lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Gintas Burkauskas, isikukood 36404170232 asukoht: kannab karistust Tallinna Vanglas, Linnaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond Istungil osalenud isikud * menetlusalune isik Gintas Burkauskas * kohtuvälise menetleja -Tallinna Vangla - esindaja J. L. (teabe – ja uurimisosakonna juhataja) Menetluse liik kaebemenetlus LÕPPOSA Tühistada Tallinna Vangla 30.12.2022.a otsus väärteoasjas nr 650022000129 Gintas Burkauskasele määratud rahatrahvi suuruse ja korraga tasumise osas. Mõista Gintas Burkauskasele
100 eurot.
lg 2 alusel määrata rahatrahvi 100 eurot tasumine ositi 10 kuu jooksul, igas kuus tasuda 10 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvelduskontole. Kohustuslik on märkida viitenumber 4100081857. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada 1 kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes Gintas Burkauskase poolt toimepandud väärtegu selles, et tema 21.09.2022.a kella 12:18 paiku Rae vallas, Soodevahe külas, Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla 0-hoone 03 sektsiooni II korruse kambris nr 03-12, olles kinnipeetav Tallinna Vanglas, pritsis lõunasöögiks väljastatud nõude tagasi korjamise ajal nõude tagasi korjamist korraldanud valvur A. K. tundmatu lõhnatu vedelikuga punasest pudelist, mis tabas valvuri vasakut külge alates kõhust kuni pealaeni. Sellise käitumisega Gintas Burkauskas tahtlikult solvas oma ametikohustusi täitnud valvur A. K., sest valvur ei soostunud temalt vastu võtma helistamise avaldust, pannes seega toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Gintas Burkauskast karistati
Kaebus Kohtule esitatud kaebuses palub Gintas Burkauskas tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Kaebusest nähtuvalt tunnistab Gintas Burkauskas A. K.u pritsimist veega, kuid leiab, et korrapidaja sai veega pihta ainult natukene, kuna pritsis mööda. Selgitab, et veega pritsimise põhjuseks oli asjaolu, et A. K. keeldus temalt helistamise avaldust vastu võtmast. Peale seda intsidenti anti kõigile võimalus helistada. Gintas Burkauskas on peale juhtunut vabandanud A. K.u ees. Kaebuses esitatakse pretensioone väärteomenetluse läbiviimise osas, samuti selle kohta, et talle ei võimaldatud saada dokumentide venekeelseid tõlkeid ega võimaldatud ka suuliselt tõlgi abil tutvuda väärteoasja materjalidega. Gintas Burkauskas leiab, et Tallinna Vangla pretensioonid on põhjendamatud ja eelarvamuslikud. Otsuse tegemisel ei arvestatud menetlusaluse isiku arvamuse ja ütlustega, olukorra motiive ei vaadatud objektiivselt. Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS §-st 123 lg- st 2, mis sätestab maakohtu kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist kui õiguskorra kaitse üht vormi (vangistusseadus § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks
Lisaks tuleb
lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKK 3-1-1-31-16 p 10). Kohtu hinnangul on Tallinna Vanglas esimese üksuse valvurina töötava A. K.u puhul tegemist avalikku korda teostava võimuesindajaga
2 Tallinna Vangla direktori 07.01.2008 käskkirjast nr 18-p ja ametijuhendi p-st 5 tulenevalt on valvuri A. K.u ülesandeks tagada üksuses päevakajaliste tegevuste nõuetekohane täitmine, p-st 23 tulenevalt vastavalt üksuse töökorraldusele ja kinnipeetavatelt laekunud soovidele viia neile vajalikud blanketid ja p-st 24 tulenevalt õhtuse loenduse ajaks koguda kinnipeetavatelt kokku esitatud pöördumised. Vaidlust ei ole selles, et Gintas Burkauskas 21.09.2022 kella 12.18 paiku Tallinna Vanglas, aadressil Rae vald Soodevahe küla, Linnaaru tee 5, O-hoone O3 sektsiooni II korruse kambris nr O3-12 pritsis lõunasöögiks väljastatud nõude tagasi korjamise ajal nõude tagasi korjamist korraldanud valvurit A. K. veega punasest pudelist, mis tabas valvuri vasakut külge alates kõhust kuni pealaeni. Seda kinnitavad nii menetlusaluse isiku Gintas Burkauskase ütlused, valvur A. K.u ütlused, valvekaamera salvestise vaatluse protokoll koos fotodega ja salvestis. Menetlusalune isik selgitas, et sellel päeval ilma eelneva hoiatuseta ei avanud Tallinna Vangla kambreid, öeldes, et on karantiin. Temal aga oli vaja kiiresti helistada oma tuttavale naisele notari ja kohtutäituri kohta ja sõbrale, mis puudutas raha ja abielu registreerimist. Ta hakkas kambris oleva dünaamika nupu kaudu vahetuselt paluma, et antaks võimalus helistada, aga keegi temale ei vastanud. Hiljem, kui sai kontakti, selgitati, et ei lubata helistada. Siis veelkord helistas ja korrapidaja R. A. ütles, et ta kirjutaks avalduse helistamiseks ja annaks korrapidajale. Kui tuldi lõunat jagama, oli korrapidajaks A. K. ja ta palus, et valvur võtaks temalt helistamise kohta avalduse vastu, kuna ta on vahetuse korrapidaja ja see kuulub tema kohustuste hulka, kuid ta keeldus. Gintas Burkauskas selgitas, et ta teadis suurepäraselt, kui ta ei pööra enda peale tähelepanu, siis ei lubatagi helistada. Ka varem on ta lahendanud selliselt probleeme. Ta valas pudelisse vett ja pritsis korrapidajale vett peale, sest teisiti, kui ei ole müra, siis Tallinna vanglas ei lahendata probleeme. Pärast seda, kui oli veega pritsinud, mis praktiliselt ei sattunudki valvuri peale, ilmus koheselt sinna üksuse juht R. T., kes ütles, et vahetuse korrapidajad said temast valesti aru. Pärast konflikti lubati kõigil helistada. Pärast pandi ta lukustatavasse kambrisse, kohaldades vangistusseaduse § 69, kus ta oli 2 nädalat. Liikumine oli piiratud, telefonikõned samuti. Menetlusalune isik leidis, et see oli distsiplinaarkaristus. Gintas Burkauskas lisas, et ta on vabandanud A. K.u ees. Kedagi ei tahtnud solvata, kuid Tallinna Vangla päevane korraldus on kehvasti korraldatud. Vanglaametnikud teavad väga hästi, et kinnipeetavad, kes kannavad pikaajalist vangistust, on ärevusseisundis, räägivad agressiivselt. Seda ei arvestata, et paljud asjad ei ole tehtud kurja pärast, vaid on psüühilistest häiretest tingitud. Selle asemel, et sellega arvestada, neid pidevalt karistatakse, püütakse murda. Gintas Burkauskas leiab, et tema ei ole midagi keelatut nõudnud. Temal oli vaja helistada notarile, ta tahtis abielluda, aga oli vaja lahendada raha maksmise küsimus. Põhiliseks eesmärgiks oli tal helistamine notarile, kuid esimesena helistada naisterahvale ja küsida raha kohta. Tallinna Vangla valvur A. K. andis kohtuistungil tunnistajana ütlusi, et 21.09.2022 oli ta esimese üksuse valvur O-majas, jagas lõunasööke sektsioonides O1, O2 ja O3 teisel korrusel. Kui jõudis O3 kambri 12 juurde, kus viibis kinnipeetav Gintas Burkauskas, avades kambri luugi, kuhu kaasasolnud kinnipeetav paneb toidu, pakkus Gintas Burkauskas telefoni avaldust. Ta seletas Burkauskasele, et avaldusi telefoni kasutamiseks korjatakse õhtul ja praegu seda vastu ei võta. Tunnistaja selgitas vangla korda, et kõik avaldused, mida tahetakse kambrist välja anda, antakse üle õhtusel loenduse ajal. Päeva ajal antakse vormid ja õhtul korjatakse need kokku. Gintas Burkauskas soovis avaldust anda juba lõunasöögi ajal. Hiljem, kui hakati kandikuid kokku korjama, avades kambri 12 luugi, pakuti jälle avaldust, seekord kõrgendatud hääletoonil. Ta selgitas korduvalt, et avaldused korjatakse õhtul. Sellise vastusega ei jäädud rahule, sest toidukandik, mil oli kambrisse sisse antud, visati läbi toiduluugi välja ja peale seda pritsiti punasest pudelist vedelikku. Sai selle vedelikuga pihta puusast kuni pealaeni. Samal ajal jätkus 3 nõudmine avalduse vastuvõtmiseks. Tunnistaja selgitas, et ta sai märjaks, vaevu õnnestus sulgeda toiduluuk. Selline teguviis oli tunnistaja jaoks solvav. Tunnistaja selgitas veel, et üldiselt on Burkauskase sektsioon lahtine, saavad korrusel ise helistada. Tol päeval oli aga sektsioon lukus. Peale lõunat tuli ülemus majja ja otsustas, et kõik kinnipeetavad saavad helistada. Tunnistaja lisas, et tema ei tööta vanglas mitte esimest päeva ja ka Gintas Burkauskas ei istu esimest päeva ja kinnipeetav on teadlik sellest, kuidas vanglas asjad on korraldatud. Lõuna ajal on valvuril muid tegevusi, kui avaldusi vastu võtta. Tunnistaja selgitas, et ei ole enne kohtuistungit aru saanud, et Gintas Burkauskas oleks tema ees vabandanud. Mitu päeva hiljem ta küll küsis, kas olen on solvunud või pahane, kuid otseselt vabandust ei palunud. Vaatluse protokoll, milles vaadeldud 21.09.2022 Tallinna Vangla esimese üksuse valvekaamera O-O3-2k eluosakonna videosalvestist, kinnitab menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi. Nimelt nähtub salvestiselt, et O3 sektsiooni kambri 12 juures viibivad kolm isikut, üks neist vanglaametniku riietuses- vaatluse protokollis on selleks isikuks A. K.. Kell 12.18.52 lendab kambri O3-12 avatud toiduluugist välja toidukandik, kruus ja kauss. Nende kukkumise hetkel väljub kell 12.18.53 kambri avatud toiduluugist vedeliku juga A. K.u suunas. Valvur üritab sulgeda luuki, kuid punast värvi pudelit meenutav ese takistab luugi täielikku sulgemist. Kaks sekundit hiljem jätkuvalt väljub vedeliku juga valvuri suunas. Hetke pärast õnnestub valvuril sulgeda toiduluuk. Protokollis kirjeldatu kohaselt ja turvasalvestiselt nähtuvalt on valvuri vasakul küljel vormipluusil näha tumedaid laike. Tunnistaja A. K. tunnistas kohtuistungil, et oli 21.09.2022 koos I. K. toitu jagamas. Burkauskas soovis anda avaldust helistamiseks. Korrapidaja keeldus avalduse vastuvõtmisest, hakkasid riidlema. Ei näinud mis toimus kambri ukse juures, sest tema seisis käru taga ja tema ees oli vees üks inimene. Tunnistaja selgitas, et kuulis ainult nõude kukkumise häält. Seda, kuidas valvur märjaks sai, tema ei näinud. Eeltoodud tõendite põhjal on leidnud tõendamist, et Gintas Burkauskas pritsis valvurit veega. Kohtul tuleb analüüsida, kas selline teguviis (veega pritsimine vanglaametniku pihta) on ka
lg 1 mõttes solvav tegu ning kas Gintas Burkauskasele etteheidetav tegu oleks solvav ka keskmise mõistliku kõrvalseisja pilgu läbi. Solvamine on määratlemata õigusmõiste, mille sisustajaks on kohtupraktika (RKKKo 3-1-1-3-05 p 7.1). Au (väärikuse) mõistet tuleb vaadelda dualistlikult:
Gintas Burkauskasele etteheidetavat väärtegu on võimalik toime panna nii ettevaatamatusest kui tahtlikult. Gintas Burkauskas on selgitanud, et tahtis sellise teoga saada võimalust helistada. Menetlusalune isik on ise kinnitanud, et ka varem on ta lahendanud selliseid probleeme sarnaselt, valades pudelisse vett, pritsides valvurit veega. Ka sel korral otsustas selliselt probleemi lahendada. Gintas Burkauskas otsustas valvurit pritsida veega, sest valvur ei võtnud temalt lõunasöögi jagamise ja seejärel nõude tagasikorjamise ajal vastu avalduse vormi helistamise võimaluse saamiseks. Kohus leiab, et Gintas Burkauskase tegevus ei olnud suunatud Tallinna Vangla juhtkonna poolseks tähelepanuks, vaid ta oli ärritunud, et valvur A. K. ei võtnud korduvalt tema nõudmistele kodukorra väliselt vastu avaldust helistamiseks. Kohtus leidis tõendamist, et valvuri A. K.i kohustuseks ei olnud lõunasöögi ajal jagada laiali või võtta vastu avaldusi. Osapooltele oli teada vangla kodukord, et kinnistes ruumides viibimise ajal saab avaldusi esitada õhtuse loenduse ajal. Kohtu hinnangul pani Gintas Burkauskas toime võimuesindaja solvamise kavatsetult. Gintas Burkauskas on küll ise selgitanud, et tal ei olnud soovi kedagi solvata, kuid kohtu hinnangul siiski selline käitumine, pritsides valvurit veega tema ametiülesannete täitmise ajal, on hinnatav solvamisena. Seda ka keskmise mõistliku kõrvalseisja pilgu läbi. Eelkõige põhjusel, et veega pritsimine leidis aset kahe kinnipeetava juuresolekul, valvuri vorm sai märjaks, mistõttu ei saanud jätkata enda tööülesandeid, kuivõrd märg vormiriietus ei ole esiteks nõuetekohane vormi kandmisel ning olukorras, kus valvur peab suhtlema edasi teiste kinnipeetavatega õõnestaks see tõenäoliselt valvuri üldist autoriteeti, mis raskendaks järgnevate töökohustuste läbiviimist. Kinnipeetavad peavad vanglas käituma tavapäraste sotsiaalsete normide kohaselt õiguskuulekalt. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et üks vangistuse täitmise eesmärkidest on õiguskorra kaitse, mis tähendab, et kinnipeetav ei saaks panna toime uusi õigusrikkumisi. Karistus Gintas Burkauskas taotleb menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Väärteoasja lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik hinnata menetlusaluse isiku süü suurust ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist. Vastupidiselt kohtuvälise menetleja seisukohale leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest väiksem. Siiski ei ole kohus veendunud, et menetlusaluse isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ilma karistamiseta. Otstarbekusega lõpetamine on kohtu kaalutlusõigus. Kohtu hinnangul on ka avalik menetlushuvi olemas. Vangla on avalik koht, kus kehtivad samasugused normid ja reeglid nagu väljaspool vanglat ning kus karistust kandvad isikud peavad samamoodi käituma õiguskuulekalt. Kohtu hinnangul kinnipidamisasutustes võimuesindaja vastu toimepandud tegude puhul saab jaatada avalikku menetlushuvi. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel. Gintas Burkauskas kohtuistungil viitas tema suhtes varasemalt
Selles asjas oli üheks teoks samamoodi vanglas valvurile vee viskamine. Seega on isik jätkanud vanglatingimustes võimuesindaja solvamist taolisel viisil. Kui menetlusalune isik jätkab kinnipidamisasutuses võimuesindaja (valvuri) suhtes samalaadsete tegude toimepanemist, siis taas otstarbekuse kaalutlusel väärteo lõpetamisel tekib isikul 5 karistamatuse tunne ning leiabki, et selliselt käitudes saab oma tahtmist. Seega ei pea kohus võimalikuks lõpetada Gintas Burkauskase suhtes väärteomenetlust VTMS § 30 lg 1 p1 alusel. Kohtu hinnangul ei saa nõustuda Gintas Burkauskase väitega, et teda on juba teo eest karistatud. Menetlusalune isik väitis, et teda paigutati kaheks nädalaks lukustatavasse kambrisse, piiratud oli liikumine ja ka telefonikõned, tegemist oli distsiplinaarkaristusega. Kohus sellega ei nõustu. Gintas Burkauskas esitas koos kaebusega kohtule Tallinna Vangla 22.09.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/276, mille kohaselt kohaldati tema suhtes vangistusseaduse § 69 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid (eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keeld, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine) alates 22.09.2022. Täiendavad julgeolekuabinõud lõpetati alates 28.09.2022 Tallinna Vangla 03.10.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/299. Julgeoleku abinõusid kohaldati küll pärast 21.09.2022 toimunud valvuri A. K.u veega pritsimist, kuid tegemist ei ole vangistusseaduse II peatüki 7. jaos sätestatud kinnipeetava distsiplinaarse mõjutamisega. Eelpool nimetatud abinõud ei ole VangS § 63 tähenduses distsiplinaarkaristused.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 150 trahviühikut. Gintas Burkauskasele mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega rahatrahv 150 trahviühikut, s,o sanktsiooni keskmises määras. Kohus hindas Gintas Burkauskase teosüüd keskmisest väiksemaks. Kohtu hinnangul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna saab arvestada kohtuistungil A. K.u ees vabandamist. Eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest tulenevalt kohus korrigeerib kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt tuleb piisavaks lugeda juba seda, kui kinnipeetavale antakse karistamisega mõista, et lugupidamatu suhtumine avalikku võimu kaitsevate isikute vastu on taunitav ja võib kaasa tuua karistuse. Kohtu hinnangul saab Gintas Burkauskasele mõista sanktsiooni alammäära lähedase karistuse. Kohus mõistab Gintas Burkauskasele karituseks
lg 1 järgi 25 trahviühikut, s o 100 eurot, mis vastab tema süü suurusele ning on küllaldane ka preventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Küll peab kohus võimalikuks anda KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse tasuda rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul, igas kuus tuleb tasuda 10 eurot. Seda eelkõige põhjusel, et vanglatingimustes ei ole alati tööd, et saaks enda kohustusi täita. Kohus juhindub VTMS § 132 p 2. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral tehakse motiveeritud otsus avalikult teatavaks hiljemalt 06.03.2023.a kell 13.00. (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.