Juhul, kui kostja kommentaar hagejat sedavõrd häiris ja häirib nagu on väidetud hagis oleks saanud hageja pöörduda juba 2020 aasta aprillis ja augustis vastavate foorumite administraatorite poole ja paluda hageja arvates ebakohased kommentaarid eemaldada. Hageja ei ole seda teinud. Esimesest kommentaarist arvestatuna pool aastat hiljem ja hilisemastest kommentaaridest arvutatuna ligikaudu kolm kuud hiljem kostjale saadetud nõudekirjas ei ole hageja samuti palunud kommentaare eemaldada vaid on soovinud üksnes rahalist hüvitist. Nimetatust saab ja tuleb teha kaks järeldust: - Esiteks ei häiri piiratud gruppides kommentaarid tegelikkuses hagejat; - Teiseks ei ole hageja ise võtnud tarvitusele mistahes abinõusid väidetavalt temale kahju tekitavate kommentaaride eemaldamiseks, mistõttu on hageja enda roll väidetavas kahju tekkimises märkimisväärne. Hageja varalise kahju summas 380 euro nõue on põhjendamatu. Hageja ei ole nimetatud nõude tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, mille põhjal saaks hinnata nimetatud kahju põhjendatust (tl 32-38; 174-175; 179-180). KOHTU PÕHJENDUSED 7) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et E. O. hagi tuleb jätta rahuldamata. 8) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Kostja avaldas ajavahemikul 20.04.2020 kuni 21.08.2020 järgmised viis postitust (kronoloogilises järjekorras):
) § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 6 Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama sätte lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
lg 2 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest (p 1); kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega (p 2); kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis (p 3); kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi (p 4). Isikliku õiguse rikkumine on võlaõigusseaduse (
) § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamisega. Kohtupraktikas eristatakse kahte au teotamise koosseisu: 1) au teotava ehk ebakohase väärtushinnangu avaldamist (
lg 1) ning, 2) au teotava tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamist (
Isiku au teotamine eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, s.o au teotava informatsiooni (ehk väärtushinnangu või ebaõigete andmete) avalikustamist kui teotunnust. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on. See, mida avaldaja ise silmas pidas ei ole asjakohane. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p-d 10, 11). Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine
lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 12). 12) Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatud asjaoludest, lähtudes nõudest (vt Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme, st hageja määrab nii hagi eseme kui ka aluse ning kohtul ei ole kohustust teda selles osas abistada (vt Riigikohtu 15.05.2020 otsus nr 2-19-10050, p 11). TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja on kostjale hagis ette heitnud viimase poolt tehtud viite laimavat postitust, mis on tehtud ajavahemikul 20.04.2020 kuni 21.08.2020 (tl 1-8). Kõik ülejäänud väidetavad kostja poolt tehtud postitused (mis on tehtud peale 21.08.2020), mille kohta hageja on esitanud küll erinevaid seisukohti ja tõendeid, ei puutu hagi esemesse ega alusesse ning kohus ei arvesta nendega käesoleva kohtuotsuse tegemisel. 13) Kohus nõustub hagejaga, et hagis välja toodud väiteid tuleb hinnata kogumis kõigi kostja poolt tehtud postituste kontekstis (vt 20.04.2022 kohtuistungi protokoll; aeg 00:05:05; tl 197-200). Hagis on välja toodud 5 erinevat postitust, mis on kostja poolt tehtud 20.04.2020, 05.08.2020 ja 21.08.2020 (tl 1-8). Sealhulgas hindab kohus kostja postitusi postitustele eelnenud sündmuste kontekstis. 14) Puudub vaidlus selles, et nii hageja kui kostja on pikka aega tuttavad, nad käisid nii üksteisel külas, kui ka püüdsid koos kala (vt 16.02.2022 kohtuistungi protokolli; aeg 00:18:29; tl 149-153). Puudub vaidlus ka selles, et nii hageja kui kostja on aastaid osalenud aktiivsete sõnavõttudega AS-le Õhtulehe Kirjastus kuuluvas kalastusteemalises foorumis kalale.ee, kus hageja kasutas kasutajanime „J.“ ning kostja kasutas kasutajanime „xxxx“. 7 08.12.2021 toimunud kohtuistungil selgitas hageja E. O., et portaalis kalale.ee oli tema kasutajanimi „J.“, väikese algustähega ning esimest korda registreeris ta ennast sinna foorumisse umbes 10 aastat tagasi; ta ei ole seda foorumit kasutanud juba aastaid, umbes 3-4 aastat. Lisaks tema „J.“ nimele on selles foorumis väga palju sarnase variatsiooniga nimesid, nt J., J.s, J. (tl 128-132). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja korraldas igasuviseid haugipüügivõistlusi nimetusega „XXXX“ (tl 9). Samuti korraldas hageja 2020 augustis haugipüügivõistlust „XXXX“, mille toimumise kuulutuse postitas enda Facebooki lehele 02.08.2020 ning milles oli märgitud kontaktisikuks E. O. (J.) (tl 9). Kostja on esitanud tõenditeks väljavõtted ajakirjast „Kalale!“ (tl 141-145). Hageja E. O. on väitnud, et ta on figureerinud 25 aastat kalameeste ringkonnas ja kalale.ee lehel. Nendest ajakirjadest saab aimu, kes ta on kalamehena Eestis. Ta julgeb väita, et ta on Eesti üks kõige kangemaid kalamehi, keda tuntakse ja teatakse kõige rohkem, kellelt küsitakse nõu, kes teeb koolitusi ja võistlusi (vt 16.02.2022 kohtuistungi protokoll; aeg: 00:27:37; 00:29:43; tl 149-153). 15) Puudub vaidlus selles, et 17.02.2021 Harju Maakohtu otsusega väärteoasjas nr xxxx mõisteti hageja E. O. süüdi kalapüügiseaduse § 85 lg 1 alusel ning teda karistati rahatrahviga. E. O.t süüdistati selles, et ta püüdis 18.04.2020 kella 17.00 paiku Harju maakonnas jões spinninguga kala ning teostades kalapüüki aastaringses kalapüügi keelualas, pani toime kalapüügiseaduse § 85 lg 1 sätestatud väärteo (tl 114-122; otsus jõustus 19.05.2021). 16) 18.04.2020 postitati Facebooki gruppi Xxxx entusiastid youtube.com video hageja poolt väärteo toimepanemisest 18.04.2020 (tl 39). Nimetatud postituse juures kommenteeris teiste kommenteerijate hulgas nimetatud teemat ka kostja H. J. enda nime alt, nimetades hagejat muu hulgas „kõige odavamaks tolaks“ ja „klouniks“ (tl 12). Samas Facebooki grupis Xxxx entusiastid postitas kostja järgmise kommentaari: „No minu poolest võib M. mind ka kohtusse kaevata. A ma ütlen selle siiski välja: Sa M. oled sama loll nagu J.!“ (tl 13). 17) Hageja korraldas 2020 augustis haugipüügivõistlust „XXXX“, mille toimumise kuulutuse postitas ta enda Facebooki lehele 02.08.2020 (tl 9). Selle postituse alla tegi kostja kokku kolm kommentaari – 05.08.2020 augustil kaks kommentaari ja 21.08.2020 ühe kommentaari (vt käesoleva otsuse punkt 8, alapunktid c, d, e). Nendes kolmes kommentaaris on kostja esitanud väited: kõige mannetum teadaolev lambikas; hale lambikas; J. alias E. O. alias R. R.: Sa oled kõige mannetum lambikas! 18) 12.10.2021 toimunud kohtuistungil on hageja selgitanud, et ta ei ole kirjutanud kalale.ee foorumis neid kommentaare, mida kostja on esitanud tõendina 13.03.2021 vastuse lisas. Kommentaaride juures olev pilt on küll tema oma (tl 40-51). Samuti on hageja selgitanud, et nendes kommentaarides räägitakse lambikonnast kui solvumisest. Tema on pikaajaline kalamees ning selles ringkonnas tuntud inimene. Lambikonna terminite kohta on antud autasusid ja medaleid ja üritustel väljatoodud aunimetusi (vt kohtuistungi aeg 00:27-00:28; tl 96-98). Seda kinnitab ka kalale.ee foorumi väljavõte 07.11.2013 postitusest pealkirjaga „Aasta parimate valimised ja autasustamised Hiiu õlletoas“, kus on märgitud, et üheks auhinnaliseks tiitliks võiks olla „aasta lambikonn“ ning on lisatud „me kõik ju teame, mis tähendab lambikonn, kes ei tea, küsib Juraka käest) (tl 44). 19) Kostja leiab, et ebakohasuse tuvastamisel tuleb kõrvutada etteheidetavat väljendusviisi isiku enda väljendusviisiga. Hageja ise on kasutanud hagiavalduses toodud sõnu „lambikonn“ ja „lambikas“ korduvalt ning nimetatud sõnakasutust omistatakse nt kalale.ee foorumis just hagejale omasena (tl 33-47). 8 20) Kohtu hinnangul ei ole usutav hageja seisukoht, et tema ei ole foorumis kalale.ee kasutajanime „J.“ all kirjutanud kostja poolt tõendina esitatud postitusi (tl 40-47). Kohus leiab, et esitatud tõenditega kogumis on leidnud tuvastamist, et nimetatud postitused aastatel 2015 kuni 2018 kasutajanime „J.“ poolt on koostatud hageja poolt. AS Õhtuleht Kirjastuse 15.12.2021 vastuse kohaselt foorumis kalale.ee kasutajanime „J.“ ees- ja perekonnanimi on „E. O.“ (tl 133-136). Hageja ise on kinnitanud, et kalale.ee foorumis kasutajanime „J.“ juures olev foto on tema foto (vt kohtuistungi aeg 00:27-00:28; tl 9698). Puudub vaidlus selles, et hageja korraldas igasuvist haugipüügivõistlust „XXXX“. Foorumis kalale.ee on 28.08.2018 teema „Xxxx 2018“ postitanud kasutajanimega „J.“ kommentaari (tl 47), mille juures on ka hageja pilt. 2017. aasta augustist kuni septembrini toimus foorumis kalale.ee aktiivne kirjavahetus erinevate kasutajate vahel, sh on hulgaliselt postitusi tehtud kasutaja „J.“ poolt, mille juures on hageja foto (tl 40-51). Seejuures on ajavahemikul 04.09.2017 kuni 06.09.2017 kasutaja „J.“ teinud 15 erinevat postitust (tl 4148) ning 06.09.2017 kell 10.28 kirjutab kasutaja „xxxx“: „Arvata oligi, et okas hinges ja nüüd otsitakse põhjust, et O. ära lukustada“ (tl 44 pöördel). Samuti on kasutaja „J.“ 28.08.2018 postituses nimetanud ennast meheks, kes kaks korda aastas korraldab haugipüügivõistlusi (tl 46 pöördel). Kohtu hinnangul pole eluliselt usutav hageja väide, et tema pildi ja kasutajanimega „J.“ alt on keegi teine peale tema teinud postitusi kalale.ee foorumis. Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et foorumis kalal.ee kasutajanimega „J.“ on teinud postitusi hageja E. O.. Perioodil 2015 kuni 2018 (tl 40-51) on hageja vähemalt seitsmes erinevas kommentaaris käsitlenud sõna „lambikonn“, samuti vähemalt kuues kommentaaris käsitlenud sõna „lambikas“. Sõnale „kloun“ on hageja andnud korduvalt tähenduse, et tegemist on väljendiga „naljamees“ ning selgitab, et sõnaraamatus tähendab „lambikonn“ õlilambi tahti (tl 44 pöördel). 06.09.2017 kell 10.41 kirjutab kasutaja xxxx: „J. – ma ei hakka Sinuga sel teemal siin väitlema ja midagi tõestama…See naljamehe ja klouni jutt on Sul juba lapsik. Ja kogu see lambikonnadeks, lampariteks ja klounideks nimetamine ei ole mitte minu isiklik probleem, vaid see häirib paljusid, kes sooviks lugeda ja ka võib-olla osaleda diskussioonis. Seega – palun edaspidi väldi teiste nimetamist eelpool toodud või uute halvustavate väljenditega.“ (tl 44 pöördel). Sellele postitusele vastab hageja 06.09.2017 kell 11.05 muu hulgas järgmist: „Seega Sinu arusaama järgi on klouniks nimetamine solvav? ….Oma arust pigem teen nalja, kuna kuna aastaid siin osadega suhtlemine on ju kõrgem huumor. Seega, kui kellegile tundub, et ma teda kuidagi solvan, siis vabandused ette ja taha, omaarust tegelen ma ikka huumoriga ja mul on küll naljakas. Seega mina küll probleemi ei näe, ja kui keegi „noname“ sii ennast puudutatuna tunneb, siis on see ikka sellepärast, et mina olen Mees ja julgen rääkida oma nime alt ja teine seda ei julge.“ (tl 45). 21) Isiku au väärtushinnanguga teotamise õigusvastasust hinnatakse üksnes
Õigusvastane saab olla üksnes ebakohane väärtushinnang. Enne, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust, tuleb tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (vt Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Seega isiku au teotamine väärtushinnanguga on
lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane (vt Riigikohtu 18.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17). Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16). Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ka ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 21.12.2010 ostus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20). Au teotava 9 väärtushinnangu kohasus võib muu hulgas sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust selliseks hinnanguks (Riigikohtu 13.06.2002 otsus asjas nr 3-2-163-02, p 7). Võlaõigusseaduse § 1046 lg 1 võimaldab kohtutel samuti mitte lugeda õigusvastaseks vähemtähtsaid rikkumisi, mida isik peab tavakäibes mõistlikult taluma (mitte igale igapäevaelus toimunud solvangule või ebakohasele väärtushinnangule ei pea järgnema õiguslik sanktsioon, vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 15). Teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud (õigusvastane). Väärtushinnangu avaldamise õiguspärasuse hindamise kontrollitakse esmalt, kas sellel on vastava hinnangu konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus ning seejärel hinnatakse väärtushinnangu põhjendatust ehk kohasust. Isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada (vt Riigikohtu otsus nr 3-21-161-05, p 12). 22) Kohus leiab, et kostja ei ole hageja suhtes avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagis kostjale etteheidetud väidetel ehk väärtushinnangutel ei ole hageja au teotavat iseloomu. Avaldatud väiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja (kostja) ise silmas pidas, ei ole asjakohane (vt Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11). Käesolevas asjas saab kohus järeldada, et nimetatud väärtushinnangutel ei ole halvustavat ega negatiivset tähendust hageja jaoks. Seda on kinnitanud hageja ise kohtuistungitel, mil hageja väitis, et nt sõna „lambikonn“ ei ole halvustava tähendusega. Samuti on see asjaolu leidnud tõendamist hageja enda korduvate postituste kaudu ning tõendite kogumis hindamise teel. Kohtul puudub vajadus hinnata seda, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas, kui hageja ise on enda postitustes väitnud, et sõnadel „lambikonn“ ja „kloun“ ei ole halvustavat ega negatiivset tähendust tema jaoks. Selliste väärtushinnangute kasutamine, mida hageja kostjale ette heidab, oli hagejale endale tavapärane. Sellistel väidetel ei olnud vulgaarset, inimväärikust alandavat ja hagejat alavääristavat tähendust. 23) Hageja on hagis kostjale ette heitnud järgmist (kommentaar 2): Facebookis Xxxx entusiastide grupis alljärgneva kommentaari: „No minu poolest võib M. mind ka kohtusse kaevata. A ma ütlen selle siiski välja: Sa M. oled sama loll nagu J.! Jaurata edasi ja vastu rinda taguda teemaag, mis kõigile nii ilmselge…. No tõesti tase omaette!“ Au teotavate faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamise õigusvastasust saab hinnata üksnes siis, kui need käivad kannatanu (hageja) kohta (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-17-05, p 25; nr 32-1-11-04, p 11). Eeltoodud kommentaar 2 ei ole käi hageja kohta, vaid kostja on teinud postituse kasutajale „M.“. 24) Järgmisena hindab kohus, kas kostja on hageja suhtes avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. 25) Hagi kohaselt avaldati 2. augustil 2020 Facebookis „XXXX“ postituse alla: kostja poolt 5. augustil 2020 alljärgnev ebaõige faktiväide (kättesaadav lingilt: xxxx): „J. alias E. O. alias R. R.“. 26)
lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Isiku au teotavateks andmeteks on mis tahes faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse (nt väide, et isik on kriminaalkurjategija, on tarvitanud oma abikaasa suhtes vägivalda jms (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaannet IV, 2009, § 1047, 10 p 3.2). Juhul, kui faktiväide on isiku au teotav (tema mainet kahjustav), siis tuleb sellise faktiväite avaldamise õigusvastasust hinnata
lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 järgi (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nt 3-2-1-159-14, p 10). Juhul, kui teise isiku au teotava faktiväite avaldaja ei suuda tõendada
lg 2 järgi selle faktiväite tõesust, siis vabaneb ta vastutusest üksnes juhul, kui kohus ei pea sellist rikkumist
või § 1047 järgi siiski õigusvastaseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11). 27) Õigusvastasus tuleneb
lg 2 järgi mitte isiku maine kahjustamisest, vaid isiku mainet kahjustavate (au teotavate) andmete tõele mittevastavusest. Kohus leiab, et kostja, nimetades hagejat R. R., ei ole hageja mainet kahjustanud, st ei ole hageja au sellega teotanud. Hageja ei ole mingil viisil tõendanud, kuidas selline kostja tegevus on tema mainet kahjustanud ehk tema au teotanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja poolt hageja nimetamine R. R. ei ole õigusvastane
28) Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt vaidlustatud kostja väidete (sh väärtushinnangute ja faktiväite) avaldamine ei olnud õigusvastane. 29) Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel seoses kostja poolt avaldatud väidetega. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on
lg 2, mis sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine
lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et vaidlusalused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja poolt vaidlustatud kostja faktiväite ja väärtushinnangute avaldamine ei olnud õigusvastane. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Samuti puudub hagejal õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitiselt viivist. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis ja viivis hageja maine kahjustamise eest. 30) Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõude summas 380 eurot. Tegemist on kohtueelse õigusabikulude hüvitamise nõudega, kuna hageja kandis õigusabikulusid seoses nõudekirja koostamise ja esitamisega. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on
lg 1 ja
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 (p-s 26) leidnud, et: „kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.“ Seega on Riigikohus kohtueelsete õigusteenuse kulude osas leidnud, et need on
lg 3 ja § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (nt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14). 31) Kuivõrd kohus on käesolevas kohtuotsuses leidnud, et hageja poolt vaidlustatud kostja väidete (sh väärtushinnangute ja faktiväite) avaldamine ei olnud õigusvastane, siis ei ole põhjendatud ka hageja varalise kahju nõue 380 eurot kostja vastu, mis oli seotud sama nõude esitamisega enne kohtumenetlust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja varalise kahju hüvitamise nõude summas 380 eurot rahuldamata. 11 MENETLUSKULUDE JAOTUS 32) Järgnevalt märgib kohus menetluskulude jaotuse. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata ning jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 33) Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud ega menetluskulude nimekirja esitanud. Seetõttu ei määra kohus kindlaks kostja menetluskulusid rahaliselt (TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 alusel). Hagi rahuldamata jätmise tõttu ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulusid. 34) TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.06.2022 kohtuotsus. 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.