1-17-7249/12

1-17-7249 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Tallinn Kohtuasja number 1-17-7249 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a otsus J.G süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Leis Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava J.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Leisi apellatsioonid Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a kohtuotsuse peale kui ilmlelt põhjendamatud läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. aprilli
8. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati J.G süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 4 kuuks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
9. septembri
10. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu 26 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 10 kuud 26 päeva vangistust alates
11. juunist
13. J.G tunnistati süüdi selles, et selles, et tema 15.06.2017 kella 20.00 ajal, viibides Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Mäepea külas asuval sõiduteel, toimunud mootorsõidukite BMW registreerimismärgiga XXXXXX ja Ford Mondeo registreerimismärgiga AAAAAA kokkupõrke järel, ähvardas ES, GT ning GK tapmisega, hoides käes nuga ning suunates noatera ES poole. ES, GT ning GK, olles teadlikud J.G kriminaalsest minevikust, tõlgendasid öeldut ähvardusena ning kartes ähvarduse täideviimist, tundsid ohtu oma elule ja tervisele. Seega J.G pani toime teise inimese tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s .o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
14. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatav J.G ja tema kaitsja vandeadvokaat M. Leis, kes taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest J.G ei ole kuritegu toime pannud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsioonidega, leiab, et apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad piirangud ka sedastatud. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku
16. peatüki
17. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
18. 24.04.2018 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalja Vester, süüdistatav J.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Leis kokkuleppe, millest nähtuvalt taotleb prokurör maakohtult J.G süüditunnistamist ja karistamist KarS § 120 lg 1 järgi (tl 3233). Kokkuleppe arutamise kohtuistungil jäid nii prokurör, kaitsja kui süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. 24.04.2018 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et J.G on kohtuistungil avaldanud, et kokkuleppe sõlmimisel on ta väljendanud oma tõelist tahet, talle on kokkulepe arusaadav ning ta jääb kokkuleppe juurde (tl 34). Apelleeritud kohtuotsusega ongi J.G kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud vastavalt kokkuleppes märgitule (tl 39-40).
19. Apellatsioonis süüdistatav ja kaitsja ei nõustu maakohtu kokkuleppe sõlmimise otsusega, s.t sisuliselt soovivad nad loobuda kokkuleppe sõlmimisest. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras kus süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
20. novembri
21. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
22. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. 2