobjekti tõttu kujunenud 342 eurot (III kd lk 28). Sealjuures on ekspertiisiakti kohaselt käsitletud analüüsiobjektidena läbiviidud 6 reaktsiooni (III kd lk 23). Samas nähtub ekspertiisiaktist, et ekspertiisi teostamiseks on üle antud sündmuskohalt kaasa võetud 3 puuteproovi (III kd lk 22-23). Riigikohtu kriminaalkolleegium on 07.12.
  2. a kohtumääruse nr 3-1-1-120-12 punktis 6.2 väljendanud järgmist seisukohta: . Seega on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgesõnaliselt öelnud, et ekspertiisi maksumus kujuneb eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud objekti arvu, mitte muude asjaolude, nt läbiviidud reaktsioonide arvu, alusel. Eelnevast Riigikohtu lahendist nähtuvalt tuleb ekspertiisiakti nr 16E-GE0988 puhul lugeda selle maksumuseks 3 analüüsiobjekti tõttu 3 x 57 eurot = 171 eurot, mitte õiendis märgitud 342 eurot (III kd lk 28). Seega tuleb antud ekspertiisi puhul jätta 171 eurot ületav summa (s.t 171 eurot) riigi kanda. Kuivõrd antud DNA-ekspertiis on teostatud seoses Energia 13a-2 korterivargusega (III kd lk 22) ning eelnevalt on kohus leidnud, et nimetatud varguse pani toime G.S , siis tuleb ekspertiisikulu summas 171 eurot mõista välja G.S ’ilt. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on süüdistatava G.S ’i määratud kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viil’ile määratud õigusabi osutamise eest tasu summas 192 eurot (III kd lk 70-72). Kohtumenetluses määras kohus määratud kaitsjale õigusabi osutamise eest tasuks 168 eurot (III kd lk 150-151). Seega kokku on määratud kaitsjale määratud tasud kriminaalmenetluses olnud 360 eurot. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on käesoleval juhul nii

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 kui ka

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod teise astme kuriteod.

Nimelt näeb

§ 199

lg 2-s sätestatud sanktsioon karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni 5aastase vangistuse ning

§ 266lg-s 2 sätestatud sanktsioon näeb karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.

  1. a määrusega nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.
  2. a 470 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel G.S ’i tasuda ka sundraha summas 705 eurot. Seega kokku peab G.S hüvitama menetluskulud summas 1236 eurot. 15

(19)1-16-10491 Kohtuistungil taotles G.S’i kaitsja kaaluda

§ 180lg 3 kohaldamist (III kd lk 148 pöördel).

Antud säte näeb ette: . Esmalt märgib kohus, et osa menetluskuludest riigi kanda jätmiseks käesoleval juhul alust ei ole. Kuigi kohtuistungil mainiti muuhulgas ka G.S’i terviseprobleeme (III kd lk 147—147 pöördel, 148 pöördel-149), kuid kuivõrd nii kaitsja kui süüdistatav leidsid, et süüdistatav on siiski võimeline tegema nii tavatööd kui ka üldkasulikku tööd, siis on kohtu hinnangul isiku tervislik seisund selline, et ta on võimeline tegema tööd, millest tuleneva töötasu arvel menetluskulusid tasuda. Samas leiab kohus, et põhjendatud on anda G.S ’ile võimalus tasuda menetluskulud ositi. Arvestades asjaolu, et G.S ei töötanud ei enne vahistamist ega ka käesoleval hetkel (III kd lk 134), leiab kohus, et tal oleks 1236 euro suuruse menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest üle jõu käivaks. Võttes arvesse Eesti keskmist brutokuupalka (Statistikaameti andmetel

  1. a IV kvartalis 1182 eurot), oleks nimetatud summa tasumine ka töötavale ja Eesti keskmist palka teenivale isikule ühe kuu jooksul üldjuhul raskendatud. Seega selleks, et mitte panna G.S ’it raskesse majanduslikku olukorda, annab kohus talle võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Siinkohal märgib kohus, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel korral väljendanud enda seisukohta, mille kohaselt KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.
  2. a kohtumääruse nr 3-1-1-47-16, p 7 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.
  3. a kohtumääruse nr 3-1-1-120-12, p 7). Seega võimaldab kohus käesoleval juhul G.S’il menetluskulusid tasuda maksimaalse võimaliku perioodi jooksul. Kohus määrab, et G.S peab tasuma temalt väljamõistetud menetluskulud kokku summas 1236 eurot ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 103 eurot.
  4. TSIVIILHAGID KrMS § 306 lg 1 p-de 11 ja 12 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel samuti lahendama küsimuse sellest, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning kas on vaja võtta meetmeid tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud kannatanute poolt järgmised tsiviilhagid: 1) 2) 3) 4) 5) Kannatanu Xxxx AS on 19.09.
  5. a esitanud tsiviilhagi summas 999,77 eurot (I kd lk 11-12) ning 18.10.
  6. a tsiviilhagi summas 1983,38 eurot (IV kd lk 172174). Seega kokku on Xxxx AS esitanud kaks tsiviilhagi kokku summas 2983,15 eurot. Kannatanu Xxxx on 12.08.
  7. a esitanud tsiviilhagi summas 840 eurot (I kd lk 34). Kannatanu Xxxx OÜ on 22.07.
  8. a esitanud tsiviilhagi summas 156,96 eurot (II kd lk 15, 17), 21.07.
  9. a tsiviilhagi summas 1077,73 eurot (II kd lk 264-265) ning 20.10.
  10. a tsiviilhagi summas 750,16 eurot (IV kd lk 184-186). Seega kokku on Xxxx OÜ esitanud kolm tsiviilhagi kokku summas 1984,85 eurot. Kannatanu Xxxx AS on 22.09.
  11. a esitanud tsiviilhagi summas 1442,09 eurot (II kd lk 132-133, 135). Kannatanu Xxxx on 18.07.
  12. a esitanud tsiviilhagi summas 300 eurot (II kd lk 180). 16

(19)1-16-10491 Kannatanu Xxxx on 14.07.
  1. a esitanud tsiviilhagi summas 384 eurot (II kd lk 218). 7) Kannatanu Xxxx on 19.09.
  2. a esitanud tsiviilhagi summas 699,11 eurot (III kd lk 37). 8) Kannatanu Xxxx AS esitas 18.10.
  3. a tsiviilhagi summas 217,56 eurot (IV kd lk 166-167, 169). 9) Kannatanu Xxxx on 18.10.
  4. a esitanud tsiviilhagi summas 593,93 eurot (IV kd lk 178-179, 181). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 31.01.
  5. a toimunud kohtuistungil tunnistas G.S kõiki tema vastu esitatud tsiviilhagisid ning ei vaidlustanud neid (III kd lk 147 pöördel). Kohtuvaidlustes kinnitas ka kaitsja, et hagide osas vastuväiteid olla ei saa, need on põhjendatud ning tuleb hüvitada (III kd lk 148 pöördel). Seega tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel kõikide eelnimetatud üheksa kannatanu poolt esitatud tsiviilhagid nendes märgitud summades täielikult rahuldada ning G.S ’ilt välja mõista ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagisid sisuliselt. 6) Harju Maakohus arestis 05.10.
  6. a kohtumäärusega G.S’i sularaha summas 65 eurot kannatanute Xxxx AS-i ja Xxxx esitatud tsiviilhagide tagamiseks (I kd lk 207-212). Antud sularaha asub käesoleval hetkel hoiul Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol (I kd lk 205-206, 213-214). Vara arestimise määrusest nähtuvalt oli vara arestimise määruse tegemise hetkeks kriminaalmenetluses esitanud tsiviilhagid vaid kaks kannatanut. Kohus leiab, et jätkuvalt esinevad vara arestimise alused selleks, et tagada kannatanute nõuete rahuldamine. G.S’ilt on kannatanute kasuks välja mõistetud märkimisväärselt suur summa – kokku 9444,69 eurot. Arvestades, et G.S ei töötanud ei enne tema vahistamist käesolevas kriminaalasjas ega tööta ka käesoleval hetkel (III kd lk 134), tema
  7. a tulu oli kokku vaid 62 eurot (I kd lk 227) ning toimepandud vargused olid kantud varalise kasu saamise eesmärgist, leiab kohus, et antud sularaha G.S’ile tagastades võib isik antud raha kulutada ära ilma selle arvelt tsiviilhagisid rahuldamata. Seetõttu tuleb 65 eurot jätta jätkuvalt tsiviilhagide tagamiseks aresti alla. Kohus on aga seisukohal, et kuivõrd käesoleva kohtuotsusega mõistis kohus G.S ’ilt välja tsiviilhagid esitatud summades kokku üheksa kannatanu kasuks, siis tuleb 65 eurot jätta edasi aresti mitte ainult Xxxx AS-i ja Xxxx esitatud tsiviilhagide, vaid kõikide tsiviilhagide tagamiseks.
  8. ASITÕENDID, ÄRAVÕETUD, ARESTITUD VÕI KONFISKEERIMISELE KUULUVAD MUUD OBJEKTID KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel võtma seisukoha ka selles, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Siinkohal märgib kohus esmalt, et käesoleva kohtuotsuse tsiviilhagide alapunktis otsustas kohus jätta G.S ’ile kuuluvad 65 eurot kõikide temalt väljamõistetud tsiviilhagide tagamiseks jätkuvalt aresti alla. Kuivõrd antud kriminaalasjas ei ole muid objekte arestitud, siis on kohus eelnevalt juba võtnud seisukoha, kuidas toimida kriminaalmenetluses arestitud objektidega. Käesolevas kriminaalasjas ei kohalda kohus konfiskeerimist, mistõttu ei ole vajalik võtta seisukohta ka konfiskeerimisele kuuluvate objektide osas. Süüdistusakti punktis 6 on prokurör märkinud asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta järgmist (III kd lk 81 pöördel-82): 17
(19)1-16-10491 - - - 4 CD-plaati videosalvestusega, asuvad ühes kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures /kinnitatud I kd, tagakaane külge/; 2 CD-plaati videosalvestusega, asuvad ühes kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures /kinnitatud I kd, tagakaane külge/; Musta värvi kott Grossi kaubad, läbipaistev plastikpudel, punast värvi kilekott Sportland, päikeseprillid, avatud poolik sigaretipakk Camel, 2 pulkdeodoranti Old Spice, 2 rullikuga deodoranti Fa Men Xtreme, rullikuga deodorant Fa Men Xtreme, 3 pudelit habemeajamise geeli Gillette Fusion, 4 karpi habemeajamise kreemi Nivea Men koos kinnises pakendis süstlaga, rahakott koos 2 väikese isikliku fotoga, neljaks tükiks rebitud paberi lehekestega, millel kirjas autobussiliini graafik, rahakoti senditaskus oleva 1 ühe sendise ja 1 viie sendisega, kokku 6 euro sendiga ning erinevate kliendikaartidega (Kesklinna Lombard, Tallinn- ja Harjumaa Ühiskaart, Viking Club, Euro Takso), kõnekaartide (2 tk Elisa kõnekaart, SIM-kõnekaart), G.S ´i nimele väljastatud elamisloaga on tagastatud G.S-ile ja saadetud Rahumäe Arestimajja tema isiklike asjade juurde lisamiseks /I kd, tl 230/ rahakotis olnud sularaha summas 65 eurot (50 eurone kupüür 1 tk; 10 eurone kupüür 1 tk ja 5 eurone kupüür 1 tk) on vaadeldud ja fotografeeritud ning 30.09.2019 määrusega kantud Politsei- ja Piirivalveameti sularaha tagatiskontole /I kd, tl 201-206/ ja mis on Harju Maakohtu 05.10.2016 määrusega arestitud /I kd, tl 207-212/. jalgratas Classic Elegance on vaadeldud ja fotografeeritud ning tagastatud kannatanule Polina Volkovale /II kd, tl 35/; 3 CD-plaati videosalvestustega, asuvad eraldi kinnistes ümbrikutes kriminaalasja materjalide juures /kinnitatud II kd, tagakaane külge/; 7 CD-plaati videosalvestustega, asuvad ühes kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures /kinnitatud II kd, tagakaane külge/; CD-plaat videosalvestusega, asub kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures /kinnitatud III kd, tagakaane külge/; - 4 DVD-R ja 12 CD-R plaati videosalvestistega pakitud pitseeritud ümbrikusse ning lisatud kriminaalasja toimiku juurde /kinnitatud IV kd, tagakaane külge/. Eelpool loetletud objektidest on arestitud sularaha osas kohus seisukoha juba võtnud. Samuti ei ole kohtul vajalik võtta seisukohta objektide osas, mille suhtes on kohtueelses menetluses seisukoht juba võetud - antud juhul seega esemed, mis on tagastatud G.S ’ile ning kannatanule Xxxx. Kõik ülejäänud prokuröri poolt süüdistusaktis asitõendite ja muude äravõetud objektide all märgitud objektid on CD-, CD-R ja DVD-R- plaadid videosalvestustega, mis kõik asuvad kriminaalasja materjalide juures. Esmalt märgib kohus, et kõik eelnimetatud CD vms plaadid ei ole antud kriminaalmenetluses kelleltki äravõetud objektideks, vaid need on spetsiaalselt loodud käesoleva kriminaalmenetluse tõttu kriminaalasja materjalide juurde lisamiseks tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks. Samuti ei ole mitte ühegi CD vms plaadi puhul käesolevas kriminaalasjas tegemist arestitud ega konfiskeerimisele kuuluva objektiga. Kohus on seisukohal, et CD vms plaatide näol ei ole tegemist ka asitõendiga KrMS § 124 lg 1 mõttes, sest seadusandja käsitleb asitõendina asendamatut objekti. Nimelt näeb KrMS § 124 lg 1 ette, et asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. CD vms plaadid on asendatavad, sest nende kui füüsiliste esemete omadused ei oma antud kriminaalasjas tõenduslikku tähendust. Tõenduslikku tähendust omab nendel (andmekandjatel) olev digitaalne informatsioon, mida on võimalik salvestada erinevatele andmekandjale (näiteks 18
(19)1-16-10491 CD, DVD, kõvaketas, mälukaart), sh korduvalt ilma tõendamisväärtust või usaldusväärsust vähendamata. Seega ei ole CD vms plaadid asendamatuteks objektideks. Eeltoodud põhjustel tuleb CD vms plaati, mis sisaldab videosalvestust, pidada KrMS § 63 lg 1 mõttes tõendiliigina filmiks, mille talletamiseks ja vaatamiseks on vaja kasutada andmekandjat, milleks on tänapäeva tehnoloogia kohaselt sobilik mh ka CD-, CD-R ja DVDR-plaadid. Kuivõrd CD vms plaatide näol ei ole tegemist asitõenditega, ei teki ka küsimust, mida nendega ette võtta, sest kõik kriminaalasjas kogutud tõendid, mis ei ole asitõendid, peavad asuma kriminaalasja materjalide juures. Kohus selgitab lisaks, et näiteks olukorras, kus CD vms plaadile on salvestatud elektroonilisel kujul dokumente (näiteks tekstifaile või andmebaase), tuleks CD vms plaati pidada dokumentaalseks tõendiks, mis on esitatud andmekandjal (ehk CD vms plaadil) elektroonsel kujul. Siiski võib CD vms plaat olla asitõendiks näiteks olukorras, kus süüdistus on esitatud piraatkaubanduses

§ 222

järgi nt seoses piraatkoopiate valmistamisega või on CD vms plaadil füüsiliselt kuriteojäljed, nt sõrmejäljed või bioloogiline materjal. Antud kriminaalasjas ei ole aga tegemist selliste olukordadega. Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et kuivõrd videosalvestustega CD vms plaadid ei ole asitõenditeks, siis ei pea kohus nende osas ka otsustust vastu võtma tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p-st 13, sest tegemist on andmekandjatel esitatud tõenditega, mis asuvad ja peabki asuma kriminaalasja materjalide juures. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 19

(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.