Obsah (5)

§ 657§ 237§ 662§ 659§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 1.3.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-19251 Kohtuasi X avaldus Y

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 jätta rahuldamata.

12. Isa esitas 14.6.2022 seisukoha lisadena 1–6 ja 8–10 uued tõendid. Seisukoha lisa 7 on praeguses asjas isa esitatud esialgse õiguskaitse taotlus koos lisadega, s.o tegemist on korduvalt esitatud dokumendiga, mida ringkonnakohus tõendina vastu ei võta. Uued tõendid on kohtule esitatud ühepäevase hilinemisega (maakohus määras seisukohtade esitamise tähtajaks 13.6.2022). Ringkonnakohus leiab, et 14.6.2022 seisukoha lisadena 1–6 ja 8–10 esitatud tõendid on asjakohased ning tõendite esitamine ühepäevase hilinemisega ei ole toonud kaasa menetluse venimist (

§ 237

lg 1 ja § 331), mistõttu võtab ringkonnakohus need

§ 662lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel vastu.

13.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema on vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1.1, 1.2 ja 1.3) ning palunud, et ringkonnakohus määraks ema pakutud suhtluskorra. Maakohtu määruse resolutsiooni punkte 1.4–1.11 ja menetluskulude jaotust ei ole vaidlustatud ning selles osas on maakohtu määrus jõustunud. Vaidlustamata osas ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ei kontrolli.

1. Vanemad vaidlevad praeguses asjas peamiselt selle üle, kas laste huvides on maakohtu määratud suhtluskord, mille kohaselt lapsed viibivad kummagi vanema juures vaheldumisi selliselt, et ühe nädala on lapsed isaga ja järgmise nädala emaga. Ema arvates on nädal väikestele lastele (maakohtu määruse tegemise ajal olid laste vanused 4 ja 5) liiga pikk aeg emast eemal olemiseks. Maakohtule esitatud seisukohas soovis ema suhtluskorra määramist selliselt, et lapsed veedavad isaga iga kuu esimese ja kolmanda nädalavahetuse reede pärastlõunast kuni pühapäeval kella 12.00-ni ning iga kuu teisel ja neljandal nädalal veedavad lapsed isaga kolmapäeva õhtust kuni reede hommikuni. Määruskaebuses taotleb ema suhtluskorra määramist selliselt, et lapsed veedavad isaga iga paaritu nädalavahetuse neljapäeva pärastlõunast (pärast lasteaeda/kooli) kuni esmaspäeva hommikuni ning iga kuu paarisnädalal on lapsed isaga kolmapäeva õhtust kuni reede hommikuni.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lõike 21 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus peab seega arvestama nii vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema neid asjaolusid arvesse võttes lapse huvidest lähtuva lahendi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83 11, p 21 seitsmes lõik). Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7.12.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 22). Kohus peab suhtluskorra määramisel kaaluma kõiki võimalikke suhtluskorra alternatiive, mis tagaksid laste ja vanema piisava suhtlemise, mitte üksnes võrdlema ühe vanema soovitud 8 2-21-19251 suhtlemiskorda teise vanema soovitud suhtluskorraga (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.2.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-5895, p 16).
3. Määruskaebuse esitaja väitel ei ole maakohus arvestanud tema esitatud lastepsühholoogi arvamusega, mille kohaselt on nädal emast eemal ilma suhtlemisvõimaluseta lastele liiga pikk aeg. 27.3.2022 esmase psühholoogilise järelduse (I kd, tl 129–139) kohaselt on lapsed emaga rohkem seotud kui isaga ning nelja-viieaastased lapsed vajavad rohkem ema kui isa. Ringkonnakohus märgib, et psühholoog ei ole välja toonud, et nädal on lastele liiga pikk aeg emast eemal viibimiseks. Lisaks tuleb arvestada sellega, et isa psühholoogi vastuvõtul ei osalenud ning vastuvõtt on toimunud ajal, mil vanemad olid olnud lahus juba üle poole aasta (alates 9.7.2021), laste elukoht oli ema juures pere varasemas ühises kodus ja nad viibisid isaga vaid ühe-kahe päeva kaupa. Seega ei saa nimetatud tõendist teha ema väidetud järeldust.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laste huvides on olla mõlema vanemaga samaväärselt emotsionaalselt seotud ning isaga lähedasema kontakti saavutamine on võimalik üksnes siis, kui lapsed on isa juures pikemat aega järjest. Maakohus on leidnud, et mõistlik on rakendada isa pakutud suhtluskorda, ning oma seisukohta põhjendanud. Maakohus ei ole suhtluskorra määramisel teinud kaalumisvigu. Isa soovitud suhtluskorda on pooldanud ka laste esindaja ja eestkosteasutus. Laste esindaja ja eestkosteasutuse seisukohtadest nähtub, et lapsed viibivad hea meelega nii ema kui ka isa juures. Vahelduva elukoha rakendamiseks puuduvad logistilised raskused, kuivõrd mõlemad vanemad elavad Peetri alevikus lasteaia lähedal. Ema pakutud suhtluskorra puhul viibiksid lapsed emast eemal nädalast lühema perioodi, kuid sellisel juhul väheneb kummagi vanemaga järjest koos viibitav aeg ning lapsed peaksid sagedamini, sh nädala keskel elukohta vahetama. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul isa pakutud suhtluskorral selgelt paremaid alternatiive, mis tagaksid laste ja isa piisava suhtlemise ning oleksid laste jaoks vähem koormavad.
5. Määruskaebuses väidab ema, et pärast isaga veedetud nädalavahetust on lapsed olnud stressis, mis tütrel väljendub nutuhoogudes ning pojal agressiivses käitumises. Ema väitel on ta seoses sellega pöördunud perearsti poole. Isa on 13.6.2022 menetlusdokumendi lisadena esitanud perearsti saatekirjad laste suunamise kohta kliinilise psühholoogi vastuvõtule (II kd, tl 41–41 pöördel ja 44–44 pöördel). Ringkonnakohus märgib, et saatekirjad on koostatud üksnes ema väidete järgi ning nende põhjal ei saa teha järeldust, et laste probleemid on tingitud just isa juures (pikemast) viibimisest. F käitumisprobleemidele on viidanud ka eestkosteasutus oma 13.6.2022 seisukohas. Seejuures nähtub eestkosteasutuse seisukohas refereeritud lasteaiaõpetajate vastustest, et ema on küll F probleemsest käitumisest teadlik, kuid ei oska või ei taha sellega tegeleda. Q käitumises pole lasteaiaõpetajad muudatusi täheldanud. Lapsed rõõmustavad mõlema vanema tuleku üle. Eestkosteasutus leiab, et kui lapsed veedavad isaga järjest terve nädala, on isal võimalik poja käitumisprobleemiga järjekindlalt tegeleda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ema tõendanud ega veenvalt põhjendanud, et isa juures nädal aega järjest viibimine kahjustab laste huve (põhjustab stressi, kohanemishäireid vms) ning laste parimates huvides on määrata suhtluskord ema pakutud viisil. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et lapsed ei suudaks maakohtu määratud suhtluskorraga harjuda, arvestades, et peagi jõuavad nad kooliikka.
6. Samuti ei nähtu toimikust, et isal poleks lastega tegelemiseks piisavalt aega ning isa juures viibimise ajal hoiaks lapsi kolmandad isikud. Ema esitas 15.3.2022 maakohtule (peamiselt
7. aastast pärinevaid) kirju ja sõnumeid (I kd, tl 72–80, tõlked tl 93–93 pöördel), mis ema arvates tõendavad tema väidet, et isa ei ole alati oma suhtlusaega kasutanud. Kirjavahetusest ja sõnumitest nähtub, et isa on teavitanud ema ette mh sellest, kui tal pole olnud töökohustustest tulenevalt võimalik lastele kokkulepitud ajal lasteaeda järele minna, lapsi lasteaeda viia või lastega tööpäevadel isolatsiooni jääda. Nende kirjade ja sõnumite põhjal ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust järeldada, et isa pole ilma põhjuseta soovinud kasutada võimalusi lastega koos 9 2-21-19251 viibida. Isa selgitas 16.3.2022 ärakuulamisel, et ta vahetas üheksa kuu jooksul korduvalt töökohti, kuid ärakuulamise ajaks oli tal töökoht, kus on kindel tööaeg ja nädalavahetused on vabad (ärakuulamise protokoll (I kd, tl 97 pöördel), ajamärk 00:02:43–00:13:27). Asjaolust, et isa ei jäänud koroonat põdevate lastega tööpäevadel koju, ei ole põhjust järeldada, et isa ei soovinud ega soovigi haigeid lapsi hooldada. Isa vastas sellega seoses emale, et võib lapsed enda juurde võtta nädalavahetuseks (I kd, tl 79, tõlge tl 93 pöördel). Ema enda pakutud suhtluskorra järgi oleks haige laps ema juures kuni tervenemiseni (ema 13.1.2023 menetlusdokumendis esitatud suhtluskorra p 3.6). Isegi kui osa isa suhtluskorra ajast veedavad lapsed kolmandate isikutega, näiteks isapoolsete vanavanemate või uue elukaaslasega, ei anna see alust määrata suhtlusajaks nädalast lühemat perioodi.
8. Põhjendatud ei ole ka ema väide, et isa takistab lastel eakaaslastega suhtlemist. Ema on viidanud oma sõprade lapse sünnipäeva tähistamisele, millel isa lastel oma hooldusajal osaleda ei võimaldanud. Isa selgitas, et kutsus sünnipäevalapse koos vanematega sünnipäevapeole eelneval päeval ostukeskuse mängutuppa, kus kolm last said koos aega veeta, esitades selle kinnituseks fotod (II kd, tl 54–55).
9. Ema väitel ei luba isa lastel oma hooldusajal temaga suhelda, samas kui tema lastel isaga suhtlemisele takistusi ei tee. Isa seevastu väidab, et isa on andnud lastele temaga suhtlemiseks mobiiltelefoni, kuid ema ei luba lastel seda alati kasutada. Selle kinnituseks on isa esitanud väljavõtte laste mobiiltelefoni numbrile tehtud kõnedest (I kd, tl 204). Toimikus ei ole tõendeid selle kohta, mis kinnitaks ema väidet, et isa takistab lastel oma hooldusajal emaga suhtlemist. Samuti on paljasõnalised ema väited selle kohta, et isa keeldub emaga suhtlemast lastega seotud küsimustes ning solvab ja provotseerib ema laste juuresolekul. Isa üritas enne avalduse esitamist vandeadvokaadist esindaja kaudu saavutada emaga kokkulepet suhtluskorra osas (I kd, tl 10–19 pöördel, 59–65) ning asjas esitatud vanemate vahelistest e-kirjadest ja sõnumitest ei nähtu, et isa oleks emaga suhtlemisel lugupidamatu ja solvav.
10. Ema taotleb, et suhtluskorda lisataks tingimus, mille kohaselt peab vanem teavitama teist vanemat laste tegelikust viibimiskohast. Ema väitel on tekkinud olukordi, kus lastel on jäänud trenni või sõbra sünnipäevale minemata, kuna isa on lapsed viinud ilma ema teavitamata Narva. Ringkonnakohus märgib, et ema maakohtule esitatud suhtluskorra projekti järgi peab vanem kooskõlastama lastega väljasõidu teise linna vähemalt nädal enne selle toimumist ning reisimise vähemalt kaks nädalat enne reisi toimumist (13.1.2023 menetlusdokumendis esitatud suhtluskorra p 3.7), kuid selles ega ka ema hilisemates maakohtule esitatud avaldustes pole esitatud taotlust, et lastega viibiv vanem peaks teise vanema nõudmisel teavitama viimast lapse igakordsest viibimiskohast. Väljasõidu ja reisi kooskõlastamine ei ole samastatav igakordsest viibimiskohast teavitamisega. Sellise teavitamiskohustusega ei saa seejuures välistada määruskaebuses kirjeldatud juhtumeid – eeldusel, et vanem ei kasuta teise vanema poolset teavitust ära selleks, et takistada tal lastega teise linna või reisile minemast. PKS §-st 144 järgi on mõlemal vanemal kohustus anda teisele vanemale teavet lapse isikuga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene nimetatud sättest lapsega viibivale vanemale kohustust teavitada teist vanemat lapse igakordsest viibimiskohast, kui selliselt ei piirata lapse õigust suhelda teise vanemaga. Toimikust ei nähtu, et isa takistaks laste viimisega teise linna neil emaga suhtlemast või kahjustaks seeläbi muul moel suhet emaga. Seevastu nähtub, et isa on teavitanud ema oma komandeeringutest ja teise linna sõitmisest, kui see on omanud tähtsust kokkulepitud suhtluskorra täitmisel (I kd, tl 72, 73 ja 75, tõlked tl 93). Menetluskulud
11. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jäi riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

10 2-21-19251 § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Vanemad ja eestkosteasutused kannavad oma menetluskulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendas Tallinna Ringkonnakohus 13.12.2022 määrusega. 24.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse praeguse määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt) 11