KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-19249 Tsiviilasi Si

) § 534 lg 1 järgi kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

§ 534

lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ning pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. 8.

1. Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldub, et puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Tal on psüühikahäire, käitumine on täiel määral mõjutatud psüühilisest haigestumisest, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Ta ei saa selles seisundis oma elu organiseerida ega korraldada elementaarsel määral. Samuti ei ole väljaspool haiglat tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine ja seeläbi terviseseisundi paranemine. Kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht eelkõige isikule endale. Tema seisundit arvesse võttes vajab ta hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib isik haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole tema huvides. 8.
2. Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Seetõttu tuleb anda luba talle tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. MÄÄRUSKAEBUS
3. Puudutatud isik esitas ise ja ka esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Puudutatud isik avaldas kohtule, et soovib minna viinaravile ja lubas edaspidi olla kuulekas ja aus. Esindajale avaldas ta, et läheks viinaravile, aga tal ei ole raha, see kulub suitsudele. On igati nõus raviga ja ravib ka. Saab süste ja nüüd ka tablette. Haiglas pole viga, aga tahab Kopli koju tagasi. Ta ei ole kellelegi ohtlik, endale ka mitte. Tal on vale diagnoos, õige on deliirium. Puudutatud isik on kindlal veendumusel, et tema ohtlikkus ei ole tõendatud, samuti suudab ta end ravida ambulatoorselt. 3

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse nappide väidetega. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (hebefreenne skisofreenia F20.10). Puudutatud isiku arvamus oma haiguse kohta ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Pigem kinnitavad puudutatud isiku soovil kaebusesse märgitud väited raviarstide arvamust, et tal puudus haiguskriitika. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades.
2. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isiku käitumine on mõjutatud psüühikahäire ägenemisest ning seetõttu ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning ta ei mõista ravivajadust ega suuda oma käitumist kontrollida. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik eelkõige endale.
3. Samuti ei ole puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi küllaldane. Määruskaebusest nähtub, et puudutatud isik ei nõustu psühhiaatrite pandud diagnoosiga ning leiab, et tal on deliirium ning vajalik viinaravi. Sellest järeldub, et väljaspool raviasutust ei ole tagatud ravimite korrektne manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi paranemine.
4. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
5. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. 17.

§ 543võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) 4