KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-22-17213 Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2023, Tallinn Tsiviilasi X avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.11.2022 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X 09.12.2022 määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik kohtutäitur Kaire Põlts, esindaja kohtutäituri abi Tõnu Kala Puudutatud isik (sissenõudja) Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu 22.11.2022 määrus muutmata ja X määruskaebus rahuldamata.
- Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 1 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
- X (avaldaja) esitas 16.11.2022 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse nr 194/2017/3 aegumisega lõpetamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Kaire Põltsi poolt avaldaja suhtes algatatud täiteasi nr 194/2017/3, kus sissenõudjaks on Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet. Avaldaja sõnul ei ole kohtutäitur talle täitedokumenti esitanud, samuti ei ole avaldajale teada, millal täitedokument kohtutäiturile esimest korda täitmiseks esitati. Avaldaja palub täitemenetlus lõpetada, sest tulenevalt KarS § 82 lg-st 4 ei ole võimalik aegunud nõuet sisse nõuda.
- Maakohus saatis 17.11.2022 kohtutäiturile järelepärimise, kas täitemenetlus rahatrahvi nõude osas on kohtutäituri poolt lõpetatud.
- Kohtutäitur vastas 21.11.2022, et võlgniku suhtes algatati sissenõudja avalduse alusel täitemenetlus 28.11.2016 trahviotsuse nr 410116031415 sissenõudmiseks. Nõude suuruseks oli 60 eurot, millele lisanduvad täitekuludena kohtutäituri põhitasu 30,60 eurot ning menetluse alustamise tasu 72 eurot. Võlgnik on täitedokumendist tuleneva rahatrahvi tasunud sissenõudjale 30.11.2018, mistõttu viib kohtutäitur täitemenetlust läbi üksnes täitekulude suhtes. Kuivõrd kohtutäituri täitekulu väljamõistmise otsused on täitedokumendid, mis on koostatud 04.01.2017, siis ei ole nendest tulenevad nõuded aegunud (TsÜS § 157 lg 1). Maakohtu määrus
- Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest esitatud avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki (st täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu) saavutada. Trahvinõue on avaldaja poolt täidetud. Avaldaja suhtes täidetakse täiteasjas tekkinud täitemenetluse kulu nõuet 102,60 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-79-11, mille kohaselt ei saa väärteoasjas määratud rahatrahvi sundtäitmise tõttu tekkinud täitemenetluse kulusid pidada TMS §-s 209 nimetatud väärteomenetluse kuludeks ega muudeks avalik-õiguslikeks rahalisteks nõueteks, mille täitmise saaks lõpetada samadel alustel nagu väärteoasjas määratud rahatrahvi täitemenetluse. Peale KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja möödumist saab lõpetada aegumise tõttu väärteoasjas määratud rahatrahvi või väärteomenetluses tekkinud menetluskulude või muude väärteoasjas määratud avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitemenetluse, kuid täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb võlgnikul kanda hoolimata väärteomenetluse nõuete aegumisest. Täitemenetluse kulud on täitedokumendi täitmise menetluse kulud, sh väärteomenetluses määratud rahatrahvi sissenõudmiseks tehtud täitetoimingute tegemise kulud. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg oli enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi 30 aastat (kehtivas redaktsioonis kümme aastat). Käesoleval juhul on kohtutäituri täitekulu väljamõistmise otsused antud täiteasjas koostatud 04.01.
- Täitekulude otsused on seaduse mõistes täitedokumendid. Käesoleval juhul ei saa 2 kohaldada täitekulude otsustele aegumist, sest möödunud ei ole 10-aastane TsÜS § 157 lg 1 järgne aegumistähtaeg. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus
- Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega täitemenetlus lõpetada. Määruskaebuse kohaselt ei saa avaldaja aru, kuidas võib täituri tasu olla palju suurem kui nõue ise. Kohtutäitur ei hakanud tegutsema varem kui alles
- aastal, kuigi oleks pidanud seda tegema juba
- aastal. Kohtutäitur ei ole esitanud avaldajale ühtegi täitemenetluse dokumenti. Kohtutäituri seisukoht
- Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Menetluse edasine käik
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
- Maakohus leidis õigesti, et esitatud avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu tuleb avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Kohtutäitur on kinnitanud, et täiteasjas nr 194/2017/3 on sundtäitmisele esitatud nõue avaldaja poolt 30.11.2018 sissenõudjale tasutud. Täitemenetlus jätkub hetkel veel täitekulude sissenõudmiseks 04.01.2017 otsuse alusel. Võlgnik ei ole neid asjaolusid määruskaebuses vaidlustanud. Nagu maakohus viitas, reguleerib kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tuleneva nõude aegumist samuti TsÜS § 157 lg 1 (RKTKm 02.11.2011, 3-2-1-79-11, p 11). Käesolevas asjas on täitemenetlus algatatud 04.01.2017 ning samal kuupäeval on kohtutäitur koostanud ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Seega ei ole täitekulude väljamõistmise otsuse puhul TsÜS § 157 lg 1 järgne 10-aastane aegumistähtaeg möödunud.
- Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus, et TMS § 2231 alusel esitatud avalduse alusel ei saa kohus hinnata täitekulude õiguslikku põhjendatust ega muid kohtutäituri tegevusele suunatud vastuväiteid. TMS §-s 2231 alusel esitatud avalduse puhul saab kohus üksnes hinnata, kas esinevad alused täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.
- Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 3
- Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna puudutatud isikul kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, ei määra ringkonnakohus neid kindlaks ega mõista neid avaldajalt välja. (allkirjastatud digitaalselt) 4