Obsah (6)

§ 367§ 905§ 197§ 361§ 1§ 362

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-17-12240 Tsiviilasi OÜ Alberta Trade (

§ 367

lg-s 3 sätestatud liisingueseme väärtuse kindlakstegemisel ei ole oluline võõrandamine, vaid eseme väärtus selle tagastamise hetkel. Kuigi seaduses on ette nähtud eelkõige olukorrad, kus liisingueseme väärtus on väiksem liisinguvõtja kohustustest, ei ole välistatud olukord, kus liisingueseme väärtus on liisinguvõtja kohustustest suurem. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on leitud, et sel juhul on oma nõudeid ületavas osas kohustus liisinguandjal jääkväärtus liisinguvõtjale hüvitada, kuivõrd liisinguandja ei tohi ülesütlemise abil rikastuda. Eeltoodu kohaldub ka tagatisomandi realiseerimisel. TOL-i p 2.7 kohaselt leidis poolte kokkuleppel tagastamine aset sellega, et Alberta kaotas õiguse tagatiskaupa käsutada ja kostjal tekkis õigus omal äranägemisel tagatiskauba käsutamiseks. Seejärel oli kostjal võimalus tagatiskaup maha müüa või muul viisil seda kasutama hakata. Alberta on kostjale teinud ettepaneku, et võib kostjat aidata tagatiskauba müümisel, kuid kostja on sellisest abist keeldunud. 5. Asjakohatud on kostja väited kauba kvaliteedi osas. Kostja enda poolt OÜ-lt Alex Stewart Inspection Estonia tellitud raportites on kirjeldatud kauba seisundit 2014. aasta augustikuu seisuga. Ka C. S. (St. Petersburg) Ltd raport kinnitab, et Alberta poolt üle antud kaup oli heas seisukorras 3 ning korralikult pakendatud. Kehtib vastuvõtuakti õigsuse eeldus (

76 lg 4), seega oli eelduslikult kostja poolt vastuvõetud kaup nõuetekohane. Kui kauba kvaliteet ja väärtus langesid pärast kauba omandiõiguse üleminekut kostjale, siis selle eest ei vastuta Alberta. Vastavad pretensioonid ja nõuded tuleb kostjal esitada kolmandast isikust laopidajale, kellega kostjal on sõlmitud ka vastav laoteenuse osutamise leping, millest nähtub, et laopidaja vastutab kauba säilimise eest heas seisukorras. 6. Albertal oli laenulepingust tulenev võlgnevus 14 810 152,73 USD ja raamlepingust tulenev võlgnevus 2 141 679 USD (kokku 16 951 831,73 USD). Laenulepingute ülesütlemisega tekkis TOLi p 2.7 kohaselt kostjal täielik õigus tagatiskaupa käsutada, lähtuda tuleb kauba harilikust väärtusest. Alberta täitis oma kohustused kostja ees sellega, et kostjale läks pärast krediidilepingute ülesütlemist üle täielik tagatiskauba käsutamise õigus. Tagatiskauba väärtus seisuga 15.08.14 oli 19 293 094,08 USD. Seega oli tagatiskauba väärtus 2 341 262,35 USD (1 748 776,78 EUR) võrra suurem kui kostja nõue Alberta vastu ja kostja pidi Albertale tagastama tagatiskaupa nimetatud väärtuses. Isegi, kui kohus asub seisukohale, et tagatiskauba väärtust ei saa hinnata sama päeva seisuga, vaid tuleb lähtuda mõistlikust müügiajast, ületas ka ca poolteist kuud hiljem ehk 01.10.2014 tagatiskauba väärtus oluliselt kostja nõudeid Alberta vastu. Tagatiskauba väärtus 01.10.2014 seisuga oli 17 762 818,75 USD ja seega ületas tagatiskauba väärtus 01.01.2014 kostja nõuet 810 987,02 USD ehk 643 487,28 EUR võrra. Seega nõuab Alberta TOL p 2.7 kui ka

§ 367

lg 3 alusel tagatiskauba väärtuse hüvitisena kostjalt 1 748 776,78 eurot tasumist. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et tagatiskauba väärtust tuleb hinnata mõistliku müügiaja seisuga, on Albertal õigus kostjalt nõuda 643 487,28 euro hüvitamist. Alberta esitas oma nõude kostja vastu hiljemalt 18.11.14 protsessuaalse tasaarvestusavaldusega. Perioodi 18.11.2014-16.08.2017 viivis (seadusjärgses määras) on 385 685,54 eurot. Kostja vastuväited

1. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
2. Albertal ei teki kostja vastu TOL p 2.7 alusel mingeid nõudeid enne tagatiseks oleva kauba realiseerimist ja selle tulemusena saadud raha arvel kostja nõuete rahuldamist. Laenulepingu ülesütlemine alates 16.08.2014 ega hageja poolt tagantjärele ühepoolselt määratud kuupäeva, so 01.10.2014 saabumine ei tekitanud Albertal ühtegi rahalist või muud nõuet kostja vastu ega lõpetanud tagatud nõudeõigusi Alberta vastu. TOL alusel tekkis Albertal üksnes tingimuslik nõue kostja vastu, mille suurus ja sissenõutavaks muutumise aeg sõltuvad kauba edasivõõrandamisest kostja poolt. Lisaks ei teki Albertal TOL p 2.7 alusel kostja vastu rahalisi nõudeid vaid kui tagatise saaja nõue on väiksem kui tagatiskauba väärtus, tuleb tagatise saajal tagatise andjale üle anda see osa tagatiskaubast, mis ei ole vajalik tagatise saaja nõude rahuldamiseks. Asjaolu, et tagatisomandamise olemus ja tagatisomandamise lepingus kokkulepitu ei välista tagatise saaja õigust jätta tagatiseks olev kaup enda omandisse, ei tähenda, et käesoleval juhul oleks 16.08.2014 või 01.10.2014 automaatselt toimunud kostja nõude rahuldamine tagatiseks oleva kauba kostja omandisse jätmise läbi. Selleks, et nõude rahuldamine toimuks tagatiseks oleva kauba tagatise saaja omandisse jätmise teel, tuleb selles eelnevalt kokku leppida või tagatise saajal selleks vastav ettepanek teha. Käesoleval juhul puudus kostja ja Alberta vahel kokkuleppe, mille kohaselt toimub Alberta kohustuste täitmine läbi tagatiseks antud kauba kostja omandisse jätmise. Tagatisomandamise leping sätestab sõnaselgelt kostja õiguse rahuldada tagatud nõudeid tagatise realiseerimisest saadava tulu arvel (lepingu p 2.7), kuid ei määra kindlaks tagatisvõõrandatud kauba hinda ega ka kostja kohustust kauba ostmiseks ja selle arvelt enda nõuete rahuldamiseks. Kostja ei ole kordagi teinud ettepanekut 4 jätta tagatiseks olev kaup nõude rahuldamiseks enda omandisse ning kostja ja Alberta pole omavahel kokku leppinud tagatise väärtuses. Seega ei ole Albertal tekkinud kostja vastu rahalisi või muid nõudeid.
3. Tagatisomandamisele kohaldatakse analoogia korras käsipandi sätteid, mis toetab kostja seisukohta, et tagatise saaja nõude rahuldamine toimub tagatiseks oleva kauba realiseerimise tulemusena ning enne seda ei saa Albertal olla tagatiseks oleva kaubaga seoses kostja vastu mingeid nõudeid. Ebaõige on hageja väide, et tagatisomandamisele kohaldatakse analoogia korras liisingulepingu regulatsiooni. Isegi kui liisingulepingu regulatsioon kohalduks, siis praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus tagatise esemeks olev kaup jääb kostja omandisse ning kauba väärtuse arvelt rahuldatakse kostja nõuet. Kostja soovib kauba realiseerida ning selle müügist saadud raha arvel enda nõuet rahuldada. Juba ainuüksi sel põhjusel ei ole võimalik kohaldada analoogia korras

§ 367lg 3.

1. Hageja ja Alberta varasem käitumine ning tegevus kinnitavad, et nii hageja kui Alberta said aru, et tagatiskauba arvelt ei ole toimunud ega toimu kostja nõude rahuldamist enne tagatiskauba realiseerimist. Kostjal on Alberta vastu laenulepingust ja raamlepingust tulenev nõue summas 27 161 947,41 eurot. Kostja poolt Alberta pankrotimenetluses 09.10.2015 esitatud nõudele ei esitanud Alberta pankrotimenetluses 18.02.2016 peetud nõuete kaitsmise koosolekul vastuväidet hageja ega Alberta. Kui kauba arvelt oleks automaatselt loetud kostja nõuded Alberta vastu täidetuks ja tagatiseks oleva kauba väärtus oleks ületanud kostja nõudeid Alberta vastu, oleks hageja ja Alberta esitanud kostja nõudele pankrotimenetluses vastuväite. Ka Alberta arvates seda ei toimunud, mida tõendab Alberta Trade 21.11.2014 (so ca 3 kuud pärast kostja poolt laenulimiidilepingu ülesütlemist) tehtud ettepanek tema enda poolt tagatiskauba omandamiseks.
2. Kostjal ei olnud võimalik tagatiskaupa võõrandada Venemaal kauba omandiõiguse üle toimunud kohtuvaidluse tõttu. 11.1 Kostjale tagatisena üle antud kauba omandas Alberta Kanada äriühingult Cantec Systems Ltd (edaspidi Cantec), kes omakorda omandas selle Vene äriühingult OOO Buruktalskii Nikelivõj Zavod (edaspidi BNZ). TOL-i kohaselt pidi Alberta andma kauba kostjale üle vabana mistahes kolmandate isikute õigustest (lepingu p 2.1 ja 3.1 a). Tegelikkuses oli aastaid Vene kohtu menetluses BNZ hagi Cantec, Alberta jt vastu, mille nõude esemeks oli omandiõiguse tunnustamine kõnealuse kostjale tagatisvõõrandatud kauba suhtes (tsiviilasi А56-42353/2014). Kostja oli kohtumenetlusse kaasatud kolmanda isikuna. Esimese astme kohus jättis Venemaal BNZ hagi rahuldamata ja tunnustas kostja omandiõigust kauba suhtes. BNZ apellatsioonkaebus sellele lahendile jäeti Vene ringkonnakohtu 26.01.2016 määrusega rahuldamata. BNZ kassatsioonkaebus ringkonnakohtu lahendile jäeti rahuldamata 26.05.2016, kuid BNZ kaebas otsuse edasi neljanda astme kohtusse. Alles 09.09.2016 Venemaa ülemkohtu otsusega ei võetud BNZ kaebust menetlusse, millega jõustus alles 09.09.2016 otsus, mille kohaselt kuulub kaup kostja omandisse. V.G. ja M. F. tunnistajatena ülekuulamise protokollid kriminaalasjas nr 16221000068 tõendavad, et Alberta, BNZ ja Cantec olid omavahel seotud isikud ja lähikondsed. Alberta, BNZ ja Cantec lähikondsus tõendab, et Alberta teadis või pidi teadma, et ta andis kostjale tagatiseks üle lubatust oluliselt vähem väärtusliku metalli ning et tegemist oli põhjalikult kavandatud petuskeemiga. Kõik osapooled peale kostja pidid teadma metallide tegelikust vähesest väärtusest ning Albertal oligi plaanis jätta kostja omandisse madala väärtusega tagatis. Samuti tõendab see seda, et tagatiseks 5 oleva kauba müüki takistas Alberta lähikondse BNZ poolt Venemaal kauba omandiõiguse üle algatatud menetlus. Alberta vaidles küll BNZ hagile vastu, kuid nimetatud isikute omavahelisest lähikondsusest tulenevalt on ilmne, et lõppeesmärgina sooviti kooskõlastatud tegevusega võtta kostjalt kontroll kauba üle. Selle poolt räägib ka asjaolu, et eelnimetatud Vene kohtumenetluses väitis Alberta, et tema ise (mitte kostja) on vaidlusaluse kauba omanik. 11.2 Venemaal peetud kohtuvaidluse raames taotles BNZ ka kauba arestimist hagi tagamise kaudu. Kauba laopidaja C. S. - Handelsveem B.V.-le (edaspidi S.) teatas oma vastuses, et kõnealuse tsiviilasja menetluse ajal on tehingute tegemine vaidlusaluse kaubaga välistatud sõltumata hagi tagamisest. Venemaa kohus jättis hagi tagamata, kuna puudus oht kauba müümiseks vaidluse kestel. S. oli juba varasemalt kohtumenetluses avaldanud, et Alberta võla tõttu S.i ees on S.il õigus kasutada laopidaja pandiõigust ning mitte väljastada kaupa enne Alberta võla tasumist. Seega kohtumenetluse ajal oli kostja nõude rahuldamine tagatiseks oleva kauba realiseerimise kaudu välistatud. Kostja ei saanud ette võtta mingeid samme tagatiskauba müümiseks, kuna BNZ oli oma hagiga sisuliselt vaidlustanud kostja omandiõiguse ning seega ka kostja õiguse tagatiskauba müügiks. BNZ hagi rahuldamise korral oleks kostjal puudunud igasugune õigus tagatiskauba müügiks. Laoteenuse leping oli 01.01.2013 sõlmitud Alberta ja S.i vahel. Seega valis Alberta ise laopidaja ja vastutas ise riski eest, et laopidaja S. ei lubanud kauba väljastamist. Ka antud asjaolu ilmestab, et kauba müük oli olulisel määral hageja mõjualas ning hageja takistas kauba müüki. Alberta ja hageja on nendest asjaoludest teadlikud. Seega on ebaõiged ja pahatahtlikud hageja väited selle kohta, justkui oleks kostja saanud enda nõude tagatiskauba arvelt rahuldada kas 16.08.2014 või 01.10.
3. 11.3 Isegi kui hageja ise, BNZ ja S. ei oleks takistanud kauba müüki, oleks kauba maailmaturu hinnale vastav müük Venemaa vaidluse ajal olnud välistatud, kuna ainuüksi faktid, et kauba omandiõiguse üle käib vaidlus ning kauba valdust ei oleks olnud võimalik üle anda, oleks langetanud kauba hinna oluliselt alla maailmaturuhinna. Kauba ostnud isik oleks pidanud arvestama, et Venemaa kohus võib otsustada, et kauba omanikuks on hoopis BNZ. Samuti oli küsitav, kas üldse ja millal saab potentsiaalne ostja kauba valduse. Sellises olukorras ei olnud kindlasti tegemist kaubaga, mille väärtus oleks vastanud maailmaturu hinnale, vaid kauba väärtust oleks tulnud vähemalt 50% alla hinnata (tegelikkuses tõenäoliselt oluliselt rohkem). Seega isegi kui asuda seisukohale, et kaup oleks tulnud müüa Venemaal toimunud kohtumenetluse ajal ning isegi kui arvestada hageja poolt märgitud tagatiskauba väärtust, ei oleks kostja ühelgi juhul saanud tagatiskauba arvelt oma nõuet Alberta vastu täies ulatuses rahuldatud ning Albertal ei oleks saanud tekkida kostja vastu mingit nõuet. Samuti ei saa kostjale ette heita, et ta ei võtnud võimalike uute vaidluste tekitamise riski. Mh et kauba potentsiaalne ostja või BNZ oleks võinud esitada nõudeid kostja vastu, kui oleks selgunud, et kostja ei ole kauba omanik. Samuti oleks kauba müük (teoreetiliselt juhul, kui S. üldse oleks võimaldanud kaupa müüa) eeldanud seda, et kostja tasub Alberta võlgnevuse S.i ees olukorras, kus puudus kindlus, kas kostja on kauba omanik ja tal on õigus kaupa müüa. Kostja ei saanud ega pidanud võtma riski, et kui ta laseb võõrandada kauba, mille omanikuks ta ei ole, esitatakse tema vastu nõudeid või tuleb tal endal algatada uusi kohtuvaidlusi selleks, et nõuda Albertalt tagasi Alberta eest alusetult tasutud võlgnevus S.ile. Kauba müük oli seega enne 09.09.2016 mõistlikult välistatud. 6 11.4 Hageja ise takistas tagatiskauba müümist enne Venemaal toimunud vaidluse lõppu. 13.02.2015 saatis hageja laopidajale kirja, milles selgitas, et kaupade säilimine kuni asjakohaste vaidluste lõpliku lahendamiseni on äärmiselt oluline mh Alberta pankrotimenetluse jaoks. Hageja palus S.il võtta tarvitusele mis tahes meetmed tagamaks kauba säilitamist selle senises asukohas J logistikapargis seni, kuni nende omandi osas jõustub lõplik otsus. Seega ei vasta tõele hageja väited, et hageja ise ei teinud kauba müümiseks mingeid takistusi. 11.5 Kostja hinnangul on müügi aja osas määravaks küsimus kas üldse ja millal sattus kostja tagatiskauba müügiga pahausksesse viivitusse. Kostja leiab, et siinkohal on asjakohane hinnata kõiki tagatiskauba müügiga seotud asjaolusid, sh hageja ja teiste isikute katseid takistada tavapärast müüki koos kauba omandi ja valduse garanteeritud üleandmisega. Kostja rõhutab, et on seisukohal, et tagatisomandamise leping ei näe üldse ette kostja kohustust tagatiskaupa realiseerida ja kostja ei ole tagatiskauba realiseerimisel viivitusse sattunud. Samuti ei ole hageja esile toonud lepingu sõlmimise või pooltevahelise praktika või kutsealapraktika osas asjaolusid, mis võimaldaks väita vastupidist. Kostja leiab, et hageja käitumine on vastuoluline ja pahauskne – kui hageja oleks soovinud kostja poolt tagatiskauba müüki - lepingu lõppemisel, oleks hageja pidanud tegema selleks koostööd, mitte takistama kauba müüki. 11.6 Kostja alustas juba paar kuud enne Venemaa ülemkohtu 09.09.2016 otsuse jõustumist ettevalmistustega kauba Venemaalt Rotterdami transportimiseks ning tänu sellele jõudis kaup S.i Rotterdami lattu 16.09.
4. Seejärel alustas kostja koheselt kauba inspekteerimisega ning kuna esialgsed inspektsioonid viitasid, et tegemist ei ole sellise koostisega kaubaga nagu kolmas isik oma
5. aasta sertifikaatides ja inspektsiooni raportites kinnitas, pidi kostja enne kauba müüki läbi viima täiendavaid inspektsioone, millega kaasnes põhjalik uurimine. Esialgsetel andmetel võib tagatiseks oleva kauba väärtus olla ca 0,5 miljonit eurot. Samuti on uurimise all küsimus, milline on Alberta ja sellega seotud isikute osalus selles, et tagatiskauba puhul on tegelikkuses tegemist väheväärtusliku kaubaga. Seega ei ole kostja kauba müügiga viivitanud. Kauba müümine pooleteist kuuga, nagu hageja väidab, ei olnud võimalik. Madala väärtusega kaubale, eriti radioaktiivsele kaubale on võimatu leida ostjaid pooleteist kuuga, mis ei saa mingil juhul olla kauba mõistlikuks müügiajaks.
6. Kauba väärtus ülesütlemise seisuga ega 01.10.2014 seisuga ei oma asjas tähtsust. 12.1 Ühelgi juhul ei olnud võimalik kaupa võõrandada enne 09.09.
7. Pärast seda ei ole kaupa õnnestunud realiseerida. Kauba väärtus ei oma üldse mingit tähtsust, kuna kauba väärtust tuleb arvesse võtta selle realiseerimise aja seisuga. Üksnes kauba väärtuse hindamine tagatise realiseerimise ajal võimaldab täita tagatisomandamise eesmärki, milleks on anda tagatise saajale võimalus tagatise arvelt nõude rahuldamiseks. Isegi kui Albertal teoreetiliselt saaks olla kostja vastu nõudeid olukorras, kus tagatiseks olev kaup on realiseerimata, ületab kostja nõue oluliselt tagatiskauba väärtust, mistõttu ei saa Albertal olla nõudeid kostja vastu. 12.2 Isegi kui kauba väärtus omaks asjas tähtsust, on kauba väärtus tõendamata. Konkreetse kauba väärtuse kohta ei ütle midagi maailmaturu hindade põhjal koostatud kalkulatsioonid. Hageja pole esitanud konkreetse kauba väidetava väärtuse kohta ühtegi tõendit. Kostja 08.08.2014 e-kiri ei tõenda kauba turuväärtust. Esiteks, 2014.a arvestas kostja vara võõrandamisest tõenäoliselt saadava tulu kogusummaks 14 726 170 USD. Seega on ebaõige ja eksitav hageja väide, et kostja vara võõrandamisest arvestatud tulu on 19 634 894 USD. Teiseks, pank (kostja) ei anna hinnanguid metalli turuväärtuse kohta, vaid peab iseenda jaoks arvestust kauba 7 tõenäolise väärtuse osas. Turuväärtuse määramiseks lähtutakse avalikult kättesaadavast teabest, mis aga ei ole üks-ühele ülekantav vaidlusalusele kaubale. Ei ole olemas noteeringuid täpselt samasuguse ja sama asukohaga paikneva kauba osas. Hageja pole kauba väärtuse juures arvestanud ka selle ladustamis- ja müügikuludega, mis kauba võimaliku võõrandamise korral tuleb hüvitada enne kostja nõuete rahuldamist. Tõendamata on ka hageja väide, et tagatiskauba väärtus on langenud. Isegi kui kauba turuväärtus oleks langenud võrreldes ajaga, mil kostja ütles laenulimiidilepingu üles või võrreldes 01.10.2014 seisuga, ei ole kauba väärtus ühelgi juhul vähenenud kostja tegevuse tulemusena, sest kostjal ei ole olnud võimalik kaupa müüa. Lisaks ei saa turuhinna võimalikku kõikumist pidada kostja tegevuseks, mille tulemusena on tagatise väärtus vähenenud. Tagatisesemeks olevate metallisulamite puhul ei ole tegemist kaubaga, mille puhul oleks oluline selle võimalikult kiire müük, kuna tegemist ei ole rikneva kaubaga. Metallisulamite müügihind sõltub suurel määral turuhinnast, mis on maailmaturul kõikuv, aga mitte näiteks lineaarselt langev. Seega ei saa väita, et sama kauba müügist saaks hilisemal ajahetkel tingimata vähem tulu kui selle varasemast müügist. 12.3 Kauba täpse koosseisu tõendamiseks ei ole hageja poolt esitatud Alex Stewarti
8. aasta raportid piisavad ega usaldusväärsed tõendid. Seda põhjusel, et
9. aastal on Alex Stewart koostanud sama kauba osas raportid, mille kohaselt on sama kauba koosseis oluliselt teistsugune ning sisuliselt väärtusetu.
10. ja
11. aasta Alex Stewarti raportid ja sertifikaadid on täiesti vastupidise sisuga, kuigi on koostatud sama kauba kohta ja sama inspektsiooniettevõtte poolt. Nii väitis Alex Stewart oma
12. aasta raportites ja sertifikaatides, et ferrovolframi volframisisaldus on 77,14%, ferromolübdeeni molübdeenisisaldus on 66,89%, molübdeenikontsentraadi molübdeenisisaldus on 63,09% ja ferronikkli niklisisaldus on 16,97%. Seevastu
13. aasta raportites ja sertifikaatides kinnitas Alex Stewart, et tegelikkuses ferrovolframisulam sisaldab volframi vaid 0,04%, ferromolübdeenisulam sisaldab molübdeeni vaid 0,04%, molübdeenikontsentraat sisaldab molübdeeni vähem kui 0,005% ning ferroniklisulam sisaldab niklit kõigest 7%. Seda, et nii
14. kui
15. aastal on analüüsitud sama kaupa, tõendab kottide kogus ja kaal, mis on võrdne mõlema aasta raportitel. Üksnes ferroniklisulami kogust on
16. aasta raportis kajastatud kahe koti võrra suuremana. Mõlema aasta raportites on kirjeldatud, et kaup on pakitud suurtesse kottidesse, mis on suletud plommidega. Kottide peal olevad märkused on kirjutatud nii kirillitsas, ladina kirjas kui numbritega. Samuti kinnitavad raportites sisalduvad pildid, et ka väliselt on mõlemal aastal analüüsitud sama kaupa. Mõlemad tõendid on võrdväärse kaaluga. Need on koostatud samade näitajate kohta ning sama inspektsiooniettevõtte poolt ja sama kauba kohta. Seega ei ole millegagi põhjendatud lähtuda
17. aasta Alex Stewarti raportitest ja sertifikaatidest. Alex Stewart testis vaid väiksest osa kaubast.
18. aastal analüüsiti 14,5% kaubast ning
19. aastal 13,25% kaubast. Arvestades olukorda, kus kauba koosseisu ja väärtuse üle on vaidlus ning olemas on kahed täiesti erinevad andmed kauba koostise ja väärtuse kohta, on vajalik põhjalikum inspektsioon ja analüüs, mis hõlmaks suuremat osa kaubast. 12.4 F. W.27.03.2018 esialgse raporti kohaselt on ekspertiisi käigus selgunud, et tegemist on laiaulatusliku ning põhjalikult ettekavandatud petuskeemiga. Lisaks kauba koosseisu kindlakstegemisele analüüsib ja selgitab ekspert välja ka kogu kauba liikumise, isikute vahelised seosed jne. Juba esialgne raport tõendab, et kaup oli väheväärtuslik algusest peale ning Alex Stewarti 2014.a raportid ja sertifikaadid kauba väidetava koosseisu kohta olid teadlikult ja tahtlikult ebaõiged. Alex Stewarti originaalplomme ei ole puututud. Samuti on
20. aastal inspekteeritud kauba kaal võrdne pakkimisnimekirjades märgitud kauba kaaluga, mistõttu viitavad tõendid, et tegu on sama kaubaga, mille Alberta Trade kostjale tagatiseks andis. Alberta on algusest peale kostjale kauba väärtuse kohta valetanud, tehes sealjuures koostööd Alex Stewartiga, kes väljastas
21. aastal ebaõiged sertifikaadid ja raportid. F.W. 16.05.2018 lõplikust raportist tulenevad järeldused 8 kordavad üldjoontes 27.03.2018 esialgse raporti järeldusi, kuid on esialgse raportiga võrreldes põhjalikum ja detailsem. Ferroniklisulami osas leidis ekspert F. W., et keskmine niklisisaldus on oluliselt madalam võrreldes tootja originaalsertifikaatide ja Alex Stewarti sertifikaatide andmetega. Alex Stewarti poolt plommitud ehk Alex Stewarti kinnitustähisega kotid ei sisaldanud sellises koguses niklit nagu Alex Stewart oma raportites ja sertifikaatides kinnitas. Samas ei olnud olulisi erinevusi kottide kaalus võrreldes pakkimisnimekirjaga, mis kinnitab, et tegu on sama kaubaga, mille Alberta kostjale tagatiseks andis. Väidetavat ferrovolframisulamit analüüsides ei tuvastanud ekspert F. W. volframi sisaldust peaaegu üldse, vaid tegu oli ferrosiliitsiumiga. Juba metallisulamite välimus ja lõhn viitas ferrosiliitsiumile, mitte ferrovolframile, millest oleksid Alex Stewarti inspektorid pidanud koheselt aru saama. Ka Alex Stewarti poolt analüüsitud kotid ei sisaldanud vastupidiselt Alex Stewarti raportitele ferrovolframit, kuigi Alex Stewarti originaalplommid (kinnitustähised) olid puutumata. Ekspert F. W. ei leidnud väidetavat ferromolübdeeni analüüsides pea jälgegi molübdeenist, ka metallisulami välimus ja lõhn viitas ferrosiliitsiumile, mitte ferromolübdeenile. Alex Stewarti originaalplommidega kotid ei sisaldanud ferromolübdeeni, hoolimata Alex Stewarti sertifikaatidest. Alex Stewarti originaalplommid olid puutumata. Seejuures pööras ekspert F. W. inspekteerides erilist tähelepanu metallikottidele, mida Alex Stewart oli varasemalt inspekteerinud. Ekspert F. W. ei analüüsinud täiendavalt väidetavat molübdeenikontsentraati, kuid tugines järelduste tegemisel sõltumatute ekspertide SSP august 2016 inspektsioonile. Väidetav molübdeenikontsentraat sisaldas väävlit ja rauda, mis viitab sellele, et tegu oli rauapõletamise kõrvalprodukti või jäätmega. Väidetaval molübdeenikontsentraadil puudus igasugune väärtus ning selle täiendaval uurimisel puudub mõte seoses vajadusega materjal hävitada, millega kaasnevad omakorda ulatuslikud kulud. Eksperdi hinnangul oli juba
22. aasta Alex Stewarti raportis kajastatud fotodelt näha, et kotid ei sisalda ferrovolframit või ferromolübdeeni. Kostja kui metallivahendamisega mittetegelev ettevõte ei pidanud sellest fotode põhjal aru saama ja usaldas Alex Stewarti kui professionaalse metalliinspekteerija hinnangut. Alberta pidi aga
23. aasta Alex Stewarti raporti fotode põhjal aru saama, et fotodel ei kujutata ferrovolframi- või ferromolübdeenisulameid sisaldavaid kotte. Eksperdi hinnangul on ilmselge, et kottides oli väärismetalli asemel ferrosiliitsium juba kottide ladustamise ajal Venemaal juunis
24. Nummerdatud plommid vastavad ka pakkimisnimekirjades ja saatja/müüja dokumentides kajastatud plomminumbritele, mistõttu oleks ilmselt võimatu, et tegu ei oleks sama kaubaga, mille Alberta kostjale tagatiseks andis. Seega peab ekspert võimalikuks, et kostja on langenud organiseeritud kelmuse ohvriks. Eksperdi lõpliku hinnangu alusel on metallisulamite väärtus kokku 478 644 eurot (03.04.2019 raportis 531 793,30 eurot), sealjuures on nt väidetava molübdeenikontsentraadi väärtus negatiivne, kuna tegu on hävitamist vajava jäätmega. Tagatiskauba koosseis ei ole ligilähedanegi sellele koosseisule, mida hageja enda hagis väidab. 12.5 Laoteenuse osutaja valis Alberta ning tegemist on usaldusväärse rahvusvahelise laopidajaga. Kolmas isik on oma 18.01.2019 seisukoha p-s 10 ilma ühegi tõendita väitnud, et tuvastas 2014.a augustis inspekteerimist läbi viies kauba sisse-välja liikumise laos ning teavitas sellest kostjat. Tegemist on valeväidetega, kuna puuduvad vähimadki tõendid kauba laost sisse-välja liikumise kohta, lisaks ei ole sellisest liikumisest teavitatud kostjat. Kuid isegi, kui kolmanda isiku väited vastaksid tõele ning kaup oleks 2014.a augustis vahetatud, kannaks sel juhul kauba vahetamise riisikot Alberta. Laoteenuse leping oli 01.01.2013 sõlmitud Alberta ja S.i vahel. Seega valis Alberta ise lao, kus kaupa hoiustati ning hoiustamise tingimused, sh tarvitusele võetavad valvemeetmed. Kuna Alberta oli jätnud S.ile laoteenuse eest tasumata ning kauba omanikuks tunnistati Vene kohtus kostja, võttis kostja kauba kättesaamiseks ja müümiseks laoteenuse lepingu üle ning tasus sh ka Alberta võla S.i ees. Kolmanda isiku käsitluse järgi oli 9 selleks ajaks, kui kostja võttis üle laolepingu S.iga, kaup juba vahetatud. Seega kannab Alberta ise seda riski, kui S. peaks osutuma ebausaldusväärseks laoteenuse pakkujaks, kui kaup oleks vahetatud, siis ei kanna kostja kauba vahetumisega seotud riski. S.i ja J valvemeetmete tõttu on kaupade ümbervahetamine ebatõenäoline ja eluliselt ebausutav. Kaupa hoiustati S.i alltöövõtja laos Js. J ladu asub J tööstuspargis Peterburis, sadama kõrval. Kuna tegemist on sadama- ja piirialaga, viibivad seal Venemaa tolliametnikud, kes kontrollivad laost sisse ja välja liikuvat kaupa. J ladu on piiratud aiaga ning seal on vaid üks sisse- ja väljapääs, mille juures on valvurikiosk. Sisse- ja väljapääsutõkked peabki avama valvurikioskis istuv valvur. J töötajad viibivad laos ööpäevaringselt. Iga J lattu siseneda sooviv isik peab end eelnevalt registreerima ning sisenedes end valvuri juures identifitseerima, sh pidid seda tegema ka kolmanda isiku inspektorid
25. aastal kaupa kontrollides. J laos on videokaameravalve ja häiresüsteem, samuti kontrollivad sisse ja välja liikuvat kaupa Venemaa tolliametnikud. J teavitab kõigist kauba liikumistest S.i, kuna J teostab teenuseid (nt kauba väljastamist) alles siis, kui S. on selle eest Jle eelnevalt maksnud. S. teavitab kauba liikumisest omakorda laoteenuse tellijat. Lisaks on kauba ümbervahetamine äärmiselt ebatõenäoline kauba mahu tõttu: ühe kaubakoti raskuseks oli keskmiselt 1 tonn ning kotte oli kokku üle
26. Kottide liigutamiseks on vaja vähemalt kahte tõstukit ning kottide sisu ümbervahetamiseks oleks vajalik olnud suur lehter. Selline kaupade ümber vahetamine oleks võtnud üle kahe tööpäeva. Kostjal ei olnud vajalik täiendava valveteenuse tellimine kolmandalt isikult. Kostjale ei ole mingit alust ette heita kolmandalt isikult täiendava valveteenuse tellimata jätmist. Lisaks laoteenusele veel kolmandatelt isikutelt täiendava valveteenuse tellimine ei ole tavapärane praktika, vaid vastupidi, see on äärmiselt ebatavaline. Laopidajal on kohustus tagada tema juures ladustatava kauba säilimine, seda ka Eesti õiguse järgi (

§ 905

). Samuti ei ole esitatud mingeid tõendeid, et kauba väljavedu ladudest ja kauba vahetamine oleks ka tegelikult toimunud. Kuna S. teostas kauba omandiõiguse üle toimunud vaidluse lõppemiseni Alberta maksmata arvete tõttu pandiõigust, oli S. huvitatud kauba säilimisest, sest kauba müügi arvel oleks S.il olnud võimalik katta Alberta maksmata arved. 12.6 Kostja soovis põhjalikumat kauba kontrolli kui kolmas isik tegelikult teostas. 21.07.2014 on kostja esindaja kirjutanud kolmanda isiku esindajale ja soovinud sellise proovi tegemist, mis selgitab välja kauba täieliku koostise. Sellele vastuseks on kolmanda isiku esindaja vastanud, et teevad üldiselt analüüse vaid põhielementidele. Seega on kostja metallivahendamisega mittetegeleva ettevõttena täitnud oma hoolsuskohustuse, pöördudes kolmanda isiku kui professionaalse metalliinspekteerimise ettevõtte poole, usaldades nende hinnangut nii sellele, milline kontroll vajalik on, kui ka sellele, mis on kauba tegelik koostis. 13. Kostja on kaubaga seonduvalt kandnud kulutusi summas 1 699 545,27 eurot. Kokkuvõtlikult soovib kostja selliste kulude mahaarvamist hageja nõudest, mis on olnud vajalikud selleks, et kostja saaks tagatiskaupa mõistlikult müüa:

1. a)kauba omandiõiguse tõendamiseks ja valduse saamiseks kantud kulutused. Kuna kauba omandiõiguse üle oli vaidlus ja m.h keeldus ka laopidaja kaupa väljastamast kuni omandiküsimuse lahendamiseni, oli vajalik kanda õigusabikulusid kauba omandiõiguse tõendamiseks;
2. b)kaup oli ladustatud, kauba valduse saamiseks tuli tasuda laokulud. Kauba spetsiifika tõttu oli selle müügi edendamiseks mõistlik kaup tarnida Rotterdami, millega kaasnesid transpordi kulud;
3. c)kauba täpse koosseisu kindlakstegemise kulud, mis on ka tavapärane müügieelne praktika ja protseduur; 10
4. d)muud kulud, mida kostja oli sunnitud tegema oma nõuete rahuldamiseks, s.h dokumentide järgse tagatiskauba otsimiseks ning seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Samuti kauba ladustamise ja müümisega kaasnenud abistavate teenuste kulu. 13.1 Kulugrupid teenuste järgi:
5. a)674 745,80 euro ulatuses kulutustest õigusabile Venemaal. Kui kostja kohtumenetluses ei oleks osalenud, oleks kohus võinud tuvastada, et kauba omanikuks on BNZ ning kostja ei oleks sellisel juhul saanud tagatiskaupa müüa. Seega oli kohtumenetluses osalemine tagatiskauba müümiseks hädavajalik. Õigusabiteenust Venemaal osutas Advokaadibüroo Egorov Puginsky Afansiev & Partners (edaspidi EPAM).
6. b)2098,06 euro ulatuses kulutustest Kanada advokaatidele seoses kohtumenetlusega Venemaal (MCINNES COOPER). Kuna Alberta väitis, et omandas kauba Kanada ühingult Cantec, kes oli üheks kostjaks BNZ esitatud hagis Venemaal, tekkis kostjal Cantec tausta uurimiseks vajadus õigusabi järele Kanadas. Õigusabi tagajärjel sai kostja mh teada, et Cantec on Alberta lähikondne. BNZ ja Cantec pidid seega teadma, et kaup on tagatiskaubana antud kostja omandisse. Katsed seda olukorda rünnata olid seega teadlikud ja pahatahtlikud. Seega oli õigusabi Kanadas vajalik nii Venemaa kohtumenetluseks kui tagatiskauba vähese väärtuse tekkepõhjuste väljaselgitamiseks.
7. c)228 162,42 euro ulatuses kulutustest õigusabile Eestis (Advokaadibüroo TGS Baltic). Venemaal peetud vaidlus tagatiskauba omandiõiguse üle oli piiriüleste elementidega – kostja tugines oma omandiõiguse osas Eestis sõlmitud lepingutele ning teravalt tõusetus ka küsimus millise riigi õigust millistele suhetele kohaldatakse ning Venemaa kohtute jaoks oli vaja selgitada Eesti õiguse sisu. Kostja tellis TGS Balticu kaudu ka õigusarvamusi Eesti õigusspetsialistidelt nagu M. K. ja professor I. K., lisaks konsulteeris kostja TGS Balticu kaudu Justiitsministeeriumiga. Kuna vaidluse ajal kuulutati välja Alberta pankrot, oli vajalik analüüsida ka seda, kuidas Alberta pankrot mõjutab BNZ hagi menetlemist Venemaal. BNZ esitas Alberta pankrotimenetluses Alberta vastu kauba eest tasumata ostuhinna ulatuses nõude, tuginedes sarnaselt Venemaa kohtumenetlusele sellele, et on kostja asemel kauba omanikuks. Kostja vaidles BNZ nõudele vastu, mistõttu esitas BNZ kohtusse hagi nõude tunnustamiseks. Kostjal tekkis võlausaldajana kahtlus, et Alberta on tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse. Seetõttu koostas kostja lepinguline esindaja Alberta suhtes kuriteoteate. 04.08.2016 alustas Riigiprokuratuur kostja kuriteoteate alusel kriminaalasja nr 16221000068 menetluse KarS § 384 lg 1 tunnustel seoses sellega, et ajavahemikul 01.01.2014 kuni 03.07.2014 kanti OÜ Alberta Trade kontolt Cantec kontole üle raha summas 9 673 509 USA dollarit ja 212 130 eurot, mis võis põhjustada Alberta maksejõuetuse. Kostjal tekkis kahtlus, et Alberta oli tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse selleks, et vältida laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist. Kriminaalasjas kogutud andmete põhjal lootis kostja kaasa aidata info saamisele nii kauba omandivaidlusesse puutuvas kui ka nõuda sisse Alberta võlgnevus kostja ees. Õigusabi on seotud ka metallisulamite madalast väärtusest teadasaamise järgselt olukorra hindamisega, tegevuskava väljatöötamisega, S.ile nõudekirja esitamisega ja koostöö saavutamisega metallisulamite põhjaliku inspekteerimise võimaldamiseks, kauba põhjaliku inspektsiooni ja sellele järgneva kauba müügi ettevalmistamisega, S.ile ja OÜ Alex Stewart Inspection Estoniale nõude esitamisega Kulud on tekkinud ka seoses Alberta pankrotimenetlusega (ts.asi 2-14-57098) ja Alberta hagiga tsiviilasjas 2-14-61399, Õigusabikulusid ei ole kostjale kellegi poolt hüvitatud.
8. d)753 836,84 euro ulatuses kulutustest kauba ladustamisele Venemaal ja Rotterdamis ning kauba transpordist Rotterdami, sh laopidaja teenustest inspektsiooni läbiviimisel (-C.S. HANDELSVEEM B.V.); • kostja poolt Alberta S.i ees tekkinud laoteenuse võla tasumine, et kaup kätte saada. 11 • tagatiskauba transport Jst Rotterdami, mis oli vajalik seoses metallisulamite märgatavalt kõrgema hinnatasemega Hollandis. • laoteenusetasud Rotterdamis. Kauba inspekteerimise ja analüüsimise ajal ning ajal, mil kostja otsis tagatiskaubale ostjat, oli kostjal vajalik maksta kauba hoiustamise eest. • kaupade inspekteerimine Rotterdamis. S.i laos kaupade inspekteerimise korral on vajalik S.i poolne inspektorite assisteerimine, sh tehnikavahendite kasutamine. • kauba ümberpakkimine, mis oli vajalik kauba säilimise tagamiseks. • müüdud kaupade osas teenus kauba ostjale vabastamiseks ja lõplik laoteenusetasu arvestus konkreetse kauba osas. Kostjale ei ole seoses S.i teenustega kantud kulusid hüvitatud.
9. e)17 112,50 euro ulatuses kulutustest inspektsiooni teostamiseks (RC Inspection Metals B.V, kulu arvestati maha metalli müügitulemist);
10. f)36 004,09 euro ulatuses kulutustest inspektsiooni teostamiseks (EVH Surveys, kulu arvestati osaliselt maha metalli müügitulemist ja osaliselt tehti arveks AKD N.V-le, kes esitas omakorda arve Advokaadibüroole TGS Baltic, kes esitas omakorda arve kostjale). Kuna peale kauba Rotterdami viimist selgus, et kaup ei vastanud kolmanda isiku 2014.a. raportites väidetule, pidi kostja tellima põhjaliku inspektsiooni ja analüüsid, selgitamaks välja kauba tegeliku koostise, väärtuse. Samuti pidi kostja uurima võimalusi, kas ja kuidas on võimalik kätte saada dokumentide järgne kaup. Tagatiskaupa on põhjalikult inspekteerinud EVH Surveys Int. BV. EVH Surveys on selleks kasutanud alltöövõtjate RC Inspection Metals BV ja SSP abi. Ilma kauba täpset koosseisu ja väärtust teadmata ei oleks kostja saanud leida kaubale mõistliku hinnaga ostjat. Kostjale ei ole seoses täiendava inspektsiooni ja analüüsidega kantud kulusid hüvitatud.
11. g)152 308,68 euro ulatuses kulutusi õigusabile Hollandis (AKD N.V, kes esitas arve Advokaadibüroole TGS Baltic, kes esitas omakorda arve kostjale). Kuna peale kauba Rotterdami viimist selgus, et kaup ei ole väärtuslik metall, pidi kostja kandma kulutusi õigusabile Hollandis summas 152 308,68 eurot. Õigusabi oli vajalik selleks, et välja selgitada, kelle vastu ja kuidas saaks kostja kauba madala väärtuse tõttu nõudeid esitada. AKD aitas lisaks koordineerida Hollandis täiendavate inspektsioonide tellimist. Samuti oli tellitud teenuste eesmärk teha mõistlikke pingutusi, et selgitada välja dokumentide järgse kauba ülesleidmise võimalus. Kostjale ei ole kantud kulusid hüvitatud. Kauba müük väiksemate kulustega ei olnud võimalik. 13.2 Isegi kui leida, et kostja oleks saanud kaupa müüa hageja poolt väidetud ajal ehk 15.08.2014 või 01.10.2014, pidi kostja kandma kulutusi: • täiendavatele inspektsioonidele, ilma milleta ei olnud kaupa võimalik müüa. Vastavate kulutuste kogumaksumuseks oli 53 116,59 eurot. Inspektsioonide teostamiseks oli vajalik S.i poolne assisteerimine, mille maksumuseks oli 43 422,69 eurot. • laokulud kuni 15.08.2014 või 01.10.2014, sh Alberta võlg S.i ees. Seega on igal juhul põhjendatud Alberta eest tasutud laokulud summas 240 416,86 eurot. • õigusabikulud EPAM-ile 674 745,80 eurot, McInnes Cooperile 2 098,06 eurot ja TGS Balticule 104 404,70 eurot. Sõltumata kauba müümise ajast pidi kostja lõpuni vaidlema kauba omandiõiguse üle Venemaal peetud vaidluse. • transpordikulu Venemaalt Rotterdami 86 734,17 eurot. Seega oleks kostja isegi 15.08.2014 või 01.10.2014 kauba müümiseks pidanud kandma kulutusi 1 204 938,87 eurot. 12 13.3 Isegi kui asuda seisukohale, et kauba mõistlik müügiaeg oleks poolteist kuud pärast Venemaal kauba omandiõiguse üle kohtuvaidluse lõppemist (23.10.2016, millega kostja ei nõustu), on kostja kulutused osaliselt põhjendatud. Lisaks eelnevas punktis välja toodud kulutustele 1 204 938,87 eurot pidi kostja kandma täiendavaid kulutusi laoteenusele kuni 23.10.2016 - laoteenuse tasu oli päevas 426,45 USD, seega pidi kostja laoteenuse eest vahemikul 01.10.2014-23.10.2016 lisaks tasuma (426,45*754) 321 543,3 dollarit. Kokku on hageja kulutused 23.10.2016 seisuga (1 204 938,87 + 295 156,32) 1 500 095,19 eurot. 14. 08.08.2014 laenulepingu ülesütlemise teatise kohaselt oli Alberta Trade laenulepingust tulenev võlgnevus kostja ees juba 08.08.2014 seisuga 14 969 185,62 USD. Samuti on oluline arvesse võtta, et Alberta Trade poolt võlgnevuse tasumata jätmise korral luges kostja laenulepingu üles öelduks alates 16.08.2014 (mis oli laupäev). Seega on põhjendatud lähtuda võlgnevuse suurustest 18.08.2014 seisuga (mis oli esmaspäev). Laenulepingust tuleneva võlgnevuse suuruseks oli 18.08.2014 seisuga 15 034 293,79 USD. Seega kui lähtuda laenulepingust tulenevast võlgnevusest summas 15 034 293,79 USD ja hagis väidetud finantstehingute raamlepingust tulenevast võlgnevusest summas 2 141 679 USD, oleks kostja nõue olnud 17 175 972,79 USD (12 834 172,30 EUR). Eeldusel, et tegemist oleks olnud Alex Stewarti poolt väidetud kaubaga, oleks tagatiskauba väärtus olnud: • Venemaa vaidluse jõustunud lahendiga lõppemise päeval (09.09.2016) 11 614 101,14 USD (10 307 154,01 EUR). • poolteist kuud pärast Venemaa kohtuvaidluse lõppemist s.o 23.10.2016 (mida hageja ise on pidanud kauba mõistlikuks müügiperioodiks) 11 186 323,76 USD (10 275 880,73 EUR). Isegi kui võtta aluseks hagis esitatud kostja nõude suurus 16 951 831,73 USD oleks kostja nõue ilmselgelt ületanud tagatiskauba väidetavat väärtust. Sama lõppjäreldus oleks olnud ka hagi esitamise, s.o 16.08.2017 seisuga, millal oleks tagatiskauba väärtuseks olnud 13 885 260,42 USD (11 857 609,24 eurot). Samuti ei oleks hagejal hagis toodud ulatuses nõuet kui lähtuda hageja enda poolt väidetud tagatiskauba väärtusest 15.08.2014 seisuga summas 19 293 094,08 USD (14 410 736,54 EUR). Võttes arvesse, et kostja nõue oli 18.08.2014 seisuga 17 175 972,79 USD (12 834 172,30 EUR) ning kostja pidi igal juhul tasuma kulusid vähemalt summas 1 193 147,15 EUR, ei saaks Albertal ühelgi juhul olla kostja vastu nõuet hagis nimetatud ulatuses. Samuti on oluline arvestada, et Alberta ise on oma väidetavas 18.11.2014 tasaarvestusavalduses lähtunud kostja nõudest summas 13 340 850,19 EUR, millisel juhul ei saaks kauba väidetavat väärtust 15.08.2014 seisuga ja kostja kulusid arvestades Albertal üldse olla mingit nõuet kostja vastu. 15.08.2014 ei oleks saanud üldse lähtuda kauba väärtusest maailmaturuhindade alusel. Kui lähtuda sellest, et kostja pidi kauba müüma 01.10.2014 (s.o pärast pooleteist kuu pikkust müügiaega, mida hageja ise on pidanud mõistlikuks müügiajaks) oleks kauba väärtus olnud 17 553 687,57 USD (13 928 181,84 EUR). Isegi kui arvestada kostja nõude suurusega 18.08.2014 seisuga summas 17 175 972,79 USD (12 834 172,30 EUR; tegelikkuses oli kostja nõue pooleteist kuu jooksul märkimisväärselt suurenenud) ning isegi kui arvestada kostja kuludega üksnes osaliselt, puudunuks Albertal kostja vastu nõue. Kõik tagatiskauba väärtuse arvestused on koostatud X ja X andmete põhjal maailmaturu hindade kohta. Kostja ei ole tagatiskauba müügist saadud raha arvelt saanud rahuldada oma nõuet Alberta vastu. Ekspert F. W.i 03.04.2019 täiendava raporti kohaselt on tagatiskauba müügist saadav summa 531 13 793,30 eurot. Kuna kostja on kandnud kulutusi kaubaga seoses ka kõige konservatiivsema hinnangu kohaselt 1 204 938,87 eurot, ei ole kostja tegelikkuses saanud tagatiskauba müügi arvelt rahuldada osaliseltki oma nõuet Alberta vastu, vaid kostja kulutused ületavad mitu korda tagatiskauba müügist saadud raha. 15. Alberta esitas juba 24.11.2014, s.o enne Alberta Trade pankroti väljakuulutamist kostja vastu hagi tsiviilasjas 2-14-61399, paludes tuvastada, et Albertal puudub kohustus tasuda kostjale 29.07.11 sõlmitud laenulimiidilepingu nr 11-045198-JL ja finantstehingute raamlepingu nr 9848/2010 alusel nõutud summad, kuna kostja nõuded on lõppenud Alberta poolt teostatud tasaarvestuse tulemusena. Tegemist on sama tasaarvestusega, millele tugineb hageja käesolevas menetluses. Kohtud nõustusid tsiviilasja nr 2-14-61399 menetluses kostja seisukohaga, et väidetav tasaarvestuse küsimus lahendatakse Alberta pankrotimenetluses läbi kostja nõude tunnustamise menetluse. Vaidlus tasaarvestusavalduse üle on ka juba Alberta pankrotimenetluses jõustunud kohtulahendiga lahendatud. Alberta on tasaarvestusavalduse teinud protsessuaalsena Alberta pankrotimenetluses osana vastuväitest pankrotiavaldusele. Sellest hoolimata on 18.11.2014 tasaarvestusavalduse järgselt kostja nõue Alberta pankrotimenetluses tunnustatud täies ulatuses, samuti on välja kuulutatud Alberta pankrot. Seega ei olnud Alberta tasaarvestusavaldusel ka Alberta pankrotimenetluses mingit toimet. Kostja nõuet on tunnustanud Alberta ja seotud isikud. Kostja nõudele ei esitanud nõuete kaitsmise koosolekul vastuväidet hageja ega Alberta. Lisaks tunnustati kostja samasisulist nõuet summas 27 192 606,42 eurot Alberta emaettevõtte Aktsiaseltsi G.S.G. METAL pankrotimenetluses, sh tunnustas kostja nõuet Alberta emaettevõtte omanik Ni. G. . St mitme jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et kostja nõue ei ole lõppenud. Hagejal puudus tasaarvestusavalduse tegemise õigus. Tasaarvestusavalduse tegemise ajal puudus Albertal igal juhul kostja vastu nõue, mida kostja nõudega Alberta vastu tasaarvestada. Albertal ja kostjal ei ole teineteise suhtes olnud vastastikkuseid nõudeid, sh mitte 18.11.2014 seisuga, st – Albertal ei ole olnud nõuet kostja vastu. Isegi kui tagatiskauba väärtus ületaks kostja nõuet Alberta vastu, ei saaks Alberta nõudeks, mida tasaarveldada, olla 15 164 422,30 eurot, vaid ainult tagatiskauba müügist üle jäänud rahasumma. Kostja ei olnud aga 18.11.2014 (ega ole ka hetkel) kohustatud Albertale ega hagejale mingi kohustuse täitmiseks, st puudus tasaarvestuse olukord. Kostja nõue Alberta vastu 27 161 947,41 eurot on ka oluliselt suurem isegi hageja väidetud tagatiskauba väärtusest 19 293 094,08 USD. 16. Kostja esitab tasaarvestusavalduse kogu haginõude osas ning esitab käesolevaga vastuväite hagi rahuldamata jätmiseks m.h põhjusel, et hageja nõue on igal juhul lõppenud tasaarvestuse tõttu. Kohtud on olnud läbivalt seisukohal, et pankrotieelse tasaarvestuse vastuväite oleks pidanud esitama nõuete tunnustamise menetluse raames. Kui seda ei tehtud, ei ole tasaarvestust toimunud. Kuna hagi tugineb tasaarvestuse järgse saldo olemasolule, mis on väidetavalt Alberta kasuks, siis tasaarvestust pildilt „äramõeldes“ (nagu kohtud on varasemalt leidnud) ei saa olla ka saldot Alberta kasuks. Tasaarvestuse avaldus ei tähenda, et kostja tunnustaks ühtegi hageja poolt esitatud nõuet kostja vastu. Tasaarvestusel on tagajärg juhul, kui selgub, et Albertal on nõue Swedbank AS vastu; kui selgub, et sellist nõuet ei ole, jääb tasaarvestusavaldus tagajärjetuks. 14 Tasaarvestuse tulemusena on lõppenud hageja esitatud põhi- ja viivisenõuded. Swedbank AS tasaarvestas käesolevas asjas esitatud Alberta nõude Swedbank AS-i nõuetega Alberta vastu järgnevate Swedbank AS-le kuuluvate nõuetega ja järgmises nõuete järjekorras: • Õigusabikulud - pankroti väljakuulutamise seisuga 30.09.2015 kantud õigusabikulud 382 631,40 eurot. Swedbank AS-i kantud õigusabikulude nõue muutus sissenõutavaks päeval, mil Swedbank AS vastava kulu kandma pidi, st hiljemalt vastava õigusabiarve maksetähtajale järgneval päeval. • intress 224 141,06 USD (tunnustatud summas 200 072,36 eurot). • Viivis põhivõlalt summas 16 951 831,73 USD määraga 0,15% päevas arvestatuna limiidilepingust tuleneva nõude puhul alates 18.08.2014 ning raamlepingust tuleneva nõude puhul alates võlgnevuse tekkimise kuupäevast kuni tasaarvestusolukorra tekkimiseni. • ülejäänud osas põhivõlgnevus (tunnustatud pankrotimenetluses kokku summas 16 951 831,73 USD ehk 15 131 510,96 eurot). Hageja seisukoht kostja vastuse osas 17. Käsipandi realiseerimise sätted võivad kohaldamisele kuuluda, aga ainult juhul, kui kokku on lepitud tagatiseks oleva asja müük, kuid selle teostamise üksikasjad on kokku leppimata. Alberta ja kostja vahel sõlmitud lepingus ei olnud kokku lepitud kauba müümises, vaid kostjal oli vaba voli asja käsutada. Sellises olukorras ei kuulu kohaldamise käsipandi sätted vaid sobivam sarnane õigussuhe on liisinglepingu regulatsioon. K.T. magistritööst leiab ka viite pandiõiguse regulatsiooni analoogia korras kohaldamisele, kuid kostja on jätnud välja, mis kontekstis autor seda maininud on - autor räägib sellest, et erinevalt liisingulepingust ei pea tagatisomandamise puhul tagatise andja ja kohustatud isik olema samad isikud, selline olukord on sarnasem pandiõigusele. Hageja on nõus, et teatud hetkedel võivad analoogia korras kohaldamisele kuuluda erinevad regulatsioonid, kuna Eesti seadustes pole sellist lepingut reguleeritud. Samas on mitmed autorid leidnud, et tagatisomandamine on liisingulepingu sarnane õigussuhe, seetõttu kuuluvad vaidlusaluse lepingu tõlgendamisel kohaldamisele eelkõige liisingulepingu sätted.

§ 367

lg 3 kohaselt tuleb arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Pärast ülesütlemisavalduse tegemist jäi kostjale ainuõigus tagatiskaupa käsutada. Seeläbi tuleb ka tagatiskaup lugeda üleantuks ülesütlemisega, sest Alberta kaotas sellest hetkest õiguse kaupa vallata või kasutada ning sel hetkel kuulus kaup kostja mõjusfääri. Seega tuleb nõuete suuruse kindlaksmääramisel arvestada kauba väärtust kostjale tagastamise hetkel, milleks on ülesütlemine. Riigikohtu praktikas on toonitatud

§ 367

lg 3 kohaldamisel, et isegi, kui sellest sättest on kokkuleppel kõrvale kaldutud: 1) peab liisinguvõtjal olema kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus; 2) ei ole lubatav kokkulepe, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi. Viidatud kohtupraktikast peaks igal juhul juhinduma ka tagatisomandamise sisustamisel. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei saa olla vastuvõetav olukord kus: 1) kostja ei ole enam kui kolme aasta jooksul kaupa võõrandanud; 2) Ei ole vastu võtnud Alberta ettepanekut tagatiskauba realiseerimise abistamiseks; 3) Tahab jätta kauba väärtuse vähenemise riisiko Alberta kanda; 4) Kauba kostja omandisse jätmiseks peab kaasnema kostja ühepoolne käitumine (nt ettepaneku tegemine), mida ei saa Alberta mõjutada. Seega on ainuvõimalik lähtuda kauba väärtusest ülesütlemise hetkel või mõistliku müügiaja lõpus. Isegi kui teatud kohustusi pole lepingus või seaduses kindlaks määratud, võivad lepingupoolte kohustused ja nende rikkumise tagajärjed tuleneda lepingu olemusest ja eesmärgist, aga ka hea usu 15 ja mõistlikkuse põhimõttest. Kostja kohustus tagatiskaupa realiseerida tuleneb tagatisomandamise lepingu eesmärgist. Riigikohus on selgitanud, et lepingujärgsed regulatsioonid (nt nõude esitamise tähtajad, vastutuse piirangud või tüüptingimused) tuleb lugeda õiguse kohaldamise küsimusteks. Seetõttu ei pea hageja tõendama, kas tagatiskauba realiseerimise ning tagatiskauba väärtuse hüvitamise kohustuse tekkimine kostjale vastas lepingupoolte tahtele tagatisomandamise lepingu sõlmimisel. Hageja ei nõustu, et Alberta käitumine viitab sellele, et Alberta aktsepteeris kauba müüki kui lepingujärgset realiseerimist. Alberta on korduvalt kostja käitumisele vastuväiteid esitanud, sh esitanud tuvastushagi kohustuse lõppemise tuvastamiseks ts.asjas 2-14-

2. Kohtuvaidluses jõustunud otsuse alusel ei tekkinud kostja omandiõigus tagatiskaubale, see oli olemas tagatiskauba omandamise hetkest. Kauba omand kuulus kogu vaidluse aja kostjale, vaidluse raames ei rakendatud hagi tagamise meetmeid. Väide, et Venemaa kohus jättis hagi tagamise meetmed kohaldamata, kuna S. kinnitas, et ei luba kauba väljastamist, ei ole usutav. Kellegi kolmanda isiku kinnitus selle kohta, et kaupasid ei väljastata, ei saa asendada hagi tagamise korras kaupade arestimist kohtu poolt. Lisaks olid Venemaa kohtuotsused viivitamatult täidetavad, mis kindlasti ei saanud põhjustada kauba realiseerimise mitmeaastast viivitust. Tollideklaratsioonidest nähtub, et kostja asus kaupasid Venemaalt välja viima juba 15.07.2016, s.o ca 2 kuud enne Venemaa kohtuvaidluse lõpplahendi jõustumist. Seega ei olnud antud kohtuvaidlus tegelikult mingiks takistuseks kaupade väljaviimisel. S. väljastas kaubad kostjale enne kohtumenetluse lõppemist ajal, mil väidetavalt puudus kindlus, kas kostja on kauba omanik ja kas tal on õigus kaupu müüa. Oluline ei ole Alberta poolt Venemaa kohtumenetluses avaldatu. Oluline ei ole see, kas Alberta väitis et tema on omanik, Alberta oleks olnud kostja suhtes pahatahtlik, kui oleks väitnud et ta ei ole omanik ja BNZ on. Oluline oli, et Venemaa kohus tuvastaks, et BNZ ei ole kauba omanik. Alberta ei nõudnud enda omandiõiguse tunnustamist. Laopidaja käitumine ei puutu Alberta ja kostja vaidlusesse. Kui laopidaja takistas kostjal kauba käsutamist, siis on tegemist kostja ja laopidaja sisesuhtest tuleneva vaidlusega, mida Alberta ei saanud mõjutada. Hageja 13.02.2015 kiri S.ile ei saanud takistada kaupade väljaandmise nõude esitamist. Kostja ei ole tõendanud, et S. ei väljastanud kostjale kaupa hageja 13.02.2015 kirja tõttu. Samuti ei pöördunud kostja kordagi hageja poole ega selgitanud, et kostjal on õigus tagatiskaup realiseerida, kuna vastasel juhul tekib kostjale kahju. Hagejale kui Alberta pankrotihaldurile ei saa ette heita, et ta äriühingu varade osas selguse saamise käigus saadab sellise sisuga kirja, mis omakorda ei takista mingil viisil tagatiskauba realiseerimist. Kostja väited selle kohta, et hageja takistas kauba müüki ega teinud kostjaga koostööd on põhjendamatud. Samuti ei oleks tohtinud tagatiskauba väljanõudmist takistada Alberta võimalik võlgnevus S.i ees. Tagatisomandamise lepingu p-ist 2.1 tuleneb, et kaupade füüsilise valduse üleandmise asemel andis Alberta kostjale üle oma kehtivad ja tulevikus tekkivad väljanõudeõigused ekspediitori vastu. Kostja ei esitanud S.ile kordagi kauba väljaandmisnõuet. Seega on kostja väide, et S. oleks võla tõttu takistanud kauba väljastamist, alusetu. Isegi kui S. oleks keeldunud tagatiskauba väljastamisest, siis oleks kostjal olnud õigus esitada S.i vastu õigusvastaselt tagatiskauba väljastamisest keeldumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõue. 16 Seega ei takistanud Venemaa kohtuvaidlused kostjal kauba realiseerimist ning seoses käsutusõiguse üleminekuga ei saa Albertale kauba realiseerimise raskusi (mida Alberta ei saanud mõjutada), ette heita. Väide, et Venemaal toimunud kohtuvaidlus oleks langetanud tagatiskauba müügihinna oluliselt alla maailmaturuhinna, ei ole asjakohane ja on tõendamata. Kõik need kostja vastavad väited ja tõendid puudutavad kostja ja laopidaja (S.) vahelist õigussuhet. Laopidaja võimalik lepingurikkumine ei muuda metalli turuhinda. Kostjale üleantud kauba näol on tegu asendatava asjaga, sellel on olemas maailmaturg ning kauba väärtuse kindlaksmääramine on võimalik läbi turuhinna.
3. Kostja on allkirjastanud vastuvõtuakti, mille kohaselt on Alberta andnud kostjale üle kokkulepitud kauba, seega on kostja kinnitanud, et Alberta on kokkulepitud kauba üle andnud ja vastupidist peab tõendama kostja. Kui kauba väärtus on vähenenud seetõttu et kostja on pärast ülesütlemist kauba mittenõuetekohaselt ladustanud, siis ei saa väärtuse vähenemist Albertale ette heita. 19.1 F. W.i 27.03.2018 koostatud esialgse raportiga soovib kostja tõendada, et tagatiskaup on olnud algusest peale väheväärtuslik ning et Alex Stewart Inspection OÜ poolt kostja tellimusel koostatud raportid ja sertifikaadid kauba väidetava koosseisu kohta on ebaõiged. Hageja hinnangul pole antud tõend käesolev vaidluse seisukohast asjakohane. Tagatiskauba puudustest tulenevad nõuded on käesolevaks ajaks aegunud. Aegumistähtaeg algas kauba omandi üleminekust või hiljemalt laenulepingu ülesütlemisest, millest on möödas enam kui kolm aastat. Kostja pole kordagi esitanud mistahes pretensioone seoses kauba puudustega. Olukorras, kus kauba üleandmisest ning laenulepingu ülesütlemisest on möödunud enam kui kolm aastat, on käesolevaks ajaks mistahes mõistlik aega kauba ebakvaliteetsusele või puudustele tuginemiseks möödunud. Seetõttu ei saa kostja kauba puudusest tulenevalt nõudeid esitada. Lisaks on kauba puudustele tuginemine ning Alex Stewart Inspection OÜ raportites kajastatud järelduste kahtluse alla seadmine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on Venemaal toimunud kohtuasjas ise tuginenud Alex Stewart Inspection OÜ raportitele. Ühelt poolt on kostja ise tuginenud Venemaal toimunud kohtuvaidluses Alex Stewart Inspection OÜ raportitele, teiselt poolt leiab käesolevas vaidluses, et Alex Stewart Inspection OÜ raportid on ebaõiged. Kostja tugineb Alex Stewart Inspection OÜ raportitele vastavalt sellele, kuidas tal konkreetses kohtuasjas kasulikum on. Kostja väited selle kohta, justkui oleks Alberta algusest peale kostjale kauba väärtuse kohta valetanud tehes sealjuures koostööd Alex Stewart Inspection OÜ-ga, on alusetud ning ebausutavad. Kauba koostise laborianalüüsid ning ülevaatuse tellis Alex Stewart Inspection OÜ-lt kostja ja mitte Alberta. Alex Stewart Inspection OÜ puhul on tegemist rahvusvaheliselt tunnustatud professionaalseid laborianalüüse teostava ettevõttega, kelle usaldusväärsuses puudub põhjus kahelda. Ülevaatuse ja analüüside teostamise ajaks oli kauba omandiõigus kostjale üle antud ning kaup ladustatud kostja poolt valitud kolmandale isikule C. S. (St. Petersburg) Ltd. kuuluvas laos. Albertal polnud võimalust ei ülevaatust ega laborianalüüside tulemusi mõjutada. Isegi kui Alex Stewart Inspection OÜ raportites esitatud andmed või järeldused ei vasta tõele, tuleb vastavad pretensioonid kostjal esitada Alex Stewart Inspection OÜ-le. 17 Kostja väited võimaliku pettuse kohta on ebausutavad ka seetõttu, et Alberta pakkus kostjale abi tagatiskauba müümisel. Kui Alberta oleks tõepoolest andnud teadlikult kostjale üle puudustega kauba, jääb arusaamatuks, miks soovis Alberta kostjat antud küsimuses aidata. Albertal poleks olnud mõistlik teha vastavasisulist ettepanekut, kuivõrd sellisel juhul oleks väidetav pettus välja tulnud. Alberta ettepanek abistada kostjat tagatiskauba müümisel kinnitab hoopis, et Alberta oli kauba koostises ning heas seisukorras kindel ning uskus, et kaupa on võimalik maha müüa turuhinnaga. Eelnevat arvestades on kostja väited võimaliku pettuse kohta pahatahtlikud. 19.2 Hageja on tõendanud, millise kauba Alberta kostjale
4. aastal üle andis - kaupade üleandmise-vastuvõtmise aktides on toodud tagatiskauba täpsed andmed. Lisaks on hageja esitanud Alex Stewarti poolt 13.08.2014 koostatud ja kostja enda poolt tellitud raportid selle kohta, milline oli kauba kvaliteet 01.08.2014-04.08.2014 seisuga ehk ajal kui Alex Stewart teostas kostja palvel tagatiskauba ülevaatust ning kontrollis tagatiskauba koostist ja kvaliteeti, sh võttis tagatiskaubast proove. 19.3 Olukorras, kus esmalt on hageja võtnud kauba vastu S.ilt, kes vastutas kauba säilimise eest Yanino logistikapargis alates kauba omandi üleminekust kostjale kuni kauba välja viimiseni, seejärel on kaup eelduslikult üle antud vedajale, seejärel vedajalt vastu võtnud ja uuesti hoiustanud Rotterdamis, ei ole võimalik kauba viimases hoiustamiskohas tehtud ekspertiisiga tõendada, milline kaup oli tagatiskaubana üle antud laopidajale Yaninos asuvas S.i laos. Hageja ei pea tõendama, et pärast tagatiskauba üleandmist
5. aastal võidi kaupa ümber vahetada ja kaupa sisaldavate kottide kinnitusplomme rikkuda või asendada. Albertal on puudunud igasugune ligipääs vaidlusalusele kaubale alates kostja poolt lepingute ülesütlemisest s.o alates 16.08.2014, mistõttu ei saanud Alberta kanda kauba koosseisu muutumise riisikot. 19.4 V. G. ja M. F. tunnistajatena ülekuulamise protokollid ei ole käesoleva vaidluse seisukohast asjakohased. Hagejale jääb arusaamatuks, miks on käesoleva vaidluse seisukohalt oluline see, kas Alberta, BNZ ja Cantec on omavahel seotud. Samuti jääb hagejale arusaamatuks, kuidas tunnistajate ülekuulamise protokollid tõendavad, et kaup on väheväärtuslik või et Alberta oli kauba puudustest teadlik. V. G. ülekuulamise protokollist nähtub vaid, et
6. aasta kevadel Euroopasse müüdud teatud metalli partii oli radioaktiivne. Kauba puhul, mille omand kostjale üle läks, pole sellist puudust tuvastanud ei Alex Stewart Inspection OÜ ega ka F. W.. Seega ei tõenda antud tunnistajate ülekuulamise protokollid, et kaup oli puudustega ning et Alberta oli sellest teadlik. 19.5 Kostja esitatud tõendid ei tõenda, milline oli tagatiskauba koostis ja kvaliteet selle üleandmise hetkel
7. aastal. F. W.i raportid ei tõenda seda, milline oli tagatiskauba koostis ja kvaliteet selle üleandmise hetkel
8. aastal ega seda, et
9. aastal analüüsitud metallid on samad, mille Alberta kostjale
10. a üle andis. Kaupa on vähemalt osaliselt 5 aasta jooksul ümber pakendatud. Seega pole välistatud, et tagatiskaupa sisaldavaid kotte ja nende kinnitusplomme on asendatud või taaskasutatud.
11. aastal kasutatud plommide puhul polnud tegemist unikaalsete ja kuidagi eriliselt tähistatud plommidega. F. W. pole hinnatud kõiki tagatiskauba pakendite plomme, kuna andmed kõigi tagatiskaupa sisaldavate kottide plommide kohta puuduvad. Ekspert on hinnanud ainult neid plomme, mis sarnanevad Alex Stewarti raportites välja toodud piltidel olevatele plommidele ning üksikuid pakkelehti, millel olid kirja pandud plommide numbrid. F. W. raportis on hinnatud vaid kahte kinnitusplommi, mille alusel ei saa teha järeldust 1424 kotis asuva kauba koostise kohta. Ka eksperdi P. B. 08.04.2019 raport, milles ekspert on andnud oma hinnangu Alex Stewarti 13.08.2014 kuupäevaga raportides esitatud fotodele, ei tõenda, et kostja valduses olev kaup on sama, mille Alberta kostjale
12. aastal üle andis. P. B. hinnang põhineb fotodel. Hageja hinnangul ei saa 18 fotode vaatlemise teel tagatiskauba koostise kohta järeldusi teha. Seda, kas 2018 analüüsitud kaup on sama, mille Alberta
13. aastal üle andis, saaks tõendada vaid proovide võrdlemise teel. Seda pole aga üheski kostja esitatud raportis tehtud. Lisaks on kostja esitanud kohtule E.van A. seletuse, millega kostja soovib tõendada, et S.i ja Yanino logistikapargi valvemeetmete tõttu on kaupade ümbervahetamine ebatõenäoline. E. van A. kinnitab seletuses kahel korral, et viibis isiklikult Yaninos alles
14. aasta septembris. Seega kirjeldab E. van A. seletuses Yanino logistikapargi valvemeetmeid
15. aasta seisuga. Selleks ajaks oli tagatiskaup aga enam kui aasta aega olnud Hollandis. E.van A. väited, et kaupa polnud võimalik ümber vahetada, sest veost on väga raske laost välja viia, tuleb samuti jätta tähelepanuta. Tegemist on antud isiku oletuse ja subjektiivse hinnanguga, mis ei põhine ühelgi faktil. 19.6 Tagatiskaupa on ümber pakendatud. Ühest küljest väidab kostja, et kauba ümbervahetamine on ebatõenäoline ning see on säilinud oma esialgses seisundis (sh on säilinud kottide kinnitusplommid ja tagatiskaupa sisaldanud Big Bag kotid). Teisest küljest kinnitab kostja oma seisukohas, et osa kaupa on viie aasta jooksul ümber pakitud. Hagejale teadaolevalt toimus kaupade ümberpakendamine pärast
16. aasta maikuud.
17. aastal võis Yanino logistikapark kas ise või kolmandate isikute abil tagatiskaupa ühest kotist teise ümber puistada, sh rikkuda plomme ja neid asendada, kuna pakendite seisukord oli halvenenud. Seda, et kaupa on ümber pakendatud, kinnitab ka E. van A.kirjalik seletus. Seletusest nähtub järgnev: „Näiteks mingil hetkel märkas Yanino, et pakkematerjali (Big Bag kottide) kvaliteet on halvenenud. Sellest teavitati S.i ja esindatav nõustus sellega, et esialgsed Big Bag kotid asetatakse ülemõõdulistesse Big Bag kottidesse, kui vajalik“. 19.7 Kostja alustas kaupade äraviimist Venemaalt Hollandisse 15.07.
18. Selleks, et kaupa ühest riigist teise transportida, pidi kostja kauba Vene piiril deklareerima ning kaup läbis tollikontrolli. Deklaratsioonidelt nähtuvalt deklareeris kostja täpsemalt sama kauba, mille Alberta kostjale
19. aastal üle andis. Deklaratsioonidel esitatud kauba kaal (1 405 121 kg) vastab vastuvõtuaktides kajastatud kaalule (1 405 121 kg). Tollideklaratsioonides nimetatud kauba kogus ja koostis vastavad
20. aastal koostatud vastuvõtmise-üleandmise aktidele, mille alusel Alberta tagatiskauba
21. aastal kostjale üle andis. Kostja esitatud E. van A.seletusest nähtuvalt kontrollisid Venemaa tolliametnikud kõiki Yanino logistikapargist väljuvaid saadetisi. Sellisel juhul oleksid kauba väidetavad puudused pidanud juba enne selle äraviimist välja tulema. Igal juhul oleks kostja pidanud kaupa kontrollima enne selle vastuvõtmist S.ilt, kuna S. vastutas kauba säilimise eest Yanino logistikapargis alates kauba omandi üleminekust kostjale kuni kauba väljaviimiseni Yaninost Rotterdami. Ülaltoodust nähtub, et veel
22. aastal deklareeris kostja Venemaa piiril kauba, mis vastas vastuvõtuaktides kajastatud kaubale. Samas Hollandisse transporditud kaup ei vastanud väidetavalt deklareeritud kaubale. Eeltoodu viitab, et kauba ümbervahetamine võis leida aset kauba transportimise käigus, mil kaup liikus erinevate isikute vahel (vedajad, sadamad, jne).
23. Tsiviilasjas nr 2-14-61399 esitas Alberta hagiavalduse kostja vastu kohustuse puudumise tuvastamise nõudes. Alberta palus tuvastada, et tal puudub kohustus tasuda kostjale laenulepingute alusel nõutud summad, kuna kostja nõuded on lõppenud Alberta avaldatud tasaarvestuse tulemusel. Antud tsiviilasjas leidsid kohtud, et Alberta taotletud tuvastus tuleb teha kindlaks Alberta pankrotimenetluse raames. Seejuures ei lahendanud kohtud Alberta tuvastushagi sisuliselt. Käesolev hagi ongi esitatud Alberta pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt, kuid seejuures ei ole esitatud mitte tuvastusnõuet vaid sooritusnõue. Nõude tunnustamine ei välista tunnustatud nõude aluseks oleva tehingu tagasivõitmist. Selline käsitlus ei ole kooskõlas nõuete kaitsmise ja tagasivõitmise olemusega ega pankrotimenetluse üldiste eesmärkidega. Ka käesolev hagi on esitatud pankrotivara moodustamise osana. Seega asjaolu, et hageja ei esitanud kostja nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastuväidet, ei oma antud asjas tähtsust. 19
24. Kostja ei saa tasaarvestada oma nõudeid haginõudega. Esiteks puuduvad kostjal hageja vastu laenlimiidilepingust tulenevad nõuded – Alberta on kostja nõuded Alberta vastu tasaarvestanud 18.11.2014 tsiviilasjas nr 2-14-
25. Alberta poolt tasaarvestatud kostja nõue Alberta vastu hõlmas nii põhivõlga, laenulepingu intressivõlga, kui ka raamlepingust tulenevaid viiviseid (kuni 21.08.2014). Kostja poolt esitatud pankrotiavalduse kohaselt oli Alberta võlg kostja ees 16.09.2014 seisuga USD 17 273 732,82 (13 340 850,00 eurot). Kostja poolt 21.08.2014 esitatud pankrotihoiatuse kohaselt koosnes võlg järgmisest: 1) laenulepingust tulenevast võlgnevusest summas USD 15 078 724,27, sh: a. põhivõlast summas USD 14 819 152,73; b. intressivõlast summas USD 224 141,06; ja c. viivisevõlast, summas USD 44 430,
26. 2) Raamlepingust tulenevast võlgnevusest summas USD 2 195 008,55, sh: a. põhivõlast, summas USD 2 141 679, ja b. viivisevõlast, summas USD 53 329,
27. Seega ei saa kostja tasaarvestada laenulimiidilepingust tulenevaid nõudeid haginõudega, kuna kostja põhivõla nõue, laenulepingust tulenev intressinõue ja raamlepingust tulenev viivisenõue on lõppenud 17.11.2014 tasaarvestuse tulemusena. Teiseks ei ole tasaarvestuse eeldused täidetud. Tasaarvestuse õiguse tekkimise esmaseks eelduseks on, et kahe isiku ehk tasaarvestuse poolte vahel on vastastikused rahalised nõuded. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja tasaarvestada tasaarvestusavalduse punktis 1.6.1 loetletud õigusabikulusid haginõudega. Õigusabikulude hüvitamise nõude võib kostja esitada antud Venemaa kohtuvaidluse vastaspoolele BNZ. Hageja ei olnud antud kohtuasja vastaspooleks ega vastuta kostjale tekitatud kahju eest. Lisaks ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et kostjal on hageja vastu viivisenõue. Kostja on arvestanud viivist alates 16.08.2014 ehk alates ajast, mil kostja oli kohustatud tagatiskaupa realiseerima ning hüvitama Albertale tagatiskauba väärtuse. Kostja väidab seega, et samal ajal kui kostjal oli kohustus kaup realiseerida võis ta endiselt arvestada laenulimiidi ja raamlepingu alusel võlgnevatelt summadelt viivist. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga. Laenulepingu lõppemisega 16.08.2014 tekkis kostjal täielik õigus tagatiskaupa käsutada. Alberta võlgnevus oli seega tasutud tagatiskaubaga ehk Albertal puudus kostja ees võlg, millelt viivist arvestada. Kostja seisukoht
28. Hageja on esitanud lepingulise nõude. Seega on hagi rahuldamise esmaseks eelduseks kostja kohustuse tuvastamine – millisest kokkuleppest ja tahteavaldusest tuleb kohustus, mille rikkumist hageja kostjale ette heidab. See eeldab vastastikuseid tahteavaldusi ja nende tõlgendamist. Kusjuures: a) vaidlus puudub, et lepingu tekst ei reguleeri kostja kohustusi seoses tagatiskauba müügiga. b) vaidlus puudub, et tagatiskauba müügi kohustuse regulatsioon puudub ka seaduses. 22.1 Hageja on seetõttu oma nõude menetluses tuletanud

§ 367lg 3 analoogiast.

Kuigi kostja ei nõustu hageja analoogiaga liisingulepinguga, annab

§ 367

õiguse liisinguandjale (kelleks analoogia korras oleks kostja) nõuda liisinguvõtjalt (analoogia korras Alberta) liisinguesemega kantud kulutuste kandmist. Sellise liisinguandja (kostja) nõude lahendamisel tuleb omakorda arvestada liisingueseme väärtusega. Seega ei tulene ka

§-ist 367 Albertale sõnaselget õigust nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist.

§ 367

lg 3 annaks selle analoogia korras kohaldamisel Albertale õiguse juhul, kui kostja esitab Albertale kulutuste hüvitamise nõude, õiguse nõuda kostjalt oma nõude vähendamist liisingueseme väärtuse võrra, juhul kui kostja sellega juba 20 arvestanud ei oleks.

§ 367

lg 3 ei anna Albertale eraldi nõudeõigust juhuks kui kostja kulutuste hüvitamise nõuet ei esita (mida kostja ka teinud ei ole). Olukorras, kus ei leping ega seadus, s.h analoogia korras esiletoodud säte ei oma hageja väidetud sisu ja ei näe ette kostja kohustust, mille väidetavat rikkumist hageja kostjale ette heidab, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kui siiski edasi teoretiseerida, et kui selline hageja nõue siiski eksisteeriks, siis tuleb lahendada ka küsimus kostja õigusest arvata müügi tulemist või müügieseme väärtusest maha kostja poolt asjaga seoses kantud kulutused. Nii tagatiste realiseerimisel kui analoogia korras hageja poolt esiletoodud liisingueseme müügi näitel on tagatise realiseerijal või liisinguandjal õigus tagatisega või liisinguesemega seotud kulutused arvesse võtta, TOL p 2.7 annab kostjale õiguse kaubad müüa ning Albertale õiguse nõuda ülejäänud kaupade tagastamist juhul, kui kostja on saanud tagasi lepinguga tagatud võlad. TOL p 2.8 paneb Albertale kohustuse kanda kaupade hoiustamisest, edasisaatmisest ja sellega seotud tegevustest tulenevad tasud. Pooled ei ole TOL-is kokku leppinud, et kostja nõue Alberta suhtes loetakse täidetuks kostja poolt kauba omandamisega, vaid poolte tahe oli sõlmida leping, mille alusel loetakse kostja nõue Alberta suhtes täidetuks kauba müügist saadud raha ulatuses. Pandipidajatel ei ole tavaliselt soovi panditud asja omandamiseks, vaid selle müügist raha saamiseks. Sarnaselt ei olnud ka kostjal kui pangal (mitte metalliettevõttel) soovi Albertalt metallisulamite omandamiseks, vaid kostja soovis metallisulamid edasi müüa ja müügist saadud raha arvelt rahuldada oma nõude Alberta vastu. Kuigi kostja jääb seisukohale, et hagejal ei ole TOL-i ega seaduse järgi õigust nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist, tuleb nii TOL p 2.8 kui

§ 367

lg-te 1 ja 3 ja AÕS § 295 lg 1 alusel arvestada kostja seoses tagatisomandiga kantud kuludega. Seda tuleb teha ka juhul, kui kohus leiab, et hagis toodud alustel on hagejal nõudeõigus kostja vastu. Tegu ei ole nõudega, mida kostja peaks esitama või tasaarvestama, vaid kostja kulutused on lahutamatult seotud hageja võimaliku nõude suurusega. 22.2 Kostja ei ole esitanud käesolevas menetluses Alberta vastu kauba puudustest tulenevaid nõudeid. Kuna hageja tugineb oma nõudes tagatiskauba väidetavale kõrgele väärtusele, on igati asjakohane ja põhjendatud tagatiskauba tegeliku väärtuse väljaselgitamine. Antud tsiviilasja lahendamise seisukohalt on oluline üksnes see, et tegelikkuses on algusest peale tegemist arvatust oluliselt vähem väärusliku kaubaga, mis katab üksnes väga väikse osa nõudest. Seetõttu ei saa Albertal olla nõuet kostja vastu tulenevalt sellest, et tagatiskauba väidetav väärtus on suurem kui kostja nõuded. 22.3 Kostja tugines kohtumenetluses Venemaal Alex Stewarti

1. aasta raportile, kuna uskus heauskselt, et raportite sisu on korrektne. Kohtumenetlus Venemaal toimus enne Alex Stewarti
2. aasta ja F. W.i
3. aasta raportite valmimist. Seega ei saa pidada pahauskseks, et kostja enne nende raportite valmimist tugines Alex Stewarti
4. aasta raportitele. 22.4 Raportitest tuleneb selgelt, et kauba koosseis ei ole
5. aastast muutunud ning tagatiskaup oli algusest peale väheväärtuslik. Kaupa ei ole ümber vahetatud, vaid tegemist on algusest peale väheväärtusliku kaubaga, millist riski ei kanna kostja.
6. a. inspekteeritud ja sertifitseeritud kaup näeb välja samasugune, nagu see kaup, mis jõudis pärast kauba omandivaidluse lõppemist Rotterdami, kuid erineb oluliselt kaubast, mida dokumentatsioon väitis kottides olevat ja ilmne oli ka kauba erikaalust tulenev probleem – dokumentatsiooni järgne kaup oli kaalult raske ja selle kogus oleks pidanud mahult olema oluliselt väiksem (ja selliselt ka visuaalselt ilmne) tegelikult ladustatud kaubast. Ühe täpsema näitena on metallisektoris üldteada asjaoluks, et ferrovolframi tihedus on ca 3-4 korda suurem kui 21 ferrosiliitsiumil, st ferrovolframi tihendus on keskmiselt 15,4, samas kui ferrosiliitsiumi tihedus on keskmiselt 3,75-5,3.1 Volfram on üheks suurima tihedusega raskmetalliks, ferrosiliitsiumi koostises olev räni aga pole raskmetall, seega on ilmselge, et kotitäis volframisulamit kaalub rohkem kui sama suur kotitäis ränisulamit. Seega peaks ääreni ferrovolframit täis Big Bag kott kaaluma oluliselt rohkem (ca 3-4 korda) kui ääreni ferrosiliitsiumit täis kott. See, et tegemist on sama kaubaga, tuleneb mh Alex Stewart Inspection Estonia OÜ
7. aasta raporteid
8. aasta raportitega ning F. W.i 16.05.2018 raportiga võrreldes. Fotodelt on mh näha Alex Stewarti kinnitusplommid ning muud tunnused, mis viitavad sellele, et kaupa ei ole Alex Stewarti
9. aasta analüüsidest saadik ümber vahetatud. Säilinud on samad plommid, millest on pildid Alex Stewarti
10. aasta raportites. Näiteks on Alex Stewarti
11. aasta raportitest nähtuvad plommid nr 52780526 ja nr 52780449 säilinud tänaseni.
12. aasta raportitest on näha, et kolmas isik kasutas siniseid ja punaseid kinnitusplomme. Kõikidel kolmanda isiku kinnitusplommidel oli 8-kohaline unikaalne kood. Samasugused kinnitusplommid nähtuvad ka hilisematest raportitest. Säilinud on hulgaliselt kolmanda isiku fotodelt nähtuvate kinnitusplommidega sarnaseid kinnitusplomme. Näiteks F. W.i 16.05.2018 raporti koostamise käigus tehtud fotodelt on näha sarnased avamata kinnitusplommid. Avamata kolmanda isiku kinnitusplommid on näha ka SSP BV
13. aastal tehtud fotodelt. Samuti on samasugused kinnitusplommid nähtavad S.i poolt
14. aastal tehtud fotodelt. Ka kolmanda isiku enda
15. aasta raportitelt nähtuvad sarnased kinnitusplommid. Hilisematest raportitest on näha, et
16. aastal erksavärvilised olnud kinnitusplommid on aastatega tuhmunud, pleekinud ja määrdunud. Kostja hinnangul on ilmselge, et tegemist ei ole pelgalt sarnaste kinnitusplommidega, vaid
17. aasta fotodel on samad kolmanda isiku poolt
18. aastal paigaldatud kinnitusplommid, sh on samane plommide numeratsioon. Kaupa säilitati avahoidlas, mistõttu on plommid päikesevalgusest pleekinud. Samuti on sarnased muud kottide märgistused. Näiteks nähtub kolmanda isiku
19. aasta raportist, et osadel kottidel olid nummerdatud papist lipikud. Samasugused lipikud samasugusel paberil, kirjutatud sama käekirja ja kirjutusvahendiga ning samamoodi augustatuna, kuid
20. aastaga võrreldes rohkem kulunud ja määrdunud, on nähtavad ka
21. aastal tehtud fotodel ning kolmanda isiku
22. aasta raporti fotodelt. Kolmanda isiku
23. aasta fotodelt on näha metallikottidele kleebitud sildid. Sarnased sildid nähtuvad ka
24. aasta fotodelt ja SSP BV
25. aastal tehtud fotodelt. Samuti on sarnane kottide üldine välisilme. Kostja rõhutab, et kottide ümberpakkimisel tõsteti reeglina katkised kotid uute kottide sisse, st säilis ka vana kott. See, et tegemist on samade kottidega, st sama välisilmega, sh kottidele endale tehtud märgetega, on nähtav näiteks võrreldes kolmanda isiku
26. aastal tehtud pilti
27. aasta raporti koostamisel tehtud piltidega. Sarnane on ka metallide enda välisilme. Kostja 28.05.2018 tõendina esitatud 16.05.2018 raportis on ekspert leidnud, et Alex Stewarti
28. raporti fotodelt on nii inspektori kui Rotterdami sõltumatute metallihindamise ettevõtete jaoks ilmne, et kotid sisaldasid ferrovolframi ja ferromolübdeeni asemel ferrosiliitsiumi juba siis, kui neid ladustati Js Peterburis alates
29. aasta juunist. Kostja hinnangul on isegi eriteadmisteta isikule nähtav, et
30. aasta raporti fotodel kujutatud metallid on samad, mis
31. -
32. aastal tehtud piltidel. Näiteks kolmanda isiku ja hageja poolt ferromolübdeeniks väidetud metallikamakate välisilme on sama ka
33. aasta fotodel. Ka kolmanda isiku ja kostja poolt molübdeenikontsentraadiks väidetud punakaspruuni pulbrilise mõningate väiksemate tükkidega metalli välisilme oli hilisemalt sama, nagu nähtub nt metallihindamisettevõtte SSP BV poolt
34. aasta septembris tehtud fotodelt. Ka kolmanda isiku ja kostja poolt ferrovolframiks 22 väidetud hallide metallikamakate välisilme oli sama nii 2014 kui ka hiljem, nagu nähtub nt metallihindamise ettevõtte SSP BV poolt
35. aasta septembris tehtud fotodelt. Ka kolmanda isiku ja kostja poolt ferronikliks väidetud punakaspruuni pulbrilise metalli välisilme oli hilisemalt sama, nagu nähtub näiteks metallihindamisettevõtte SSP BV poolt
36. aasta septembris tehtud fotodelt. Ekspert F. W.i 03.04.2019 täiendav raport tõendab, et 2018.a analüüsitud kaup on sama, mida analüüsis 2014.a Alex Stewart. See on koostatud Alex Stewarti 2014.a plommide (sh plommide, mida on näha Alex Stewarti 2014.a raportites ja Alex Stewarti poolt esitatud dokumentides ning mis olid kauba küljes ka kaupa 2018.a analüüsides), 2014.a raportite ja nendes sisalduvate fotode ning Alex Stewarti poolt esitatud dokumentide (sh pakkelehed ja päritolusertifikaadid) põhjal. Ekspert F. W.i täiendav raport tõendab, et F. W.i poolt 2018.a analüüsitud kaup on sama kaup, mida analüüsis 2014.a Alex Stewart. Seda kinnitavad järgmised eksperdi poolt tuvastatud asjaolud ja tehtud järeldused: 1) Ekspert tuvastas, et Alex Stewart (Inspection) Estonia OÜ plommidega väidetavate ferrovolframi ja ferromolübdeeni Big Bag kottide (vastavalt Alex Stewart (Inspection) Estonia OÜ protokollidele) sisuks on ferrosiliitsium. St olukorras, kus ferrosiliitsiumit sisaldavatel kottidel olid Alex Stewarti 2014.a plommid, pidid need kotid juba Alex Stewarti poolt analüüse tehes sisaldama ferrosiliitsiumit. 2) Samuti tuvastas ekspert, et Rotterdamis analüüsitud Big Bag kottide tegeliku kaalu võrdlemisel 2014.a kättesaadavate pakkelehtedega selgus, et kaalud ja plommide numbrid on pakkelehtedega vastavuses. St olukorras, kus 2018.a vastavad kottide kaalud 2014.a dokumentides avaldatud kottide kaalule, on 2018.a tegemist sama kaubaga, mida analüüsis Alex Stewart 2014.a. 3) Samuti jõudis ekspert järeldusele, et ka molübdeeni kontsentraadi Big Bag kotid ei sisalda seda toodet, mis nad peaksid sisaldama vastavalt Alex Stewart (Inspection) Estonia OÜ pakkelehtedele ja päritolusertifikaatidele. 4) Alex Stewart (Inspection) Estonia OÜ poolt väljastatud protokollides esitatud fotodele tuginedes on F. W.i ja uuringutele kaasatud olnud Rotterdami piirkonnas asuvate sõltumatute analüüsiettevõtete arvamus, et Big Bag kotid ei sisalda ferrovolframi tompe ega ferromolübdeeni tompe. Nendelt fotodelt oli nimetatud isikutele juba visuaalselt täiesti ilmne, et Big Bag kotid sisaldasid ferrosiliitsiumi tompe juba sel ajal, kui neid hoiustati Yaninos, Peterburis alates
37. a juunist. 5) Ekspert jõudis seisukohale, et on ülimalt ebatõenäoline, kui mitte võimatu, et Big Bag kottide sisu vahetati välja sel ajal, kui neid hoiustati Yaninos, kuna leitud numbriga plommid vastavad kättesaadavatele pakkelehtedele ja lastisaatja/müüja poolt esitatud dokumentidele (ning lisaks näeb kaup visuaalselt samasugune välja, nagu Alex Stewart 2014.a.fotodel, erinedes seejuures oluliselt dokumentatsioonijärgse kauba tavapärasest väljanägemisest). Ekspert P. B. koostatud arvamuse kohaselt on ainuüksi Alex Stewarti poolt 2014.a koostatud raportides sisalduvate fotode ja andmete põhjal ilmselge, et tegemist ei ole Alex Stewarti 2014.a raportites väidetud kaubaga. Ekspert P. B. 08.04.2019 raport on koostatud üksnes Alex Stewarti 2014.a raportite ja nendes sisalduvate fotode ning andmete põhjal. Tegemist on eksperdiga, kes ei ole osalenud ekspert F. W.i poolt läbiviidud uuringutel. Ekspert P. B. analüüsis Alex Stewarti poolt 10.06.2014 ja 13.08.2014 ferrovolframi ja ferromolübdeeni kohta koostatud proovivõtu protokollides sisalduvaid fotosid. Ekspert asus seisukohale, et piltidel näha oleva materjali struktuuri väljanägemine on väga erinev ferrovolframi ja ferromolübdeeni materjali kirjeldusest. Ferrovolframi räbu on piltidel särav ja läikiv, samal ajal kui ferrovolfram on tavaliselt tuhm hall mass. Samuti märkis ekspert, et ferrovolframi suhteline tihedus on väga suur. Protokollides pealkirja all „Pakendamine“ on märgitud, et BigBag kottide maksimaalne kandevõime on 1500 kg (13.08.2014 raportis 1000 kg). Kui vaadata piltidel olevaid BigBag kotte, ja kui need tõesti sisaldaks ferrovolframit, kaaluksid need BigBag kotid palju rohkem 23 kui 1500/1000 kg. Ekspert on arvamusel, et materjalil on ferrosiliitsiumi/ränimetalli väljanägemine. Ferromolübdeeni puhul nägi ekspert materjalis tunnuseid, mida ei esineks ferromolübdeeni puhul. Ekspert on arvamusel, et piltidel oleval materjalil on ferrosiliitsiumi/ränimetalli väljanägemine. Eeltoodust tulenevalt on kostja täiendavalt tõendanud, et ainuüksi Alex Stewarti poolt 2014.a koostatud raportites sisalduvate fotode ja andmete põhjal on ilmselge, et tegemist ei ole Alex Stewarti 2014.a raportites väidetud kaubaga, vaid algusest peale on tegemist väheväärtusliku kaubaga, nagu on kirjeldatud F. W.`i raportis. 22.5 Kostja tegi Alex Stewartile 16.08.2018 nõudekirjas ettepaneku tulla vaadata Rotterdamis hoiustatavad metallisulamid üle. Sel ajal oli osa Alex Stewarti 2014.a originaalplommidega kotte avamata, et Alex Stewart saaks ise veenduda, et tegemist on tema poolt 2014.a analüüsitud kaubaga. Seda kinnitab ka ekspert F. W.i 03.04.2019 täiendav raport. Kostja märkis, et juhul kui Alex Stewart metallisulamitega tutvuda ei soovi või ettepanekule ei vasta, eeldab kostja, et Alex Stewartil pole mingeid vastuväiteid seoses metallisulamite võimaliku koostise ja väärtusega. Kostja teavitas, et hoiustab metallisulameid Rotterdamis nõudekirja saatmisest kuni 30 päeva jooksul, st hiljemalt kuni 15.09.
38. Seejärel müüb kostja metallisulamid, mida on võimalik müüa ning hävitab ülejäänud, soovides seeläbi vältida täiendavate laokulude tekkimist. Alex Stewart teavitas 08.10.2018, et ei soovi tulla kaupa üle vaatama. Kostja arvates näitab juba see, et Alex Stewart on teadlik, et tema 2014.a raportid sisaldavad ebaõigeid andmeid. Kui Alex Stewart arvaks, et kostja väidab alusetult, et Alex Stewart 2014.a raportid on ebaõiged, oleks Alex Stewart soovinud kauba üle vaadata ning kostja väited ümber lükata.
39. Kostja tasaarvestuse avaldus oli menetlusväline. Kostja 26.07.2019 tasaarvestuse avaldus on tehtud Albertale ning tegu ei ole tingimusliku ega menetlusliku tasaarvestuse avaldusega. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse Albertale eraldi menetlusvälises dokumendis, mille esitas kohtule menetlusdokumendi lisana. Kostja saatis tasaarvestuse avalduse e-kirjaga lisaks hageja lepingulistele esindajatele eraldi pankrotihalduri Andrias Palmitsa e-posti aadressile. Kostja tasaarvestuse avalduse materiaalõiguslikku kehtivust saab hinnata küsimuste pinnalt, mida tuleb tsiviilasja lahendamisel juba arvesse võtta.
40. Kostja pankrotimenetluses tunnustatud nõuet ei saa käesolevas menetluses ümber vaadata. Kostja on 26.07.2019 tasaarvestuse avalduses tasaarvestanud hageja esitatud nõude Alberta pankrotimenetluses tunnustatud nõuetega. Nõude tunnustamine pankrotimenetluses on analoogne nõude kohta tehtud kohtulahendi jõustumisega ning sarnaselt jõustunud kohtulahendile on tunnustatud nõude ümber vaatamine võimalik vaid äärmiselt erandlikel juhtudel. Hageja ei ole selliseid vastuväiteid esitanud. Käesolevas menetluses ei saa esitada vastuväiteid Alberta pankrotimenetluses tunnustatud kostja nõuetele. Tagatisomandamise lepingu p 2.8 paneb Albertale vastutuse kõikide tasude eest, mis tulenevad kaupade hoiustamisest või edasisaatmisest ekspediitori poolt või on sellega seotud. Nii tagatiste realiseerimisel kui analoogia korras hageja poolt esiletoodud liisingueseme müügi näitel on tagatise realiseerijal või liisinguandjal õigus tagatisega või liisinguesemega seotud kulutused arvesse võtta. Kostja tasaarvestuse avalduses toodud nõuded ei ole Alberta poolt tasaarvestatud. Alberta 18.11.2014 tasaarvestuse avaldusel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Alternatiivselt, isegi kui leida, et tasaarvestuse avaldusel on õiguslikud tagajärjed, ei mõjuta tasaarvestuse avaldus seda, et Alberta Trade OÜ pankrotimenetluses on 18.11.2014 tasaarvestuse avalduse esitamise järgselt tunnustatud kostja 09.10.2015 nõudeavalduses esitatud mittetingimuslik nõue summas 25 082 451,50 eurot. Seega ei saa ajaliselt varasem tasaarvestuse avaldus kuidagi mõjutada hilisemal nõuete kaitsmise 24 koosolekul tunnustatud nõuet, mistõttu ei ole ühtegi kostja 26.07.2019 tasaarvestuses toodud kostja nõuet Alberta poolt 18.11.2014 tasaarvestatud. Kolmanda isiku seisukoht
41. Kolmas isik on 13.08.2014 koostanud neli raportit, mille aluseks on olnud 01.08.2014-4.08.2014 läbi viidud kaupade ülevaatus S.i laos Js, mis asub Sankt-Peterburi lähedal. Kõnealuste raportite lõpus on toodud 21.08.2014 välja antud sertifikaadid, milles on täpselt kindlaks määratud ladustatud kauba koostisosad. Antud dokumentidest tuleneb, et kostja on krediidiasutusena teinud eksperdi kaudu kindlaks, mis koguses ja millise kaubaga on tagatisomandi näol tegemist olnud. Samas ei olnud vastav kostja poolne kontrolli teostamine siiski piisav, s.o. kostja ei teostanud seda piisava hoolsusega. Nimelt teostas kolmas isik inspekteerimise pisteliselt (tulenevalt kostja nõudest/tellimusest) – kolmas isik selgitas kostjale, et tegelikkuses vajaks inspekteerimist kogu kaup, samas kostja loobus sellest. Samuti pakkus kolmas isik kostjale, et korraldab kogu kauba liikumise kontrolli, kuid kostja loobus kulude kokkuhoiu eesmärgil nimetatust. Just nimetatud kauba liikumise kontroll oleks välistanud kauba ümbervahetamise, mis hilisemalt aset leidis. 2014 augustis inspekteerimist läbi viies, ca 3-4 päeva jooksul, tuvastas kolmas isik massiivse kauba sisse- ja välja liikumise laos (s.o. kauba vahetumise). Kolmas isik teavitas nimetatust kostjat, tehes veelkord ettepaneku teenuse osutamiseks, kus kolmas isik oleks 24/7 teostanud kauba täieliku fikseerimise. Kostja esindaja helistas kolmanda isiku esindajale tagasi ja loobus vastavast teenusest. Just nimetatud kulude kokkuhoid ja hooletu käitumine kostja poolt, viis olukorrani, kus kostja kaup vahetati enne Rotterdami jõudmist ümber. Kostja on esitanud alljärgnevad valeväited: - Ekspertiisi käigus on selgunud, et tegemist on laiaulatusliku ning põhjalikult ettekavandatud petuskeemiga. - Kostjale tagatiseks antud kaup oli väheväärtuslik algusest peale ning Alex Stewarti 2014.a raportid ja sertifikaadid kauba väidetava koosseisu kohta olid teadlikult ja tahtlikult ebaõiged. - Ekspert F. W.i 27.03.2018 esialgsest raportist üheselt saab järeldada, et kostjale tagatiseks antud kaup oli algusest peale väheväärtuslik ning Alex Stewart väljastas kauba väidetava koosseisu kohta teadlikult ja tahtlikult ebaõiged sertifikaadid ning raportid, kuna juba metallisulamite välimusest ja lõhnast pidi kogenud inspektoritel olema võimalik järeldada, et tegu ei ole Alex Stewarti raportites ja sertifikaatides kirjeldatud kaubaga. Alberta on algusest peale kostjale kauba väärtuse kohta valetanud, tehes sealjuures koostööd Alex Stewartiga, kes väljastas
42. aastal ebaõiged sertifikaadid ja raportid. Kolmas isik ei nõustu nimetatud kostja valeväidetega. Käesoleva hagi aluseks olevat väidetavat kaupa inspekteeriti täiendavalt 2016 aasta septembris Roterdamis. Inspekteerimise käigus koostatud raportitest selgub, et Venemaalt Rotterdami 2016 saabunud kauba pakend ja sisu ei vasta sellele, mille kolmas isik oli Peterburis 2014 inspekteerinud. Andmed nimetatud asjaolu tuvastamise kohta edastati ka kostja poolt palgatud Hollandi „sõltumatule“ eksperdile F. W.ile. Kahjuks on kostjad antud andmeid hageja ja kohtu eest pahauskselt varjanud. Selle asemel, et tunnistada kohtumenetluses tõde, et Rotterdami 2016 aastal saabunud kauba puhul pole tegemist sama kaubaga, mis oli Peterburis, on kostja poolt üritatud luua pilti „vandenõust“ – selline kostja käitumine on pahauskne. Asjaolud miks lasi (teadlikult või teadmatusest) kostja, kelle omandis ja kontrolli alla antud kaup Peterburis oli, selle ümber vahetada teise kauba vastu enne Rotterdami saatmist, ei ole kolmandale isikule teada. 25 Kolmanda isiku Hollandi partner, Stockpile surveying and protection B.V., edastas 07.12.2016 kostja eksperdile, F. W., 4 raportit. Nimetatud raportid edastati kostja eksperdi sama kuupäeva palve peale. Raportist 1018675-A Inspection Report - Moly Conc, S. – Rotterdam tuleneb, et: 30.09.2016 viidi läbi Rotterdamis inspekteerimine seoses 80 kotiga, kaaluga 79, 004 kg. Kotid olid väga halvas seisukorras, värvimuutustega (määrdunud ja korrosioonilaikudega). Osad suured kotid olid ümber pakitud. Suured kotid olid esialgselt suletud plastiksidemega, mis enamikus olid aga purunenud või olid suured kotid rikutud. Märgistus oli tehtud paberkleebistena. Raportist 1018675-B Inspection Report - Fe Mo, S. – Rotterdam tuleneb, et:
43. ja 29.09.2016 viidi läbi Roterdamis inspekteerimine seoses 260 suure kotiga, kaaluga 266,006 kg. Enamik suuri kotte olid ümberpakitud uutesse valgetesse kottidesse ja olid tagurpidi. Suured kotid olid ülalt avatud ja asetsesid tagurpidi teise suure koti sees. Märgistus oli esitatud erinevates Vene tähtedes ja numbrites, samuti koos paberkleebistega Vene ja Inglise keelsete tähtedega. Raportist 1018675-C Inspection Report - Ferro Nickel Granules, S. – Rotterdam tuleneb, et:
44. ja 28.09.2016 viidi läbi Rotterdamis inspekteerimine seoses 766 suure kotiga, kaaluga 763,106 kg. Suured kotid olid väga halvas seisukorras, enamus suuri kotte olid ümberpakitud. Enamus suuri kotte olid ümberpakitud, kinnitusi polnud näha ja osad suured kotid olid avatud. Märgistus oli tehtud erinevate numbritega suurtel kottidel ja lisatud papil. Raportist 1018675-D Inspection Report - Ferro Tungsten, S. – Rotterdam tuleneb, et:
45. ja 29.09.2016 viidi läbi Rotterdamis inspekteerimine seoses 320 suure kotiga, kaaluga 327,415 kg. Enamus suuri kotte olid ümberpakitud. Märgistus oli esitatud erinevates Vene tähtedes ja numbrites, samuti koos paberkleebistega Vene ja Inglise keelsete tähtedega. Kui võrrelda 2016 septembris Rotterdamis teostatud raporteid 13.08.2014 raportitega, on ilmne, et tegemist pole sama kaubaga – antud juhul ei vasta pakend, pakendi märgistus ega pakendi sisu (nimetatu on ka tuvastatav värvifotodelt). Seega on kostja kaup, kas tema teadmisel või tema teadmata, eelduslikult Peterburi laos, ümber vahetatud mingi muu kauba suhtes. Nimetatud kauba ümbervahetamine Peterburis on kostjast sõltuv asjaolu ja vastavat riisikot kannab otseselt kostja. Seega puudub kolmandatel isikutel mistahes nõudeõigus kolmanda isiku vastu. Täiendavalt märgib kolmas isik, et 2014 lepingulise teenuse osutamisel ja töö tulemusel sertifikaatide väljastamisel leppisid lepingu pooled, s.o. OÜ Alex Stewart Inspection Estonia ja Swedbank AS kokku, et pooltevahelistele suhetele rakenduvad teenuse osutaja nn General Terms and Conditions ehk Üldtingimused, mille kohaselt võimalikud vaidlused poolte vahel lahendatakse Inglise seaduse alusel Inglise kohtus ja pretensioonide esitamise tähtajaks on 6 (kuus) kuud. Vaieldamatult on käesolevaks hetkeks 6 kuud möödunud. Harju Maakohus ei kvalifitseeri ka Inglise kohtuks. Lisaks on kostja sisulised väited käesoleva vastuse lisaks olevate tõenditega ümber lükatud. Kolmas isik esitab kostja ja kolmanda isiku vahelise e-kirjavahetuse perioodist 22.11.2013 kuni 16.05.
46. Nimetatud e-kirjavahetusest tuleneb, et kolmas isik pakkus enda teenust seoses laoliikumise jälgimisega. Nimetatust järeldub, et kostja oli teadlik laoliikumisest. Kostja teatas 21.01.2014 kell 3:55PM e-kirjaga: Komitee otsustas hetkel mitte tellida seda teenust. Me nüüd jälgime paar kuud kliendi tegevust ja siis võtame uue otsuse. Seega kostja teadlikult jätkas olukorras, kus toimus valimatu kauba liikumine ja ta ei võtnud ette elementaarseid hoolsusmeetmeid. Kolmas isik pakkus ka enda 21.01.2014 kell 16:14 e-kirjaga kogu kauba lattu vastuvõtmist ja jälgimist 24/7 põhimõttel. Kolmas isik küsis veel 16.05.2014 kella 10:03 e-kirjaga kostjalt kas kostja on lõpuks võtnud vastu mingi seisukoha seoses laoliikumise jälgimisega. Kahjuks kostja vastavat teenust ei tellinud. 26
47. Kolmas isik ühineb hageja 19.08.19 menetlusdokumendis esitatud vastuväidetega seoses kostja tasaarvestusavaldusega. Kolmandale isikule jääb arusaamatuks kuidas saaks üleüldse, isegi teoreetiliselt, selliste kostja kohtumenetluse kulude nõuet hageja vastu esitada. Vastav Venemaal peetud kohtuvaidlus oli kostja valik ja kostjal oli vastavas kohtumenetluses võimalik esitada õigusabikulude nõue enda menetlusliku vastaspoole suhtes. Võlgnik (keda esindab hageja) ei olnud osundatud Venemaa kohtumenetluses vastaspooleks ja ei saa seega vastutada kostjale tekkinud menetluskulude eest. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla vaidlust küsimuses, et nn õigusabikulude osas ei ole täidetud materiaalõiguslikud eeldused (

§ 197lg 1) vastavas osas tasaarvestuse tegemiseks.

Viivisenõude osas puudub kostjal samuti vaieldamatult tasaarvestamise alus ehk materiaalõiguslikud eeldused on täitmata. Antud juhul lõppes laenuleping võlgniku ja kostja vahel 16.08.2014, s.o. alates nimetatud kuupäevast oli kostjal õigus tagatiskaupa käsutada. Tagatiskauba üleminekuga oli võlgniku võlgnevus kostja ees tasutud ja seega puudub alus viivise arvestuseks. Laenulimiidist tulenevate nõuete osas nõustub kolmas isik hageja 09.01.2018 seisukoha p-iga

1. Hageja on 18.11.2014 tsiviilasjas nr 2-14-57048 kostja nõuded tasaarvestanud – nimetatu on tõendatud hagiavalduse lisaga nr 12, p 2.
2. Tasaarvestuse tulemil võlgneb kostja võlgnikule 1 823 572,11 eurot. Edasine menetluse käik
3. Harju Maakohtu 20.12.2019 kohtuotsusega jäi hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.03.2021 kohtuotsusega maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4. 08.02.2022 istungil jäi hageja oma hagi ning kostja oma vastuväidete juurde. Kohtu põhjendused
5. Vaidlust ei ole järgmistes faktilistes asjaoludes: • 29.07.2011 sõlmisid Alberta ja kostja laenulimiidilepingu nr 11-045198-JL (hagiavalduse lisa 1). • Alberta ja kostja vahel on 18.03.2010 sõlmitud Finantstehingute raamleping nr 9848/2010 (hagiavalduse lisa 2; tõlge esitatud 08.09.2017). • 29.07.2011 sõlmisid Alberta ja kostja lepingu Alberta kohustuste täitmise tagamiseks (TOL) (hagiavalduse lisa 3). • 08.08.2014 esitas kostja Albertale e-postiga laenulepingu ülesütlemise teatise nr A09.10200-02/12636, milles märgitakse, et “kui Laenusaaja ei tasu Pangale võlgnevust summas 1 153 316,62 USD hiljemalt 15.08.2014, loeb Pank laenulimiidi lepingu nr 11-045198-JL üles öelduks alates 16.08.2014” (hagiavalduse lisa 10). • 21.08.2014 esitas kostja Albertale pankrotihoiatuse (hagiavalduse lisa 11) ning 09.09.2014 esitas kostja Alberta suhtes pankrotiavalduse (tsiviilasi 2-14-57098). • 18.11.2014 esitas Alberta tsiviilasjas nr 2-14-57048 protsessuaalse tasaarvestuse avalduse (hagiavalduse lisa 12), kus palus tasaarvestada laenulepingust tulenev nõue tagatisomandi väärtusest tuleneva nõudega. • 24.11.2014 esitas Alberta tuvastushagi (tsiviilasi 2-14-61399), milles palus tuvastada kostja nõuete lõppemise tema vastu tasaarvestatud ulatuses. Harju Maakohus jättis hagi 31.03.2017 määrusega läbivaatamata (15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 38). Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.05.2017 maakohtu määruse muutmata (15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 41). Riigikohus ei võtnud 06.09.2017 menetlusse kaebust ringkonnakohtu määrusele (15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 42). 27 • • • 30.09.2015 kell 16:00 kuulutas tsiviilasjas nr 2-14-57098 Harju Maakohus välja Alberta pankroti ja pankrotihalduriks nimetati Andrias Palmits. Kostja esitas pankrotimenetluses nõude summas 27 161 947,41 eurot (20.10.2017 kostja vastuse lisa 1). Alberta pankrotimenetluses esitatud kostja nõudele ei esitanud 18.02.2016 peetud nõuete kaitsmise koosolekul vastuväidet hageja ega Alberta (20.10.2017 kostja vastuse lisa 2).
6. Hageja peamine positsioon nõude esitamisel on, et kuna tagatiskauba väärtus (maailmaturuhindade järgi arvestatuna) ületas ülesütlemise hetkel 16.08.2014 (alternatiivselt mõistliku müügiaja ehk ca 1,5 kuu möödumisel 01.10.2014) hageja nõuet, siis tuleb kostjal hüvitada kauba väärtus nõuet ületavas osas. Tagatisomandamise lepingu regulatsioon
7. 29.07.2011 sõlmisid võlgnik (lepingus „laenusaaja“) ja kostja (lepingus „pank“) laenulimiidilepingu nr 11-045198-JL, mille kohaselt oli laenulimiidiks 18 000 000 USD (p 1.1) ning põhiline otstarve oli rahastada kauplemist mitteraudmetallidega, osaliselt kasutati limiiti ka laenusaajaga sõlmitud laenulepingute refinantseerimiseks (p 1.2). Laenulimiit võeti kasutusse 15.12.2011 (p 1.3), intressimäär kolme kuu UST LIBOR + 5% aastas (p 1.5), viivise määr 0,15% päevas (p 1.8). Iga laen tagati mh terminalis/ekspediitori juures ladustatava kauba omandiõiguse loovutamisega pangale (p 1.9.1). Üldtingimuste kohaselt tasub kõik lepingu täitmise ja tagatise seadmise ning üleandmisega kaasnevad kulud laenusaaja (p 7.4). 29.07.2011 sõlmisid võlgnik (lepingus „äriühing“) ja kostja (lepingus „pank“) lepingu (tagatisomandamise leping), põhjusel, et äriühing ja C.S. Handelsveem b.V.-Rotterdam (lepingus „ekspediitor“) sõlmisid 10.01.11 ekspedeerimis- ja laoteenuste lepingu; äriühing tarnib ekspediitorile aeg-ajalt edasisaatmiseks ja hoiustamiseks kaupu (FeNiCr-valuplokke ja FeNigraanuleid), pank ja äriühing sõlmisid laenu- ja krediidilepingu 11-045198-JL (lepingus nimetatud „rahastamisleping“) ning et nimetatud lepingust tulenevad äriühingu kohustused tagatakse kaupade omandiõiguse üleandmisega pangale. Kaupade omandiõiguse üleandmisega tagatakse äriühingu kõikide kohustuste täitmine panga ees ja kõik panga nõuded äriühingu vastu, sealhulgas, kuid mitte ainult, intressid, leppetrahvid, võlgade ja äriühingu kohustuste täitmatajätmisest või mitte nõuetekohasest täitmisest pangale põhjustatud kahjude sissenõudmisega seotud kohtukulud (punkt 1.2). Punktist 2.1 tuleneb: „Oma kohustuste täitmise tagamiseks annab äriühing kaupade omandiõiguse üle pangale, kes võib juhul, kui äriühing jätab kõik kohustused või ükskõik millise kohustuse täitmata, kaubad müüa või oma äranägemisel muul viisil realiseerida, ning kes tagastab kaubad äriühingule pärast seda, kui äriühing on oma kohustused täielikult täitnud. Äriühing on kohustatud andma kaubad üle pangale nii, et need ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega. Kaupade füüsilise valduse üleandmise asemel annab äriühing pangale üle oma kehtivad ja tulevikus tekkivad väljanõudeõigused ekspediitori suhtes. Üleandmise kinnituseks väljastab ekspediitor dokumendi või dokumentide komplekti, mis tõendab, et ekspediitor on panga nõudmisel teatud koguse kaupu edasi saatnud ja/või hoiustanud.“ Äriühing ja kostja allkirjastavad kaupade omandiõiguse üleandmist kinnitava vastuvõtuakti (punkt 2.2). Äriühing lisab aktidele kaupade vastavate kvaliteeditõendite koopiad (punkt 2.3). Kaupade omandiõigus läheb üle pangale vastuvõtuakti allkirjastamisega (punkt 2.4). Pank ei tohi kaupade omandiõigust käsutada ega koormata, kuni äriühing ei ole rikkunud rahastamislepingus sätestatud kohustusi või muid kohustusi (punkt 2.5). Pank tagastab kaupade omandiõiguse äriühingu kohustuste täielikul täitmisel (punkt 2.6). Punkt 2.7 sätestab: „Kui äriühing jätab kohustused täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, kaotab ta õiguse nõuda kaupade tagastamist. Sel juhul on pangal kaupade käsutusõigus, sh õigus müüa / kui kohustused täitmata osaliselt, siis on pangal õigus müüa osa kaupadest, mis on kogu võla tasumiseks piisav. Kui pank on saanud tagasi võlad, tagastab ta lepingu alusel pangale üleantud 28 ülejäänud kaubad äriühingule.“ Äriühing vastutab kõigi tasude eest, mis tulenevad kaupade hoiustamisest või edasisaatmisest ekspediitori poolt või on sellega seotud (punkt 2.8).
8. TOL-ist ei tulene kostja kohustusi seoses kauba müügiga. TOL-i sõnastusest nähtuvalt on kostjal õigus (mitte kohustus) kaupu müüa, kui võlgnik jätab oma kohustused täitmata ning kostja ei tohi kaupade omandiõigust käsutada või koormata, kuni võlgnik ei ole kohustusi rikkunud – kui võlgnik oma kohustused täidab, siis tagastab pank kaupade omandiõiguse. Kui kohustused saavad täidetud osade kaupade müügist, siis tagastab pank ülejäänud kaubad võlgnikule. Seega saaks lepingu järgi hageja nõuda eelkõige nende kaupade tagastamist, mis jäid üle pärast kohustuste täitmist. Kohtu hinnangul võib möönda ka võimalust, et lepingu alusel saaks esitada rahalise nõude juhul, kui kaupade müügist laekuks rohkem rahalisi vahendeid, kui kohustuse täitmiseks vajalik, kuid antud juhul ei ole tegu sellise olukorraga. Lepingust tulenevalt seega ei saa võlgnikule üldjuhul tekkida nõudeid enne, kui kohustused on täidetud (kas võlgniku enda poolt või siis tagatise võõrandamise kaudu).
9. Pooltel on vaidlus selles, millised sätted kohalduvad TOLile, kas liisingulepingut reguleerivad sätted (nagu arvab hageja) või käsipandi sätted (nagu arvab kostja).

§ 361

defineerib liisingulepingu järgmiselt: „Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.“ AÕS § 281 lg 1 sätestab: „Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse.“ Üks-ühele ei vasta TOL-is kokkulepitu ei liisingule ega käsipandile.

§ 1

lg 1 sätestab: „Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.“ Pooled võivad enda suhteid reguleerida ka selliste lepingutega, mida ei ole seaduses reguleeritud. Selliseks lepinguks on ka TOL. Esmajoones tuleb lähtuda lepingus endas kokkulepitust. Kohtu hinnangul ei ole TOLis kokkulepitu oma olemuselt lubamatu. TOLi p 2.7 kohaselt tekib hagejal nõudeõigus siis, kui vara müügi järgselt on tasutud kõik kohustused ning selle järel jääb vara (või selle müügist saadud raha) üle – sellisel juhul saab hageja nõuda ülejäänu tagastamist. Lepingus ei ole kokku lepitud millal, kuidas ja mis hinnaga peaks kostja vara võõrandama, kuid see ei muuda tähtsusetuks punktis 2.7 sätestatut. Vaidlust ei ole selles, et kauba võõrandamisest saadud summa ei ületanud kostja nõudeid (ega ka ainult põhinõuet) võlgniku vastu – seega puudub hagejal nõue kostja vastu.

1. Hageja hinnangul ei oma tähtsust kauba tegelik võõrandamine, võlgniku kohustused kostja ees loeti täidetuks juba kauba üleandmisega; kostja sellise käsitlusega ei nõustu, kuna sellist kokkulepet ei ole. Kohus ei nõustu seisukohaga, et võlgniku kohustused loeti täidetuks kauba üleandmisega. TOL-ist sellist regulatsiooni ei tulene, TOL-i sõnastusest saab üheselt järeldada just vastupidist – nt saab seda järeldada p-st 2.1 “[pank] võib juhul, kui äriühing jätab kõik kohustused või ükskõik millise 29 kohustuse täitmata, kaubad müüa või oma äranägemisel muul viisil realiseerida, ning kes tagastab kaubad äriühingule pärast seda, kui äriühing on oma kohustused täielikult täitnud“ (kohtu rõhutus). Sellest sõnastusest saab järeldada, et kostja võimalus kaubad realiseerida ei välista kostja õigust esitada nõue võlgniku vastu olenemata sellest, kas kaubad on müüdud või mitte. Võlgnik ja kostja ei ole sõlminud ka hiljem kokkulepet selle kohta, et kaupadega loetakse võlgnevus täidetuks, samuti ole tehtud ka ettepanekut selliselt suhteid reguleerida. Pole reguleeritud ka seda, millises summas kohustus loetakse kaupade arvelt tasutuks (s.o mis on kokkuleppeline kauba väärtus). TOL-is kokkulepitust saab järeldada, et kaupade omandiõiguse üleandmise puhul oli tegu tagatise andmise, mitte kohustuse täitmise viisiga. Kuna kostja nõue ei ole täidetud kauba üleandmisega kostjale ning kauba realiseerimisest saadu ei ületanud kostja nõuet hageja vastu, siis puudub hagejal nõue kostja vastu. Seaduse regulatsioon
2. Kuigi lepingus kokkulepitu ja käesoleval juhul esinevad asjaolud välistavad kohtu hinnangul hagi rahuldamise, käsitleb kohus siiski ka küsimust, kas lahendus oleks teine, kui kohaldada konkreetse lepinguliigi sätteid. Hageja on võrrelnud lepingut sale and lease back lepinguga. Sellise lepinguga omandab liisinguandja liisinguvõtja krediteerimise eesmärgil liisingulepingu esemeks oleva vara liisinguvõtjalt endalt ja liisinguvõtja asub seda siis osamaksetega taas välja ostma, mis kujutab endast laenu- ja pandilepingu kombinatsiooni ja sellele saab kohaldada liisingulepingu kohta kehtivaid sätteid (Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 2-19-118588, p 29; Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-140-07, p 22). Kohtupraktikas on selgitatud, et erinevalt käsipandist, ei ole tagatisomandamise puhul eeldust, et võlausaldaja nõude rahuldamine toimub tagatise eseme võõrandamise teel (vt Viru Maakohtu lahend asjas 2-21-7672, p 14). Samuti on leitud, et tagatisomandamist ei saa käsitleda pandi alaliigina, sest seadus ei nimeta sellist pandi alaliiki ning asjaõigusena ei saa tekkida pandiõigust, mida ei ole seaduses sätestatud (Tartu Maakohtu lahend asjas 2-15-10272). Tagatisomandamist on kohtupraktikas korduvalt võrreldud liisinguga. Nii liisingu kui ka tagatisomandamise puhul toimub tagatise saaja omandis oleva eseme realiseerimine vastukaaluks pandiõigusele, kus realiseerimise esemeks on tagatise andja omandis olev ese (Tartu Maakohtu lahend asjas 2-15-10272). Kohtupraktikas ollakse seega seisukohal, et tagatisomandamine sarnaneb oma olemuselt rohkem liisingule kui käsipandile.
3. Hageja tugineb

§ 367

lg-le 3, mis sätestab: „Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.“ Lõige 1 sätestab: „Liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.“ 30

§ 367

lg 3 eesmärk on vältida liisinguandja rikastumist (liisinguandja saab vara ja samas nõuab ka kõigi tasumata võlgnevuste täitmist) ja kaitsta liisinguvõtja huve olukorras, kus vara müüakse liiga odavalt ning seetõttu jääb üles suurem võlgnevus liisinguandja ees. Õige on kostja käsitlus, et nimetatud norm ei anna hagejale otseselt nõudeõigust, vaid õiguse esitada vastuväide kostja nõudele, kui kostja ei arvesta tagatise väärtusega oma nõude esitamisel.

1. Hageja on aluseks võtnud, et võlgnikul oli kostja ees laenu- ja raamlepingutest tulenev võlgnevus kokku 16 951 831,73 USD. Kohtule arusaadavalt on tegu laenulepingust tuleneva põhivõlaga 14 810 152,73 USD ja raamlepingust tuleneva põhivõlaga 2 141 679 USD (summad nähtuvad 21.08.2014 kostja poolt võlgnikule esitatud pankrotihoiatusest; 03.10.2019 hageja menetlusdokumendi lisa 1). Tagatiskauba väärtusena erinevatel hetkedel on nimetanud pooled järgmisi summasid: • 08.08.2014 kostja poolt võlgnikule edastatud arvestuse järgi on value of goods 19 634 894,15 dollarit ja finance value 14 726 170,62 (hagiavalduse lisa 5; 06.05.2019 hageja menetlusdokumendi lisa 6). • Hageja arvestuses ülesütlemise aja (16.08.2014) seisuga 19 293 094,08 USD (hagiavalduse lisa 7). • Hageja arvestuses 01.10.2014 seisuga 17 762 818,75 USD (hagiavalduse lisa 8), kostja arvestuses 17 553 687,57 USD (15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 33) • Kostja arvestuses 09.09.2016 (Venemaa vaidluse lahendi jõustumine) seisuga 11 614 101,14 USD (15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 30). • Kostja arvestuses 23.10.2016 (1,5 kuud pärast Venemaa vaidluse lõppu) seisuga 11 186 323,76 USD (15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 31) • Hageja arvestuses hagiavalduse esitamise seisuga 13 844 579,58 USD (hagiavalduse lisa 9), kostja arvestuses 13 885 260,42 USD (15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 32) Kauba väärtused on arvestatud maailmaturuhindadele tuginedes (hagiavalduse lisa 6; 15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisad 34-37). Sellest johtuvalt oli hageja hinnangul ülesütlemise ajal kauba väärtus nõudest 2 341 262,35 USD võrra suurem (19 293 094,08-16 951 831,73); 01.10.2014 seisuga 810 987,02 USD võrra suurem (17 762 818,75-16 951 831,73).
2. Kohus käsitleb esmalt seda, mis kuupäeva seisuga tuleb kauba väärtust arvestada, kuivõrd

§ 367lg 3 seostab väärtuse arvestamise aja eseme üleandmisega liisinguandjale.

38.1 TOL punktide 2.1, 2.2 ja 2.4 järgi kaupade füüsilise valduse üleandmise asemel annab äriühing pangale üle oma kehtivad ja tulevikus tekkivad väljanõudeõigused ekspediitori suhtes. Äriühing ja kostja allkirjastavad kaupade omandiõiguse üleandmist kinnitava vastuvõtuakti. Kaupade omandiõigus läheb üle pangale vastuvõtuakti allkirjastamisega. Hageja on esitanud poolte poolt allkirjastatud kaupade vastuvõtuaktid nr 17 (hagiavalduse lisa 4; tõlge esitatud 08.09.2017), 27-44, 46-51, 53-63 koos S.i kinnitustega, et kaubad on ladustatud (02.03.2018 hageja menetlusdokumendi lisad 1-35 - aktid 27-44, 49-51, 53, 55-63; 07.03.2021 hageja menetlusdokumendi lisa 6 - akt 54; aktide 29, 31, 35, 37, 47, 48 tõlked esitatud 18.03.2019). Aktidest nähtuvalt on kaupade omandiõigus üle läinud perioodil veebruar kuni mai 2014.a. Kaup ladustati Venemaal Peterburis S.i laos (02.03.2018 hageja menetlusdokumendi lisa 37; 07.03.2018 hageja menetlusdokumendi lisa 5). 31 TOL-i järgi tekkis kostjal õigus kaupu käsutada siis, kui võlgnik rikkus oma kohustusi. Kuigi võlgnikul oli võlgnevus kostja ees tekkinud enne ülesütlemist, on hageja võtnud aluseks kaupade väärtuse ülesütlemise aja seisuga. Kohus lähtub seega sellest, et kauba väärtust tuleb arvestada mitte varasemast ajast, kui ülesütlemise aeg. 38.2 Kohus ei pea põhjendatuks kauba väärtuse hindamisel võtta aluseks poolte poolt märgitud kuupäevi (hageja poolt 01.10.2014 ja kostja poolt 23.10.2016), mis on arvestatud mõistliku müügiaja järgi. Nimetatud kuupäevad ei seondu kauba üleandmisega. 38.3 Kostja on toonud esile, et enne 09.09.2016 ei olnud kaupa võimalik võõrandada Venemaal kauba omandiõiguse üle toimunud kohtuvaidluse ja sellega seonduvate asjaolude tõttu. Sellega seonduvalt tuleb lahendada järgmised küsimused: 1. Kas kauba väärtust tuleb arvestada ülesütlemise aja seisuga kuna sel ajal oli kostja kauba omanik ning tal oli väljanõudeõigus ekspediitori suhtes või tuleb väärtust arvestada seisuga, kui kostjal oli reaalselt võimalik kaupa võõrandada? 2. Kui seostada väärtus reaalse võõrandamise võimaluse tekkimise aja seisuga, siis kas kostjal oli takistatud pärast lepingu ülesütlemist kauba võõrandamine? 38.4 Kui võrrelda olukorda liisinguga, siis on regulatsioonis võrdsustatud väärtus üleandmise seisuga. Liisingu puhul on

§ 362

lg 1 tulevalt liisingulepingu kehtivuse ajal liisinguandjal kohustus mitte takistada liisinguvõtjat liisingueseme kasutamisel (võrreldav TOL-is sätestatuga, et kuni võlgnik ei ole võlgnevusse sattunud, ei või kostja kaupu käsutada). Liisingulepingu ülesütlemisel see kohustus lõppeb, seega tekib liisinguandjal õigus nõuda liisingueseme tagastamist liisinguvõtjalt või kolmandalt isikult kelle ebaseaduslikus valduses see on – see on kohtu hinnangul võrreldav olukorraga, kus kostjal tekkis õigus nõuda kaubad välja ekspediitorilt. See ei ole aga „eseme tagastamise hetk“. Kauba saab lugeda tagastatuks, kui liisinguandjal (kostjal) on tegelik võimalus kaupa käsutada. 38.5 Kohus käsitleb järgnevalt, kas kostja poolt esile toodud asjaolude tõttu oli kostjal kauba käsutamine takistatud. Kostja hinnangul oli takistavateks asjaoludeks Venemaal kauba omandiõiguse üle toimunud kohtuvaidlus; laopidaja kinnitas, et tsiviilasja menetluse ajal on tehingute tegemine kaubaga välistatud; igal juhul oleks vaidluse olemasolu langetanud kauba hinna oluliselt alla maailmaturuhinna; hagejapoolne kauba müügi takistamine enne vaidluse lõppu. 38.5.1 15.06.2014 algatas OOO Buruktalskii Nikelivõj Zavod (BNZ) Venemaa kohtus vaidluse Alberta poolt tagatisomandamise lepingu alusel kostjale tagatiseks antud kauba omandiõiguse üle, tsiviilasi А56-42353/2014 (20.10.2017 kostja vastuse lisa 4 – menetlusse võtmise määrus koos tõlkega; 15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 1 – BNZ 15.06.2014 hagi). Kostja oli menetlusse kaasatud kolmanda isikuna. Esimese astme kohus jättis Venemaal BNZ hagi rahuldamata ja tunnustas kostja omandiõigust kauba suhtes. BNZ apellatsioonkaebus sellele lahendile jäeti Vene ringkonnakohtu 26.01.2016 määrusega rahuldamata. BNZ kassatsioonkaebus ringkonnakohtu lahendile jäeti rahuldamata 26.05.2016. 09.09.2016 Venemaa ülemkohtu otsusega ei võetud BNZ kaebust menetlusse, millega 09.09.2016 jõustus otsus, mille kohaselt kuulub kaup kostja omandisse (20.10.2017 kostja vastuse lisa 5). Nende faktiliste asjaolude üle puudub vaidlus. Kostja tugineb sellele, et kauba omandas Alberta Kanada äriühingult Cantec, kes omakorda omandas selle Vene äriühingult BNZ. Cantec ja BNZ on Alberta lähikondsed ning omavahelisest 32 lähikondsusest tulenevalt on ilmne, et lõppeesmärgina sooviti kostjalt võtta kontroll kaupa üle. Venemaa menetluses väitis Alberta, et tema ise on kauba omanik. TOL-i kohaselt pidi Alberta andma kauba kostjale üle vabana mistahes kolmandate isikute õigustest (lepingu p 2.1 ja 3.1 a). Alberta lähikondse poolt omandiõiguse üle algatatud menetlus takistas kauba müüki. V. G.i poolt 22.01.2018 kriminaalasjas 16221000068 antud tunnistusest (30.04.2018 kostja menetlusdokumendi lisa 2) nähtub, et Alberta omanikuks oli AS G.S.G Metal, Alberta majanduslikes küsimustes langetas otsuseid V. G. ja tema vend, Alberta tegeles metalli vahendamisega ning AS-ile G.S.G Metal jäi ainult investeerimistegevus. 2003.a omandati OÜ Delameer kaudu osalus BNZ-is kes müüs metalli kuni 2007.a otse AS-ile G.S.G Metal (alates 2010 või 2011 asendus Albertaga), pärast pronksiööd otsustati tekitada vahele Kanada äriühing Cantec. Tänasel päeval on V. G.il ja tema vennal BNZ osalus 10+10%, osalust hoiab OÜ Delameer. BNZ on Canteci lõplik omanik äriühingute kaudu. M. F. töötas Cantecis