Obsah (7)

§ 121§ 65§ 68§ 75§ 56§ 74§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märtsil 2023, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-1169 (22231504438) Kohtunik Aulike Salo Hanne-Liia Toom

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi lühimenetluses Helen Prins Keijo Lillemäe – isikukood 39112030288; xxxx kodakondsusega; emakeel: xxxx; xxxx; elukoht: xxxx, viibimiskoht xxxx; töökoht: S OÜ; 1 kehtiv kriminaalkaristus, tõkend: vahistamine Leelo Viil Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Keijo Lillemäe

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ning karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Keijo Lillemäele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 9.

novembri 2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-7405 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o vangistusega 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva ning liitkaristuseks mõista 3 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Keijo Lillemäe kinnipidamise aeg 03.12.

1. Tõkendit, vahistamine, kohaldada Keijo Lillemäe suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tõkend tühistada. Menetluskulud Keijo Lillemäelt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse • • sundraha 1087,50 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 838,80 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud, summas 1926,30 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 160,52 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid CD-ja DVD-plaadid (asuvad kohtutoimikus) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
4. Keijo Lillemäed süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem pannud toime kehalise väärkohtlemise teise isiku suhtes, 02.11.2022 kella 23.00 ajal, viibides aadressil Xxxx haaras mitmeid kordi abikaasal A. L. kõrist ja kätest kinni, lõi lahtise käega A. L.e pea piirkonda, surus mitu korda põlvili, surus pead alla, mille tagajärjel lõi kannatanu A. L. pea vastu seina, oma tegevusega tekitas kannatanule A. L.e füüsilist valu ja kehavigastusi – vastavalt isiku läbivaatuse protokollile, mis on koostatud 03.12.2022, punetus ninajuure peal, marrastus parema käe küünarnuki peal. Oma tegevusega pani Keijo Lillemäe toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhetes ja korduvalt, st pani toime

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi sätestatud kuriteo.

Menetluse käik

1. Harju Maakohtu
2. veebruari 2023 määrusega anti Keijo Lillemäe süüdistuses

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi lühimenetluses kohtu alla.

10. märtsil 2023 toimunud kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast talle etteheidetava teo toimepanemises süüdi. Prokurör taotles Keijo Lillemäe süüditunnistamist

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega, vähendades seda Kr

MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 moodustada liitkaristus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 9.

novembri 2021. aasta otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, liites käesoleva otsusega mõistetud vangistusele 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust ning mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat 7 kuud ja 27 päeva.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Keijo 2 Lillemäe vahistamine alates 3.

detsembrist 2022 kuni kohtulahendi tegemiseni. Istungi päevaks on Keijo Lillemäe eelvangistuses viibinud 3 kuud ja 7 päeva, kanda jääks 3 aastat 4 kuud 20 päeva vangistust. Lõplik karistuse kestus määratakse kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga. Kaitsja nõustus prokuröriga, et Keijo Lillemäe tegu on tõendatud toimiku materjalidega ning ka Keijo Lillemäe tunnistab oma tegu. Käesoleval juhul tuleb Keijo Lillemäe puhul arvestada, et eelmisel korral oli tegemist üksjagu raskete vägivalla tegudega, muuhulgas ka narkokuritegudega. Keijo Lillemäe käitumine on paranenud, vägivald ei olnud enam sedavõrd intensiivne. Elukaaslase, lapse ema ründamine on väga taunimisväärne, Keijo Lillemäe kaotas enesekontrolli. Kaitsja hinnangul ei ole põhjendatud täielikult karistust liita

§ 65lg 2 järgi ja kogu karistus reaalselt ära kanda.

Kaitsja taotles Keijo Lillemäe allutamist elektroonilisele valvele

§ 75lg 2 p 9, 10 sätestatud korras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Keijo Lillemäele heidetakse ette teise inimese tervise kahjustamist, samuti valu tekitavat kehalist väärkohtlemist, mis on toime pandud lähisutes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavat kuritegu.

Selle kuriteo objektiivne koosseis nõuab, et oleks kahjustatud teise isiku tervist või põhjustatud talle kehalise väärkohtlemisega valu. Käesoleval juhul süüdistatakse Keijo Lillemäed abikaasa korduvas kõrist ja kätest haaramises, lahtise käega vastu pead löömises, põlvili surumises, pea alla surumises, mille tagajärjel lõi abikaasa pea vastu seina. Taolise käitumisega tekitas Keijo Lillemäe abikaasale füüsilist valu ja kehavigastusi.

1. Esmalt märgib kohus, et ehkki süüdistuses on ekslikult märgitud teo toimepanemise ajaks
2. november 2022, siis on tegemist ilmselge trükiveaga ning ei ole vaidlust asjaolus, et tegu on toime pandud
3. detsembri 2022 hilisõhtul. Nimetatut kinnitavad ka kõik kriminaalasjas kogutud tõendid.
4. Kohtuistungil süüdistatav Keijo Lillemäe tunnistas süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemist. Kannatanu A. L. ütluste (tl 1-2) kohaselt tuli ta
5. detsembril 2022 kella 19:30 ajal koju Xxxx, abikaasa oli lapsega kodus. Koju jõudes hakkas abikaasa karjuma ning löömisega ähvardama. Vahepeal käis Keijo Lillemäe väljas ning naasis alkoholipudelitega, agressiivne käitumine jätkus. Kannatanu heitis lapsega magama, peites eelnevalt mõned alkoholipudelid ära, kuid ärkas suure kolistamise peale. Keijo Lillemäe käis magamistoa ja köögi vahet ning uuris alkoholi kohta. Seejärel kritseldas vildikaga magamistoa uksele ning lõi ukse puruks, mispeale hakkas laps nutma. Kannatanu hakkas kartma ja soovis lapsega lahkuda, mille peale Keijo Lillemäe püüdis teda takistada ja haaras korduvalt temast kinni. Koridoris nägi korter xxxx naabrit, kelle kätte andis lapse, naastes ise oma korterisse asjade järgi. Sellel ajal Keijo Lillemäe käitus tema suhtes agressiivselt - võttis kaelast kinni, lõi lahtise käega vastu kukalt, surus kannatanut mitu korda põlvili ja surus kannatanu pead alla, haaras kätest. Ühel korral, kui Keijo Lillemäe abikaasal pead alla surus, lõi abikaasa pea vastu seina ära. Taoline käitumine tekitas kannatanule füüsilist valu ning hirmu enda ja lapse pärast. Koridoris toimunud rüseluse käigus tuli korterist xxxx naabrimees, kes nägi toimunut ja kui Keijo Lillemäe hakkas kannatanu poole liikuma, pani naabrimees korteriukse kinni. Ühel hetkel õnnestus kannatanul korterist välja pääseda ning alumise korruse naabri juurde peitu minna.
6. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja A. T. ütlused (tl 43-45), mille kohaselt olles
7. detsembril 2022 abikaasaga kodus Xxxx, kuulsid kella 00:00 paiku trepikojas naisterahva karjumist. Korteriust avades nägid naabrinaist korterist xxxx, laps süles nutmas. Naabrinaine palus abi ning andis lapse nende kätte. Võtsid lapse, sulgesid korteriukse ning helistasid politseisse. Naabrinaise löömist küll pealt ei näinud, kuid naabrinaine karjus nii kõvasti, et sai aru, et mees lööb naabrinaist. Kannatanu ja tunnistaja A. T. ütlustega riimuvad ka tunnistaja T. C. ütlused (tl 46-50), mille kohaselt viibisid abikaasaga
8. detsembril 2022 kodus Xxxx, kui kuulsid ajavahemikul 00:00-01:00 meesterahva karjumist ja lapse nuttu naabri korterist. Avasid korteri ukse ning naabrinaine andis neile oma lapse ja palus politsei kutsuda. Võtsid lapse, sulgesid korteri 3 ukse ning helistasid politseisse. Järgnes naabrinaise kisa, millest oli tunne, et mees lööb teda. Tunnistajate A. T. ja T. C. ütlusi kinnitab ka asitõendi, s.o kõnesalvestise vaatlusprotokoll ja sellele lisatud helisalvestis, mis kajastab kõnesid Häirekeskusele (tl 53-54). Selle kohaselt teatab A. T., et politseid on vaja xxxx seitsmendale korrusele, kus mees peksab oma naist, naabrite väikese lapse võtsid enda juurde, kuna lapsel ei olnud seal turvaline.
9. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja V. K. poolt antud ütlused (tl 34-37), mille kohaselt elab Xxxx ning ärkas
10. detsembril 2022 kella 00:35 paiku ühisest koridorist kostuva kisa peale. Vaadates läbi korteri uksesilma, nägi kuidas korteris xxxx elav meesterahvas lõi korduvalt temaga samas korteris elavat naisterahvast. Naisterahvas kutsus appi, mille peale avas korteriukse ning naisterahvas, vabanedes meesterahva haardest, jooksis teise koridori. Kuna meesterahvas liikus tema suunas, siis sulges korteri ukse. Asitõendi vaatlusprotokollist
11. detsember 2022 (politseiametniku vormikaamerasalvestis) nähtub, et politseinikud olid sunnitud Keijo Lillemäe suhtes rakendama füüsilist sundi, tõmbasid ta korterist välja, asetasid ta korteriukse juures põrandale ja panid talle peale käerauad. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 29-31) järgi peeti Keijo Lillemäe kahtlustatavana kinni
12. detsembril 2022 kell 00:53 aadressil Xxxx. Indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise
13. detsembri 2022 protokolli (tl 22) kohaselt tuvastati Keijo Lillemäel pärast kahtlustatavana kinnipidamist alkoholijoobe seisund. Keijo Lillemäel esinesid joobele viitavad tunnused - silmad punetasid, tema reaktsioonikiirus oli väga aeglane, kõne oli kiire, segane ja arusaamatu, tal esinesid aja-, isiku ja kohataju häireid, samuti oli tema koordinatsioon väga häiritud, ja tema käitumises esines rahutust, ärritumist ning ründavat käitumist.
14. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et süüdistatav Keijo Lillemäe süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kasutas oma abikaasa kannatanu A. L. suhtes füüsilist vägivalda haarates abikaasat korduvalt kõrist ja kätest, lüües lahtise käega vastu pead, surus abikaasa põlvili ning tema pea alla, mille tagajärjel lõi abikaasa pea vastu seina. Taolise käitumisega tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi.
15. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12).
16. Isiku läbivaatuse protokollidest koos fototabelitega (tl 3-11, 15-21) nähtub kannatanul A. L.
17. detsembril 2022 vigastustena punetus ninajuure peal, marrastus parema käe küünarnuki peal ning
18. detsembri 2022 vaatlusel on näha kannatanul näo piirkonnas vasakul pool kollakat hematoomi, vasaku käe õlavarrel sinakas-kollakat hematoomi ja vasaku käe küünarvarrel pruunikat hematoomi. Kohtul puudub põhjus kahelda, et nimetatud vigastused on tekkinud muul moel kui süüdistatava tegevuse tagajärjel. Kannatanu ütluste kohaselt, kui süüdistatav haaras tal kõrist ja kätest, lõi lahtise käega vastu pead, surus põlvili, surus pea alla, mille tagajärjel lõi pea vastu seina, tundis ta füüsilist valu ja kartis enda ja lapse pärast. Vaadates fotosid, kus nähtuvad silmaga nähtavad tervisekahjustused ning asjaolu, et löögid toimusid ka vastu pead, siis puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
19. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s.o punetus ninajuure peal, marrastuse parema käe küünarnuki peal. 4 12.

§ 121

süüteokoosseis eeldab, et tegu on toime pandud tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli oma vägivaldse käitumisega kannatanule viga teha. Süüdistatava teo tagajärjel tekkis kannatanul punetus ninajuure peal ja marrastus parema käe küünarnuki peal. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka

§ 121

lg 1 kirjeldatud tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiksid kannatanul tervisekahjustused. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et sellise teo tulemusena saab kannatanu kindlasti haiget ja taolisel agressiivsel viisil teist inimest rünnates võivad tekkida ka vigastused. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks kannatanule vigastuste tekitamist, kuid tal oli sellest ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega tervisekahjustus. 13. Kohtueelses menetluses on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 alusel, s.o kuriteo toimepanemine lähisuhtes ja korduvalt.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt elasid süüdistatav ja kannatanu koos ning kasvatasid ühiselt last, seega on tegemist lähisuhtega ning täidetud ka

§ 121lg 2 p 2 tunnus ehk lähisuhtes toime pandud kehaline väärkohtlemine.

Harju Maakohtu 9. novembri 2021 kohtuotsusega asjas nr 1-21-7405 (tl 80-83) ja karistusregistri väljavõttega (tl 86) on tõendatud, et Keijo Lillemäed on varem karistatud mh

§ 121

lg 1 järgi, mistõttu on täidetud ka

§ 121lg 2 p 3 tunnus ehk korduvus.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Seega on tuvastamist leidnud, et Keijo Lillemäe pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhetes ja korduvalt, st pani toime

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistus 16. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest, võttes arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 näeb sanktsioonina ette rahalist karistust või kuni viieaastast vangistust. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Keijo Lillemäed on varem karistatud mh analoogse teo eest vangistusega, mille kandmiselt isik vabastati tingimisi

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel ning kohaldati mh kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi, kuid mis ei ole ilmselgelt süüdistatavale piisavat mõju avaldanud. Korduva teo puhul ei ole põhjust kohaldada süüdistatavale kergemaliigilist karistust. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli isiku keskmine päevasissetulek aastal 2021 1,46 eurot (tl 85). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine on välistatud ja süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus.

1. Kuriteo asjaolusid hinnates leiab kohus, et isiku süü on alla keskmise. Kannatanu tervisekahjustused olid minimaalsed, s.o punetus ninajuure peal, marrastuse parema käe küünarnuki peal. Süüdistatav on avaldanud kahetsust, mida kohus peab karistust kergendavaks asjaoluks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Keijo Lillemäele karistuseks vangistuse 1 aasta, mida vähendab KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks jääb 8 kuud vangistust.
2. Tegu on toime pandud
3. detsembril 2022, seega Harju Maakohtu
4. novembri 2021 otsusega nr 1-21-7405 määratud katseajal (katseaja kestus 3 aastat ja 6 kuud).

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime 5 uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aasta 11 kuu 27 päeva võrra, järgides

§ 64lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Seega liitkaristuseks tuleb mõista 3 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. 19.

§ 74

lg 5 kolmanda lause kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal tahtlikult toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras.

1. Kohus ei pea praeguses asjas käitumiskontrolli koos elektroonilise valve kohaldamisega võimalikuks. Keijo Lillemäe mõisteti süüdi Harju Maakohtu
2. novembri 2021 otsusega mh vägivalla tegude eest ning karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. Eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistusaja hulka ning lõplik karistus 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust jäeti

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel täitmisel pööramata 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.

Keijo Lillemäe suhtes kohaldati lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kaitsja hinnangul on Keijo Lillemäe käitumine paranenud, ta on loobunud narkootiliste ainete tarvitamisest ja samuti ei olnud vägivald käesolevas asjas enam nii intensiivne. Keijo Lillemäe saab aru, et alkohol on tema puhul peamine soodustav tegur uute kuritegude toimepanemisel. Kohus siinkohal ei saa nõustuda kaitsjaga, kuivõrd uue kuriteo toimepanemine katseajal on kõige rängem katseaja tingimuste rikkumine. Keijo Lillemäele oli antud võimalus end parandada, tal oli mh kohtuotsusega määratud lisakohustus mitte tarvitada alkoholi, kuid ta ei pidanud seda millekski. Asudes alkoholijoobes uuesti vägivallaga erimeelsusi lahendama, näitab Keijo Lillemäe sellise käitumisega oma ükskõikset suhtumist mõistetud karistusse. 21. Seega kuulub Keijo Lillemäe suhtes kohaldamisele vangistus.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata Keijo Lillemäe eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse ärakandmist arvestada alates Keijo Lillemäe kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 03.12.

2. Tõkendit, vahistamine, kohaldada Keijo Lillemäe suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tõkend tühistada. Menetluskulud
3. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulud II astme kuriteo süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1087,50 eurot ja kaitsjatasu 838,80 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesoleval juhul leiab kohus, et kuna süüdistataval on kanda pikk vanglakaristus ning vangis olles ei pruugi tööhõive olla tagatud ning sellest johtuvalt ei ole sissetulekud regulaarsed, siis on kohtu hinnangul põhjendatud anda süüdistatavale pikem aeg menetluskulude tasumiseks. KrMS § 180 lg 3
4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 160,52 eurot. Asitõendid
5. Asitõend – CD- ja DVD-plaadid – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Aulike Salo kohtunik 6