← Eesti

2-21-14339/34

Obsah (5)§ 54§ 50§ 53§ 51§ 5355

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg Kohtuistun

) kohaselt kasutusloa menetluses menetlusosalised (vt ka I kd, tl 181).

§ 54

lg 5 on sätestatud, et „Pädev asutus kaasab menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku.“ Seega ei ole midagi ebatavalist selles, et kostjad kui seaduse kohaselt kasutusloa menetlusse kaasatud isikud osalesid aktiivselt nende korteriomandit puudutavas kasutusloa menetluses ja esitasid enda õiguste kaitseks kohalikule omavalitsusele seisukohti. Kostjad märgivad asjakohaselt, et neil kui kohaliku omavalitsuse poolt kasutusloa menetlusse kaasatud isikutel on õigus esitada selles menetluses oma seisukohti. 41. Kohtu hinnangul pole kahtlust, et kasutusloa menetlusse kaasatud isikutel on õigus esitada ka kriitilisi seisukohti ja tuua välja võimalikke puudusi, mis kasutusloa andmist takistavad. Selgelt põhjendamatu oleks vastupidine tõlgendus, et kasutusloa menetlusse kaasatud isikud osaleksid menetluses üksnes formaalselt ja peaksid kasutusloa andmise tingimusteta heaks kiitma, isegi kui tegelikult puuduvad kehtivatest õigusaktidest tulenevad eeldused kasutusloa andmiseks. Kasutusloa menetlus ei ole mitte formaalne n-ö paberile templi panemine, vaid sisuline menetlus. Kasutusloa menetlus saab lõppeda kasutusloa andmisega üksnes eeldusel, et asjassepuutuv ehtis on valmis ehitatud õigusaktide nõuete kohaselt ning nõuete ja 11

(16)2-21-14339 kasutusotstarbe kohaselt kasutatav.

§ 50

lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt.

§ 53

kohaselt kontrollib pädev asutus kasutusloa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust.

§ 54

lg 1 on sätestatud, et kasutusluba antakse, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale. 42. Teiseks, asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostjate poolt kasutusloa menetluses oma seisukohtade esitamine oleks olnud pahatahtlik või kantud soovist jätta hageja ees ostuhinna tasumise kohustus täitmata. 08.10.2020 avalduses Jõelähtme vallavalitsusele on kostjad argumenteeritult selgitanud korteriomandi puudusi, mh ka nõutava dokumentatsiooni puudumist. Kostjad märgivad nimetatud avalduses, et nende sooviks on elada kvaliteetselt ehitatud majas ning et kasutusluba ei tuleks väljastada enne kõigi rikkumiste kõrvaldamist ja lepingu eseme päraldiseks olevate dokumentide üleandmist (I kd, tl 25-39). Ka 18.10.2020 avalduses Jõelähtme vallavalitsusele on avaldajad viidanud mitmetele korteriomandi ehituslikele ja ehitusdokumentatsiooniga seotud puudustele ning leidnud, et enne kasutusloa saamist tuleb rikkumised kõrvaldada ja korteriomand lõpuni ehitada (I kd, tl 40-79). Sarnased avaldused on kostjad saatnud Jõelähtme vallavalitsusele ka 28.04.2021 (I kd, tl 84-86) ja 10.06.2021 (II kd, tl 56-57). 28.04.2021 avalduses viitasid kostjad põhjendatult Jõelähtme valla ja Päästeameti poolt leitud puudustele ning 10.06.2021 pöördumises märkisid asjakohaselt, et kasutusloa nõuet tuleb vaadata sisuliselt, mitte üksnes formaalselt. Võtmata seisukohta kõikide kostjate viidatud ehituspuuduste olemasolu kohta, on kostjate poolt vallavalitsusele kasutusloa menetluse käigus esitatud avaldused iseenesest igati õiguspärased ning kooskõlas

§ 50

lg 1 ja § 54 lg 1 tuleneva nõudega, et kasutusloa saamiseks peab ehitis vastama õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele ja ehitusloale ning olema nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt kasutatav. 43. Seda, kas ja millises ulatuses on avaldajate poolt kasutusloa menetluses esitatud etteheited põhjendatud, peab otsustama kohalik omavalitsus kui kasutusloa andmiseks pädev asutus.

§ 54

lg 7 on sätestatud, et kui kasutusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste andmise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata jätmist. Käesoleval juhul puuduvad andmed, et kohalik omavalitsus oleks pidanud kostjate poolt kasutusloa menetluses esitatud märkusi põhjendamatuks ja jätnud need asjakohaselt motiveerides arvestamata. Vastupidi, pärast kostjate 15.12.2020 vastuväidet (I kd, tl 170-171) on Jõelähtme Vallavalitsus 07.01.2021 fikseerinud ehitisregistris Xxxx ehitisele kasutusloa väljastamist takistavad mh järgmised puudused: 1) küttetorustiku survestamise akt esitamata; 2) esitada hoonesiseste VK torude kohta kas projektlahendus või teostusjoonised; 3) KV osas samuti esitada kas projekt või teostusjoonised ning 4) vundamendi aluse ja põranda aluse täide kohta dokumendid täiendada, esitada dokumendid tihendamise kohta, materjalid. 10.01.2021 on Päästeameti Põhja päästekeskus fikseerinud ehitisregistris Xxxx ehitisele kasutusloa väljastamist takistavad järgmised puudused: 1) esitada kaminasüdamiku sertifikaat ja korstna teostusjoonised; 2) esitada fotod tuletõrjeveemahutist (luuk avatud asendis); 3) esitada fotod kuuri tuletõkkeseinast; 4) esitada fotod paigaldatud suitsuanduritest; 5) esitada foto pööninguluugist; 6) esitada foto kaminaesisest plaadist mittepõlevast materjalist (I kd, tl 172-173). Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostjate etteheited Xxxx kasutusloa menetluses ei olnud paljasõnalised ning ka kohalik omavalitsus ja Päästeamet on tuvastanud kasutusloa andmist takistavaid puudusi. 44. Eksitav on hageja arusaam, nagu oleks kostjate tegevus suunatud üksnes kasutusloa väljastamise takistamisele vallavalitsuse tasandil. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on poolte vahel sisuline vaidlus ehituspuuduste osas ning kostjate etteheited Xxxx mittenõuetekohase 12

(16)2-21-14339 ehituskvaliteedi ja puuduva dokumentatsiooni osas on olnud valdavalt suunatud just hagejale (vt I kd, tl 92-97, tl 151-169, tl 174-180). Seejuures ei olnud kostjate etteheited paljasõnalised, vaid kostja on kaasanud võimalike puuduste kindlakstegemiseks ka ehituseksperdi Ü L., kes on koostanud 12.04.2021 Xxxx korteriomandi ehituslikke puudusi (sh puuduvaid projekte) käsitleva põhjaliku auditi, mis on edastatud ka hagejale (I kd, tl 184-208; II kd, tl 1-55). Ka ehitusekspert on seadnud kahtluse alla kasutusloa andmise võimalikkuse. Kohtu hinnangul on kostjad sellisel viisil toimides ja ehituseksperti kaasates käitunud igati korrektselt. Ehitusasjatundja kaasamine ning mh asjatundja abiga kostja poolsetest etteheidetest teadaandmine nii hagejale kui kohalikule omavalitsusele kasutusloa menetluse raames ei saa olla taunitav tegevus, mis andnuks hagejale aluse lepingust taganemiseks.
  1. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas menetluses esitatud selliseid tõendeid, mille alusel oleks tuvastatav kostjate pahatahtlik keeldumine lubada hagejal teostada kasutusloa saamiseks vajalikke töid või teostada Päästeametil ja ametiasutustel Xxxx korteriomandis vajalikke kontrolle (vt I kd, tl 80 pöördel). Hageja on esitanud 21.10.2020 vaegtööde akti, mille kohaselt olevat kostja keeldunud oma kinnistule tuletõrjemahuti paigaldamisest (II kd, tl 124). Kostjad märgivad õigesti, et viidatud akt on koostatud kostjate osavõtuta. Kostjate poolt esitatud kirjavahetusest nähtuvalt ei nõustunud kostjad sellega, et tegemist oleks olnud kooskõlastatud tööga, lisaks viitasid kostjad projekti muutmisele ning väitsid, et mahuti sooviti paigaldada projektist erinevasse kohta ja väiksema mahutavusega. Samas on kostjad olnud nõus tuletõrjeveemahuti paigaldamisega Päästeametiga kooskõlastatud kohas (II kd, tl 143-146). Eeltoodud tõendid kinnitavad poolte erimeelsusi ühe konkreetse töö tegemisel, kuid nendest ei järeldu, et kostjad oleks põhimõtteliselt takistanud kasutusloa väljastamiseks vajalikke tööde teostamist ning et just seetõttu oleks kasutusluba siiani väljastamata. Peaalegi on hageja ise seisukohal, et
  2. a aprillis olid kasutusloa saamise eeldused täidetud ning vald esitatud dokumentide suhtes märkusi ei teinud, kuid vald ei olevat väljastanud kasutusluba ainuüksi selle tõttu, et kostjad sellele vastu vaidlesid (vt I kd, tl 180; II kd, tl 121). Seega ka hageja enda seisukoha kohaselt ei olnud kasutusloa mittesaamise põhjuseks see, et kostjad oleks mingite tööde tegemist takistanud.
  3. Kolmandaks, hageja omistab kostjate poolt vallavalitsusele kasutusloa menetluses saadetud seisukohtadele ekslikult sellise tähenduse, mida neil tegelikult vastavalt seadusele ei ole. Hageja leiab vääralt, et „kasutusluba jäi kostjate aktiivse vastutegevuse tõttu väljastamata“ ning leiab, et see olevat andnud hagejale õiguse pooltevahelisesest lepingust taganemiseks. Kohus hagejaga ei nõustu.

§ 51

lg 1 kohaselt on kasutusloa andmise pädevus kohalikul omavalitsusel (15.11.2021 menetlusdokumendis nõustub ka hageja, et

§ 51

lg 1 kohaselt on kõnealusel juhul kasutusloa väljastamise pädevus Jõelähtme Vallavalitsusel).

§ 54

lg 7 on sätestatud, et kui kasutusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste andmise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata jätmist. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, puuduvad käesoleval juhul andmed, et Jõelähtme vald oleks pidanud kostjate poolt kasutusloa menetluses esitatud märkusi põhjendamatuks ja jätnud need asjakohaselt motiveerides arvestamata. 47. Samas, isegi juhul, isegi kui kostjad oleksid esitanud Jõelähtme vallale pahatahtlikke või põhjendamatuid märkusi, siis see iseenesest ei saaks tingida kasutusloa väljastamata jätmist, vaid sellisel juhul tuleks Jõelähtme vallal põhjendada ebaõigete märkuste arvestamata jätmist. Kohalikul omavalitsusel puudub seaduslik alus keelduda kasutusloa väljastamisest motiivil, et menetlusse kaasatud isikud vaidlevad kasutusloa väljastamisele vastu.

55 on ammendavalt loetletud kasutusloa andmisest keeldumise alused ning nende aluste seas ei sisaldu võimalust jätta kasutusluba andmata seetõttu, et menetlusse kaasatud kinnisasja omanikud esitavad 13

(16)2-21-14339 kasutusloa väljastamisele vastuväiteid. Kui on täidetud kasutusloa väljastamise eeldused (

§ 54

lg 1), siis on kohalikul omavalitsusel

§ 54

lg 4 kohaselt kohustus anda kasutusluba 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Eelnevat arvestades on põhimõtteliselt väär hageja seisukoht, nagu saanuks käesoleval juhul jääda kasutusluba väljastamata „kostjate aktiivse vastutegevuse tõttu.“ Kostjatel puudub pädevus takistada kasutusloa väljastamist, kui kasutusloa väljastamise seadusest tulenevad eeldused on tegelikult täidetud. Kui kasutusloa väljastamise seadusest tulenevad eeldused täidetud ei ole, siis see rikkumine ei ole etteheidetav mitte kostjatele, vaid hagejale, kes oli vastavalt poolt kokkuleppele vastutav Xxxx korteriomandi nõuetekohase ehitamise (sh nõuetekohase ehitusdokumentatsiooni olemasolu) ja kasutusloa hankimise eest. Õige on kostjate arusaam, et kostjatel korteriomandi ostjatena puudus võimalus ja kohustus ise kõrvaldada kasutusloa väljastamise takistustena fikseeritud puudusi. 48. Asjaolu, et Jõelähtme Vallavalitsus pole väljastanud Xxxx korteriomandile kasutusluba, pole objektiivselt ja

sätteid arvestades põhjustatud kostjatest (VÕS § 101 lg 3). Kostjad ei ole vastutavad Jõelähtme valla tegevuse(tuse) eest kasutusloa menetluses. Kui Jõelähtme vallale kui pädevale asutusele on esitatud kasutusloa taotlus, siis on Jõelähtme vallal

§ 5355

alusel kohustus otsustada kasutusloa andmine, sellest keeldumine või taotluse läbi vaatamata jätmine. Kohtu hinnangul ei ole vallavalitsusel õiguslikku alust panna kasutusloa taotlust lihtsalt n-ö ootele põhjendusega, et „kaks osapoolt on omavahel võlaõigusliku lepingu alusel tülli pööranud“ (vt I kd, tl 87). Jõelähtme valla selline tegevusetus ei ole ette heidetav kostjatele ega anna hagejale alust müügilepingust taganemiseks. Kohus rõhutab veelkord, et

55 on ammendavalt loetletud kasutusloa andmisest keeldumise alused ning nende aluste seas ei sisaldu võimalust jätta kasutusluba andmata seetõttu, et menetlusse kaasatud kinnisasja omanikud esitavad kasutusloa väljastamisele vastuväiteid või et mingid osapooled on omavahel tülis. Kui on täidetud kasutusloa väljastamise eeldused (

§ 54

lg 1), siis on kohalikul omavalitsusel

§ 54

lg 4 kohaselt kohustus anda kasutusluba 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kasutusloa väljastamise eelduste täidetust peab kontrollima kohalik omavalitsus haldusmenetluses (

§ 53

), mitte lükkama vastutust kasutusloa väljastamise eest pooltele endile või tsiviilkohtule (vt II kd, tl 125). 49. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud taganemisavalduse materiaalsete eelduste olemasolu (st sellise kostjate olulise lepingurikkumise olemasolu VÕS § 116 mõttes, mis andnuks hagejale aluse müügilepingust taganeda). Hageja on jätnud täitmata enda kohustuse lepingu esemeks olevale korteriomandile kasutusloa saamiseks. Asjas esitatud tõendid ei kinnita hageja väidet, nagu oleks kostjad pahatahtlikult takistanud hageja poolt Xxxx korteriomandile kasutusloa hankimist. Esiteks, kostjad kui Xxxx korteriomandi omanikud on

kohaselt kasutusloa menetluses menetlusosalised ja neil kui kohaliku omavalitsuse poolt kasutusloa menetlusse kaasatud isikutel on õigus esitada selles menetluses oma seisukohti. Teiseks, asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostjate poolt kasutusloa menetluses oma seisukohtade esitamine oleks olnud pahatahtlik või kantud soovist jätta hageja ees ostuhinna tasumise kohustus täitmata. Kostjate vastuväited on olnud asjakohased, mh on kostjad kaasanud puuduste kindlakstegemiseks ka ehituseksperdi Ü L., kes on koostanud 12.04.2021 Xxxx korteriomandi ehituslikke puudusi (sh puuduvaid projekte) käsitleva põhjaliku auditi. Ka kohalik omavalitsus ja Päästeamet on tuvastanud kasutusloa andmist takistavaid puudusi. Kui kasutusloa väljastamise seadusest tulenevad eeldused täidetud ei ole, siis see rikkumine ei ole etteheidetav kostjatele. Kolmandaks, kasutusloa väljastamise pädevus, sh esitatud märkustega arvestamise või mittearvestamise õigus on üksnes kohalikul omavalitsusel. Kohalikul omavalitsusel puudub seaduslik alus keelduda kasutusloa väljastamisest motiivil, et menetlusse kaasatud isikud vaidlevad kasutusloa väljastamisele vastu. Kostjad ei vastuta Jõelähtme valla 14

(16)2-21-14339 tegevusetuse eest kasutusloa menetluses.
  1. Kostjatel on õigus keelduda hagejale ostuhinna osa tasumisest summas 50 000 eurot, kuni hageja ei ole täitnud enda kohustust Xxxx korteriomandile kasutusoa saamiseks, sest asjaõiguslepingu punkti 2.9.
  2. kohaselt on poolte nimetatud kohustuste näol tegemist vastastikuste teineteisega lahutamatult seotud kohustustega. VÕS § 118 lg 2 on sätestatud, et lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine on tühine, kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast. Järelikult olukorras, kus kostjad on õigustatult keeldunud hagejale ostuhinna viimase osa tasumisest kasutusloa puudumise tõttu, ei olnud hagejal õigust lepingust taganeda viitega sellesama ostuhinna mittetasumisele. Kohus on eelnevalt tuvastatud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja ei ole kostjatega sõlmitud müügilepingust õiguspäraselt ja kehtivalt taganenud. Hageja taganemisavaldus oli tühine ja toimetu ning seetõttu puudub alus ka hageja taganemisavaldusel põhinevatel nõuetel kostjate vastu (mh VÕS § 189 lg 1 alusel esitatud tagasitäitmise nõue, valduse tagastamise nõue ja kasutuseeliste nõue). Kuna kohus tuvastas, et hagejapoolne müügilepingust taganemine ei ole kehtiv, on kõik hageja nõuded kostjate vastu alusetud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
  3. Kohus ei lahenda käesoleva otsusega muid pooltevahelisi vaidlusi peale hinnangu andmise hagejapoolse taganemisavalduse kehtivusele ja hageja taganemisavaldusega seotud nõuetele. Kuna 02.12.2021 kohtuistungil kinnitasid mõlemad pooled, et käesolevas menetluses ei peaks käsitlema ehituspuudusi (II kd, tl 158 pöördel), siis kohus seda ka ei tee. Kohus märgib, et ehituspuuduste üle vaidlevad pooled sisuliselt Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-21-13427 (K. D., I. D. hagi Gold Viking OÜ vastu võlgnevuse nõudes). Seetõttu kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas.
  4. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus rahuldas käesolevas asjas hagi tagamise taotluse osaliselt oma 20.09.2021 määrusega (I kd, tl 132-134). Kohus määras hagi tagamiseks arestida ja kanda käsutamise keelumärge kostjale I K. D. ja kostjale II I. D. kuuluvale xxxx mõttelisele osale kinnisasjast ja eriomandi esemele nr xxxx, asukohaga Xxxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx, kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale hageja Gold Viking OÜ (registrikood 12351696) kasuks tsiviilasjas nr 2-21-14339 esitatud kinnisasja omandi tagasikandmise nõude tagamiseks. Kohus keelas hagi tagamiseks kostjale I K. D. ja kostjale II I. D. kuuluva xxxx mõttelise osa kinnisasjast ja eriomandi eseme nr xxxx, asukohaga Xxxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx, koormamise võlaõiguslike lepingutega. TsMS § 386 lg 4 on sätestatud, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Eeltoodut arvestades kohus tühistab Harju Maakohtu 20.09.2021 määrusega käesolevas asjas rakendatud hagi tagamise abinõud. Kohus selgitab, et hagi tagamise abinõu tühistamise rakendamiseks tuleb huvitatud poolel pöörduda käesoleva kohtulahendi jõustumisel ise kohtutäituri poole.
  5. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
  6. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kohtuväline kulu on TsMS 15
(16)2-21-14339 § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu üldkogu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56).
  1. Kostjad taotlevad 02.12.2021 esitatud menetluskulude nimekirjas määrata kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2 808 eurot (õigusabikulud). Kostjatele on õigusabi osutatud tunnihinnaga 130 eurot/h (lisandub käibemaks). Hageja kostjate menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, tutvunud kostjate menetluskulude nimekirjaga, leiab, et selles esitatud tööde nimekiri on tervikuna põhjendatud ja vajalik. Kuigi 02.12.2021 kohtuistung kestis pisut vähem kui 1,5 h, ei saa eeldada, et esindaja saabuks kohtusse minuti täpsusega. Seetõttu on kostjate lepingulise esindaja poolt kohtuistungil osalemise ajakulu 1,5 h mõistlik (sama ajakulu näitas hageja esindaja). Samuti on mõistlik kostjate vandeadvokaadist esindaja õigusabi tunnitasu hind 130 eurot/h (kuna kostjad on füüsilised isikud, lisandub sellele käibemaks). Seega rahuldab kohus kostjate taotluse hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks täies ulatuses. Kohus mõistab välja hagejalt Gold Viking OÜ kostjate K. D. ja I. D. kasuks solidaarselt menetluskulud summas 2808 eurot. Vastavalt kostjate taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hageja poolt kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2808 eurot) tuleb hagejal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  2. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.