← Eesti

2-22-145557/13

Obsah (8)§ 113§ 101§ 402§ 4034§ 403§ 127§ 94§ 1132

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 06.04.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-145557 Tsiviilasi Aktiva Finance Group

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist summas 576,01 eurot.

  1. Hageja 01.03.2023 täiendava seisukoha kohaselt Finantsinspektsioon on välja andnud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi, mis kohaldub Eesti Vabariigis tegutsemisõigust omavatele krediidiasutustele, välisriigi krediidiasutuste filiaalidele ja piirülese teenuse pakkujatele Eestis, tarbijakrediidi ja eluasemelaenu lepingute sõlmimisel. Juhendi punktis 5.
  2. on Finantsinspektsioon kirjutanud, et vastutustundliku laenamise nõude täitmisel ei saa krediidiasutuse tegevust kvalifitseerida konkreetses laenusuhtes vastutustundliku laenamise nõude rikkumisena, kui see puudutab asjaolusid, mis ei ole krediidiasutuse otsese kontrolli all ja millega kaasnevad riskid on laenuvõtmisele olemuslikud või mida krediidiasutus ei saanud ega pidanud ette nägema (nt. kliendi hilisema makseraskuse põhjustab majanduskeskkonna üldine halvenemine, kliendi töötasu kaotus/vähenemine, kliendi muude tulude vähenemine, tagatisvara turuväärtuse vähenemine, kliendi poolt hiljem võetud täiendavad finantskohustused, kliendi poolt tema tegeliku laenuhuvi ja finantsvõimekuse varjamine jmt).
  3. Punkti 5.
  4. kohaselt on krediidiasutusel õigus vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning et klient esitab krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Finantsinspektsioon on juhendi punktis 9.16 märkinud tingimused mõistliku laenukoormuse hindamise aluseks. Krediidiandja on kohustatud hindama, kas klient on võimeline tagastama laenu oma sissetulekute arvelt (võttes arvesse kliendi sissetulekute suurust), krediidiasutusele laenuandmise otsuse kaalumise perioodil teadaolevate asjaolude põhjal võib oletada, et kliendi maksevõime on ettenähtavas tulevikus jätkusuutlik, kliendi võime laenu teenindada eksisteerib vaatamata tema olemasolevatele finantskohustustele. Laenuandja on hinnanud kõiki eeltoodud tingimusi.
  5. Kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 1 000 eurot ning väljaminekuks 150 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 167,73 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 682,27 eurot (1000150-167,73). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud 3

(9)2-22-145557 kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
  1. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo-, ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust käesolevat laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele. Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. KOSTJA VASTUVÄITED
  2. Kostja 21.02.2023 hagivastuses hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja vastuväite kohaselt pole ta hagejalt raha saanud. Isegi kui hagejal on õiguslik alus kostja käest raha nõuda, siis väidab kostja, et võlausaldaja ei kontrollinud ja ei hinnanud kostja krediidivõimekust piisavalt. Kostja sai laenu I-ilt 2020 a augustis ja selleks ajaks oli kostjal juba mitu laenu. Ligi pool palgast kulus üüri ja kommunaalkuludele (maksed TSGA Holding OÜle). Kostja tugineb Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõikele 4 ja

§ 101lõikele 3.

KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg
  2. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt. Kostja taotlus menetluse lõpetamiseks ja hageja nõude „kehtetuks tunnistamiseks“ jääb rahuldamata, sest sellel puudub seaduslik alus.
  3. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse summas 6 280,94 eurot, intressi summas 562,11 eurot, haldustasu summas 10 eurot, lepingutasu summas 25 eurot, võla sissenõudmiskulude summas 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 576,01 eurot ja edasiulatuva viivise (määras 17,9% aastas) väljamõistmist. Hageja tugineb nõuete esitamisel kostja ja I AS vahel 25.01.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingule nr L89007579733, mille alusel sai kostja laenu. Kostja vastuväidete kohaselt pole ta hagejalt raha saanud. Samas isegi juhul, kui hagejal on õigust kostjalt rahaliste kohustuste täitmist nõuda, siis tugineb kostja vastuväitele, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.
  4. Kohus loeb hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalse tõendi alusel tuvastatuks, et AS I Finance ja kostja sõlmisid 25.01.2022 kirjalikult (elektrooniliselt allkirjastatult) kokkuleppe auto24 laenulepingu nr L89003869502 muutmiseks/ lepingu nr L89007579733 (dtl 32-37). Eelnimetatud lepingu päises on kirjas, et alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit L89007579733 (dtl 32). Lepingu nr L89007579733 järgi kohustus kostja tagastama krediidiandjale laenu ja tasuma laenult arvestatud intressi maksegraafiku järgi. Kohtu hinnangul vastab eelnimetatud leping tarbijakrediidilepingu tunnustele.

§ 402lg 1 4

(9)2-22-145557 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja väitel sai ta laenu I-ilt 2020 augustis. Hageja esitas kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et I AS kandis 04.08.2020 kostja kontole 7 000 eurot laenulepingu L89003869502 alusel (dtl 124). Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja ja AS I Finance sõlmisid 25.01.2022 kokkuleppe lepingu nr L89003869502 muutmiseks, lepingu uueks nr sai L89007579733 (dtl 32). Kostja ei ole eelnimetatud tõenditele vastuväiteid esitanud ning nõustus sellega, et on saanud Iilt 2020 augustis laenu. Kohus loeb seega tuvastatuks, et kostja ja AS I Finance sõlmisid 25.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89007579733, mis on pooltele täitmiseks kohustuslik.
  1. Asja materjalidest nähtub, et I AS on loovutanud 28.07.2022 OÜ´le Aktiva Finants (hagejale) laenulepingust nr L89007579733 tulenevad nõuded kostja vastu (dtl 40). Kuivõrd kostja väitel sai ta laenu „I-ilt“ ning kostja ei esitanud nõude loovutamise dokumendile sisulisi vastuväiteid (sh I AS ja AS I Finance omavahelisele suhtele), siis loeb kohus tuvastatuks, et hageja on omandanud 28.07.2022 I AS´ilt kostja vastu suunatud nõuded laenulepingust nr L
  2. Ka kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et laenuandjaks oli just nimelt I AS (dtl 124).
  3. Hageja väitel on kostjal tasumata laenulepingust nr L89007579733 tulenev põhivõlgnevus 6 280,94 eurot, intress 562,11 eurot, haldustasu 10 eurot, lepingutasu 25 eurot, viivis 576,01 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Hageja esitas kohtule krediidiandja poolt kostjale edastatud 05.07.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 38) ja 27.07.2022 laenulepingu ülesütlemise teate (dtl 39). Kostja ei ole lepingu erakorralisele ülesütlemisele vastuväited esitanud. Samuti ei ole kostja tuginenud asjaolule, et on teinud laenulepingu nr L89007579733 täitmiseks rahalisi makseid krediidiandjale või hagejale. Kostja vastuväite kohaselt rikkus krediidiandja kostjaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
  4. Kohtule nähtub 25.01.2022 kokkulepe auto24 laenulepingu nr L89003869502 muutmiseks/ lepingu nr L89007579733 tingimustest, et 25.01.2022 muudeti eelnevalt sõlmitud laenulepingu nr L89003869502 tingimusi (dtl 32) ning kostja on eelnevalt saanud 04.08.2020 laenulepingu nr L89003869502 alusel laenu summas 7 000 eurot (dtl 124). Nii 04.08.2020 kui 25.01.2022 kehtinud ja praegu kehtiva

§ 4034

lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 5

(9)2-22-145557
  1. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. KAS § 83 lg‑st 3 on Riigikohus järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑169‑13, p 21).
  4. Vastavalt

§ 4034

lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule laenutaotluse andmed (dtl 123) ja Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi (dtl 125-141). Laenutaotluse järgi oli kostja sissetulekuks 1 000 eurot ja igakuised kohustused 150 eurot (dtl 123). Kuigi eelnimetatud asjaolud on asjakohased kostja krediidivõime hindamisel, ei ole need siiski piisavad.

§ 403

⁴ lg 1 p 1 kohaselt pidi krediidiandja omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Kohtu hinnangul kostja täidetud küsimustik, millest nähtub üksnes kostja igakuiste püsikohustuste suurus 150 eurot ja kostja sissetulek 1 000 eurot, seejuures on märkimata tööandja olemasolu/nimi, ei ole ilmselgelt piisav krediidivõime hindamiseks. Krediidiandja oleks pidanud minimaalselt nõudma kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata kostja krediidivõimet. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 2-18-9977, punkt 12; 2-18-977, punkt 43; 2-20-106661, punkt 55; 2-20-3933, p 67).

  1. Kohtu hinnangul ei tõenda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka hageja poolt esitatud Finantsinspektsiooni soovituslik juhend (dtl 125-141). Finantsinspektsiooni soovituslik juhend annab ülevaate reeglitest, mille järgimist Finantsinspektsioon turuosalistelt (krediidiasutused ja krediidiandjad) ootab ning vajadusel kontrollib. Käesoleval juhul ei ole eelnimetatud asjaolu vaidluse esemeks. Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks üldse enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist kostja krediidivõimet kontrollinud, mistõttu saab teha järelduse, et krediidiandja rikkus nii auto24 laenulepingu nr L89003869502 sõlmimisel kui selle tingimuste muutmisel (leping nr L89007579733) vastutustundliku laenamise põhimõtet.
  2. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et enne laenu saamist summas 7 000 eurot (04.08.2020) tegi kostja püsivaid makseid IPF DIGITAL ESTONIA OÜ´le, Placet Group OÜ´le, Holm Bank AS´le, I AS´le, Oma Raha OÜ´le, Esto AS´le (dtl 91-115). Kohus loeb eelnimetatud tõendi alusel tuvastatuks, et enne 2020 augustis vaidlusaluse laenu saamist oli kostjal juba mitu laenu, mida tuli maksta. Samuti nähtuvad kostja pangakonto väljavõttest 6

(9)2-22-145557 ülekanded X OÜ´le (dtl 73, 74, 76, 78, 87). Kostja väitel olid eelnimetatud maksed seotud üüri ja kommunaalkuludele tasumisega ning need moodustasid ligi pool palgast. Hageja ei ole eelnimetatud väitele ja tõenditele vastuväiteid esitanud. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja kohustusi analüüsinud ning laenuotsuse tegemisel neid arvesse võtnud. Piisav ei ole kostja-poolne kinnitus, et ta on lepingutingimustega nõustunud ning omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks. Kostja enda kinnitus ei vabasta krediidiandjat seadusest tulenevast kohustusest kontrollida professionaalse turuosalisena tarbija krediidivõimelisust. Hageja ja kostja poolt esitatud tõendite põhjal (s.o laenutaotlus ja kostja arvelduskonto väljavõtted) on kohus seisukohal, et krediidiandja rikkus kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. 21. Kostjale laenu andmisel 04.08.2020 ja laenulepingu muutmisel (leping nr L89007579733) 25.01.2022 kehtinud

§ 4034

lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (nt lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Tarbija tahtlust valeandmete esitamisel peab esile tooma ja tõendama krediidiandja (vt Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21129359, p 13). Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud krediidiandjale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. 22.

§-st 94 tulenev Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 01.07.2020 kuni 01.01.2023 on 0,00%, seega tuleb kohtu hinnangul lepingule nr L89007579733 kohaldada intressimäära 0,00%, mistõttu ei saa kostjalt intressi välja mõista. Kohus jätab hageja intressinõude summas 562,11 eurot rahuldamata. 23. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kui lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on

§ 127

lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (

§ 127

lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (mh leppetrahv, lepingu sõlmimise kulud) rahalist hüvitamist.

§ 4034

lg 7 teine lause sätestab, kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, siis ei võlgne tarbija krediidiandjale muid tasusid. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. Kuna kohus leidis eelnevalt, et krediidiasutus rikkus laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei võlgne kostja hagejale lepingutasu summas 25 eurot ja haldustasu 10 eurot. Kohus jääb eelnevate nõuete osas hagi rahuldamata.

  1. Lepingu nr L89007579733 järgi oli laenusummaks 6 280,94 eurot (dtl 32). Hageja esitas kohtule tõendi laenusumma kostjale ülekandmise kohta summas 7 000 eurot (dtl 124). Kostja ei vaidlustanud krediidiandja poolt lepingu erakorralist ülesütlemist 27.07.
  2. Hageja väitel ei ole kostja lepingu nr L89007579733 täitmiseks makseid teinud. Kostja ei ole eelnimetatud väitele vastu vaielnud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks põhivõla katteks 6 280,94 eurot.
  3. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

4034 lg 7 kohaselt loetakse lepingujärgseks intressimääraks

§ 94

järgne määr, saab hageja nõuda kostjalt viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Perioodi 28.07.2022-30.01.2023 7

(9)2-22-145557 eest moodustab põhivõlgnevuselt 6 280,94 eurot viivise summa 270,34 eurot (vt viivisekalkulaator.ee), millise summa kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 6 280,94 eurot

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.01.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 26.

§ 1132

lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1 000 euro.

§ 1132

lg 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Hageja on esitanud tõenditena kostjale saadetud 28.07.2022 1 tasulise kirja 25 euro eest (dtl 41), 29.12.2022 2 tasulise kirja 5 euro eest (dtl 43), 12.10.2022 3 tasulise kirja 5 euro eest (dtl 45). Kuivõrd 28.07.2022 kiri oli kostjale saadetud järgmisel päeval pärast lepingu ülesütlemist (s.t mitte seitsme päeva möödumisel

§ 1132

lg 3 nõuete järgi), siis pole eeldused tasu nõudmiseks 28.07.2022 kirja eest täidetud. Kohtule nähtub, et 29.12.2022 e-kiri oli saadetud käesoleva tsiviilasja nr 2-22145557 maksekäsu kiirmenetluses, mille sisuks oli kompromissi ettepanek (dtl 43). Kohus ei pea põhjendatuks mõista võlgnikult e-kirja kulu

1132 regulatsiooni alusel, mis on saadetud maksekäsu kiirmenetluses maksegraafiku sõlmimise ettepanekuna. Kohtu hinnangul ei saa pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist avaldaja poolt võlgnikule saadetud e-kirju kvalifitseerida võla meeldetuletuskirjana

§ 1132tähenduses.

Seega on põhjendatud võla sissenõudmiskulu üksnes 12.10.2022 saadetud (esimese nõuetekohase) e-kirja eest summas 25 eurot. Kostja ei ole kirja kättesaamisele vastuväiteid esitanud. Samuti ei esitanud kostja vastuväiteid muudele hagis nõutud makseviivitusega tekkinud kuludele summas 15 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud kogusummas 40 eurot. 27. Eespool toodust tulenevalt kuulub hagi osalisele rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenu põhiosa 6 280,94 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 270,34 eurot ja edasiulatuva viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Hagi jääb rahuldamata intressi nõude osas summas 562,11 eurot, haldustasu nõude osas summas 10 eurot, lepingutasu nõude osas summas 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas summas 305,67 eurot ja võla sissenõudmiskulude nõude osas summas 10 eurot.

  1. Kohus määrab vastavalt käesoleva asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 88% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 12% ulatuses hageja ja 88% ulatuses kostja kanda.
  2. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja esitas 15.03.2023 menetlusdokumendis menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud koosnevad menetluses tasutud riigilõivust summas 700 eurot ja õigusabikuludest 1 034 eurot, kokku 1 734 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt 8

(9)2-22-145557 on riigilõiv summas 700 eurot hageja menetluskuluna põhjendatud. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse eest on põhjendatud õigusabikulu 20 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi ja hageja 01.03.2023 seisukoha koostamisele 1 tundi, kokku 2,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot käibemaksuta ei pea kohus mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka tarbijakrediidilepingu võlgnevust puudutava n-ö tüüpvaidlusega. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 150 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 870 eurot (700+20+150 ). Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 765,60 eurot (s.o 870-st eurost 88%) ning menetluskuludelt (765,60 eurot) viivis

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

  1. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
  2. Kohus ei rahulda hageja taotlust, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga
  3. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga.
  4. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.