KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2023.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-104116 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hagi S. B.i vastu võlgnevuse, viivise, intressi ja sissenõudekulu nõudes Hagihind 1 458,48 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) esindajad Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (e-post jurist@julianus.ee) Kostja: S. B. (isikukood xxxx, elukoht kohtule teadmata, hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult 09.04.2022) RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
- Välja mõista S. B.ilt põhivõlgnevus 1 000 eurot, intress 85,83 eurot ja viivis 247,65 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
- Välja mõista S. B.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis käesoleva tagaseljaotsuse resolutsiooni p 2 märgitud põhinõudelt (1 000 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
- Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants nõue S. B.ilt sissenõudmiskulu hüvitise väljamõistmiseks.
- Menetluskulud jätta 96,91% osas S. B.i kanda ning 3,09% osas Osaühingu Aktiva Finants kanda.
- Välja mõista S. B.ilt menetluskulu 368,26 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
- Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb S. B.il tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
- Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.
- Tunnistada Harju Maakohtu 17.03.2023 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-22-104116 tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Hageja esitatud väited ja nõue P OÜ laenuandjana ja kostja laenusaajana sõlmisid 18.03.2021 tarbijakrediidilepingu nr xxxx, millest alusel sai kostja laenu 1 000 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga 34,9% aastas vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata juba esimese osamakse. Laenuandja ütles laenulepingu üles 01.07.
- Sissenõutavaks muutunud tasumata intress ülesütlemise seisuga oli 85,83 eurot. Viivis põhivõlgnevuselt ülesütlemisest hagi esitamiseni arvestatuna lepingus kokkulepitud intressimääras on 247,65 eurot. P OÜ loovutas 06.07.2021 lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1 000 eurot, intressi 85,83 eurot, viivise 247,65 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitise 45 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt alates 18.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kostja seisukohad Kostja hagile ei vastanud. Vastavalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 407 lg 1 teisele lausele loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, v.a. põhjendused, mis puudutavad hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja on esitanud nõude mh kostjalt sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmiseks. Hageja selgitas 29.09.2022 vastuseks kohtu päringule, et kujundas vastava nõude lepingu üldtingimuste punkti 7.4 alusel ja juhindudes VÕS (võlaõigusseadus) § 1132 järgmise arvestuse alusel: 5 eurot 03.05.2021 saadetud kirja eest; 5 eurot 02.06.2021 saadetud kirja eest; 25 eurot 15.07.2021 saadetud kirja eest; 5 eurot 30.07.2021 saadetud kirja eest; 5 eurot 15.09.2021 saadetud kirja eest. Nähtuvalt esitatust on lepingu üldtingimuste p 7.4 kohaselt laenuandjal õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu vastavalt laenuandja hinnakirjale, kuid hageja ei ole välja toonud, kas ja millised tasud kirjade saatmise eest nägi ette laenuandja hinnakiri. Kohus leiab, et VÕS § 1132 piirab sissenõudmiskulude hüvitamise nõude ulatust tarbijast võlgnikult, tegemist ei ole iseseisva nõude alusega (nö seadusest tuleneva hinnakirjaga). Olukorras, kus lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamise kohta puudub, saab sissenõudmiskulude hüvitamist 2 nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel, mis eeldab, et hageja toob kohtu ette asjaolud, millega seoses väidetav kahju tekkis. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudele välja toonud, millised kulud temal seoses märgitud kirjade saatmisega tekkisid, mh ei selgu esitatust, mis viisil kirjad saadeti. E-kirjade saatmisega postikulu ei teki. Hageja faktiväited ei ole kahju hüvitamise nõude eelduste sisustamiseks piisavad. Tulenevalt TsMS § 407 lg 1 saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 1 458,48 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 1 413,48 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 3,09% ning kostja kanda 96,91% menetluskuludest. Hagis märgitu kohaselt oli hageja menetluskuluks hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulu 480 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud kulu lepingulisele esindajale ei ületa 100 eurot (1h x 100 eur/h). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja vastavalt menetluskulude jaotusele 368,26 eurot ((280+100)x96,91%). Otsuse kättetoimetamine avalikult Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul puudub kehtiv elukoha aadress. Maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kohaselt varasemas menetluses võlgnik kinnitas 10.12.2021, et ei ela enam aadressil xxxx. Võlgniku sõnul tal kindel elukoht puudub. Dokumendid soovis e-posti aadressile xxxx. Aadress xxxx on rahvastikuregistri andmetel alates 02.10.2020 kehtetu. Ehitisregistri andmetel on aadressil xxxx tegemist tootmishoonega. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 15.12.2021, et PPA andmebaasides puuduvad andmed antud isiku teiste elukohtade kohta. Kohus proovis kostjale dokumente kätte toimetada aadressidel xxxxja xxxx, kuid mõlemal aadressil edastatud dokumendid tagastati kohtule märkega „ei ela aadressil“. Kohus edastas kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressil xxxx, kuid dokumentide kättesaamist kinnitatud ei ole. Alates 14.09.2022 on rahvastikuregistris lisaaadress xxxx. Nimetatud aadressile saadetud dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Muid andmeid kostja elukoha või kontaktandmete kohta kohtule teada ei ole (sh ei nähtu täiendavaid andmeid rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust, Maksu- ja Tolliameti andmebaasist ega kohtute infosüsteemist seoses muude menetlustega). Kohus määrab, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kohtule ei ole teada kostja elukoht ega kontaktandmed ja tagaseljaotsust ei ole muul viisil võimalik kostjale kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 3