Obsah (13)

§ 210§ 73§ 2§ 24§ 16§ 14§ 37§ 371§ 56§ 209§ 4§ 44§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2017, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2163 (15221000026) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekret

§ 210

lg 2,3 - § 25 lg 2 – § 22 lg 3 järgi ja OÜ GE Construction süüdistuses

§ 210

lg 2, 3- § 25 lg 2 - § 22 lg 3 järgi lühimenetluses Sigrid Nurm T.A, isikukood XXX, Eesti kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, GE Construction OÜ, juhatuse liige, elukoht xxx, kriminaalkorras karistamata. Kaido Kooga Prokurör Süüdistatav Kaitsja Kaitsja OÜ GE Construction registrikood 11300490, asukoht xxx, kriminaalkorras karistamata seaduslik esindaja T.A, isikukood XXX Kaido Kooga Istungi toimumise aeg 23.02.2017 RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 313, 315 kohus Süüdistatav O T S U S T A S: 1. Tunnistada T.A süüdi

§ 210

lg 2, 3 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, s.o 1500 eurot.

1. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada T.A´ile mõistetud karistus ühe kolmandiku võrra ning mõista lõplikuks karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1000 (üks tuhat) eurot.
2. T.A´il tasuda rahaline karistus 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 või Swedbank nr EE502200221014193355 või Nordea pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE
3. 1 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917400004409 ning selgitus „T.A 1-16-2163 rahaline karistus“.
4. Tunnistada OÜ GE Construction süüdi

§ 210lg 2, 3 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 6000 eurot. 5. Vastavalt Kr

MS § 238 lg 2 vähendada OÜ-le GE Construction mõistetud karistus ühe kolmandiku võrra ning mõista lõplikuks karistuseks rahaline karistus 4000 (neli tuhat) eurot. 6.

§ 73

lg 1-3 alusel OÜ-le GE Construction mõistetud rahalisest karistusest pöörata koheselt täitmisele 1000 (üks tuhat) eurot, ülejäänud rahalise karistuse osa (s.o 3000 eurot) jätta tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui OÜ GE Construction 3-(kolme)aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus – 26.05.

2. OÜ-l GE Construction tasuda rahaline karistus 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 või Swedbank nr EE502200221014193355 või Nordea pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917400004412 ning selgitus „OÜ GE Construction 1-16-2163 rahaline karistus“.
4. Rahuldada kaitsja Kaido Kooga taotlus T.A’ile riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 60 eurot, sh tasu 50 eurot ja käibemaks 10 eurot.
5. Välja mõista T.A’ilt riigituludesse menetluskulud: 705 eurot sundraha; 372 eurot kaitsjatasu; 22,25 eurot tunnistaja V. B. sõidukulu Kokku 1099,25 eurot (tuhat üheksakümmend üheksa eurot ja 25 senti).
6. T.A’il tasuda menetluskulud kokku 1099,25 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700035194 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Rahuldada kaitsja Kaido Kooga taotlus OÜ-le GE Construction riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 60 eurot, sh tasu 50 eurot ja käibemaks 10 eurot.
8. Välja mõista OÜ-lt GE Construction riigituludesse menetluskulud: 705 eurot sundraha; 372 eurot kaitsjatasu; 2 22,25 eurot sõidukulu. Kokku 1099,25 eurot (tuhat üheksakümmend üheksa eurot ja 25 senti).
9. OÜ-l GE Construction tasuda menetluskulud kokku 1099,25 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003, märkides viitenumbri 99917700035181 ning selgitus „OÜ GE Construction 1-16-2163 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. Asitõendid: läbiotsimise käigus J. T.’ilt ja T.A ’ilt ära võetud dokumendid (on hoiul asitõendite karbis toimiku juures) - tagastada vastavalt J. T.’ile ja T.A’ile antud kohtuotsuse jõustumisel. J. T.’ile tagastada kiirköitja täitedokumentidega 156 lehel ja valge äärega kiirköitja kuludokumentidega 39 lehel. T.A’ile dokumendid 46 lehel (plomm nr xxx), musta värvi kiirköitjas dokumendid 56 lehel (plomm nr xxx) ja dokumendid 49 lehel (plomm nr xxx). CD ja DVD plaadid - jätta toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav kohe peale kohtuotsuse kuulutamist. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul ehk hiljemalt 2.06.
11. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ehk hiljemalt 12.06.
12. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. SÜÜDISTUS T.A süüdistatakse selles, et tema olles alates 06.07.2007 GE Construction OÜ (rk 11300490) ainuke juhatuse liige ja alates 04.06.2013 ainuosanik osutas kaasabi AS F. I.ile (rk xxx, xxx), M. D.ile ja P. S.ile sihtasutuselt KeskkonnaI.eeringute Keskus (edaspidi: KIK) pettuse teel toetuse saamiseks projekti „xxx kinnistul jääkreostuse likvideerimine“ raames näidatud tööde teostamise eest. Toetuse saamiseks esitas M. D., kes oli alates 27.11.2009 AS F. I. juhatuse liige ning ajavahemikus 18.01.2010 kuni 29.05.2015 F. G. OÜ nõukogu liige 05.09.2013 KIK-ile projekti jääkreostuse likvideerimiseks xxx kinnistul. Taotluse kohaselt sooviti KIK-ilt finantseerimiseks 58 750 eurot. 10.12.2013 rahuldati esitatud taotlus KIK-i nõukogu otsusega täielikult. Keskkonnaprogrammi finantseerimise korra punkti 10.1 alusel on toetuse saaja kohustatud järgima kõikide projekti kulude tegemisel riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid ning olema suuteline nende põhimõtete järgimist mõistlikult tõendama. Sama korra punkti 9.3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud projekti lepingute sõlmimisel vältima huvide konflikti, st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja, müüja vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotud juriidiliste isikute kaudu, nõustamine vms) temaga seotuks ning sellise 3 olukorra ilmnemisel teavitama sellest KIK-i ja leppima kokku huvide konflikti vältimise meetmes. Ülaltoodud kohustusi rikkudes korraldas M. D. 30.04.2014 hanke tööde teostajate leidmiseks ning hanke tulemusena sõlmis ta F. G. OÜ juhatuse liikme P. S.iga (kes oli alates 07.12.2009 kuni 30.04.2015 AS F. I. (rk xxx) nõukogu liige ja alates 03.01.2012 F. G. OÜ (rk xxx) juhatuse liige) 26.05.2014 töövõtulepingu nr 2014)1 projekti tööde teostamiseks. 07.07.2014 keeldus KIK sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisest ning teavitas AS F. I.i, et F. G. OÜ ei ole tööde teostajana aktsepteeritav, kuna ettevõttete juhatuses ja nõukogus on omavahel seotud isikud M. D.i ja P. S.i näol. KIK keeldus nimetatud tingimustel sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisest ning teatas, et toetuse saaja ja hankija ei ole jälginud riigihangete seaduse § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Selleks, et varjata tööde tegelikku teostajat, OÜ-d F. G.i ja tema töödes osalemist, korraldas AS F. I. uue hanke, mille tulemusena valiti projekti tööde peateostajaks GE Construction OÜ, mille juhatuse liige T.A andis nõusoleku kasutada enda äriühingut variisikuna peatöövõtja rollis. 15.08.2014 sõlmis AS F. I. juhatuse liige M. D. GE Construction OÜ juhatuse liikme T.A ’iga näiliku töövõtulepingu nr 2014/1 projektis nimetatud tööde teostamiseks xxx. 27.08.2014 sõlmiti KIK-i ja AS F. I.i vahel sihtfinantseerimise leping selle kohta, et KIK finantseerib projektiga seotud abikõlbulikke kulusid kogusummas 58 750 eurot. Sama lepingu punkti 4.14 kohaselt kohustub toetuse saaja vältima huvide konflikti, st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja, müüja vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotud juriidiliste isikute kaudu, nõustamine vms) temaga seotuks ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest KIK-i ja leppima kokku huvide konflikti vältimise meetmes. M. D. ja P. S.i korraldusel, rikkudes teadlikult KIK-iga sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu sätteid, sõlmis T.A GE Construction nimel 24.09.2014 alltöövõtu lepingu F. G. OÜga KIK-ile esitatud projektis nimetatud tööde teostamiseks. Seega kasutades T.A kontrollitavat ettevõtet GE Construction OÜ loodi tegelikkuses toetuse saaja ja reaalse tööde teostaja osas sama vahekord, mille osas KIK oli võtnud seisukoha, et tegemist on olukorraga, mille esinemisel toetus väljamaksmisele ei kuulu toetuse saaja ja hankija seotuse tõttu. Projekti teostamisega seotud näiliku raha liikumise loomiseks ajavahemikul 14.10.201417.11.2014 teostas AS F. I. pangaülekandeid GE Construction OÜ pangakontole üldsummas 94 550 eurot, seejärel kandis T.A GE Construction OÜ kontolt raha summas 87 199,60 eurot (maha arvatud ohtlike jäätmete käitlemise reaalsed kulud) edasi F. G. OÜ kontole, kust väljamakstud summa on AS F. I. kontole tagasi liikunud. Projekti omafinantseeringuna näilikku raha liikumist näidates esitas AS F. I.i juhatuse liige M. D. 09.12.2014 KIK-ile väljamaksetaotluse koos toetuse väljamaksmise aluseks oleva GE Construction OÜ arve-saatelehega nr 101114-1 summas 58 750 eurot (ilma KM-ta) ja teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kogusummas 125 750 eurot (ilma KM-ta). Toetuse makse saajaks oli märgitud P. S.i ja M. D.i kontrollitav äriühing GE Construction OÜ, kes ise sisuliselt töid ei teostanud ja projekti valmimisse ei panustanud. T.A andes nõusoleku kasutada oma ettevõtet GE Constructionit varifirmana, vormistades ja allkirjastades ettevõtte nimel näilikke dokumente aitas kaasa pettuse teel toetuse saamise katsele. 4 Seega T.A , tegutsedes läbi enda kontrollitava ettevõtte GE Construction OÜ osutades soodustuskelmuse katsele füüsilist ja vaimset kaasabi, st aitas kaasa majandustegevuses osaleva isiku katsele riigieelarvelistest vahenditest pettuse teel tasuta väljamakse saamisele, mille eesmärgiks oli majandustegevuse soodustamine, pani toime

§ 210lg 2, 3- § 25 lg 2- § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

OÜ GE Constructionit (rk 11300490) süüdistatakse selles, et tema tegutsedes läbi oma juhatuse liikme ja ainuosaniku T.A osutas kaasabi AS F. I.ile (rk xxx, xxx), M. D.ile ja P. S.ile sihtasutuselt KeskkonnaI.eeringute Keskus (edaspidi: KIK) pettuse teel toetuse saamiseks projekti „xxx kinnistul jääkreostuse likvideerimine“ raames näidatud tööde teostamise eest. Toetuse saamiseks esitas M. D. 05.09.2013 KIK-ile projekti jääkreostuse likvideerimiseks xxx kinnistul. Taotluse kohaselt sooviti KIK-ilt finantseerimiseks 58 750 eurot. 10.12.2013 rahuldati esitatud taotlus KIK-i nõukogu otsusega täielikult. Keskkonnaprogrammi finantseerimise korra punkti 10.1 alusel on toetuse saaja kohustatud järgima kõikide projekti kulude tegemisel riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid ning olema suuteline nende põhimõtete järgimist mõistlikult tõendama. Sama korra punkti 9.3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud projekti lepingute sõlmimisel vältima huvide konflikti, st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja)müüja vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotud juriidiliste isikute kaudu, nõustamine vms) temaga seotuks ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest KIK-i ja leppima kokku huvide konflikti vältimise meetmes. Ülaltoodud kohustusi rikkudes korraldas M. D. 30.04.2014 hanke tööde teostajate leidmiseks ning hanke tulemusena sõlmis ta F. G. OÜ juhatuse liikme P. S.iga 26.05.2014 töövõtulepingu nr 2014)1 projekti tööde teostamiseks. 07.07.2014 keeldus KIK sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisest ning teavitas AS F. I.i, et F. G. OÜ ei ole tööde teostajana aktsepteeritav, kuna ettevõttete juhatuses ja nõukogus on omavahel seotud isikud M. D.i ja P. S.i näol. KIK keeldus nimetatud tingimustel sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisest ning teatas, et toetuse saaja ja hankija ei ole jälginud riigihangete seaduse § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Selleks, et varjata tööde tegelikku teostajat, OÜ-d F. G.i ja tema töödes osalemist, korraldas AS F. I. uue hanke, mille tulemusena valiti projekti tööde peateostajaks GE Construction OÜ, mille juhatuse liige T.A andis nõusoleku kasutada enda äriühingut variisikuna peatöövõtja rollis. 15.08.2014 sõlmis AS F. I. juhatuse liige M. D. GE Construction OÜ juhatuse liikme T.A-ga näiliku töövõtulepingu nr 2014)1 projektis nimetatud tööde teostamiseks xxx. 27.08.2014 sõlmiti KIK-i ja AS F. I.i vahel sihtfinantseerimise leping selle kohta, et KIK finantseerib projektiga seotud abikõlbulikke kulusid kogusummas 58 750 eurot. Sama lepingu punkti 4.14 kohaselt kohustub toetuse saaja vältima huvide konflikti, st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja)müüja vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotud juriidiliste isikute kaudu, nõustamine vms) temaga seotuks ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest KIK-i ja leppima kokku huvide konflikti vältimise meetmes. M. D. ja P. S.i korraldusel, rikkudes teadlikult KIK-iga sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu sätteid, sõlmis T.A GE Construction nimel 24.09.2014 alltöövõtu lepingu F. G. OÜga KIK-ile esitatud projektis nimetatud tööde teostamiseks. Seega kasutades T.A kontrollitavat ettevõtet GE Construction OÜ loodi tegelikkuses toetuse saaja ja reaalse tööde 5 teostaja osas sama vahekord, mille osas KIK oli võtnud seisukoha, et tegemist on olukorraga, mille esinemisel toetus väljamaksmisele ei kuulu toetuse saaja ja hankija seotuse tõttu. Projekti teostamisega seotud näiliku raha liikumise loomiseks ajavahemikul 14.10.201417.11.2014 teostas AS F. I. pangaülekandeid GE Construction OÜ pangakontole üldsummas 94 550 eurot, seejärel kandis T.A GE Construction OÜ kontolt raha summas 87 199,60 eurot (maha arvatud ohtlike jäätmete käitlemise reaalsed kulud) edasi F. G. OÜ kontole, kust väljamakstud summa on AS F. I. kontole tagasi liikunud. Projekti omafinantseeringuna näilikku raha liikumist näidates esitas AS F. I.i juhatuse liige M. D. 09.12.2014 KIK-ile väljamaksetaotluse koos toetuse väljamaksmise aluseks oleva GE Construction OÜ arve-saatelehega nr 101114-1 summas 58 750 eurot (ilma KM-ta) ja teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kogusummas 125 750 eurot (ilma KM-ta). Toetuse makse saajaks oli märgitud P. S.i ja M. D.i kontrollitav äriühing GE Construction OÜ, kes ise sisuliselt töid ei teostanud ja projekti valmimisse ei panustanud. GE Construction OÜ läbi oma juhatuse liikme T.A , kes andis nõusoleku kasutada oma ettevõtet varifirmana, vormistas ja allkirjastas GE Construction OÜ nimelt näilikke dokumente aitas kaasa pettuse teel toetuse saamisele. Seega GE Construction OÜ, tegutsedes läbi enda juhatuse liikme T.A osutades soodustuskelmuse katsele füüsilist ja vaimset kaasabi, st aitas kaasa majandustegevuses osaleva isiku katsele riigieelarvelistest vahenditest pettuse teel tasuta väljamakse saamisele, mille eesmärgiks oli majandustegevuse soodustamine, pani toime

§ 210lg 2, 3- § 25 lg 2- § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD

1. Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Ei vasta tõele, et T.A ei teadnud skeemist AS F. I. ja F. G. OÜ vahel, millega püüti varjata, et tööde tegelik teostaja on F. G. OÜ. Ilma OÜ GE Construction ja T.A ’i kaasaaitamiseta AS-l F. I., F. G. OÜ-l ja nende juhtidel M. D.’il ja P. S.’il ei oleks võimalik soodustuskelmuse katset toime panna. T.A tunnistas, et pole kordagi objektil käinud ja töid tegi F. G. OÜ. Samuti nimetatud kolme ettevõte pangakontod näitavad, et samal päeval või päevase vahega kui raha tuli F. I. AS kontolt GE Construction OÜ kontole liigub see raha edasi F. G. OÜ-le ja sealt uuesti F. I. AS-le, et teha uus makse GE Construction OÜ-le. Juba EL direktiivist tuleneb, et näiliku makseahela tekitamine on käsitatav pettusena soodustuskelmuse mõttes ja ilma T.A ’i ja GE Construction OÜ panuseta ei oleks seda näilikku tehingute ahela võimalik tekitada. F. G. OÜ-ga alltöövõtu nii kiire sõlmimine jääb küsitavaks ja arvestades T.A ’i ütlusi võib järeldada, et sellised kokkulepped olid eelnevalt olemas. T.A ’ile ja tema juhitud OÜ-le GE Construction tuleb mõista karistuseks rahaline karistus. Asitõendid – dokumendid tagastada, plaadid jätta toimiku juurde. Menetluskulud mõista süüdistatavate käest välja.
2. Süüdistatav T.A (ka OÜ GE Construction seadusliku esindajana) oma süüd ei tunnistanud, väites, et ei olnud F. I. AS ja F. G. OÜ ning nende juhtide M. D.’i ja P. S.’i soodustuskelmuse toimepanemise kavatsustest teadlik ja ei omanud tahtlust nende kuriteole kaasaaitamiseks.
3. Kaitsja Kaido Kooga jäi kaitse varasemate seisukohtade juurde (tl 19-31), leides, et mõlemad süüdistatavad tuleb õigeks mõista. T.A’i ja OÜ GE Construction tegudes puuduvad nii objektiivsed kui subjektiivsed kuriteokoosseisu tunnused. Tuvastatud makseahel F. I. AS, OÜ GE Construction ja F. G. OÜ vahel on loogiline, sest AS F. I. tasus OÜ-le GE 6 Construction, see omakorda oma alltöövõtjale F. G. OÜ-le ja mis rahast edasi sai T.A ei tea. Alltöövõtu vormis tööde F. G. OÜ-le andmine vastab E.tegevuses levinud praktikale ja oli seadusega kooskõlas. UURITUD TÕENDID JA TUVASTATUD ASJAOLUD Projekti ettevalmistus ja lepingute sõlmimine
4. Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et 5.09.2013 esitas M. D. AS F. I. juhatuse liikmena SA-le KeskkonnaI.eeringute Keskus (KIK) taotluse toetuse saamiseks projekti „xxx kinnistul jääkreostuse likvideerimine“ (edaspidi ka Projekt) raames. Seda kinnitavad ka alljärgnevad dokumentaalsed tõendid. AS F. I. Projekti finantseerimise 5.09.2013 taotlus koos lisadega (notariaalne leping nr 85, hinnapakkumised, AS F. I.i kinnituskirjad, eelprojekt, reostusuuring) - tõendavad AS F. I.i poolt 5.09.2013 KIK-le taotluse esitamist ning esialgset planeeritud tööde mahtu. Projekti nimetus on xxx kinnistul jääkreostuse likvideerimine. Kontaktisikuks AS F. I. poolt on M. D.. Projekti hinnanguline kestus on 1.05.2014 kuni 1.09.
5. Projekti eelarve – omafinantseering 63450 eurot, KIK-ilt taotletav toetus 58750 eurot. P 10 – projekti partnerid on organisatsioonid, kes osalevad lisaks taotlejale (AS F. I.) projekti ettevalmistamisel ja rakendamisel. Tegevuse kirjeldus – reostunud vee eemaldamine ja utiliseerimine, naftabiituumeni eemaldamine ja utiliseerimine, bituumenihoidla konstruktsioonide likvideerimine ja ladustamine, hoidla ümbruses oleva reostunud pinnase likvideerimine, maa-ala täitmine ja planeerimine (I kd tl 376). KIK küsimustik-taotluse kontroll kinnitab 5.09.2013 esitatud taotluse kontrollimist KIK-i poolt ja tehtud märkusi (1 kd tl 77-79). KIK vastus päringule (1 kd tl 2) - tõendab dokumentide – taotluse, lepingu ja lõpparuande päritolu ja nende saatmist KIK poolt ehk dokumentide päritolu ja autentsust.
6. Vaidlust ei olnud ka selles, et 5.09.2013 sai taotlus KIK-ilt esialgu heakskiidu, mida kinnitab ka dokumentaalne tõend KIK projektispetsialist T. L.’a 2.01.2014 kiri „2013 a keskkonnaprogrammi projektide rahastamine“ (kd tl 80-81). Kirjas teatakse, et KIK nõukogu otsustas 10.12.2013 koosolekul toetada AS F. I. taotlust 58750 euro suuruses summas.
7. AS F. I. jätkas Projekti realiseerimist, milleks korraldas hanke. Lihtmenetlusega hanke juhendist lisadega (1 kd tl 82-88) tuleneb kutse ettevõtjatele esitama pakkumust nimetatud lihthankele, samuti hankedokumentides nõutud info. Pakkumise kutsed tegi M. D. e-posti teel O. E. OÜ-le (1 kd tl 89-90), F. G. OÜ-le (1 kd tl 91-92), N.V. AS-le (1 kd tl 93-94) ja B. T. OÜ-le (1 kd tl 95-96). Vastavat pakkumust tegid F. G. OÜ (allkirjastatud selle juhatuse liikme P. S.i poolt) (1 kd tl 97-100), N.V AS (1 kd tl 101-104), O. E. OÜ (1 kd tl 105-108) ja B. T. OÜ (1 kd tl 109-112). Pakkumuste komisjoni 30.04.2014 protokollist (koopias) (1 kd tl 113-114) nähtub, et parimaks loeti F. G. OÜ pakkumus. 26.05.2014 sõlmisid AS F. I. ja OÜ F. G. lepingu hankes nimetatud tööde teostamiseks (1 kd tl 115-121). Leping on allkirjastatud vastavalt AS F. I. ja OÜ F. G. juhatuse liikmete M. D.’i ja P. S.’i poolt. Jäätmeluba L.JÄ/322673 OÜ-le F. G. (registreeritud 15.01.2014) (1 kd tl 132-139), tõendab, et OÜ-le F. G. oli väljastatud jäätmeluba, sh xxx ohtlike jäätmete käitlemiseks. Edasi sõlmisid 26.05.2014 F. I. AS ja H. G. OÜ töövõtulepingu nr OJ/02-14 omanikujärelvalve teostamiseks (1 kd tl 122-127). Pakkumuse reostusala likvideerimise E.tööde omanikujärelevalve lepingu sõlmimiseks esitas H. G. OÜ 15.08.2015 (1 kd tl 128-131). 30.05.2014 esitas AS F. I. KIK-ile sihtfinantseerimise lepingu.
8. Lepingu kontrollimise käigus aga tuvastas KIK muude puudujääkide kõrval ka huvide konflikti ja ei aktsepteerinud F. G. OÜ-d tööde põhiteostajana, sest lihthankes valitud tööde teostaja (F. G. OÜ) on AS-ga F. I. seotud asutus ja KIK ei saa aktsepteerida läbiviidud hanget 7 huvide konflikti tõttu, sest see on vastuolus KIK finantseerimise korra p-dega 9.3 ja 10.
9. KIKAS infosüsteemi väljavõttest (kirjavahetus) nähtub muuhulgas, et selle korra p 9.3 kohaselt toetuse saaja on kohustatud projekti lepingute sõlmimisel vältima huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/müüja vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu, nõustamine vms) temaga seotuks ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest KIK’i ja leppima kokku huvide konflikti vältimise meetmetes. P 10.1 kohaselt toetuse saaja on kohustatud järgima kõikide projekti kulude tegemisel riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid ning olema suuteline nende põhimõtete järgimist mõistlikult tõendama. P. S. on AS F. I. aktsionär ja nõukogu liige. Töövõtuleping on sõlmitud OÜ-ga F. G., kus juhatuse liige on P. S. ning nõukogu liige on (AS F. I. juhatuse liikmeks olev) M. D.. Kuna tegemist on hange tingimuste rikkumisega ja selliste puudustega sihtfinantseerimise lepingut ei sõlmita. Kui nimetatud puudusi ei likvideerita esitatakse KIK nõukogule ettepanek projekti rahastamise tühistamiseks (1 kd tl 140-146).
10. 7.07.2014 kirjaga teavitaski KIK AS-i F. I. sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisest keeldumisest, sest ei aktsepteeri eeltoodud põhjusel F. G. OÜ-d tööde teostajana, kuigi viimane on taotlejaga seotud, tal puudub vastav jäätmeluba (olemasolev luba ei sisalda likvideeritavat jäätmeliiki) ning on maksuvõlglane (1 kd tl 147-148).
11. AS F. I. otsustas siiski sellest projektist mitte loobuda ja kuulutas uue hanke. 1.08.2014 sõlmisid F. I. AS ja H. G. OÜ töövõtulepingu nr OJ/02-14 omanikujärelvalve teostamiseks (1 kd tl 122-127). Väljatrükk AS F. I. kodulehelt (1 kd tl 149) kinnitab, et 13.08.2014 kuulutas AS F. I. välja uue hanke xxx kinnistul jääkreostuse likvideerimise projekti raames teenuse pakkuja leidmiseks. Uued pakkumuse kutsed saadeti M. D.i e-posti aadressilt aadressile xxx (1 kd tl 150), xxx (1 kd tl 151), xxx (1 kd tl 152) ja xxx (1 kd tl 153). Hankedokumentides nõutud info on nähtav lihtmenetlusega hanke juhendist koos lisadega (1 kd tl 154-160).
12. GE Construction OÜ saatis 11.08.2014 pakkumuse M. D.’i e-posti aadressile (1 kd tl 161166) ja see pakkumus on allkirjastatud 11.08.2014 T.A poolt. Ohtlikke jäätmetega seotud töid pidi teostama E. AS. Oma pakkumuse on esitanud ka O. E. OÜ (1 kd tl 167-171). Pakkumiste komisjoni 15.08.2014 protokollist nähtuvalt (1 kd tl 172-173) B. T. OÜ ja N&V AS pakkumust ei esitanud, O. E. OÜ pakkumus oli 128500 eurot ja GE Construction OÜ pakkumus oli 125750 eurot ning parimaks tunnistati GE Construction OÜ pakkumus.
13. 15.08.2014 sõlmitigi töövõtuleping nr 2014/01 AS F. I. ja OÜ GE Construction vahel hankes nimetatud tööde teostamiseks (1 kd tl 174-180). Lepingut allkirjastas M. D. F. I. AS poolt ja T.A GE Construction OÜ poolt.
14. Projekti lepingu kontrollimise käigus leidis KIK järgnevad puudused: AS-l F. I. on maksuvõlg, pakkumuse esitasid vaid kaks ettevõtet, KIK finantseerimise korra kohaselt, aga nõutav on pakkumuste võtmine vähemalt kolmelt pakkujalt ning omanikujärelevalve töövõtulepingu lõpptähtaeg oli OÜ-ga GE Construction sõlmitud lepingu lõpptähtajast lühem. KIK määras aega puuduste kõrvaldamiseks 28.08.2014-ni ning peale seda tuli leping uuesti allkirjastada ja süsteemis esitada (väljavõte infosüsteemist KIKAS – kirjavahetus, 2 kd tl 1). Selle peale tegi H. G. OÜ uue pakkumuse (2 kd tl 5-8) ja 27.08.2014 sõlmisid AS F. I. ja H. G. OÜ uue töövõtulepingu nr OJ/02-14, millega omanikujärelevalve teostamise lõpptähtajaks määrati 30.11.2014 (2 kd tl 2-4). Selgitus pakkumuste esitamise kohta 27.08.2014-st (2 kd tl 9) kinnitab, kelle poole pöördus F. I. AS pakkumuste esitamiseks. Selgitatakse, miks B. T. OÜ ja N.V AS ei esitanud pakkumust. KIK küsimustik-taotluse kontroll kinnitab, et AS F. I. on puudused kõrvaldanud ning tööde teostajaks oli valitud GE Construction OÜ, ohtlikke jäätmeid käitleb AS E. (2 kd tl 10-17). 8
15. 27.08.2014 sõlmiti sihtfinantseerimise leping (väljamaksega teostajale) KIK ja AS F. I. vahel (2 kd tl 18-25). Lepingu p 1.1 kohaselt finantseerib KIK toetuse saaja (F. I. AS) projekti abikõlblikke kulusid summas 58750 eurot. P 2.
16. kohaselt maksab KIK toetuse välja otse lepingu lisades määratletud või toetuse saaja poolt hiljem teatatavatele isikutele (teostajale). Väljavõte infosüsteemist KIKAS (2 kd tl 26-29) kajastab sihtfinantseeringu lepingu lisadena esitatud dokumente. Projekti teostamine
17. Antud asjas ei olnud vaidlust, et nimetatud jääkreostuse likvideerimise projekt oli ka faktiliselt teostatud ehk lõpule viidud. Kinnitust selle kohta annavad muuhulgas alljärgnevad dokumentaalsed tõendid ja tunnistajate ütlused.
18. E.tööde päevikud (nr 110029 kuni 110033) (2 kd tl 173-177) kinnitavad, et KIK-le esitati E.tööde päevikud 18.10.2014, 20.10.2014, 21.10.2014, 22.10.2014, 23.10.2014, millele on alla kirjutanud T.A ja V. R., samuti objektil dokumentide järgi tehtud tööde kuupäevi ning objektil töötanud inimesi. Objektijuhina on märgitud T.A.
19. Tööde teostamist kinnitavad ka hilisemate läbiotsimiste käigus äravõetud dokumendid (asuvad asitõendite karbis toimiku juures): kuludokumendid kiirköitjas 39 lehel „Projekt 7066 xxx kinnistul jääkreostuse likvideerimine“, sama projekti täitedokumendid kiirköitjas 156 lehel, T.pordisaatelehed, F. G. OÜ arved, OÜ F. G. jäätmete käitlemise ja taaskasutamisse suunamise kinnitus, töövõtuleping GE Construction OÜ ja V. OÜ vahel – lepingu objekt on projekti juhtimine, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, 16.09.2014 projekti avakoosoleku protokoll (dokumendid plommitud plommiga nr 000018490), arve-saatelehed, tööde üleandmisevastuvõtmise aktid, BAO ohtlikud jäätmed OÜ arve, s aatekirjad, F. G. OÜ arved, AS E. arved (plomm nr W032612), projekti täitedokumendid – kaetud tööde aktid, E.tööde päevikud, ava- ja töökoosoleku protokollid, tööde üleandmise akt (plomm nr 000018489).
20. Kuna projektiga määratud tööde teostamine kui selline ei olnud antud asjas kahtluse all ning süüdistuses esitatud soodustuskelmuse toimepanemine on süüdistuse järgi seotud tööde teostajatega, mitte tööde teostamise faktiga kui sellisega, siis kohus ei hakka uurima eelpool toodud tööde teostamist kinnitavaid tõendeid põhjalikumalt.
21. Tööd projektil lõpetati 7.11.2014 (2 kd tl 135-136). Väljamaksetaotluse menetlemine
22. 26.11.2014 esitas M. D. AS F. I. nimel väljamakse taotluse (VMT) nr 1 koos lisadega. Makse saajana on märgitud GE Construction OÜ, summa 58750 eurot (2 kd tl 30-68). KIK tuvastas väljamaksetaotluses puuduseid, kokku 11 punkti. Paranduste sisseviimiseks anti tähtaega kuni 12.12.2014-ni (2 kd tl 69-70). M. D. esitas KIK-ile parandatud väljamakse taotluse koos lisadega (allkirjastatud M. D.’i poolt 9.12.2014) (2 kd tl 71-119). Parandatud väljamaksetaotlusega seoses otsustas KIK viia läbi projekti kohapealse kontrolli. KIK on pöördunud ka Keskkonnaameti poole, et kontrollida, kas J. T. (V.@gmail.com) on võtnud Keskkonnaametiga ühendust telefoni teel, et kokku leppida pinnaseproovide võtmine, millele Keskkonnaameti juhtivspetsialist R. U. kinnitas, et telefoni teel proovivõtmisi kokku lepitud ei olnud. Keskkonnaameti ametnikud ei tee seda printsiibis. Tuvastati ka, et J. T. saatis 17.11.2014 Keskkonnaameti Harju kontori üld e-posti aadressile e-kirja koos analüüsitulemuse aktiga (2 kd tl 120-125). 15.12.2014 kontrollakt koos fotodega kinnitavad kontrollkäigus tuvastatud andmeid, sh, et 300 tonni betoonijäätmeid anti üle OÜ-le F. G.. Teostatud tööd vastavad hinnanguliselt AS E. koostatud eelprojektile, lõppmakse kuludeklaratsioonis esitatule ja GE Construction OÜ aktile 9 (2 kd tl 126-134). KIK küsimustik – VMT lõpparuande kontroll kinnitab, et lõpparuande kontrollimisel leidis KIK, et ohtlikke jäätmeid on üle antud 154, mitte aga 150 tonni (2 kd tl 137141). KIK küsimustiku ja väljamakse lisade väljatrükk kinnitab KIK-le esitatud dokumentide loetelu ning taotluse esitamist R.upidaja M. M. ning M. D.i poolt (2 kd tl 142-151).
23. 2.03.2015 teatas KIK M. D.’ile, et väljamakse taotlus sai kontrollis negatiivse otsuse. Leiti kokku 8 puudust, sh p-s 2, et huvide konflikti ei ole jätkuvalt välditud ja sellega on rikutud sihtfinantseerimise lepingu p 4.
24. Töövõtja on akti nr 1 kohaselt OÜ-le F. G. üle andnud betoonijäätmeid 300 tonni ulatuses. P-s 3: lõpparuandele esitatud dokumendis on kirjas, et biituumenihoidla konstruktsiooni elemendid purustati killustikuks ja ladustati koguses 300 tonni, et kasutada seda kaevise täitmiseks, kuigi need anti üle OÜ-le F. G.. Kas neid töid teostas OÜ F. G.? P-s 7: kohapeal käies 15.12.2014 ei tuvastanud KIK esindajad E.päevikutest alltöövõtjate kasutamist. KIK palus esitada infot alltöövõtjatest (väljavõte infosüsteemist KIKAS - märkused VMT kohta; 2 kd tl 152-153). E-kirja väljatrükk (K. R. – S. Ž) kinnitab KIK edastatud projekti puudutava täiendatud dokumentatsiooni päritolu ja autentsust (2 kd tl 154).
25. (M. D.) leidis oma vastustes, et pole (sihtfinantseerimise) lepingu p 4.14 rikkunud, kuna töövõtja GE Construction OÜ ei ole seotud ei AS-ga F. I. ega OÜ-ga F. G., mistõttu pole ka huvide konflikti. Betoonijäätmed 300 tonni anti purustamiseks OÜ-le F. G. seoses sellega, et viimane asub oma tehnikaga koos samal territooriumil. Tema käitluskoha aadress vastavalt keskkonnaloale on xxx. Rahaliste vahendite kokkuhoiu mõttes kasutati OÜ F. (kohtu märkus – ilmselgelt tegemist on näpuveaga ning on peetud silmas OÜ-t F. G.) teenust, kes omab vastavat keskkonnaluba ja tehnikat samal territooriumil. Betoonijäätmed käideldi kohapeal, jäätmed ei vajanud T.imist. Kohapeal purustatud jäätmed kasutati kaevise täitmiseks. Kaevise täitmistöid teostas töövõtja GE Construction OÜ. P 7: GE Construction OÜ ei kasutanud jääkreostuse likvideerimistööde läbiviimiseks alltöövõtu. Kõik reostuse likvideerimisega seotud tööd on GE Construction teostanud ise. Jäätmed anti käitluseks üle AS -le E., BAO ohtlikud jäätmed OÜ-le ja F. G. OÜ-le (2 kd tl 155-156). Jäätmete 23.10.2014 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1 (2 kd tl 162) kinnitab, et 23.10.2014 andis GE Construction OÜ-le F. G. üle betooni 300 000 kg. Jäätmeluba L.JÄ/322673 (OÜ F. G.) kinnitab, et OÜ-le F. G. anti 15.01.2014 jäätmeluba (2 kd tl 164-171). Toimivusdeklaratsioon (lubjakillustik 32/64) kinnitab, et OÜ V. P. esitas KIK-le killustiku toimivusdeklaratsioon (2 kd tl 172).
26. 20.03.2015 saatis KIK J. T.’ile kirja, milles palutakse viia väljamaksetaotlus korda ja likvideerida puudused 30.03.2015-ks. J. T. on saatnud KIK-ile xx Vallavalitsuse õiendi ja oma selgitusi pinnaseproovide võtmise kohta (väljavõte infosüsteemist KIKAS – kirjavahetus 2 kd tl 157-161). Reostusalade joonis (2 kd tl 163) tõendab reostuse esinemist xxx maa-alal. Tööde teostamisega ja dokumentide liikumisega seotud isikute ütlused
27. Tunnistaja J. T. 26.03.2015 ülekuulamise protokollist koos lisadega (3 kd tl 1-3) nähtub, et xxx kinnistuga puutus ta esimest korda kokku 2012.a, aga siis KIK-ilt jääkreostuse likvideerimise projekt rahastust ei saanud. Projektiga oli seotud M. D.. Tunnistajal oli nõustav roll, aitas taotlust teha. 2014.a juuli lõpus või augusti alguses pöördus M. D. tema poole ja pakkus projekti juhtimist. Selgitas, et KIK keeldus sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisest, sest tellija F. I. AS ja peatöövõtja F. G. OÜ olid seotud. Uue hankega tegeles M. D.. Uueks peatöövõtjaks oli GE Construction OÜ, keda esindas T.A. Projekti juhtimise leping oli samuti GE Construction’iga T.A’i isikus. Temaga suhtles tunnistaja vähe. Nägi teda ainult mõnel korral. Tööd juhtis kohapeal T.A, tunnistaja külastuskäikude ajal oli T.A ka seal paar korda kohal. Tunnistaja teada ei kasutanud GE Construction alltöövõtu. Teenuse sisseostmise korras kasutati bituumenimahuti purustamiseks OÜ F. G. teenust. Ei oska öelda, kas GE Constructionil oli vastav tehnika objektil vajaminevate tööde teostamiseks. Tunnistaja 10 ülesanne oli dokumentatsiooni korras hoidmine, mitte E.ega seotud küsimused. Materjalid väljamaksetaotluse esitamiseks saatis M. M., kes on M. D.’i töötaja. Digitaalallkirjastamise väljamaksetaotlusele tegi M. D. ise.
28. Tunnistaja V. R. 17.06.2015 ülekuulamise protokollist (3 tl 4-7) nähtub, et tunnistaja teostas omanikujärelevalvet xxxobjektil. Leping oli allkirjastatud F. I. AS juhatuse liikme M. D.’i poolt. Objektil käis tunnistaja harva, mitte rohkem kui neli korda. Kõik päevikud allkirjastas T.A . Objekti peatöövõtja oli GE Construction OÜ. Kõik dokumendid GE Construction nimel allkirjastas T.A. Objektil vahetult töid teostanud inimesi tunnistaja ei tunne. On suhelnud vaid T.A’iga. ja M. D.’iga. Ei oska öelda, kes töid juhendas. Tunnistaja teada ei ole GE Construction kasutanud alltöövõtu. Kui oleks kasutanud, oleks see fikseeritud E.tööde päevikutes. Antud objekti kohta koostatud päevikutes ei olnud alltöövõtjaid fikseeritud. Ei oska öelda, kas GE Construcion’il oli vastav tehnika objektil vajaminevate tööde teostamiseks. Ei oska öelda, kees päevikutes olevat teksti kirjutas. Eeldab, et see oli T.A, kuid ei saa seda väita. Igapäevaselt ei ole dokumente allkirjastanud. Kord nädalas või pikema perioodi eest. Paaril korral tõi dokumente tunnistajale allkirjastamiseks M. D. ja T.A allkiri oli seal juba peal. Mõnel korral allkirjastas T.A E.tööde päevikud tunnistaja juuresolekul. Viimase akti allkirjastati F. I. AS kontoris. D. ja T.A allkirjastasid viimase akti tunnistaja juuresolekul. Mingid aktid tõi tunnistajale üle vaatamiseks ja allkirjastamiseks M. D.. Enamusel oli T.A’i allkiri juba all.
29. Tunnistaja M. M. 6.04.2015 ja 27.04.2015 ülekuulamise protokollidest koos lisadega (3 kd tl 8-19) nähtub, et xxx kinnistul jääkreostuse likvideerimise projekti juhtis J. T. , hankega tegeles M. D.. Tunnistaja andis välja põhivara inventuuride lehe, millelt on näha AS-le F. I. kuuluva tehnika sh masinate loetelu (3 kd tl 16-17).
30. Tunnistaja J. F. 7.04.2015 ülekuulamise protokollist (3 kd tl 20-27) nähtub, et arved GE Construction OÜ R.upidajale esitas T.A. Tööde objekt asus xxx. Tööde tellijaks oli firma F. I.. Kuidas see leping oli sõlmitud tunnistaja ei tea. Tunnistaja vaid töötles esitatud arveid. Arveid saatis T.A e-posti teel, vahest tõi koopiates või paberkandjal. GE Construction nimel koostatud arveid koostas J. K.. Tunnistajal on teada, et alltöövõtuleping xxx objektil tööde teostamiseks on olemas, lepingu teksti järgi oli see sõlmitud 15.08.2014 GE Construction OÜ ja F. G. OÜ vahel. Selle lepingu väljatrükk võeti ära tunnistaja töökohalt läbiotsimise käigus. Arvete esitamise ajal T.A oli välismaal, Norras alates 30.09.2014 kuni 1.11.
31. Arvete alusel laekunud raha kanti samal päeval F. G. pangakontole, mida tegi T.A ise, selle kohta on olemas ka e-kiri 8.11.2014, milles T.A teatab, et tegi ülekanded ise. Tunnistajale teadaolevalt ei teinud GE Construction OÜ mingeid töid F. I.’ile. F. G.’ile tehti 2014.a erinevaid E.töid, kokku kolmel korral.
32. Tunnistaja J. K. 14.04.2015 ülekuulamise protokoll (3 kd tl 28-34), millest nähtuvalt rääkis T.A talle, et firmalt F. G. tuli pakkumus osaleda konkursil xxx jääkreostuse likvideerimiseks. T.A palus tunnistajat koostada hinnapakkumist GE Construcion OÜ nimelt ja samuti hinnapakkumist sama objekti suhtes, aga F. G. OÜ nimelt, kus tööde tellijaks oli juba GE Construction OÜ. Hinda nimetas T.A ise ja see oli umbes 7 tuhande euro võrra väiksem kui F. I.ile koostatud pakkumises. Oma rasketehnikat GE Construction OÜ -l ei ole ja töid võis teostada tehnikat rentides või allhankijat leides. 15.08.2014 saatis T.A allhankelepingut, mis oli juba F. I. juhatuse liikme M. D.’i poolt allkirjastatud. Hiljem tuli T.A ise tunnistaja kontorisse ja allkirjastas lepingu digitaalselt. Samal päeval T.A’i palvel koostas tunnistaja sama lepingu põhjal allhankelepingut GE Construction OÜ ja F. G. OÜ vahel. See leping oli T.A’i pool allkirjastatud 24.09.
33. Samuti T.A’i palvel koostas tunnistaja volikirja teksti GE Construction OÜ nimelt A. F.’ile, millega isik volitati kõikide toimingute tegemiseks seoses xxx jääkreostuse likvideerimise töödega. Tunnistaja ei tea, kas see 11 volikiri oli allkirjastatud. Oktoobrikuus 2014.a T.A Eestis ei viibinud, oli Norras, tegi seal E.töid.
34. Tunnistaja A. L. 30.04.2015 ülekuulamise protokollist koos lisadega (3 kd tl 35-44) nähtub, et tunnistaja tegi objektil tööd F. G. OÜ tehnikaga, ekskavaatoriga, mis juba oli objektil olemas. Võtmed sai kätte F. G. OÜ kontorist xxx. Tööde alguses septembrikuus öeldi F. G. kontoris, et „Anatoli“ (perekonnanime ei tea) on tööde juht. See „Anatoli“ määraski „töörinda“ objektil. Peale seda nägi „Anatolit“ veel paar korda objektil, ei mäleta millal nimelt. kes teostas igapäevajuhtimist objektil ei oska meenutada. Kes jagas igapäevaülesandeid ka ei mäleta. Ei oska öelda, miks päevikutesse jäi kandmata tema töötamine objektil 16.09 kuni 30.09.
36. Tunnistaja I. T. 4.05.2015 ülekuulamise protokollist koos lisadega (3 kd tl 45-49) nähtub, et 2014.a septembris-novembris töötas tunnistaja F. T. OÜ-s autojuhina. Muuseas teostas töid xxx objektil kalluriga, tõi vanad raudbetoonist vundamendiplokid, purustatud kivi ja betoon kaevise tagasitäitmiseks. Ei tea, kes oli nende tööde tellija. Töid objektil juhendas vene rahvusest mees, nimega „Tolik“. Ta käis objektil päris tihti, nägi teda objektil umbes 20 korda. Vahepeal juhendas töid ka P. S..
37. Tunnistaja 04.05.2015 S. P. ülekuulamise protokollist koos lisadega (3 kd tl 50-55) nähtub, et 2014.a septembris-novembris töötas tunnistaja F. T. OÜ-s autojuhina. xxx objektil pole ta töötanud. Tunnistaja ei ole xxx kinnistul töötanud ning veoselehti allkirjastanud.
38. Tunnistaja V. K. 5.05.2015 ülekuulamise protokollist koos lisadega (3 kd tl 58-67) nähtub, et
39. a septembris-novembris töötas tunnistaja F. G. OÜ -s autojuhina ning teostas töid xxx territooriumil. Kes ole tellija ei tea. Töid juhendas T.A . P. S. või A. S. esindas T.A ’it kui tööde juhendajat. T.A käis objektil 2-3 korda nädalas. Oli nii, et T.A leidis tunnistajat F. G. OÜ baasilt ja rääkis milliseid töid ja millal peab tegema. Veoselehti täitis tunnistaja A. S.i käsul.
40. Tunnistaja V. B. 5.05.2015 ülekuulamise protokollist koos lisadega (3 kd tl 68-77) nähtub, et tunnistaja töötas 2014.a septembris-novembris F. G. OÜ-s ja tegi P. S.i ja A. S.i käsul tööd xxx kinnistul. T.A’i nimi ei ole tuttav. Keegi „Anatoli“ käis F. G. OÜ E.platsil, aga ei mäleta, et ta oleks korraldusi andnud.
41. Tunnistaja A. S. 5.05.2015 ülekuulamise protokollist koos lisadega (3 kd tl 78-91) nähtub, et 2014.a septembris-novembris töötas tunnistaja F. G. OÜ-s ning töötas xxx kinnistul. Vahetu ülemus objektil oli T.A , kes oli objektil iga päev ja andis igapäevaselt tööülesandeid.
42. Tunnistaja J. T. 8.07.2015 ülekuulamise protokollist koos lisadega (3 kd tl 92-96) nähtub, et 2014.a septembris-novembris töötas tunnistaja F. I. AS laadurijuhina. xxx kinnistul tegeles ta bituumenhoidla konstruktsiooni lammutamisega ekskavaatori abil. Ei tea, kes oli tööde tellija. Töid objektil juhendas vene rahvusest mees „A.“, vist oli ta F. G. OÜ töötaja, sest tema töökoht asus F. G. kontoris xxx.
43. Tunnistaja S. K. 2.06.2015 ülekuulamise protokollist (3 kd tl 97-101) nähtub, et 2014.a aprillis tuli e-postiga pakkumus firmalt F. I. AS, mis kuulub P. S.’ile ja M. D.’ile, konkursil osalemiseks. Ei mäleta kuidas hinnapakkumist tegi. Konkurssi firma B. T. ei võitnud.
44. Tunnistaja R. L. 19.06.2015 ülekuulamise protokollist koos lisadega (3 kd tl 102-105) nähtub, et töölepingu alusel töötab AS -s E. ning tema koostas ohtlike jäätmete saatekirja, samuti seda, et saatekirjas olevat jäätmete kogust ei saadud ühe korraga ära viia. 12
45. Tunnistaja A. G. 19.06.2015 ülekuulamise protokollist koos lisadega (3 kd tl 106-122) nähtub, et ta töötab OÜ-s xxx autojuhina ning tegeleb ohtlike jäätmete ära vedamisega. xxx kinnistult pole tunnistaja jäätmeid ära vedanud ega ohtlike jäätmete vedamise saatekirju koostanud.
46. Tunnistaja M. D.’i ütlused (füüsilise isikuna ja juriidilise isiku F. I. AS esindajana) (4 kd tl 113-130) kinnitavad, et tema saatis hankijatele pakkumiste tegemiseks kirju ning allkirjastas kõik KIK-le esitatud dokumendid AS F. I.i nimelt. T.A tunneb D. alates 2013.aastast, kui ta tegi mingeid töid F. Grupile xxx. GE Construction’i pakkumine oli parim, hind oli kõige madalam. Vestluses mainis T.A, et tal on hea kontakt ohtlike jäätmetega tegeleva firmaga. Konkursi tulemuste alusel sõlmiti leping GE Construction OÜ-ga, leping saadeti KIK-i ja aktsepteeriti seda. KIK-iga sõlmiti leping projekti finantseerimise kohta. Ühe korra on kohtunud objektil T.A-ga , ülejäänuga tegelesid J. T. ja omanikujärelevalve poolelt V. R.. E.tööde lõpus T.A kui alltöövõtja esindaja ja V. R. tulid F. I. AS kontorisse, kus olid lõplikult vormistatud ja kontrollitud töödega seotud dokumendid. Kohtumise lõpus võttis T.A kõik dokumendid endale. Juri T. sisestas dokumendid KIKAS infosüsteemi, tegi lõpparuande, D. kirjutas sellele alla ja saatis KIK-i. Samuti seda, et ta teadis, et betooni ümbertöötamise teostas OÜ F. G.. Ei tea, kas GE Construction OÜ sõlmis alltöövõtulepinguid xxx projektil tööde tegemisel.
47. Tunnistaja P. S. keeldus ütlusi andmast (4 kd tl 131-136).
48. Süüdistatav T.A keeldus kohtueelsel uurimisel ütlusi andmast nii füüsilise isikuna kui juriidilise isiku GE Construction OÜ esindajana (4 kd tl 137-142, 146-151). Kohtus antud ütluste järgi sai ta P. S.iga tuttavaks ca 1,5-2 aastat enne neid sündmusi, kui OÜ GE Construction pidi tegema alltöövõtu korras E.töid F. G. OÜ-le. Ei välista, et M. D. ja P. S. võisid olla tuttavad omavahel, kuid täpselt seda ei tea. Ei tea ka seda, kas D. ja S. on omavahel seotud majandustegevuse kaudu. Ei tea midagi ka sellest, et KeskkonnaI.eeringute Keskus (KIK) oleks eelnevalt jätnud rahuldamata D.i või S.i taotlust. AS F. I. jaoks pidi tema (T.A’i) firma tegema OÜ GE Construction tegema jääkreostuse puhastamisega seotud töid. Nimetatud tööde teostamisel kasutas OÜ GE Construction ka alltöövõtjaid. Alltöövõtjaks oli OÜ F. G., keda esindas P. S.. Alltöövõtja tegi kogu töö ära. Sellest, et OÜ F. G. on seotud AS-ga F. I. ei teadnud T.A väidetavalt midagi. Ohtlike jäätmete käitlemistöid teostas firma E. ja F. G.. Oli teadlik sellest, et tööde teostamisel soovitakse kasutada KIK toetust. Tööd said ka tehtud. Raha selle eest sai osaliselt. 58 tuhat eurot jäi tasumata, see on see osa, mida KIK pidi toetusena välja maksma. Alltöövõtjatele jäi tasu ka maksmata. M. D. oli vist kursis, et OÜ GE Construction tegeleb E.töödega ja tema käest sai T.A teada, et selline hange käib. Mingit pakkumist OÜ-le GE Construction tehtud ei olnud. T.A ja D. arutasid seda suuliselt omavahel. Hankedokumentatsiooni sai T.A samuti D.’i käest. 2014.a ei olnud OÜ GE Construction bilansil tehnikat peale sõiduautosid ning töid algusest peale planeeriti teostada alltöövõtjate kaudu. OÜ F. G. oli varem T.A’ile tuttav. Kokkulepet F. G.-iga enne pakkumuse esitamist ei olnud, aga aimas juba ette palju see võib maksma minna. Ühegi alltöövõtjaga kokkulepet ei olnud. OÜ GE Construction pidi sama selle eest tuluna kuus tuhat eurot käibemaksuga. Sisult oli see tasu (tööde) organiseerimise eest. Plaani järgi pidi igapäevaselt töid objektil korraldama T.A , aga ta seda teinud ei ole ja töid täitis P. S.. Tööde teostamise ajal teda (T.A’it) Eestis ei olnud, oli Norras. Oli tehtud alltöövõtuleping. Kui sai teada, et töödega juba alustati, siis tuli Eestisse, sai kõik dokumendid objekti kohta kätte, dokumendid olid tema käes neli päeva või nädal aega, kohtus M. D.’iga ja E.järelevalvega, allkirjastas dokumente ja andis M. D.’ile edasi. Tema ise või OÜ GE Construction ei pidanud mingit R.upidamist, ülevaadet selle üle millal, kui palju tööd keegi isikutest tegi. Ei oska öelda, millist dokumentatsiooni allkirjastas. Allkirjastas kogu paki, mis sai alltöövõtja käest. Kontrollis ära 13 kõik tööpäevikud ja saatelehed. Ei pööranud tähelepanu sellele, et tööpäevikute järgi on nagu ise kirja pannud, et on osalenud igapäevatöös. Kohapeal xxx kohal pole ühtegi päeva käinud. Allkirjastas lepingu KIK-iga, teadis, et tegemist on KIK-i toetatava projektiga. Ei osanud öelda, kas tööde dokumentatsiooni vormistati mitte tööpäeva lõppedes, vaid tagantjärgi. Leidis, et see on normaalne tööprotsess kui tehtud töid kontrollitakse peale tööde tegemist, mitte selle tegemise hetkel. GE Construction OÜ on varem teinud töid F. G.’ile. Enne seda olukorda oli F. G. strateegiline klient OÜ-le GE Construction. L. oli ka teisi töid tehtud. F. G.iga oli pidevalt koos töid tehtud. Seal alltöövõtu kasutatud ei olnud. Dokumente selle kohta ei ole. Kuus tuhat eurot pidi tulema siis kui KIK oma toetuse üle kannab. Kohtu küsimustele vastates täiendas, et kuna F. G. OÜ tehnika juba oli kohal, siis ei olnud mõtet vedada seda kuskil teisest kohast ja maksta selle eest. Arvab, et teine alltöövõtja ei oleks pakkunud paremaid tingimusi. Logistiliselt oli kasulikum kasutada F. G. OÜ tehnikat. Küsimusele, miks ei ole isegi küsinud pakkumisi teistelt alltöövõtjatelt, vastas, et hankele oli esitatud kõige madalam hind, mis rahuldas F. I.’i. Nad leppisid M. D.iga kokku, et hind saab olla madalam ja tellija oli võimeline maksma just seda summat, mida nad arutasid. Muud asitõendid ja dokumendid
49. Läbiotsimisprotokoll 26.03.2015-st (AS F. I. ruumid) (3 kd tl 125-129) kinnitab, et läbiotsimisel võeti ära AS-st F. I. mobiiltelefon iPhone, ja neli registraatorit R.upidamisdokumentidega.
50. Läbiotsimisprotokoll 26.03.2015 (sõiduautod) (3 kd tl 131-135) kinnitab, et M. D.i kasutuses olnud sõidukist xxx reg.nr. xxx leiti Swedbanka kontoväljavõte, millel on kajastatud ülekanded GE Construction OÜ-ga, Ipad, sülearvuti Macbook Air.
51. Vaatlusprotokoll 26.03.2015-st (autost xxx ära võetud esemed) (3 kd tl 136) kinnitab, et autost ära võetud andmekandjatest tehti koopiafailid.
52. Läbiotsimisprotokoll 26.03.2015-st (GE Construction OÜ ruumid, xxx) (3 kd tl 143-153) kinnitab läbiotsimisel ära võetud esemeid, elektroonilisi tõendeid ja dokumente, mis on seotud GE Construction OÜ tegevusega, HP Elite Book sülearvuti, iPhone, kõvaketas Zalman, kõvaketas Seagate, kõvaketas WD, dokumendid 49 lehel, HP Compaq arvuti.
53. Läbiotsimisprotokoll 26.03.2015-st (xxx T.A elukoht) (3 kd tl 156-164) kinnitab T.A elukohast leitud dokumendid 46 lehel ja 56 lehel ja andmekandjaid – arvuti TrendSonic.
54. Asitõendi vaatlusprotokoll 18.03.2015-st (OÜ GE Construction pakkumus) (3 kd tl 165166) kinnitab, et T.A on vaadeldava dokumendi koostanud ning J. K. on dokumenti muutnud.
55. Asitõendi vaatlusprotokoll 14.04.2015-st koos lisadega (projektiga seotud teostusdokumentatsioon) (3 kd tl 167-223), fototabel kinnitab tööde tegelikku teostamist.
56. Läbiotsimisprotokoll 22.10.2014-st (xxx) (4 kd tl 5-17) kinnitab esemeid ja dokumente, mis võeti ära OÜ F. G. kontoris läbiotsimise käigus, nimelt Dell Inspiron arvuti, registraator dokumentidega 349 lehel, Asus sülearvuti, kaks märkmiku, Acer sülearvuti, fotoaparaat Canon, mälupulk, erinevad R.upidamisdokumendid.
57. AS Swedbank vastuskiri 20.01.2015-st (4 kd tl 18) kinnitab, et Swedbank edastas AS F. I., GE Construction OÜ ja F. G. OÜ konto väljavõtted. 14
58. AS Danske Bank vastuskiri 16.01.15 (4 kd tl 19) kinnitab, et AS Danske Bank edastas AS F. I.i ja F. G. OÜ konto väljavõtted.
59. Asitõendi vaatlusprotokoll 20.03.2015-st (pangaarved) (4 kd tl 20-24) kinnitab rahade liikumist uuritaval perioodil AS F. I.i, GE Construction OÜ ja F. G. OÜ kontodel.
60. Vaatlusprotokoll 25.06.2015-st ja selle lisad (e-kirjavahetus) (4 kd tl 25-52) kinnitavad, et OÜ F. G. e-kirjade postkastis on 24.09.2014 e-kiri GE Construction e-postilt F. G. ja P. S.’i eposti aadressile alltöövõtulepingu kohta, kirjale on alla kirjutanud T.A.
61. Sideettevõtjalt saadud andmete 14.05.2015 protokoll lisadega (4 kd tl 56-78) kinnitab T.A ja väidetavalt L. töid teostanud isikute mobiiltelefonide paiknemist mobiilsidevõrkude tugijaamade mõjualas.
62. Keskkonnaagentuuri vastuskiri 1.06.2015-st lisadega (4 kd tl 80-95) kinnitavad ohtlike jäätmete saatekirjade koostamist ning jäätmeid mida veeti, nende kogust ja vedamise kuupäeva, samuti seda kuidas tuleb saatekirju koostada.
63. OÜ L. G. vastuskiri lisaga (4 kd tl 97-112) kinnitab T.A Eestist lahkumise ja tagasisõidu kuupäevi: 29.09.2014 Tallinn-Stockholm, 1.11.2014 Kapellskär-Paldiski, 8.11.2014 Paldiski-Kapellskär, 29.11.2014 Käpellskär-Paldiski.
64. Äriregistri väljatrükid – AS F. I. suhtes (4 kd tl 152-164) kinnitab, et kuriteo toimepanemise ajal oli P. S. AS F. I. aktsionär ja nõukogu liige, M. D. oli juhatuse liige.
65. KinnistuR.u väljavõte xxx suhtes (4 kd tl 165-173) kinnitab, et kinnistu, millel töid teostati (xxx) kuulus tööde tegemise ajal AS-le F. I. ning võõrandati 6.05.2015 xxx OÜ-le. Äriregistri väljatrükk OÜ xxx suhtes (4 kd tl 174-175) kinnitab, et OÜ xxx OÜ asutaja ja osanik on AS F. I.. OÜ xxx asutamisleping ja registreerimisavaldus (4 kd tl 177-182) kinnitab, et AS F. I. tasus OÜ xxx osa eest kinnistutega, sh ka kinnistuga, millelt likvideeriti reostus. Kinnistu mitterahalise sissemaksena üleandmise leping (4 kd tl 183-200) kinnitab, et xxx kinnistu anti mitterahalise sissemaksena üle xxx OÜ-le.
66. Äriregistri väljatrükk OÜ F. G. suhtes (4 kd tl 201-206) kinnitab OÜ F. G. osanikke ja juhatuse liikmeid kuriteo toimepanemise ajal. Juhatuse liige on P. S.. M. D. on nõukogu liige.
67. Äriregistri väljatrükk OÜ GE Construction suhtes (4 kd tl 207-210) kinnitab GE Construction OÜ osanikke ja juhatuse liikmeid kuriteo toimepanemise ajal. Juhatuse liige on T.A. KOHTU SEISUKOHT
68. Antud asjas on süüdistus esitatud nii füüsilisele isikule T.A’ile kui tema juhitud juriidilisele isikule OÜ-le GE Construction.
69. Kuna juriidilise isiku vastutus on üles ehitatud tuletatud vastutuse põhimõttest, siis juriidilise isiku vastutuse küsimuse lahendamiseks tuleb esimese sammuna tuvastada karistusõigusliku vastutuse üldised eeldused (

§ 2lg 2) konkreetse teo toimepannud füüsilise isiku käitumises.

Kui füüsilise isiku tegu ei vasta koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse tunnustele, on süüteo juriidilisele isikule omistamine välistatud (

-i

1. kommenteeritud välJ.ne, lk 33, p 6). 15
2. Kohus kontrollib esmalt, kas esinevad alused T.A’i vastutusele võtmiseks (I) ja kui see leiab kinnitust, siis kontrollib OÜ GE Construction vastutusele võtmise aluseid (II). I. T.A’i füüsilise isikuna vastutusele võtmine Kuriteokoosseis
3. Soodustuskelmuse näol on tegemist kelmuse erikoosseisuga, mille moodustamine on vajalik avalike rahaliste ja muude majanduslike vahendite kaitseks. Koosseisuga kaitstav õigushüve seisnebki nimetatud vahendites, samuti majandustegevuse aususes ning soodustusinstitutsiooni tegevuses. Viimase kahjustamisega rünnatakse riigi tegevust majanduse suunamisel. Tegemist on materiaalse koosseisuga ehk tegu (pettus) peab kaasa tooma tagajärjena soodustuse saamise. Soodustus võib olla kas rahaline väljamakse majandustegevuses osalevale isikule (mis antakse tasuta või osaliselt tasuta) või maksusoodustus. Tasuta soodustus tähendab, et saadud raha ei tule tagasi maksta, selle eest ei nõuta hüvitist ega muud sama turuväärtusega vastusoodustust. Soodustuse saaja võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik, sh era- või avalik õiguslik. Soodustuse eesmärk on majandustegevuse soodustamine. Selle all mõeldakse adressaadi igasugust majanduslikku tugevdamist. Soodustus peab olema antud riigieelarvest, KOV või muudest avalikest vahenditest.
4. Objektiivselt näeb

§ 210

lg 2 ette kaks (alternatiivset) tegu: pettuse teel soodustuse saamine või soodustuse eesmärgipäratu kasutamine.

1. Pettus on kirjalike või suuliste andmete esitamine soodustusorganile soodustuse taotlemisel või taotluse menetlemisele. Ei ole oluline, mis laadi andmetega on tegemist, tähtis on (hüpoteetiline) põhjuslikkus soodustuse saamise suhtes. Andmete tõele mittevastavus võib seisneda nende sisu moonutamises, olematute asjaolude väitmises, olemasolevate andmete varjamises jne. Tegemist peab olema soodustusrelevantsete andmetega, mis mõjutavad soodustuse saamise küsimust positiivselt ning mille õigel esitamisel oleks soodustus kas üldse ära langenud või olnud andjal alust kahelda soodustuse andmises.
2. Süütegu on lõpule viidud, kui valeandmeid esitanud isik on soodustuse kätte saanud. Enne seda on tegu katsestaadiumis. Koosseisu olemasolu ei sõltu sellest, kas pettuse tagajärjel tekkis petetul või kolmandal isikul varaline kahju. Koosseisu alternatiiv on täidetud, kui soodustus on saadud pettuslikult ja ei ole oluline, kas seda kasutati eesmärgipäraselt või mitte.
3. Koosseisu erisubjekt on majandustegevuses osalev isik. Täideviija saab olla üksnes isik, kes on majandustegevuses osaleva isikuna saanud soodustuse ning kellele on õigus seda kasutada (P-d 63-67:

-i

1. kommenteeritud välJ.ne, lk 569-571).
2. Antud juhul tegemist ei ole lõpuleviidud süüteoga, vaid kuriteokatsega (taotletav soodustus jäi saamata, mille üle vaidlust antud asjas ei olnud). Samuti ei pannud süüdistatavad põhiteo ise toime, vaid aitasid, süüdistuse järgi, teiste isikute (M. D.’i ja P. S.’i) kuriteole – soodustuskelmusele. Seega kasutada tuleb kuriteokatsele kaasaaitamise kuriteokoosseisu kontrollskeemi.
3. Kuriteokoosseisu sedastamine eeldab nii objektiivsete kui subjektiivsete tunnuste tuvastamist süüdistatava tegudes. 16
4. Objektiivsete tunnuste hulka kuulub antud juhul põhitegu, kaasaaitamistegu, põhjuslik seos nende vahel ja eriline isikutunnus. Subjektiivsed tunnused on tahtlus kaasaaitamisteo ehk põhiteo soodustamise suhtes ja tahtlus soodustada täideviija tahtliku põhitegu.
5. Kaasa saab aidata ulatusliku ajavahemiku jooksul – nii ettevalmistamise, katse kui ka täideviimise staadiumis (RKKK nr 3-1-1-47-04, p 14).
6. Kohus tuvastab antud juhul põhiteo – M. D. ja P. S. poolt soodustuskelmuse toimepanemise katse olemasolu, kuid antud asjas ei aruta kohus süüdistust M. D.’i ja P. S.’i suhtes. M. D.’i suhtes toimus arutamine teise asja (nr 1-15-10720) raames, milles tehtud kohtuotsus on praeguseks jõustunud. P. S.’i suhtes on menetlus lõpetatud KrMS § 203 alusel karistuse ebaotstarbekuse tõttu (tl 90). Seetõttu ei saa kohus anda lõpliku karistusõiguslikku hinnangut nende isikute tegude suhtes (sest see on juba tehtud) ja ei või käsitleda nende teod põhjalikumalt, tuvastades aga sellise põhiteo olemasolu M. D.’i ja P. S.’i suhtes tehtud eelnimetatud kohtulahenditele tuginedes.
7. Järgnevalt tuvastab kohus ka kaasaaitamisteo toimepanemist T.A ’i poolt, mis väljendus füüsilise kaasabi osutamises M. D.’i ja P. S.’i teole KIK petmiseks näiliku töövõtulepingu vormistamises OÜ-ga F. G. OÜ, mis võimaldas M. D.’il taotleda KIK-ilt toetuse saamist, kuigi tegelik tööde teostaja – F. G. OÜ ei vastanud KIK seatud tingimustele (riigihangete seaduse § 3). M. D.’i ja P. S.’i põhiteo ja T.A’i kaasaaitamisteo vahel on olemas ka põhjuslik seos, sest eeltoodud põhjendustel ei saanud M. D. taotleda KIK-ilt ega loota KIK-ilt toetuse saamisele ilma selleta, et T.A kui F. I. AS-ga ja F. G. OÜ-ga (organite või juhtivisikute poolest) juriidiliselt mitteseotud isik osutaks kaasabi nende kuriteole – soodustuskelmusele toimepanemisele variisikuna nende vahele peatöövõtjana vahele astumise teel (mille eest pidi ta tasuna saama kuus tuhat eurot). Seega M. D.’i ja P. S.’i põhitegu oli ilma T.A’i (ja OÜ GE Construction) kaasaaitamisteota võimatu.
8. T.A kui majandustegevuses osaleva ja E.töödele spetsialiseerunud eraõigusliku juriidilise isiku – osaühingu juhtorgani liige, nimelt juhatuse liige, omab ka erilisi isikutunnuseid

§ 24lg 1 ja § 210 lg 2 ja 3 mõistes.

75. KIK’ilt taotletud toetus vastab ka

§ 210

lg 1 tunnustele – see on avalikest vahenditest pärinev majandustegevuse soodustamise eesmärgil (antud juhul) tasuta antav rahaline väljamakse majandustegevuses osalevale isikule. 76. Sellega T.A ’i puhul on täidetud

§ 210

lg 2, 3 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3 ehk soodustuskelmuse katsele kaasaaitamise kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. 77. Subjektiivsete tunnuste poolest tuvastab kohus, et T.A on tegutsenud kaasaaitamisteo suhtes otsese tahtlusega ja põhiteo suhtes kaudse tahtlusega. Sellele viitavad eelkõige T.A ’i enda ütlused, millest tuleneb, et tema huvi oli suunatud tasuna lubatud kuue tuhande euro saamisele. Ta teadis süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda (

§ 16lg 3).

M. D.’i ja P. S.’i põhiteole kaasa aidates möönis ta põhitagajärje saabumist – nende poolt pettuse teel soodustuse saamist (

§ 16lg 4).

Kaitse vastuväited

1. Süüdistatav võttis omaks asjaolu ning antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et Projektiga määratud töid (v.a ohtlikke jäätmete käitlemisega seotud tööd) on teostanud OÜ F. G.. Süüdistatav ja tema kaitse leidsid, et lepingutega ega seadusega allhanke kasutamine keelatud ei olnud ning see on tavaline praktika. 17
2. Kohus nõustub sellega, et allhange on iseenesest lubatud ja seaduslik, kuid märgib, et määravat tähtsust omab antud asjas, kas selline allhanke korras GE Construction OÜ-lt F. G. OÜ-le tööde andmine oli tegelik või näilik. Ehk siis põhiline vaidlus käis antud asjas selle üle, kas T.A füüsilise isikuna ja juriidilise isiku OÜ GE Construction seadusliku esindajana on tegutsenud heas usus ja omamata tahtlust aidata kaasa AS F. I. ja F. G. OÜ kuriteole – soodustuskelmuse katsele. Nimelt kas T.A oli teadlik sellest, et teda ja tema firmat kasutatakse ära nn „variisikuna“, et varjata reaalne tööde teostaja, s.o F. G. OÜ (keda KIK eelnevalt ei aktsepteerinud tööde põhiteostajana AS-ga F. I. seotuse tõttu), eesmärgiga aidata F. I. AS-le kaasa saada KIK’ilt rahaline toetus nimetatud projekti ja tööde teostamiseks. Uuritud tõenditele tuginedes vastab kohus sellele küsimusele jaatavalt.
3. T.A on oma teadlikkust eitanud ning otseseid tõendeid, nt kirjavahetust, pealtnägijate ütlusi või teiste süüdistatavate ülestunnistusi antud asjas ei ole.
4. Samas ka otseste tõendite puudumise korral võib teha süüdimõistva otsuse ainult kaudsetele tõenditele tuginedes, mida kinnitab ka kehtiv kohtupraktika (nt RKKKo nr 3-1-1-11413, 3-1-1-8-10). Ning antud asjas loeb kohus just kaudsetele tõenditele tuginedes tõendatuks, et T.A füüsilise isikuna ja OÜ GE Construction juhatuse liikmena oli AS F. I. ja F. G. OÜ ning nende juhtivisikute M. D.’i ja P. S.’i soodustuskelmuse kavatsusest teadlik ja on tahtlikult aidanud sellele kaasa.
5. Sellele viitavad eelkõige T.A ’i enda ütlused. Nii, vastates prokuröri küsimustele kinnitas T.A, et F. I. AS hankest sai ta teada M. D.’i käest. Mingit pakkumust selle kohta saadetud ei olnud, dokumentatsiooni sai M. D.’i käest. OÜ GE Construction bilansis ei olnud 2014.a mingit rasketehnikat, ainult sõiduautod ning kõik tööd planeeriti algusest peale teha alltöövõtja abil. OÜ-ga F. G. oli T.A ja tema firma juba varemgi töötanud. Mingit eelnevat kokkulepet OÜ-ga F. G. või teise ettevõtjaga enne pakkumuse esitamist ei olnud. T.A ’i sõnul aimas ta juba ette palju see (töö) võib maksta. T.A ja OÜ GE Construction pidi saama sellest projektist 6 tuhat eurot tööde organiseerimise eest. Konkreetseid töid korraldas igapäevaselt P. S.. Tööde tegemise ajal oli T.A välismaal, Norras. Ta ei pidanud arvestust, kes, kuidas ja millist tööd tegi objektil. Kui tuli Eestisse tagasi, siis sai paki dokumente, mitu päeva olid dokumendid tema käes, väidetavalt kontrollis dokumendid oma kolleegiga ja peale allkirjastamist andis M. D.’ile üle. Väidetavalt kontrollis kõik tööpäevikud ja saatelehed, kuid ei osanud vastata, miks tööpäevikute järgi olevat ta ise igapäevatöös osalenud. Kohapeal L. pole ühtegi päeva käinud. Ei tea, kas dokumentatsiooni vormistati tööpäeva lõppedes või tagantjärgi. Leiab, et see on normaalne, et töid kontrollitakse peale tööde tegemist, mitte tegemise hetkel. Tunnistas, et F. G. OÜ oli siis strateegiline klient OÜ -le GE Construction ning samal objektil L. tehti veel teisigi mahukaid töid. Ei osanud selgelt vastata, kas ka neil juhtumitel kasutati alltöövõtjaid. Lubatud 6 tuhat pidi T.A võtma sellest toetuse summast, mis pidi laekuma KIK’ist. Kohtu küsimusele vastates kinnitas, et pole isegi uurinud ega pakkunud seda allhanget teistele ettevõtjatele peale F. G. OÜ-t, sest väidetavalt teisest kohast rasketehnika vedamine oli kallis ja hankele oli esitatud kõige madalam hind, mis rahuldas F. I. AS-i. Samuti M. D.’iga leppisid kokku, et hind saab olema madalam. Kui arutasid hinda, siis sai T.A aru et ta (M. D.) viis läbi konkursi, oli läbi arutatud hind, hind oli madalam, mis oli konkursil pakutud. Tellija (F. I. AS) oli võimeline maksma just seda summat, mida nad (T.A ja M. D.) arutasid.
6. Kuigi T.A seda otseselt ei tunnista, nähtub tema ütlustest, et AS F. I. 13.08.2014 kuulutatud hange oli näilik ning nad leppisid F. I. AS juhatuse liikmega M. D.’iga otseselt kokku pakkumuse suuruses, mida F. I. AS oli võimeline kandma. Samuti nähtub T.A’i ütlustest, et algusest peale oli planeeritud tööde reaalne teostamine F. G. OÜ poolt, kasutades viimase 18 rasketehnikat ja tööresurssi ning teisi variante pole isegi kaalutud. OÜ GE Construction näilikku „rolli“ kinnitavad ka asjaolud, et T.A’i enda ütluste järgi pole ta L. objektil ühtegi päeva käinud ega töid kontrollinud, piirdudes vaid dokumentatsiooni allkirjastamisega ja M. D.’ile üleandmisega. T.A’i ütlused ja teised asjas tuvastatud asjaolud viitavad, et T.A’it ei huvitanudki tööde reaalne käik ja kas need üldse toimuvad. Tööde teostamise ajal viibis ta hoopis välismaal ning reaalselt korraldas töid F. G. OÜ juhatuse liige P. S.. Seega loeb kohus tõendatuks, et OÜ GE Construction tegutses antud juhul nn. variisikuna ning T.A oli algusest peale teadlik, et reaalselt hakkab töid objektil teostama F. G. OÜ ja tema pidi saama vaid oma tasu 6 tuhat eurot selle projekti näiliku teostajana ette astumise eest.
7. Kaitsepool on vähemalt eelmenetluses tuginenud sellele, et süüdistusest ei selgu, kuidas andis T.A nõusoleku oma äriühingu variisikuna ära kasutamiseks. Nagu ka see, kuidas M. D. ja P. S. andsid T.A’ile korralduse F. G. OÜ-ga alltöövõtulepingu sõlmimiseks.
8. Kohus ei tuvasta sellega seoses süüdistuse puudulikkust. T.A’i enda ütlustest nähtuvalt toimus tema suhtlemine M. D.’iga ja P. S.’iga suuliselt ning mõistlik on eeldada, et seadusega vastuolus olevaid kavatsusi arutasid nimetatud isikud omavahel seda kirjalikult või muul viisil fikseerimata (sest avastamise korral oleks see nende vastu tõendina kasutatav). Samuti ei rakendatud antud asjas jälitustoiminguid, nt kuriteomatkimist või kõnede pealtkuulamist, mistõttu konkreetne kuritegelike kokkulepete sõlmimise viis tõepoolest jäi antud juhul avastamata. Samas kuna tegemist ei ole koosseisulise tunnusega, siis kuriteotunnuste tuvastamise seisukohalt ei oma see tähtsust.
9. Siinkohal peab arvesse võtma, et tegemist on nn peitkuriteoga, mille puhul ei saa eeldada, et osalised kuidagi fikseerivad oma tegevusi või kavatsusi. Vastupidi, seda tüüpi kuritegudele on loomulik tegutsemine varjatult ja jälgi jätmata. Seetõttu ebamõistlik oleks eeldada süüdistatavalt teda süüdistada võivate tõendite loomist või säilitamist.
10. Kaitsepool ei näinud midagi ebaseaduslikku ka selles, et ajavahemikul 14.10.2014 kuni 17.11.2014 teostas AS F. I. pangaülekandeid OÜ GE Construction pangakontole üldsummas 94550 eurot, millest T.A kandis OÜ GE Construction kontolt 87199,60 eurot edasi F. G. OÜ-le, kes omakorda kandis selle summa AS F. I. pangakontole. Kaitsja rõhutab, et töövõtu ja alltövõtusuhe on majandustegevuses täiesti loomulik ja on seadusega kooskõlas.
11. Töö- ja alltöövõtusuhe on iseenesest seaduslikud küll, kuid siinkohal tuleb arvestada kas pooled on tegutsenud heas usus ja omamata tahtlust sellega kuriteo toimepanemiseks, s.t mis eesmärgil seda tehti – kas kolme poole vahel reaalselt eksisteerinud lepinguliste suhete täitmiseks või kuriteokoosseisu tunnustele vastava näilikkuse loomiseks. Nagu kohus on juba eelpool tuvastanud, loeb kohus tõendatuks, et seda tehti just eesmärgiga varjata tööde tegelik teostaja (F. G. OÜ), kes on toetuse taotlejaga (F. I. AS) seotud ettevõte ja ei vastanud KIK sihtfinantseerimise lepingu tingimustele, millega soodustuse (toetuse) andja (KIK) viidi eksitusse ehk peteti, luues ebaõiget ettekujutlust tegelikest asjaoludest, eesmärgiga saada vastav toetus.
12. Kohus on juba varem maininud, et antud asjas ei olnud vaidlust selles, kas töid Projekti järgi reaalselt teostati või mitte ja kas sellega seoses oli KIK-il pretensioone AS-le F. I. või mitte. Küsimus on kas T.A ja tema juhitud OÜ GE Construction aitasid kaasa F. I. AS ja F. G. OÜ kavatsustele petta KIK -i ja saada toetus tingimustes, kui tööde reaalne täitja F. G. OÜ ei vastanud toetuse andmise tingimustele (kuna ettevõtted olid seotud omavahel mõlema ettevõte juhatuse ja nõukogu liikmete kaudu). Ja kohus on sellele küsimusele eelnevalt jaatavalt vastanud.
13. Kohus ei nõustu ka kaitse seisukohaga, et T.A füüsilise isikuna ja OÜ GE Construction juhatuse liikmena ei olnud teadlik M. D.’i ja P. S.’i kuritegelikest kavatsustest, 19 nimelt KIK-ilt pettuse teel toetuse saamise soovist. Tuvastatud asjaolud kinnitavad vastupidist. Kohus on juba eelnevalt viidanud T.A’i kohtus antud ütlustele ja toob veelkord välja, et tema enda ütluste järgi ei tundnud T.A vähimatki huvi Projektiga määratud tööde käigu või planeerimise vastu. Kõigiga tegeles kohapeal P. S.. Tööde tegemise ajal viibis T.A välismaal ega olnud objektil ühtegi päeva. Dokumendid allkirjastas ühe pakina kui kõik tööd olid juba tehtud. Enne F. G. OÜ-ga alltöövõtulepingu allkirjastamist ei küsinud T.A hinnapakkumist ei F. G. OÜ-lt ega teistelt ettevõtjatelt. Samuti ei olnud kaalutud teisi variante, sest tellija-peatöövõtja oli nõus maksma just seda summat, mida nad omavahel arutasid. Selline arutelu oli võimalik vaid tingimusel, et see summa ehk tööde maksumus oli teada nii F. I. AS -le kui F. G. OÜ-le ehk nende vahel kooskõlastatud.
14. Selles mõttes ei kinnita kaitsepositsiooni ka asjas üle kuulatud tunnistajate ütlused.
15. Tunnistaja J. T. ütluste järgi oli tema ülesandeks dokumentatsiooni korras hoidmine, mitte E.ega seotud küsimused. Ta oli teadlik, et KIK keeldus sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisest F. I. AS ja F. G. OÜ seotuse tõttu ja et uueks peatöövõtjaks oli GE Construction OÜ, keda esindas T.A. Samas ei kummuta see süüdistuse versiooni. Antud kuriteo toimepanemisse J. T. kaasatud ei olnud ja sellega tema teadmine piirduski. Osas, milles J. T. väidab, et T.A juhtis töid kohapeal tunnistab kohus J. T. ütlused ebausaldusväärseteks ja jätab tõendikogumist välja, sest need on otseses vastuolus T.A enda kohtus antud ütlustega, milles ta tunnistas, et objektil ei käinud, töid ei korraldanud ja oli sel ajal hoopis välismaal.
16. Samuti tunnistaja V. R.’u ütlused kinnitavad, et objektil töid teostanud inimesi ta ei tunne, ei oska öelda, kes töid juhendas. Tema teada ei kasutanud OÜ GE Construction alltöövõtu. Paaril korral tõi dokumente allkirjastamiseks M. D. ja T.A ’i allkiri oli seal juba peal. Mõnel korral allkirjastas T.A E.tööde päevikud tunnistaja juuresolekul. Viimase akti allkirjastati F. I. AS kontoris. Mingid aktid tõi tunnistajale ülevaatamiseks ja allkirjastamiseks M. D.. Enamusel oli T.A’i allkiri juba all. Need ütlused riimuvad T.A’i enda ütlustega, et dokumente allkirjastati peale tööde tegemist, tagantjärgi, viimased aktid omanikujärelevalve – V. R.’u juuresolekul. Samas on näha, et tunnistaja tervikliku ülevaadet sündmustest, nt ei teadnud ta, et kasutati alltöövõtu. Kaitseversiooni kinnituseks või süüdistuse versiooni kummutamiseks ei anna V. R.u ütlused, kohtu seisukohalt, midagi juurde.
17. Sama võib öelda ka tunnistaja M. M. ütlustest, kes kinnitab J. T.’i osavõtu tööde juhtimisest ja et hankega tegeles M. D..
18. Ka tunnistaja J. F. ei tea midagi lepingu sõlmimise asjaoludest ja on tegelenud vaid arvete töötlemisega. Tunnistaja kinnitas alltöövõtulepingu olemasolu, mille üle vaidlust ei niikuinii ole, ja et T.A oli 30.09.2014 kuni 1.11.2014 Norras. Seda kinnitas T.A oma ütlustes ka ise.
19. Tunnistaja J. K. ütlused loeb kohus ebausaldusväärseteks ning jätab tõendikogumist välja osas, milles tunnistaja räägib, et pakkumus osaleda konkursil tuli firmalt F. G.. T.A kinnitas oma ütlustes, et pakkumus tuli hoopis M. D. ’i poolt. J. K.’i ütlused ühtivad T.A ’i ütlustega aga osas, et OÜ-l GE Construction ei olnud oma rasketehnikat ning töid võidi teostada vaid võõra tehnikaga, kas rentides või allhankega. Samuti kinnitas J. K., et oktoobrikuus 2014 T.A’it Eestis ei olnud, ta tegi E.töid Norras, mis haakub T.A’i enda ütlustega, aga ka tunnistaja J. F. ütlustega.
20. Mis puudutab tunnistajate A. L., I. T., V. K., V. B., J. T. ja A. S. ütlusi, siis kohtu arvates tuleb nende hindamisel võtta arvesse, et nimetatud tunnistajad olid F. G. OÜ töötajad (v.a J. T., kes oli F. I. AS töötaja - laadurijuht) ja on majanduslikult sõltuvad oma tööandjast. Arvestades 20 seda, aga samuti J. K.’i, J. F. ja T.A ’i enda ütlusi, et tööde tegemise ajal viibis ta välismaal loeb kohus ebausaldusväärseteks ning jätab tõendikogumist välja A. L., I. T., V. K., V. B. ja A. S. ütlused osas, milles nad osutavad T.A ’ile kui objektil töid juhtinud või korraldanud isikule. Tunnistaja I, T. viitab, et vahepeal juhendas töid ka P. S., mis haakub T.A ’i ütlustega, et just P. S. on tegelenud tööde korraldamisega. Tunnistaja S. P. oli 2014.a septembris-novembris F. T. OÜ autojuht ning pole xxx objektil töötanud. Muud tõendamiseseme asjaolude seisukohalt olulist teavet tema ütlused ei sisalda, mistõttu jätab kohus S. P. ütlused tõendikogumist välja, kui asjasse mittepuutuvad. Samuti tunnistajate K. 'i, B. ja A. S.’i ütlused ei sisalda muud olulist infot, peale seda, et nad töötasid nimetatud ajavahemikul F. G. OÜ töötajatena xxx kinnistul, mille üle aga vaidlust ka ei olnud ning kohus on eelnevalt tuv astanud, et Projektitöid olid tehtud ja T.A’i ütlustest tulenevalt tehti seda alltöövõtu korras F. G. OÜ poolt. Sama kinnitavad ka J. T.’a ütlused, et töid juhendas keegi meesterahvas, kelle töökoht asus F. G. kontoris.
21. Tunnistaja S. K.’i ütlused kinnitavad vaid 2014.a aprillis esimese konkursi korraldamist ja tema firma B. T. selles osalemist, mis aga ei olnud antud asjas vaidluse all. Tunnistajad R. L. ja A. G. andsid ütlusi ohtlike jäätmete käitlemise asjaolude kohta, kuid kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et Projektiga määratud tööd olid reaalselt teostatud ja vaidlust selle üle ka ei olnud.
22. Tunnistaja M. D. kinnitas oma ütlustes, et tunneb T.A ’it ja viimane tegi mingeid töid F. G. OÜ-le, kuid väidab, et GE Construcion OÜ pakkumine oli parima hinnaga ja konkursi tulemuste alusel sõlmiti temaga leping. Objektil on kohtunud T.A-ga ühe korra. E.tööde lõpus tuli T.A ja V. R. F. I. AS kontorisse, kus kõik dokumendid olid lõplikult vormistatud. Ei tea, kas töid tehti alltöövõtuga. Kohtu arvates M. D.’i ütlused on ebausaldusväärsed ja tuleb jätta tõendikogumist välja osas, milles M. D. kirjeldab lepingu sõlmimise asjaolusid. T.A kinnitas oma ütlustes, et initsiatiiv ja pakkumus lepingu sõlmimiseks tuli just M. D.’ilt. Et lõplik dokumentide allkirjastamine toimus F. I. kontoris on kinnitanud ka tunnistaja V. R.. Alltöövõtust teadmise eitamise osas aga peab kohus M. D.’i ütlused eluliselt ebausutavateks ja jätab tõendikogumist välja. Ilmselgelt pidi M. D. kui Projekti realiseerinud F. I. AS esindaja ja juhatuse liige tundma huvi tööde käigu ja korralduse vastu ning alltöövõtu korras F. G. OÜ tööle rakendamine ei saanud jääda temale teadmata. Seda enam, et üks F. I. AS töötaja – J. T. oli ka samal objektil laadurijuhina tööga hõivatud.
23. Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus ka uuritud isikuliste tõendite pinnalt süüdistuse puudulikkust või kaitseversiooni kinnitavaid asjaolusid.
24. Seega T.A’i tegudega on täidetud

§ 210

lg 2, 3 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3 ehk soodustuskelmuse katsele kaasaaitamise kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

1. Kohus ei tuvasta õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ning keegi pooltest pole sellele asja arutamise käigus tuginenud. II. OÜ GE Construction juriidilise isikuna vastutusele võtmine
2. Peale T.A’it süüdistus antud asjas on esitatud OÜ-le GE Construction. 104.

§ 14

lg-te 1 ja 2 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku vastutusele võtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutusele võtmist. 21 105. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et T.A ’i kui füüsilise isiku teod vastavad

§ 210lg 2, 3- § 25 lg 2- § 22 lg 3 kuriteokoosseisu tunnustele.

Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas on täidetud ka OÜ GE Construction juriidilise isikuna vastutusele võtmise eeldused.

1. TsÜS § 25 lg 1 kohaselt eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
2. Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle ning kohus loeb äriregistri väljatrükkide alusel tõendatuks, et OÜ GE Construction näol on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga osaühingu vormis.
3. Süütegu on juriidilisele isikule omistatav, kui kuriteo toimepanija kannab selle organi, juhtivtöötaja või pädeva esindaja kvaliteeti (

-i

1. kommenteeritud välJ.ne, lk 33, p 7.1). TsÜS § 31 lg 1 ja lg 2 ls 1 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. ÄS § 180 lg 1 ja 2 kohaselt juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget.
2. Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle ning nii T.A ’i ütluste kui äriregistri väljavõtete alusel loeb kohus tõendatuks, et T.A oli inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal OÜ GE Construction (registrikood 11300490) juhatuse liige, mis on osaühingu juhtorgan. TsÜS § 31 lg 5 kohaselt juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Järelikult on T.A ’i poolt juhitud OÜ GE Construction kaudu toime pandud kuritegu on omistatav ka OÜ-le GE Construction kui juriidilisele isikule.
3. Juriidilise isiku huvides kuriteo toimepanemine tähendab juriidilise isiku huvi, et karistatav tegu peab olema toime pandud juriidilise isiku tegevussfääris või vähemalt sellega seotud valdkondades. Sellisena on vaadeldav igasugune otsene või kaudne varaline või moraalne kasu, mida juriidiline isik õigusvastase teo toimepanemises sai või võis saada. Piisab, kui tegu on seostatav juriidilise isiku tegevuse või tegevusetusega, mis oli toime pandud sooviga edendada selle tegevust või eesmärke (

-i

1. kommenteeritud välJ.ne, lk 37 p 9.3).
2. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et T.A pani antud kuriteo toime OÜ GE Construction juhatuse liikmena ja OÜ GE Construction tegevussfääris ja kuriteo toimepanemisest pidi saama otsest varalist kasu, nimelt kuus tuhat eurot. Seega oli antud kuritegu toime pandud OÜ GE Construction kui juriidilise isiku huvides.
3. Juriidilise isiku huvides tema organi, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegu on juriidilisele isikule omistatav vaid juhul, kui viimane oli teo toimepanemise ajal süüvõimeline.

§ 37kohaselt süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik. Ts

ÜS § 26 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. ÄS § 2 lg 1 ls 1 ja 3 kohaselt äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. 113. Vaidlust antud asjas ei olnud ka selle üle, et inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal oli OÜ GE Construction (registrikood 11300490) registrisse kantud ja ei olnud sellest kustutatud ehk oli teo toimepanemise ajal süüvõimeline. 114.

§ 371

kohaselt juriidilisel isikul puudub süü, kui tema pädeva esindaja toimepandud tegu oli juriidilise isiku jaoks vältimatu. 22

1. Kohus ei tuvasta seda laadi asjaolusid ning kuna keegi pooltest ei tuginenud sellele alusele, ei hakka kohus seda põhjalikumalt käsitlema.
2. Järelikult täidetud on kõik eeldused füüsilise isiku kõrval ka OÜ GE Construction juriidilise isikuna vastutusele võtmiseks. KARISTUS 117.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 118.

§ 209

lg 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on

§ 4

lg 3 kohaselt teise astme kuriteod, mille eest nähakse karistusena ette kuni viieaastane vangistus või rahaline karistus (§ 209 lg 3 puhul ainult rahaline karistus). Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära (

§ 44lg 1).

1. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekutega karistuse liigi osas ning leiab, et nii T.A ’it kui OÜ-t GE Construction tuleb karistada rahalise karistusega.
2. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad).

1. Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates on süüdistatava süü alla keskmist määra. Tegemist on üksikepisoodiga. Põhitegu jäi katsestaadiumi ja kahju tekkinud ei ole. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei esine kummagi süüdistatava puhul. Varem pole T.A kriminaalkorras karistatud. Mitmel korral karistatud rahatrahvidega liiklusalaste väärtegude eest (4 kd tl 228-229).
2. Eeltoodu arvesse võttes leiab kohus, et T.A ’ile tuleb karistuseks mõista rahalist karistust 150 päevamäära. Kuna asja arutamine toimub lühimenetluse korras, siis karistus tuleb vähendada 1/3 võrra ja mõista rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses (KrMS § 238 lg 2). T.A’i 2013.a maksustatav tulu moodustas 1719 eurot (4 kd tl 227). Vastavalt

§ 44lgle 2 päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär.

Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Seega tuleb T.A’ile karistuseks mõista rahaline karistus 1000 eurot (100*10=1000). 123.

§ 44

lg 8 kohaselt juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 4000 eurot kuni 16 000 000 eurot. OÜ-l GE Construction kehtivaid karistusi ei ole (kohtutoimiku lk 129). Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga ka GE Construction OÜ suhtes, leides, et OÜ-le GE Construction karistuseks tuleb mõista miinimummäärale vastav rahaline karistus ehk 4000 eurot, kusjuures eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt tuleb karistus osaliselt 1000 euro ulatuses täitmisele pöörata ja ülejäänud osas, s.o 3000 euro suuruses jätta

§ 73

lg 2 alusel täitmisele pööramata, määrates katseajaks kolm aastat, mis peab olema küllaldane karistus, et 23 mõjutada OÜ-t GE Construction toimepanemisest. hoiduma uute (samalaadsete või teist laadi) kuritegude Menetluslikud küsimused

1. Kaitsepool on viidanud sellele, et objekt asus ja töid tehti Harju maakonnas ning süüdistatavate elu- ja töökohad on Harju maakonnas, samuti tunnistajad elavad Tallinnas või Harjumaal, siis kohtuasi peaks alluma Harju Maakohtule.
2. Kohus ei tuvastanud alust asja kohtualluvuse järgi edasi saatmiseks. Antud asjas ei seisnenud kuritegu projektitööde teostamises, mistõttu objekti asukoht iseenesest ei oma alluvuse määramisel tähtsust. Kuna kuriteo toimepanemise kohta ei olnud (ka süüdistuse järgi) võimalik kindlaks määrata, siis juhindus kohus KrMS § 24 lg-st 3 ehk määratles kohtualluvuse eeluurimise lõpuleviimise tööpiirkonna järgi. Kohtueelne menetlus viidi lõpule Viru Ringkonnaprokuratuuris. Menetluskulud
3. Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 2, 4, 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; tunnistajale hüvitatud sõidukulude summa; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
4. Kohtueelses menetluses menetluskulusid tekkinud ei ole. Kohtumenetluses on määratud kaitsja Kaido Kooga esitanud tasutaotlusi kogusummas 372 eurot kaitsjatasu, sh kaitsjatasu viimasel kohtuistungil osalemise eest summas 60 eurot mõlema süüdistatava suhtes, kogusummale 120 eurot, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 128.

§ 178

lg 1 p 3 kohaselt kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile ning eksperdile ja asjatundjale, kes ei tööta riiklikus ekspertiisiasutuses, hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud sõidu- ja ööbimiskulud. Tunnistaja V. B. (keda prokurör kutsus kohtuistungile enne seda kui üldmenetlusest mindi antud asjas üle lühimenetlusele) esitas taotluse sõidukulude hüvitamiseks summas 44,50 eurot, mis kuulub välja mõistmisele mõlema süüdistatava käest võrdsetes osades, s.o summas 22,25 eurot.

1. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 2017.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 470 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 705 eurot (470*1,5=705).
2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
3. KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 24 Asitõendid
4. KrMS § 126 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.
5. Eeluurimises äravõetud esemed olid kohtumenetluse ajaks omanikele tagastatud (4 kd tl 211, 212, 213, 214, 215, 217, 218, 222), v.a dokumentide pakk, mis võeti ära 26.03.2015 läbiotsimisel J. T. ilt ja T.A-lt ära võetud dokumendid tuleb tagastada antud kohtuotsuse jõustumisel vastavalt J. T.ile ja T.A-le , nimelt J. T.’ile tagastada kiirköitja täitedokumentidega 156 lehel ja valge äärega kiirköitja kuludokumentidega 39 lehel ning T.A’ile dokumendid 46 lehel (plomm nr xxx), musta värvi kiirköitjas dokumendid 56 lehel (plomm nr xxx) ja dokumendid 49 lehel (plomm nr xxx), mis asuvad toimiku juures. Toimiku juures olevad CD ja DVD plaadid jätta toimiku juurde.
6. Tsiviilhagi antud asjas esitatud ei ole. Tõkendit süüdistatavate suhtes kohaldatud ei ole ning kohus ei näe selleks alust. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 25