2-21-8143/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-8143 Tsiviilasi OSAÜHINGU MASCARENA hagi Luxfri OÜ vastu võla ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 125,50 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja OÜ MASCARENA (registrikood 10854482), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir Kostja OÜ Luxfri (registrikood 14382815) esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

2.Mõista Luxfri OÜ-lt välja OSAÜHINGU MASCARENA kasuks põhivõlg 116,20 eurot ning viivis põhinõudelt (116,20 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.Menetluskulud jätta Luxfri OÜ kanda. Mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 800 eurot.

4.Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (800 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-21-8143 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, hageja nõue ja kostja vastuväited 1. OÜ Mascarena esitas 20.05.2021 Harju Maakohtule hagi Luxfri OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hageja taotles hagis kostjalt põhivõlgnevuse 800 euro, viivise 16,20 euro ja lisanduva viivise väljamõistmist.

Hagiavalduse kohaselt tegi kostja hagejale kaubaveotellimuse. Kokkuleppe kohaselt kohustus hageja teostama kaubaveo Elektrostal (Vene Föderatsioon)- Tallinn (tellimus nr 00257). Hageja tellis veo teostamise Antrade OÜ-lt. Vedu alustati 17.12.2020, vedu lõppes 28.12.2020 sihtkohas. Hageja andis veo teostamise järel kostjale üle CMR saatelehe ning arve. Veo osas kostjal pretensioonid puudusid, märkuseid saatelehele kauba üleandmisel ei märgitud.

Veo teostamisel peeti kaup ja sõiduk Vene Föderatsiooni Ivangorodi tollipunktis kinni, kuna kauba saatja ja kauba saaja (s.o kostja) kokkuleppel oli deklareeritud kauba pakendisse teadlikult lisatud saatelehel ja deklaratsioonis puuduv kaup, st sisuliselt salakaup. Vedaja ei olnud sellisest kaubast teadlik, see kaup avastati tollitöötajate poolt. Vedaja suhtes algatati Vene Föderatsioonis väärteomenetlus, milline ei olnud hagi esitamise ajaks veel lõppenud. Eeltoodud põhjustel oli vedaja sunnitud ootama 7 ööpäeva luba riigipiiri ületamiseks. Antud asjaolu osas puudub pooltel vaidlus. Vastavalt veo tingimustele kuulub vedajast sõltumatu ooteaeg tasustamisele veo tellinud isiku poolt summas 100 eurot päevas (käibemaksuta summa). Hageja selgituse kohaselt peab vedaja kogu selle aja eest tasuma autojuhist töötajale lähetustasu 50 eurot päevas, samuti töötasu 50 eurot päevas (brutosumma) ja kaotab ka teiste veoste vedamise eest tulu teenimise võimaluse.

Kauba saaja (veo tellija/kostja) tunnistas oma süüd ja väljastas garantiikirja, et hüvitab kõik eeltoodud sündmusega tekkivad kulud (st kulud seoses väärteomenetlusega jms). Veo lõppemisel esitas Antrade Veod OÜ hagejale (kui veo korraldajale ja temalt veo tellijale) nõude veo maksumuse tasumiseks ja seisuaja (7 päeva*100 eurot) 700 euro hüvitamiseks ning hageja tasus summa. Hageja esitas omakorda nõude oma lepingupartnerile, so kostjale. Kostja korduval palvel eraldati ooteaja hüvitise nõue eraldi arvele, kostja ei esitanud pretensioone arve sisu kohta.

Kostja tasus 04.01.2021 kokku lepitud veotasu 550 eurot. Hagi esitamise hetkeks ei olnud kostja seisuaja hüvitist 700 eurot tasunud. Hageja leiab, et kostjal puudub alus ning põhjendus teenuse eest tasumata jätmiseks. Peale hageja poolt kostjale nõude esitamist teatas kostja 21.01.2021, et osa kaubast sai veo käigus kahjustada ning kostja soovis seetõttu jätta arve tasumata summas 267 eurot, tasudes ülejäänud ulatuses arve. Hageja ei nõustunud kostja ettepanekuga. Hageja leiab, et kostja ei ole esitanud õigeaegselt pretensiooni kauba vigastamise kohta. Hageja leiab ka, et kui taoline vigastamine aset leidis, siis juhtus see põhjusel, et kaup ei vastanud saatedokumentidele ning et defektid olid sellest tulenevalt seotud tolliametnike tegevusega, taoliste vigastuste eest ei saa vastutada hageja.

Hagejal on tekkinud kulud ka seoses kahju hüvitamise nõude esitamisega, s.o õigusabikulu 100 eurot (käibemaksuta summa). Õigusabikulu on seotud 08.01.2021 kohtuvälise ettepaneku 2(6) 2-21-8143 koostamisega ja edastamisega kostjale. Hageja nõudis ka nende kulude hüvitamist. Hageja arvestuse kohaselt oli 19.05.2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 16,20 eurot, hageja taotles viivise väljamõistmist ka TsMS § 367 alusel alates 20.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.Tulenevalt kostja poolt menetluse kestel tasutud summadest (kokku 700 eurot) loobus hageja 06.08.2021 ja 06.09.2021 menetlusdokumentides osaliselt oma nõudest, lugedes tasutuks kahjunõude 100 eurot, viivisenõude 16,20 eurot (ajaperioodi 20.05.2021-31.05.2021 eest) ja põhinõude 583,80 eurot, samuti viivisenõude kuni kohtuotsuse tegemiseni. Menetlusse jäi põhinõue (veotasu nõue) 116,20 eurot ning viivis põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni.

Kohus lõpetas 10.09.2021 kohtuotsuses sisalduva määrusega menetluse seoses hagist osalise loobumisega järgmistes nõuetes: põhivõlgnevus 683,80 eurot (kahjuhüvitis 100 eurot ja veotasu 583,80 eurot), 19.05.2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis, viivis alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Nõudest osalise loobumise osas kohtuotsust ei vaidlustatud ja selle nõude osas on menetlus lõppenud.

3.Ulatuses, millest hagist ei loobutud, s.o põhinõude 116,20 euro ja viivise osas rahuldas kohus hagi 10.09.2021. a tagaseljaotsusega. Kostja esitas tagaseljaotsusele 11.10.2021 kaja, milles palus menetluse taastada. Kohus rahuldas kaja 28.12.2021. a määrusega ning taastas menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Kohus märkis samas lahendis, et hagist loobumist ei ole vaidlustatud, seega jätkab kohus menetlust põhinõudes 116,20 eurot ja alates kohtuotsuse jõustumist tasumisele kuuluva viivise nõudes.

4.Kostja vaidles 11.10.2021 vastuses hagile vastu ja palus jätta selle täies ulatuses rahuldamata.

Kostja leiab, et pooled ei ole leppinud kokku ooteaja tasu tasumises summas 100 eurot päevas.

Hageja pakkus alles kauba saabumisel taolise kokkuleppe tegemist. Tõele ei vasta, et kauba mittevastamine saatedokumentidele oli kavatsetud. Kauba müüja oli pannud toote karbi sisse 5-6 parandusvärvide purki, seda kostjaga kooskõlastamata. Kostja sai probleemist teadlikuks vaid tagantjärele- siis, kui kaup oli peale laetud ja teel piirile. Kostja ei leia, et oli antud juhtumis süüdi. Kostja tasus kõik tollikontrolliga seotud kulud tollile, nagu lubas garantiikirjas.

Garantiikirjas ei ole antud hagejale lubadust tasuda midagi enamat peale vedu tellides kokku lepitule. Kostja tasus enne hagejaga kompromissis kokku leppimist hea tahte märgina 700 eurot. Hageja 700 euro nõue on alusetu, samuti on alusetu 700 euro nõudmisega seonduv 100 euro kahjunõue.

5.Hageja leidis 07.01.2022 seisukohas, et kostja on korduvalt hageja nõuet tunnistanud ja selle omaks võtnud, esitades väidetavaid kauba rikkumise nõudeid ja paludes eraldada nõuded erinevatel arvetel ning tasudes nõude. Transpordisektoris on kliendist tuleneva seisuaja tasu 100 eurot tavapärane, sellega hüvitatakse minimaalselt tööjõu ning transpordi seismise kulu.

Kohtuotsuse põhjendused 6. Kohus leiab, et hagiavaldus 116,20 euro ja lisanduva viivise nõudes on põhjendatud. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks 3(6) 2-21-8143 ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

7.Esmalt käsitleb kohus seda, milline õiguslik regulatsioon vaidlusele kohaldub. Hageja on viidanud nõude esitamisel nii rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (edaspidi CMR) kui ka võlaõigusseaduse (VÕS) sätetele. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu (vt ka Riigikohtu 29.04.2015. a otsus nr 3-2-1-32-15 p 12 jj). Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et kõik kolm tingimust on täidetud.

Samas Riigikohtu otsuses (p 13) on leitud, et veolepingule kohalduvad VÕS-i sätted üksnes ulatuses, milles seda ei ole juba CMR-iga reguleeritud. Kohtu menetlusse on jäänud pärast hagist osalist loobumist põhinõue 116,20 eurot. Põhinõue seisneb seisuaja tasu hüvitamise nõudes. Seisutasu maksmist CMR konventsioon ammendavalt ei reguleeri. Seega tuleb praeguse vaidluse lahendamisel lähtuda VÕS regulatsioonist.

Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS 774 lg-s 1 on sätestatud, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). VÕS § 787 lg 1 näeb ette lisaks veotasule ka seisuraha maksmise vedajale veose üleandmisel saajale. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

8.Hageja väite kohaselt oli poolte vahel kokku lepitud, et vedajast sõltumatu ooteaeg kuulub tasustamisele veo tellija poolt 100 euro ulatuses (käibemaksuta summa). Kuna vedajast mitteolenevatel põhjustel seisis sõiduk tollikontrollis 7 päeva, siis on hageja nõudnud ooteaja 700 euro hüvitamist kostjalt. Kostja on 11.10.2021 vastuses leidnud, et poolte vahel puudus kokkulepe selles, et kostja kohustus tasuma hagejale 100 eurot iga ootaja päeva eest.

Hagile lisatud poolte vahelises leping-tellimuses nr 00257 (hagi lisa 1, tl 6, tõlge tl 7) sisalduvad muu hulgas järgmised tingimused: „Normatiivne seisak- seisak 100 eurot – iga alustatud ööpäeva eest“; „Kui kaup saabub tollikontrollile, siis tellija maksab veose teostajale 100 eurot seisaku iga alustatud ööpäeva eest“. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja väitele, mille kohaselt on hagi lisa 1 näol tegemist poolte vahel sõlmitud lepinguga. Seega ei ole kostja vastuväited seisuaja tasustamise kokkuleppe puudumise kohta põhjendatud.

Seda, et poolte vahel taoline kokkulepe eksisteeris ning et vaidlus puudus nii seisuaja päevade arvus kui ka maksumuses, tõendab kohtu hinnangul selgelt kostja esindaja kinnitus 27.12.2020 e-kirjas (tl 13 ja tõlge tl 13 pöördel). Kostja esindaja on selles kirjas palunud transpordiarve teha ümber kaheks arveks, sh teine arve 700 eurot seisakute eest. Samuti nähtub taolise kokkuleppe olemasolu kostja esindaja 08.01.2021 e-kirjast (tl 14, tõlge tl 14 pöördel), kostja esindaja on tuletanud meelde parandatud arvete esitamise vajadust, sh tuleb teine arve esitada summas 700 eurot transpordi seisaku eest Elektrostal-Tallinn. Ühestki tõendist ei nähtu, et kostja oleks seisuaja nõude selle esitamise järgselt vaidlustanud. Seega saab lugeda tõendatuks 4(6) 2-21-8143 taolise kokkuleppe olemasolu poolte vahel, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale seisuaja korral 1 alanud ööpäeva eest 100 eurot (käibemaksuta summa).

9.Kostja väite kohaselt ei ole kostja võtnud garantiikirjaga kohustust hüvitada seisuaja tasu.

Garantiikirja (tl 10, tõlge tl 11) kohaselt garanteeris kostja (esindaja kostja nimel) tasuda „kõik Venemaa piiril tollikontrolliga seotud kulud haldusõigusrikkumise juhtumi asjade ja dokumentide arestimise protokolli nr 10218000-744/2020 25. detsembri 2020. a alusel“. Kohtu hinnangul antud garantiikirjast pigem ei nähtu, et garantii anti ka seisuaja tasu hüvitamiseks.

Sellise garantii andmiseks puudus ka vajadus, kuna taoline kokkulepe oli juba olemas. Eluliselt usutavaks tuleb lugeda, et garantiikirja väljastamise eesmärk oli tagada, et kostja hüvitab võimalikud lepingus käsitlemata tollikontrolliga seotud veel selgumata kulud, s.o tasub võimaliku trahvi.

10.Kostja on leidnud, et tõele ei vasta hageja väide, mille kohaselt oli kauba saatedokumentide mittevastavus tegelikule kaubale kostja tegevuse või tegevusetuse tulemus. Kohus märgib, et iseenesest ei ole oluline, kas viivituse tollis põhjustas kostja teadlik tegevus või oli see tingitud ekslikust mittevastavusest (VÕS § 781 lg 2).

VÕS § 780 lg 1 kohaselt peab saatja andma enne veose vedajale üleandmist vedaja käsutusse dokumendid, mis on vajalikud veosega seotud tollivormistuse ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks (saatedokumendid), samuti selleks vajaliku teabe. VÕS § 781 lg 1 p 2 ja 5 järgi peab saatja vedajale hüvitama kahju ja kulud, mis tekkisid ebaõigetest või mittetäielikest andmetest veokirjas või VÕS § 780 lõikes 1 nimetatud saatedokumentide või teabe puudumisest, ebatäielikkusest või ebaõigsusest. Saatja (praegusel juhul kostja) vastutab VÕS § 781 lõikes 1 nimetatud juhtudel, sõltumata sellest, kas tema kohustuse rikkumine on vabandatav (VÕS § 781 lg 2). Hageja on esitanud taolise nõude koheselt ning kostja on esitatud tõendite kohaselt nõuet aktsepteerinud, kuid jätnud selle tasumata.

Kohus on tuvastanud seisuraha maksmise kokkuleppe olemasolu ja tingimused. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et seisuajaks sai lugeda 7 päeva ning taoline seisuaeg on ka eluliselt usutav, lähtudes kauba peale- ja mahalaadimise vahemaast (google.maps andmetel ca 1100km) ning vedamiseks kulunud ajast (18.12.2020-28.12.2020, sh väljasõiduloa on toll andnud 25.12.2020). Seega saab lugeda hageja nõude tõendatuks. Kuna puudub vaidlus selles, et kostja ei ole sellises ulatuses põhinõuet tasunud, rahuldab kohus hagi põhinõudes (seisuaja hüvitamise nõudes) 116,20 eurot.

11.Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 12. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse 5(6) 2-21-8143 menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 kohaselt hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja loobus osaliselt hagist põhjusel, et kostja on nõude selles osas rahuldanud. Kohus rahuldas hagi kostja poolt täitmata osas täies ulatuses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

13.Hageja 26.08.2021 (tl 42), 25.10.2021 (tl 57) ja 07.01.2022 (tl 62) esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabile kulunud 675 eurot ja riigilõiv 175 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Peale loobumist jäi hagihinnaks 125,50 eurot, millisele hagihinnale vastas 10.09.2021 (menetluse osalise lõpetamise) seisuga riigilõiv 75 eurot. Hagejal on õigus taotleda riigilõivu ((175-75)/2) 50 euro tagastamist seoses hagist osalise loobumisega. Seega on hageja põhjendatud riigilõivu kulu (75+50) 125 eurot.

14.TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu tunnihind mõistlikus suuruses. Samuti on mõistlikus suuruses kogu õigusabi ajakulu 675 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (125+675) 800 eurot.

15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 6(6)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.