KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2023, Tallinn Haldusasja num

) § 42 p 3 alusel abipolitseiniku staatusest. X käitumine ei olnud abipolitseinikule sobiv. Youtube’i keskkonda laeti 14.01.2021 Objektiivi saade1, mis sisaldas X poliitilist arutelu ja maailmavaatelisi seisukohti. Saates väljendas X järgmisi seisukohti: - 36.29: Kui valitsus peaks võtma vastu vihakõneseaduse, siis tuleb avalikkus keerata valitsuse vastu. See eeldab massimeeleavaldusi, petitsioone, sotsiaalmeediakampaaniaid ja obstruktsiooni. Y juhib tähelepanu, et meeleavaldusi ei saa teha, kuna on koroonakriis. X vastab, et teda see koroonakriis sellises olukorras enam ei huvitaks, tema saadaks pikalt. Kui Toompeale tuuakse 10 000 inimest kohale, siis mida saab teha politsei? Politsei saab teha trahvi koroonareeglite rikkumise eest. Kas te tõesti võtate 10 000 inimest jaoskonda ja teete kõigile trahvi? Tühjagi! On mingid hetked, kus tuleb hakata vastu. Valitsuse otsused ei ole legitiimsed; - ~ 38.44: vihakõneseaduse puhul tuleb üles näidata allumatust; - ~ 44.14: kutsub üles relvastuma ja kui peaks tekkima olukord, et relva tahetakse ära võtta, siis tuleb näidata keskmist sõrme ja öelda nt, et kadus ära, tehke mulle väärteotrahv, aga relva ma ära ei anna; tuleb mitte alluda absurdsetele nõudmistele; - ~ 46.36: peaks tegema juhendi tavalisele inimesele: 1) tee relvaluba; 2) ära allu idiootsetele reeglitele. Sobimatut käitumist

§ 42

p 3 järgi tuleb sisustada ametniku eetikakoodeksi alusel.

§ 2

lg 4 kohaselt peab abipolitseinik järgima ametniku eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid. X rikkus ametniku eetikakoodeksis märgitud usaldusväärsuse ja erapooletuse põhimõtteid. Abipolitseiniku eraelulised rollid (sh kuulumine erakonda) ei tohi sattuda konflikti ametnikutööga. Kui abipolitseinik kuulub erakonda või tal on poliitilisi eelistusi, ei saa ta võimul oleva valitsuse eesmärkidele erinevate poliitiliste eelistuste pinnalt vastu töötada. Üleskutse panna toime relvaseaduse rikkumisi läheb vastuollu ka

§ 1lg-ga 1.

2. X esitas 01.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 23.03.2021 otsuse nr 2.7-1/4281 tühistamise nõudes. PPA järeldused ei ole õiged ja

§ 42p-i 3 on valesti kohaldatud.

Kaebaja pole rikkunud usaldusväärsuse ega erapooletuse põhimõtteid. Kaebajat tutvustati saates kui Euroopa Parlamendi liiget, mitte kui abipolitseinikku. Kaebaja pole PPA nimel avaldusi teinud. Ta pole kutsunud kedagi üles seadust rikkuma. Kaebaja esitas saates isiklikke poliitilisi ja maailmavaatelisi seisukohti. Need olid teoreetilist laadi. Kaebaja mõtles oma kõnes poliitilist aktivismi, mitte seadustele mitteallumist. Vaidlustatud otsus pole proportsionaalne. Kaebajale pole varem ühtegi etteheidet tehtud. PPA kohaldas kõige rangemat tagajärge. Seadusest ei tulene, et iga sobimatu käitumisega kaasneks alati abipolitseiniku staatusest vabastamine. PPA ei ole kaalutlusõigust teostanud, eitades selle olemasolu. 1 https://www.youtube.com/watch?v=L2oyNvMpI28. 2

§ 3

lg-st 1 tuleneva abipolitseiniku ülesandega abistada politseid mitte ainult avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel, vaid ka avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel.

§ 42p 3 ei näe ette kaalutlusõigust ja on imperatiivne norm.

Abipolitseinikule sobiva või sobimatu käitumise kriteeriumid on muu hulgas ametniku eetikakoodeksi kaudu piisavalt konkretiseeritud, et välistada PPA kaalutlusruum. Määratlemata õigusmõistete sisustamine ei toimu kaalutlusõiguse alusel (Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsus nr 3-20-2593, p 9). Kaebaja käitumise puhul ei ole tegemist ka erandliku või ebatüüpilise juhtumiga, mille puhul võiks PPA jätta

§ 42p 3 imperatiivse sisu kohaldamata.

Kaebajaga on vesteldud abipolitseinikule kohasest käitumisest kahel juhul. Esimene oli seotud Indrek Tarandi ründamisega

1. a novembris toimunud meeleavaldusel, kus rünnaku juures viibis ka kaebaja, ent mitte abipolitseinikuna; teisel juhul lekkis PPA-st seni teadmata viisil ajakirjandusse info, et politsei oli 16.11.2018 tabanud Hannes Rummi autoroolist alkoholijoobes.
2. Tallinna Halduskohtu 07.03.2022 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda.

§ 2

lg 4 järgi peab abipolitseinik järgima ametnike eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid.

§ 42

p 3 järgi vabastatakse abipolitseinik abipolitseiniku staatusest seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, sh kui abipolitseinik rikub avalikus kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt. See säte ei näe ette kaalutlusõigust, sest seal puudub sõna „võib“. Sobimatu käitumine on määratlemata õigusmõiste, mida vastustaja peab haldusaktis sisustama. Määratlemata õigusmõiste sisustamine ei toimu kaalutlusõiguse alusel (Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsus nr 3-20-2593, p 9). PPA on vaidlustatud otsuses selgitanud, millist kaebaja käitumist peeti sobimatuks. Vastustaja on usaldusväärsuse ja erapooletuse põhimõtte rikkumisi selgitanud piisava põhjalikkusega. Kaebaja käitumine Objektiivi saates ei olnud abipolitseinikule sobiv. Väljendite „kui valitsus peaks võtma vastu vihakõneseaduse, siis tuleb avalikkus keerata valitsuse vastu“, „vihakõneseaduse puhul tuleb üles näidata allumatust“ või „kui peaks tekkima olukord, et relva tahetakse ära võtta, siis tuleb näidata keskmist sõrme ja öelda nt, et kadus ära, tehke mulle väärteotrahv, aga relva ma ära ei anna; tuleb mitte alluda absurdsetele nõudmistele“ kasutamine avalikult esinedes ei ole aktsepteeritav. 3

§ 42p 3 näeb vaatamata sõnastusele ette kaalutlusõiguse.

Kaalutlusõiguse olemasolu ei väljenda vaid sõna „võib“ (vt K. Pikamäe. Kaalutlusõigus ja selle kohtulik kontroll. Magistritöö: 2003, lk 17). Sõna „seoses“ viitab selles sättes, et käitumise sobimatus peab ületama teatud lävendi. Kaalutlusõigus sisaldub selles sättes aga ka juhul, kui see on imperatiivse sisuga. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-16-2348 (p 18) leidnud, et Eesti seadusandluses esineb ka õigusnorme, mille sõnastusest tulenevalt võib norm esmapilgul näida imperatiivsena, kuid mis siiski sisaldavad kaalutlusõigust.

§ 42

p 3 rakendamisel on vajalik tuvastada sobimatu käitumine ja tuua see vabastamise põhjuseks. Õigusvastane käitumine võib toimida ka lepingu rikkumise korral, kuid abipolitseiniku vabastamine sellisel juhul oleks ebaproportsionaalne. Säte on põhiseaduspärane vaid juhul, kui seda tõlgendada kaalutlusõigust sisaldavana. Vastustaja, eitades kaalutlusõiguse olemasolu ja jättes selle seega kasutamata, on kaalutlusõigust rikkunud (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-62-02, p 18). Vaidlusalune säte ei sisalda määratlemata õigusmõistet. Kaebaja ei kutsunud avalikkust üles seaduste eiramisele. Kaebaja vastas intervjuus temale esitatud küsimustele kaebaja isiklikust subjektiivsest vaatenurgast. Kaebaja esines saates poliitikuna, mitte abipolitseinikuna. Intervjuu sisuks olid kaebaja subjektiivsed hinnangud hüpoteetilistele olukordadele, kus kehtiksid drakoonilised ja põhiõigusi mitteaustavad seadused. Tegemist oli avatud akadeemilise diskussiooniga. Kaebaja vaidlusalused väited ei käsitlenud seaduste või avaliku korra rikkumise õhutamist. Tähtsust ei oma, kas kaebaja väljaütlemised meeldisid PPA töötajatele. Vastustaja kinnitas, et kaalus kaebaja eelnevat eeskujulikku kohustuste täitmist 3000 tunni ulatuses abipolitseinikuna. Kaebaja on eelneva teenistuse jooksul täitnud oma kohustusi eeskujulikult ning temaga koos töötanutel pole temale ühtki etteheidet, nad jagavad tema kohta kiidusõnu. Neid kaalutlusi ei ole vaidlustatud haldusaktis kajastatud. Kaebajal võimaldati osaleda patrullis ja talle jäeti alles tema ametirelv ka pärast vaidlusaluse saatelõigu avaldamist. Ametniku eetikakoodeksi alast teavitustööd PPA-s ei tehta. Halduskohus ei ole neid väiteid hinnanud. 6. PPA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Sätte sõnastus ei viita kaalutlusõiguse olemasolule. Määratlemata õigusmõiste sisustamisel ei teosta PPA kaalutlusõigust. Mitte igasugune õigusvastane käitumine ei tingi abipolitseiniku vabastamist abipolitseiniku staatusest

§ 42

p 3 alusel, kuid ametniku eetikakoodeksist tulenevalt on avalikus kohas käitumise nõuete rikkumine selliseks aluseks. Seaduskuulekust nõutakse ka tööväliselt. PPA ei pidanud vajalikuks pärast vaidlusaluse saatega tutvumist kohe kaebajalt ametirelva ära võtta, sest saatelõigu põhjal ei saanud teha järeldust, et kaebaja võiks olla vägivaldne või võiks relva kandes kujutada ohtu kellegi elule, tervisele või varale. Arvestades, et

ei näe ette 4

§ 42

lg 1 p 3 koosmõjus sama paragrahvi teise lõikega ei toeta seisukohta, et sättes on PPA-le antud abipolitseiniku staatusest vabastamise otsustamisel kaalutlusõigus. Ekslik on apellandi arusaam, et sõna seoses väljendab kaalutlusõigust ning abipolitseiniku võib avalikus kohas käitumise nõuete rikkumisel või muul viisil õigusvastaselt käitumisel jätta ametist vabastamata. Selle sõna tähendus on ametniku soovitussõnastiku järgi võrdväärne sõnade tõttu, puhul, pärast, kohta tähendusega (vt https://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?Q=seoses), mis väljendavad seost või tagajärge, mitte valikuvõimalust. 9. Määratlemata õigusmõiste sisustamisel on PPA-l hindamisruum, mille kohtulik kontroll ei ole piiratud (vrd nt Riigikohtu 20.04.2018 otsus asjas nr 3-15-443, p 28; 19.02.2019 otsus asjas nr 3-17-1545, p 26). Just määratlemata õigusmõiste sisustamisel tuleb vastustajal võtta arvesse ka tagajärje mõju isiku õigustele ja huvidele ning hinnata abipolitseiniku staatusest vabastamise proportsionaalsust. Vastustaja on õigesti selgitanud, et ta ei teostanud kaalutlusõigust, vaid sisustas määratlemata õigusmõistet. Kui vastustaja põhjendused määratlemata õigusmõiste sisustamisel ja kohaldamisel on puudulikud, saab kohus haldusorgani asemel hinnata, kas ette heidetav tegu vastab määratlemata õigusmõistele – praegusel juhul, kas kaebaja käitumine oli vastuolus

§ 42lg 1 p-s 3 nõutavaga.

10. PPA on vaidlustatud haldusaktis selgitanud kaebajale ette heidetud õigusrikkumist: ametnikueetika koodeksi rikkumist, mida abipolitseinik peab

§ 2lg 4 kohaselt järgima.

Avaliku teenistuse seaduse § 12 lg 4 alusel kinnitatud ametniku eetikakoodeksi järgi on hea ametniku olulisimad väärtused muu hulgas seaduslikkus, usaldusväärsus ja erapooletus.

1. Neid põhimõtteid tuleb järgida ka ajal, mil ametnik ei täida oma tööülesandeid. Seda kinnitab eetikakoodeksi sõnastus. Eetikakoodeksi järgi tähendab usaldusväärsus, et ametnik on tööl ja töövälisel ajal väärikas ning hoidub avaliku teenistuse maine kahjustamisest; ametnik võib tööalastes küsimustes avaldada isiklikku arvamust, tehes seda vastutustundlikult, argumenteeritult ja kehtestatud piiranguid arvestades. Erapooletus tähendab eetikakoodeksi järgi, et ametnik hoidub tegevustest ja olukordadest, mis võivad kahtluse alla seada tema erapooletuse tööülesannete täitmisel.
2. Üleskutse seaduste muutmisel mitte alluda neile ja hakata vastu ei ole eelnimetatud põhimõtetega kooskõlas. Demokraatlikus õigusriigis ei ole seaduste valikuline täitmine lubatav. Kui õigusnorm ei ole põhiseaduspärane, ei näe põhiseadus ega rahvusvahelised lepingud ette isiku õigust neid norme mitte täita, vaid õiguse pöörduda oma (põhi)õiguste kaitseks kohtu poole. Vastuhakk ja allumatus, millele kaebaja õiguskorra muutmise korral üles kutsus, on teravas vastuolus ametniku eetikakoodeksi ja abipolitseinikult nõutava käitumisega. Tegemist ei ole mistahes vähese tähtsusega õigusrikkumisega, sest need võivad oluliselt raskendada abipolitseiniku ja laiemalt PPA-le pandud ülesannete usaldusväärset täitmist. PS § 54 näeb ette Eesti kodaniku põhikohustuse olla ustav põhiseaduslikule korrale. Samas paragrahvis ette nähtud vastuhakuõigus on vaid põhiseadusliku korra vägivaldse muutmise korral, mitte aga 5

§ 42

lg 1 p 3 kohaldamisel tuleb arvestada sellega, et abipolitseiniku staatusest vabastamine ei ole isiku jaoks võrreldavate tagajärgedega ametniku teenistusest vabastamisele, sest abipolitseiniku ülesannete täitmine ei toimu isiku põhitegevusena. Abipolitseiniku staatusest vabastamisega ei kaasne isikule sissetulekust ilmajäämist ning nagu halduskohus õigesti selgitas, on isikul õigus uuesti kandideerida abipolitseinikuks.

1. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas PPA-s tehakse abipolitseinikele ametniku eetikakoodeksi alast teavitustööd. Abipolitseinikult nõutav käitumine on määratletud selgelt abipolitseiniku seaduses ja viiteliselt ka Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud ametniku eetikakoodeksis.
2. Asjaolust, et kaebajat ei vabastatud abipolitseiniku staatusest viivitamatult pärast video üleslaadimist veebi (14.01.2021), ei saa järeldada vaidlustatud haldusakti õigusvastasust. Isegi kui asuda seisukohale, et ligi kahe- ja poolekuune haldusmenetlus oli lubamatult pikk – ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu –, ei ole viivitus haldusakti andmisel aluseks lugeda haldusakti õigusvastaseks.
3. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb jätta kaebaja kanda apellatsioonimenetluse menetluskulud (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist apellatsioonimenetluses taotlenud, mistõttu neid kaebajalt HKMS § 109 lg 1 alusel välja ei mõisteta. (allkirjastatud digitaalselt) 6