lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav A.B , IK XXX; sünniaeg:
lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust alates A.B kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
lg 2 p 2 alusel määrata A.B-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata A.B-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel hakata A.B katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata A.B katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina A.B-le kuuluv (Maanteeameti liiklusregistris R.V. nimele registreeritud) mootorsõiduk Seat Cordoba registreerimisnumbriga XXXXXX (VIN-kood XXXXX), mis asub tasulises parklas aadressil Tartu, Tähe 106a. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista A.B-lt sundraha kolmsada seitsekümmend viis
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale A.B-le karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetavast vangistusest tuleb A.B koheselt ära kanda 10 päeva vangistust, mille kandmise algust arvata alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o
lg 1, 3 alusel määrata, et A.B-le mõistetud karistuse ülejäänud osa ei pöörata täitmisele, kui A.B ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.
lg 1 alusel on A.B käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata A.B-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning
lg 2 p 8 alusel lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel kohustada A.B alates kinnipidamiselt vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 1 p 1 alusel võtta A.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Lisaks taotleb prokurör kokkuleppes konfiskeerida
lg 1 alusel tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina A.B-le kuuluv mootorsõiduk Seat Cordoba registreerimisnumbriga XXXXXX. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 375 eurot ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu 60 eurot. Kokku on menetluskuludeks 435 eurot, mille tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.B tuleb süüdi tunnistada
Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör konfiskeerida
lg 1 alusel A.B-le kuuluv mootorsõiduk Seat Cordoba reg nr XXXXXX.
lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda
Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistaks süüdlase poolt uute samalaadsete tegude toimepanemist, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Kohtus on tõendamist leidnud A.B poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Teda on ka varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vaatamata sellele on ta aga oma õigusvastast samaliigilist tegevust siiski jätkanud. Seega on ilmne, et varasem karistus ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema edasiseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Kuriteo toimepanemiseks kasutas A.B mootorsõidukit Seat Corboda reg nr XXXXXX, mille ta on enda sõnul ostnud umbes kuu aega tagasi, kuid see on jäänud tema nimele ametlikult registreerimata. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on sõiduki omanikuks hetkel registreeritud R.V., kes on kinnitanud, et on nimetatud auto ära müünud ja tal puuduvad nõuded selle auto osas. Kohus leiab, et kuna nimetatud sõidukit on A.B kasutanud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiseks, seega tahtliku kuriteo toimepanemiseks, tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina
Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid varasemad karistused talle vajalikku mõju avaldanud ei ole leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada A.B-le kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Kuna enne kohtuotsuse jõustumist toimib otsus konfiskeerimise kohta
lg 3 kohaselt käsutamiskeeluna, tuleb Maanteeameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärge. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. A.B menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.