S § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 6 kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada P.U eelvangistuses viibitud aeg 07.07.2018.a – 09.07.2018.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda P.U kandmata karistuseks 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust P.U suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui P.U ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada P.U suhtes kohtuotsuse jõustumisel. 2. Menetluskulu:
lg 3 alusel jätta P.U sundrahast poole, so 405 eurot riigi kanda.
lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista P.U-lt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: kaitsjatasu 60 eurot; sundraha 405 eurot.
lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et P.U on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 465 (nelisada kuuskümmend viis) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 38,75 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700024624 ning selgituse “P.U, otsus nr 1-19-2810, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. Kriminaalasja juures asuv asitõend – CD-R plaat pakendis HK1, millele on salvestatud 07.07.2018.a kell 01:00:54 Häirekeskusesse tehtud telefonikõne – jätta
4.
lg 1 p 101 ja
Z. (ik XXX, telefon XXX) P.U vahistamisest, vahi alt vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus 2
lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisel korral sundraha 1,5 kuupalga alammäära, so 810 eurot. Kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on menetluskulud kokku 870 eurot. P.U avaldas, et ta töötas viimati 2,5 kuud tagasi, peale seda ei saanud ta tööl käia, sest vigastas jalga (XXX ), praegu tööle ei käi, teeb vahepeal juhutöid. Juhutöödest teenib kuus umbes XXX eurot. P.U taotleb menetluskulude vähendamist. Eelmärgitud põhjustel tuleb vähendada väljamõistetavate kulude summat selliselt, et isik tasub pool sundrahast, s.o 405 eurot ja advokaadi tasu 60 eurot, kokku 465 eurot. Ülejäänud summa - osa sundrahast 405 eurot jätta riigi kanda.
lg 3 alusel, taotleb P.U kriminaalmenetluskulude 465 euro tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t et P.U tasub menetluskulud ühe aasta jooksul iga kuu võrdsetes osades kuni menetluskulude täieliku tasumiseni (12 x 38,75 eurot = 465 eurot). Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav P.U aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav P.U , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Kuldar 3
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. P.U on nõus vabatahtlikult menetluskulu tasuma, kuid taotles nende vähendamist ja tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 38,75 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude täismahus ja korraga hüvitamine käib süüdistatavale tema sissetulekuid arvestades ilmselgelt üle jõu.
Kohus on seisukohal, et arvestades P.U varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda
lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 465 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.